EESTI KOHTUEKSPERTIISI INSTITUUDI PÕHIMÄÄRUS

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

(1) Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi instituut) on Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus.

(2) Oma ülesannete täitmisel esindab instituut riiki.

§ 2. Asukoht

Instituut asub Tallinnas. Instituudi postiaadress on Pärnu mnt 328, 11611 Tallinn. Mujal kui instituudi asukohas paiknevate struktuuriüksuste postiaadressid nimetatakse nende põhimääruses.

§ 3. Aruandekohustus

Instituut on aruandekohustuslik justiitsministri ees, kes teostab instituudi üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras.

§ 4. Revideerimise kord

Instituuti revideerivad Justiitsministeeriumi siseauditiosakond, Riigikontroll ja teised selleks volitatud asutused.

§ 5. Finantseerimine ja eelarve

(1) Instituudil on oma eelarve ja pangakontod.

(2) Instituudi eelarve kinnitab, muudab ja selle täitmist kontrollib justiitsminister või tema poolt volitatud isik.

(3) Instituudi kulud kaetakse riigieelarvest, majandustegevusest ja teadusprojektidest laekuvast tulust, laekumistest riigiasutustelt, Euroopa Liidu, rahvusvaheliste organisatsioonide, välisriigi või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni toetustest ning muudest laekumistest.

(4) Majandustegevusest laekuvast tulust üleplaanilise ehk kinnitatud eelarvet ületava tulu kasutamine otsustatakse eelarvemenetluseks ettenähtud korras.

§ 6. Instituudi sümbolid

(1) Instituudil on sõõrikujuline 35-millimeetrise läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad «Eesti Kohtuekspertiisi Instituut».

(2) Instituudil on oma nimetusega dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks instituudi asjaajamiskorras. Instituudi struktuuriüksustel võivad olla oma nimetusega dokumendiplangid ja pitsat, kui see on sätestatud struktuuriüksuse põhimääruses.

2. peatükk
TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED

§ 7. Instituudi tegevusvaldkond

(1) Instituudi tegevusvaldkond on kohtuekspertiiside tegemine. Lisaks sellele tegeleb instituut ekspertiisitegevust toetava teadus- ja arendustegevusega, korraldab koolitust ning täidab muid ekspertiisivaldkondadega seonduvaid ülesandeid.

(2) Instituut on nõukogu määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 nimetatud pädev asutus.

§ 8. Instituudi ülesanded

Instituut:
1) teeb kohtu, prokuratuuri, uurimisasutuse ja väärteo kohtuvälise menetleja määruse alusel või haldusorgani taotlusel kohtuarstlikke, kohtubioloogia-, kohtukeemia- kohtupsühhiaatria-, ja kriminalistikaekspertiise ning seaduse või riigiasutustevaheliste kokkulepete alusel oma pädevusvaldkonnas muid ekspertiisivaldkondadega seonduvaid uuringuid, mida võimaldavad instituudi personali eriteadmised ning tema käsutuses olevad seadmed ja vahendid;
2) teeb uurimisasutuse ja prokuratuuri saatelehtede alusel kohtuarstlikke lahanguid ja nendega seonduvaid uuringuid;
3) tagab erapooletu spetsialisti osavõtu uurimisasutuse ja prokuratuuri taotlusel tõendite kogumisel;
4) peab kehtestatud korras riiklikke registreid, ekspertiisivaldkondade andmekogusid ja kollektsioone ning vastab nendega seonduvatele päringutele;
5) annab kohtule, prokuratuurile ja uurimisasutusele kohtuekspertiisialast konsultatsiooni;
6) koostab kohtuekspertiisi valdkonna metoodika- ja õppematerjale ning korraldab kohtu, prokuratuuri ja uurimisasutuse töötajatele ekspertiisivaldkonna koolitust;
7) tegeleb oma valdkonna teadustöö ja rakendusuuringutega;
8) analüüsib ja üldistab instituudi töötulemusi ning koostab statistilisi aruandeid;
9) teeb koostööd Eesti ja välisriikide ekspertiisi-, korrakaitse-, õppe- ja teadusasutustega ning erialaseltside ja -organisatsioonidega;
10) analüüsib kohtuekspertiisi jätkusuutlikkust ja ajakohasust ning töötab nelja-aastaseks perioodiks välja ja vähemalt korra aastas vaatab üle ekspertiisivaldkondadel põhineva arengukava;
11) on praktikabaasiks kõrgkoolis õpetatavate kohtuekspertiisiga seonduvate erialade üliõpilastele ja residentidele;
12) valitseb tema vallata antud riigivara;
13) täidab muid õigusaktidega määratud ülesandeid.

§ 9. Instituudis tehtavad ekspertiisid

Instituudis tehakse järgmisi ekspertiise:
1) kohtuarstlik ekspertiis;
2) kohtubioloogiaekspertiis;
3) kohtukeemiaekspertiis;
4) kohtupsühhiaatriaekspertiis;
5) kriminalistikaekspertiis.

§ 10. Instituudis tehtavad uuringud

Instituudis tehakse muu hulgas järgmisi uuringuid:
1) alkoholiuuring;
2) bioloogiauuring;
3) DNA-uuring;
4) dokumendi raamatupidamisuuring;
5) dokumendiuuring;
6) histoloogiauuring;
7) hääleuuring;
8) infotehnoloogiauuring;
9) jäljeuuring;
10) jäädavalt laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade kontroll;
11) kiu-uuring;
12) klaasiuuring;
13) kohtuarstlik lahang;
14) kohtupsühhiaatriauuring;
15) kujutise tehniline uuring;
16) kuulide ja padrunikestade võrdlusuuring;
17) käekirjauuring;
18) lasujäägiuuring;
19) leitud tulirelvade kontroll;
20) lõhkeaineuuring;
21) meditsiinilise kriminalistika uuring;
22) metalliuuring;
23) narkootilise aine uuring;
24) põlevvedelikuuuring;
25) relvade ja laskemoona tüübikinnitus;
26) sõrmejäljeuuring, sealhulgas:
– sündmuskohajälje uuring;
– isiku sõrmejälje uuring;
– surnu sõrmejälje uuring;
27) toksikoloogiauuring;
28) toksiliste ainete mõju hindamise uuringud;
29) tulirelva ja laskemoona liigitamine õigusakti järgi;
30) värvkatteuuring.

3. peatükk
STRUKTUUR JA JUHTIMINE

§ 11. Instituudi struktuuriüksused

(1) Instituudi struktuuriüksusteks on osakonnad ja talitused.

(2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused.

(3) Instituudi koosseisu kuuluvad kohtuarstlikud ekspertiisiosakonnad, DNA-osakond, dokumendiosakond, keemiaosakond, sõrmejäljeosakond, sündmuskohaosakond, tehnikaosakond, finants- ja haldusosakond ning kaitsepolitsei kriminalistikatalitus.

(4) Instituudi struktuuriüksuse täpsemad ülesanded sätestatakse tema põhimääruses, mille kinnitab direktor.

(5) Instituudi koosseis kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale 1.

§ 12. Instituudi struktuuriüksuste põhiülesanded

(1) Kohtuarstliku ekspertiisiosakonna põhiülesanded oma tööpiirkonnas on:
1) kohtuarstlike ekspertiiside ja uuringute tegemine;
2) kohtuarstlike lahangute ja nendega seonduvate uuringute tegemine kohtueelse uurimise asutuse saatelehe alusel.

(2) DNA-osakonna põhiülesanne on DNA-ekspertiiside ja -uuringute tegemine ning riikliku DNA registri pidamine.

(3) Dokumendiosakonna põhiülesanne on dokumendi-, käekirja-, raamatupidamis-, infotehnoloogia-, kujutise töötluse ja hääleekspertiiside ning -uuringute tegemine.

(4) Kaitsepolitsei kriminalistikatalituse põhiülesanne on lõhkeaine-, lõhkeseadeldise- ja plahvatuse-, hääle-, käekirja-, raamatupidamis-, sõrmejäljeekspertiiside ja -uuringute tegemine, osavõtmine sündmuskoha vaatlusest ja muudest uurimistoimingutest Kaitsepolitseiameti menetletavates kriminaalasjades.

(5) Keemiaosakonna põhiülesanne on toksikoloogia-, alkoholi-, narkootilise aine, kiu-, värvkatte-, metalli-, põlevvedeliku-, lõhkeaine-, lasujäägiekspertiiside ning -uuringute tegemine.

(6) Sõrmejäljeosakonna põhiülesanne on sõrmejäljeekspertiiside ja -uuringute tegemine ning riikliku sõrmejälgede registri pidamine.

(7) Tehnikaosakonna põhiülesanne on jälje-, liiklus-, lõhkeseadeldise ja plahvatuse, relva- ja tulekahjuekspertiiside tegemine.

(8) Sündmuskohaosakonna põhiülesanded on:
1) kohtuekspertiisipõhiste teadmistega sündmuskohatöö eksperdirühma loomiseks ning väljaõppeks vajaliku projekti väljatöötamine, koordineerimine ja rakendamine;
2) osakondade ekspertiisi- ja uuringuinfo süstematiseerimiseks, ristkasutuseks ja analüüsiks ning eri ekspertiisiliikide ja sündmuskohtade omavaheliseks sidustamiseks vajaliku projekti väljatöötamine, koordineerimine ja rakendamine;
3) osakondade erialavajadusi katva kohtufotograafiatalituse loomiseks vajaliku projekti väljatöötamine, koordineerimine ja rakendamine.

(9) Finants- ja haldusosakonna põhiülesanded on instituudi kvaliteedijuhtimise süsteemi korraldamine, raamatupidamise korraldamine, finantsanalüüsi ja -järelevalve teostamine, töödistsipliini täitmise kontrollimine ja distsiplinaarjuurdluse läbiviimine, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine, personalitöö korraldamine ja personaliarvestuse pidamine, instituudi vallata antud riigivara haldamine, hoonete ja tehnovõrkude hooldus ja arendamine ning riigihangete korraldamine.

§ 13. Instituudi kohtuarstlike ekspertiisiosakondade asukohad ja tööpiirkonnad

Instituudi kohtuarstlike ekspertiisiosakondade asukohad ja tööpiirkonnad on:
1) Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asukoht on Tallinna linn ning tööpiirkond on Harjumaa;
2) Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asukoht on Tartu linn ning tööpiirkond on Tartumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa;
3) Ida-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asukoht on Kohtla-Järve linn ning tööpiirkond on Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa;
4) Lääne-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asukoht on Pärnu linn ning tööpiirkond on Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa ja Saaremaa.

§ 14. Instituudi juhtimine

(1) Instituudi juhtkonna moodustavad direktor ning halduse asedirektor ja arenduse asedirektor.

(2) Instituudi tööd juhib instituudi direktor, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu justiitsminister.

(3) Instituudi direktori äraolekul täidab direktori ülesandeid tema määratud asedirektor. Asedirektori äraolekul täidab direktori või asedirektori ülesandeid direktori määratud isik.

(4) Osakonnad alluvad direktorile asedirektorite kaudu.

(5) Kaitsepolitsei kriminalistikatalitus allub otse direktorile.

(6) Finants- ja haldusosakond allub halduse asedirektorile.

§ 15. Direktori ja asedirektori ülesanded

(1) Instituudi direktor:
1) planeerib ja juhib instituudi tegevust ning vastutab instituudile põhimäärusega kehtestatud ülesannete täitmise eest;
2) vastutab instituudi tegevust korraldavate õigusaktide täitmise eest ja annab aru ministrile või tema volitatud isikule;
3) esindab instituuti suhetes riigi- ja omavalitsusorganitega, samuti teiste asutuste ja institutsioonidega;
4) sõlmib instituudi nimel lepinguid ja annab volitusi instituudi esindamiseks, sealhulgas esindamiseks kohtus;
5) koostab instituudi eelarve eelnõu ja esitab selle justiitsministrile;
6) korraldab instituudi tegevusega seotud õigusaktide eelnõude kavandite koostamist ja edastab vastavad ettepanekud Justiitsministeeriumile;
7) käsutab instituudi valduses olevat riigivara ja vastutab selle säilimise eest;
8) käsutab eelarvevahendeid instituudi ülesannete täitmiseks ning vastutab kulutuste otstarbekuse ja eelarve täpse ja sihipärase kasutamise eest;
9) annab instituudi töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning asjaajamise korraldamiseks käskkirju ja suulisi või kirjalikke korraldusi;
10) teeb justiitsministrile ettepanekuid instituudi struktuuriüksuste, põhimääruse, töösisekorraeeskirja, asjaajamiskorra ja muu töökorralduse kohta;
11) sõlmib, muudab ja lõpetab instituudi töötajatega töölepinguid ja saadab neid töölähetusse;
12) teostab teenistuslikku järelevalvet instituudi töötajate toimingute üle ning kohaldab ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi;
13) korraldab siseauditi teostamist instituudis ja määrab instituudi siseauditi eest vastutava isiku;
14) koostab instituudi arengukava nelja-aastaste perioodidena ja esitab selle nõukogule heakskiitmiseks ning korraldab arengukava ülevaatamise vähemalt korra aastas;
15) täidab teisi õigusaktiga või justiitsministri või tema poolt volitatud isiku antud ülesandeid.

(2) Instituudi asedirektor:
1) osaleb instituudi juhtimises ja asendab instituudi direktorit viimase äraolekul;
2) planeerib ja juhib antud volituste piires osakondade tegevust;
3) täidab teisi instituudi direktori antud ülesandeid.

(3) Instituudi asedirektori täpsemad ülesanded määratakse ametijuhendiga.

§ 16. Kvaliteedijuhi ülesanded

Kvaliteedijuht:
1) juhib kvaliteeditalitust;
2) töötab välja kvaliteedipoliitika ja määrab kvaliteedieesmärgid;
3) korraldab instituudi kvaliteedijuhtimise süsteemi;
4) korraldab mõõteseadmete taatlemist ja kalibreerimist ning korrashoidu;
5) korraldab klientide ja partnerite rahulolu hindamist;
6) planeerib ja korraldab sisemisi kvaliteediauditeid;
7) vastutab EVS-EN ISO 9001:2001 sertifitseerimise ja EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 akrediteerimise auditite ja järelauditite eest.

§ 17. Osakonnajuhataja ülesanded

Osakonnajuhataja:
1) juhib vahetult osakonna tööd, tagab osakonna ülesannete täitmise ning vastutab osakonnale määratud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest;
2) annab direktorile või asedirektorile aru osakonna tegevusest;
3) esindab osakonda ja esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi;
4) teeb direktorile või asedirektorile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, osakonna töötajate palkade, ergutuste kohaldamise või distsiplinaarkaristuste määramise kohta;
5) allkirjastab või viseerib koostatud dokumendid vastavalt instituudi asjaajamiskorrale;
6) täidab teisi osakonnale määratud või direktori või asedirektori antud ülesandeid.

§ 18. Talitusejuhataja ülesanded

Talitusejuhataja:
1) vastutab talitusele määratud ülesannete täitmise eest ja annab sellest aru vahetule juhile;
2) esindab talitust ning esitab talituse nimel arvamusi ja kooskõlastusi;
3) teeb vahetule juhile ettepanekuid talituse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, talituse töötajate palkade, distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta;
4) allkirjastab või viseerib koostatud dokumendid vastavalt instituudi asjaajamiskorrale;
5) täidab teisi talitusele määratud või osakonnajuhataja või direktori või asedirektori antud ülesandeid.

§ 19. Nõukogu

(1) Instituudi nõukogu suunab instituudi tegevust lähtuvalt nõukogus esindatud asutuste seisukohtadest ekspertiisiküsimustes.

(2) Instituudi nõukogu on viieliikmeline.

(3) Nõukogu juhib esimees, kelle määrab siseminister.

(4) Nõukogusse kuuluvad peale esimehe:
1) justiitsministri määratud isik;
2) riigi peaprokurör või tema poolt määratud isik;
3) Politseiameti peadirektori määratud isik;
4) kohtute haldamise nõukoja soovil nende nimetatud isik.

(5) Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis aastat alates tema nõukogu liikmeks määramisest. Nõukogu liikme volitused lõpevad tähtaja möödumisel või tema tagasikutsumisel, tagasiastumisel või kui tema osavõtt nõukogu tööst on muutunud võimatuks.

(6) Nõukogu esimees juhib ja korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe volitused kehtivad kuni tema tagasikutsumiseni, nõukogu esimehe kohalt või nõukogust tagasiastumiseni. Nõukogu esimees määrab oma äraoleku ajaks asendaja. Kui nõukogu esimees ei ole oma asendajat määranud, asendab teda justiitsministri määratud nõukogu liige.

(7) Nõukogus osalemise eest tasu ei maksta.

§ 20. Nõukogu ülesanded

Nõukogu:
1) annab direktorile suuniseid arengukava koostamiseks ja kiidab heaks instituudi arengukava;
2) kooskõlastab enne kinnitamist majandusaasta tegevuskava, eelarve ja investeeringud;
3) kooskõlastab instituudi auditeerimise plaani;
4) kooskõlastab kvaliteedipoliitika;
5) teeb justiitsministrile ettepanekuid instituudi põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
6) teeb instituudi tegevusvaldkonnast tulenevalt ettepanekuid seadusmuudatuste algatamiseks;
7) annab soovitusi või arvamusi muudes ekspertiisiasutust puudutavates ametkonnaülestes küsimustes.

§ 21. Nõukogu töökord

(1) Nõukogu töövorm on koosolek. Koosoleku pidamiseks vajalikud tingimused tagab Justiitsministeerium.

(2) Nõukogu esimehel või tema äraolekul aseesimehel on õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks koosolekule nõukogusse mittekuuluvaid isikuid, teavitades sellest nõukogu liikmeid.

(3) Korraline koosolek toimub vähemalt üks kord kvartalis. Korralise koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, teatades sellest vähemalt nädal enne koosoleku toimumist. Nõukogu esimees saadab koosoleku päevakorra ja vajaduse korral lisamaterjali nõukogu liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele elektronpostiga vähemalt viis kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

(4) Nõukogu võtab suunava iseloomuga otsuseid vastu avalikul hääletamisel liikmete lihthäälteenamusega. Otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, ja nõukogu koosoleku protokollinud isik.

(5) Nõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees edastab nõukogu otsuse protokolli koopiad viie kalendripäeva jooksul pärast koosoleku toimumist kõikidele nõukogu liikmetele ja vajaduse korral väljavõtte protokollist teistele koosolekul osalenutele.

§ 22. Teadus- ja arendusnõukoda

(1) Teadus- ja arendusnõukoda (edaspidi nõukoda) nõustab juhtkonda kohtuekspertiisi korralduse, erialakoolituse ja teadusarengu küsimustes instituudi pädevusvaldkonnas.

(2) Nõukoja moodustab direktor, kinnitades käskkirjaga selle liikmed viieks aastaks.

(3) Nõukoda on kuni 20-liikmeline. Nõukoja liikmeteks võivad olla struktuuriüksuste juhid, ekspertiisivaldkondade juhtivad kohtueksperdid, kuni viis teadusliku kvalifikatsiooniga liiget kohtuekspertiisi spetsiifikaga seonduvatest teadusasutustest, tunnustatud väliseksperdid.

(4) Nõukoja uueks liikmeks arvamise ja olemasoleva liikme väljaarvamise kinnitab direktor nõukoja ettepaneku alusel.

(5) Nõukoja tööd juhib esimees, tema äraolekul aseesimees. Nõukoja esimehe kohuseid täidab arenduse asedirektor. Nõukoja aseesimehe valib oma liikmete hulgast nõukoda oma esimesel koosolekul, mille kutsub kokku ja mida juhatab direktor.

(6) Nõukoja tehnilise teenindamise ja koosoleku otsuste protokollimise tagab instituut.

§ 23. Teadus- ja arendusnõukoja töökord

(1) Nõukoja töövorm on koosolek. Korraline koosolek toimub vähemalt üks kord kvartalis. Nõukoja koosolekutel osaleb direktor või tema määratud asendaja.

(2) Korralise koosoleku kutsub kokku nõukoja esimees, teatades sellest nõukoja liikmetele ja koosolekule kutsutavatele isikutele vähemalt nädal enne koosoleku toimumist. Koosoleku päevakord koostatakse juhtkonna, nõukogu ja nõukoja liikmete ettepanekutest.

(3) Instituut saadab koosoleku päevakorra ja vajaduse korral lisamaterjali nõukoja liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele elektronpostiga vähemalt viis kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

(4) Nõukoja esimehel või tema äraolekul aseesimehel on õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks nõukoja koosolekule nõukotta mittekuuluvaid isikuid, teavitades sellest nõukogu liikmeid.

(5) Nõukoja otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukoja esimees, tema äraolekul aseesimees, ja nõukoja koosoleku protokollinud isik.

(6) Instituut edastab nõukoja otsuste protokolli koopiad viie kalendripäeva jooksul pärast koosoleku toimumist kõikidele nõukoja liikmetele ja teistele koosolekul osalenutele ning avaldab selle instituudi veebilehel.

(7) Nõukoda võtab nõuandva iseloomuga otsuseid vastu avalikul hääletamisel liikmete lihthäälteenamusega.

(8) Juhtkond kujundab nõukoja otsuste kohta seisukoha ning avaldab oma arvamuse otsuste avaldamisest hiljemalt kümne kalendripäeva pärast nõukoja liikmetele ja kõikidele nõukoja istungil osalenutele.

(9) Nõukojas osalemise eest tasu ei maksta.

4. peatükk
ÜMBERKORRALDAMINE JA LÕPETAMINE

§ 24. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

Instituudi ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 25. Õigusakti kehtetuks tunnistamine

28. detsembri 2001. a määrus nr 99 «Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo põhimäärus» (RTL 2002, 2, 10; 2007, 18, 278) tunnistatakse kehtetuks.

§ 26. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a.

EESTI KOHTUEKSPERTIISI INSTITUUDI AMETIKOHTADE KOOSSEIS