1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrus kehtestab «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Infoühiskonna edendamine» eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra ning investeeringute kava koostamise korra.

§ 2. Määruse eesmärk

Määruse eesmärgiks on investeeringute kava alusel tegelikku ja olulist mõju omavate infosüsteemide ja riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide arendamine rakenduskava eesmärkide saavutamiseks Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2006. a korraldusega nr 667 heakskiidetud «Infoühiskonna arengukava 2013» rakendusplaani (edaspidi rakendusplaan) alusel.

§ 3. Mõisted

Käesoleva määruse mõistes:
1) tegelikku ja olulist mõju omav infosüsteem on infosüsteem, mille rakendamine parendab kvalitatiivselt avaliku sektori toimimist;
2) riigi infosüsteemi kindlustavad süsteemid on süsteemid, mis tagavad riigi infosüsteemi kuuluvate infosüsteemide horisontaalse koosvõime;
3) rakendusplaan on rakenduskavas infoühiskonna edendamisele suunatud ja «Infoühiskonna arengukava 2013» eesmärkide saavutamiseks kavandatavaid tegevusi täpsemalt määratlev vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruses nr 302 sätestatud korras Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatav dokument. Rakendusplaan koostatakse «Infoühiskonna arengukava 2013» perioodi igal aastal kahe aastases perspektiivis;
4) projektijuhtimise infosüsteem on elektrooniline keskkond taotluste esitamiseks, menetlemiseks ja aruandluse korraldamiseks (www.eesti.ee/
projektijuhtimine);
5) taotluse deklaratsioon on projektijuhtimise infosüsteemis loodud vormikohane dokument, mille alusel taotlus registreeritakse;
6) taotlus on projektijuhtimise infosüsteemi nõuete kohaselt kantud andmed ja lisatud dokumendid;
7) IT arhitektuuri ja koosvõime raamistik on e-riigi raames kasutusele võetud standardite ja juhendite kogum, mille järgimine tagab riigiasutuste, ettevõtjate ja kodanike teenindamise nii Eesti riigi kui ka üleeuroopalises kontekstis.

§ 4. Rakendusasutus ja -üksus

(1) Rakendusasutuseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksuseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (edaspidi rakendusüksus).

(3) Taotluste menetlemise ja toetuse tagasinõudmise osas täidab rakendusüksuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi Struktuuritoetuse seadus) § 19 lõikega 1 toetatakse käesoleva määruse alusel koostatud investeeringute kavas sisalduvaid projekte, millega arendatakse tegelikku ja olulist mõju omavaid infosüsteeme ja riigi infosüsteemi kindlustavaid süsteeme.

(2) Toetatavateks tegevusteks on:
1) uute infosüsteemide loomine;
2) kasutuses olevate infosüsteemide ajakohastamine;
3) riigi infosüsteemi turvalisuse tõstmine;
4) riigi infosüsteemi kujundamine ühtseks tervikuks.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Toetust on võimalik taotleda järgmiste projektiga otseselt seotud kulude katmiseks kooskõlas §-s 8 sätestatud piirmääradega:
1) kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud projekti tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks;
2) käibemaks vastavalt Struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale;
3) taotleja koosseisuvälise projektijuhi palgakulu projekti elluviimiseks ettenähtud aja jooksul.

(2) Lisaks Struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) projektijuhtimis-, personali- ja üldkulud, välja arvatud lõike 1 punktis 3 sätestatud kulu;
2) projekti haldamiseks vajaliku mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud;
3) rendi- ja üürikulud;
4) projekti elluviimiseks uue organisatsiooni või organisatsioonilise struktuuri loomise ja toimimise kulud;
5) liiklusvahendite soetamise, rentimise ja liisimise kulud;
6) infotehnoloogilise infrastruktuuri jooksva või regulaarse korrashoiuga seotud kulud.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mis algab taotluse esitamisest ja lõpeb projekti ajakavas fikseeritud tähtpäeval.

(2) Projekti elluviimise algusajaks on investeeringute kava kinnitamise kuupäev ning projekti elluviimise kestvuseks on kuni 24 kuud.

(3) Kui taotleja on teinud abikõlblikke kulusid taotluse esitamise ja investeeringute kava kinnitamise vahelisel perioodil, kuid projekti ei kanta investeeringute kavasse, siis kannab tehtud kulud taotleja.

(4) Kui rakendusüksus ei kooskõlasta toetuse saaja hankelepingu projekti ja selle tulemusena arvatakse projekt investeeringute kavast välja, siis kannab tehtud kulud toetuse saaja.

(5) Kulud on abikõlblikud, kui nad on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 30 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.

(6) Kulude tekkimise ajaks on kuludokumendi koostamise kuupäev.

§ 8. Taotluse finantseerimise piirmäär

(1) Toetuse määr on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse määr projekti kohta on 100% abikõlblikest kuludest.

(2) Toetuse maksimaalne summa on 30 miljonit Eesti krooni projekti kohta.

2. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA

§ 9. Investeeringute kava koostamine

(1) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus investeeringute kava ja esitab selle Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

(2) Investeeringute kava sisaldab vähemalt:
1) toetuse saajate ja finantseeritavate projektide nimekirja;
2) projektide maksumust ja toetuse maksimaalset määra;
3) projektide kestusi.

(3) Investeeringute kava koostatakse kooskõlas rakendusplaaniga nendest taotlejate poolt esitatud taotlustest, mis vastavad §-s 11 sätestatud nõuetele ja §-s 12 sätestatud valikukriteeriumitele.

§ 10. Taotluse esitamine

(1) Rakendusasutus teavitab taotlejaid vastavalt rakendusplaanile investeeringute kava koostamisest ja taotluste esitamise tähtajast kirjalikult.

(2) Toetuse taotlejaks on riigiasutus, kellel on oskused ja võimalused tegelikku ja olulist mõju omavate infosüsteemide ja riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide arendamiseks ning keda rakendusasutus on teavitanud investeeringute kava koostamisest ja taotluse esitamise tähtajast vastavalt rakendusplaanile.

(3) Taotluse esitamiseks sisestab taotleja projekti andmed projektijuhtimise infosüsteemi.

(4) Taotleja esitab projektijuhtimise infosüsteemist saadud taotluse deklaratsiooni rakendusasutusele allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatult.

(5) Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotluse deklaratsioon registreeritakse rakendusasutuse dokumendihaldussüsteemis.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Nõuded taotluse vormile on määratletud projektijuhtimise infosüsteemis.

(2) Taotluses peab olema esitatud vähemalt järgmine informatsioon:
1) probleemi või olukorra kirjeldus, mille lahendamiseks projekt käivitatakse;
2) projekti oodatavate mõõdetavate lõpptulemuste kirjeldus;
3) projekti tulemuste rakendamisest tekkiva sotsiaalse või majandusliku kasu kirjeldus;
4) taotleja poolt kavandatava projekti tulemuste mõju rakenduskava prioriteedi eesmärkide saavutamisele;
5) projekti tulemuste rakendamisest tulenev tööprotsesside või menetlusloogikate muudatuste kirjeldus;
6) projekti kavandatav algus ja projekti elluviimiseks kavandatavate tegevuste loetelu ning ajaline kestus;
7) projekti elluviimiseks kavandatavate tegevuste kulude eelarve ja põhjendus;
8) taotleja projekti juhtimise ja tulemuste juurutamise protsessi kirjeldus;
9) kinnitus projektiga hangitava süsteemi või süsteemi komponendi ekspluateerimise kulude katmise kohta projekti elluviimisele järgneva viie aasta jooksul.

(3) Projektiga loodav või arendatav infosüsteem peab olema kooskõlas riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistiku põhimõtetega.

(4) Projekt peab arvestama riigi kesksete ja kindlustavate infosüsteemide võimalustega ning vältima nendega dubleerivaid lahendusi.

(5) Projekti kestus ei tohi olla pikem kui 24 kuud.

(6) Taotlus peab olema esitatud tähtajaks. Tähtajaks mittelaekunud taotlused jäetakse läbivaatamata.

(7) Taotlust ei saa esitada toetuse saamiseks projektidele või nende osadele, mida on finantseeritud või finantseeritakse struktuuritoetuste kaudu või muudest finantseerimise allikatest.

§ 12. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemiseks on taotluse deklaratsiooni registreerimine, taotluse nõuetele ja rakendusplaanile vastavuse kontroll ning taotluse hindamine lõikes 3 sätestatud valikukriteeriumite alusel.

(2) Rakendusasutus kontrollib taotluste nõuetele ja rakendusplaanile vastavust ning hindab taotluse vastavust valikukriteeriumidele taotleja poolt § 11 lõige 2 kohaselt esitatud informatsiooni põhjal.

(3) Taotlust hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel:
1) kavandatud projekti teostatavus ja finantseerimise otstarbekus investeeringute kava kaudu;
2) kavandatud projekti tegevuste mõju rakenduskava prioriteetse suuna «Infoühiskonna edendamine» eesmärkide saavutamisele;
3) kavandatud projekti kooskõla riigi IT poliitikaga, sellest tulenevate juhiste ja soovitustega;
4) kavandatud projekti rakendamisest tekkiv sotsiaalne või majanduslik mõju;
5) kavandatud projekti tulemuste potentsiaalsete kasusaajate arvukus, tulemuste kasutamise ulatust ja jätkusuutlikku kasutatavust;
6) kavandatud projekti innovaatilisus.

§ 13. Investeeringute kava muutmine

Rakendusasutus esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku investeeringute kava muutmiseks juhul, kui:
1) toetuse saaja on esitanud rakendusasutusele kirjaliku avalduse toetusest loobumise kohta;
2) toetuse saaja ei täida käesoleva määruse §-s 15 sätestatud kohustusi;
3) toetuse saaja ei ole esitanud hankelepingu projekti § 13 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kooskõlastamiseks;
4) toetuse saaja ei ole saanud hankelepingu projektile kooskõlastust.

3. peatükk
HANKELEPINGU PROJEKTI KOOSKÕLASTAMINE NING PROJEKTI MUUTMISE TINGIMUSED JA KORD

§ 14. Hankelepingu projekti kooskõlastamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele investeeringute kava kinnitamisest kuue kuu jooksul kooskõlastamiseks hankelepingu projekti enne selle allkirjastamist.

(2) Rakendusüksus kontrollib hankelepingu projekti vastavust esitatud taotlusele ja investeeringute kavale.

(3) Rakendusüksus ei kooskõlasta hankelepingu projekti, kui esineb üks järgnevatest asjaoludest:
1) hankelepingu projekt ei vasta esitatud taotlusele;
2) hankelepingu projekt ei vasta riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistiku põhimõtetele;
3) hankelepingu projekt ei arvesta kesksete toetavate infosüsteemide võimalustega;
4) hankelepingu projekt ei võimalda riigile hankeobjekti omandiõiguse ja varaliste õiguste üleandmist ja isiklike õiguste litsentseerimise kirjalikku vormistamist koos edasiloovutamise ja all-litsentsi tingimustega kogu autoriõiguse tähtaja ulatuses;
5) hankelepingu projekt ei taga sümboolika kasutamist, mis näitab, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga.

(4) Kui toetuse saajaks on rakendusüksus, esitatakse hankelepingu projekt kooskõlastamiseks rakendusasutusele.

(5) Toetuse saajal ei ole õigust sõlmida hankelepingut enne hankelepingu projektile kooskõlastuse saamist.

§ 15. Projekti muutmise tingimused ja kord

(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusasutuselt nõusolekut muudatuste tegemiseks projektis, kui muutub:
1) projekti lõpptähtaeg;
2) projekti eelarve üle 10% kavandatud tegevuste lõikes.

(2) Toetuse saajal ei ole õigust taotleda projekti toetuse summa suurendamist.

(3) Projekti muudatused kinnitab rakendusasutus ja teavitab sellest toetuse saajat ja rakendusüksust kirjalikult 10 päeva jooksul.

(4) Juhul kui planeeritavaid muudatusi ei kinnitata, on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele.

4. peatükk
TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED, RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 16. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise vastavalt esitatud taotlusele, sealhulgas:
1) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
2) esitab rakendusüksusele hankelepingu projekti enne selle sõlmimist kooskõlastamiseks;
3) esitab rakendusüksusele pärast hankelepingu sõlmimist ühe kuu jooksul täpsustatud projekti ajakava ja eelarve kavandatud tegevuste lõikes;
4) taotleb rakendusasutuselt nõusolekut projekti muudatuste tegemiseks vastavalt §-s 14 sätestatule;
5) tagab, et kõik hankeobjekti omandiõigused läheksid üle riigile;
6) tagab, et varalised autoriõigused taotluse elluviimise käigus loodud rakendustarkvarale litsentseeritakse riigile;
7) tagab varaliste õiguste üleandmise ja isiklike õiguste litsentseerimise kirjaliku vormistamise koos edasiloovutamise ja all-litsentsi tingimustega kogu autoriõiguse tähtaja ulatuses;
8) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks nõutud sümboolikat;
9) annab audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid;
10) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
11) teavitab rakendusüksust ja -asutust kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist;
12) informeerib rakendusüksust ja -asutust projekti elluviimist takistavatest asjaoludest ning kõikidest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest;
13) tagab projekti käigus soetatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
14) maksab tagasi rakendusasutuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks;
15) säilitab projekti dokumentatsiooni kuni 31. detsembrini 2025. a;
16) täidab teisi Struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 17. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) kontrollida projekti elluviimist, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada projekti järelevalvet ja auditeid;
2) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
3) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
4) vajadusel teha rakendusasutusele ettepanek algatada investeeringute kava muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
5) teostada muid Struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

(2) Rakendusüksuse kohustus on:
1) taotluse, projektide seire, järelevalve ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
2) projekti seirearuandes ja lõpparuandes sisalduvate andmete õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi poolt ning edastamine rakendusasutusele;
3) toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
4) toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete esitamine;
5) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
6) struktuuritoetuse järelevalve, sh ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise jälgimine;
7) rakendusasutuse teavitamine rikkumistest;
8) väljamaksete menetlemine, sh kulude abikõlblikkuse kontroll;
9) toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumentide säilitamine vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
10) muud Struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruse sätete täitmine.

5. peatükk
TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE JA VÄLJAMAKSETE TEGEMINE

§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande ühe kuu jooksul pärast viimase maksetaotluse rahuldamist projektijuhtimise infosüsteemi vahendusel. Aruande kinnitab rakendusüksus ja aruanne esitatakse rakendusasutusele teadmiseks.

(2) Toetuse kasutamise seire ja hindamise kord ning nõuded seire aastaaruannetes ja investeeringute kava lõpparuandes esitatavale infole kehtestab rakendusasutus seire eeskirjas vastavalt Struktuuritoetuse seaduse §-le 24.

§ 19. Toetuse väljamaksmine

(1) Toetuse väljamaksed tehakse vastavalt Struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale.

(2) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus ning nende vastavus projekti eelarvele.

(3) Tööd, mille tegemise eest väljamakseid taotletakse, peavad olema lõpetatud ja aktiga vastu võetud.

(4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse koos kuludokumentide koopiatega.

(5) Väljamaksete tegemisel tasutud kuludokumentide alusel lisab toetuse saaja väljamaksetaotlusele kulude tasumist tõendavad dokumendid.

(6) Rakendusüksusel on õigus toetuse saajalt nõuda muid kulude abikõlblikkust tõendavaid dokumente.