1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse:
1) krediidiasutuse poolt krediidiasutuse või krediidiasutuse konsolideerimisgrupi riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta avalikustatava teabe (edaspidi teave) loetelu ja nõuded teabe sisule;
2) krediidiasutuse poolt avalikustamisele kuuluvate täiendavate aruannete vormid ja koostamise metoodika.

§ 2. Määruse kohaldamine

(1) Määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele.

(2) Krediidiasutus, kellel on konsolideerimisgrupp «Krediidiasutuste seaduse» § 9 lõike 1 tähenduses, avalikustab 2. ja 3. peatükis nimetatud teabe konsolideeritud baasil.

(3) Krediidiasutus, kellel ei ole konsolideerimisgruppi «Krediidiasutuste seaduse» § 9 lõike 1 tähenduses, avalikustab 2. ja 3. peatükis nimetatud teabe soolo baasil.

§ 3. Teabe avalikustamise üldpõhimõtted

(1) Krediidiasutus avalikustab 3. peatüki alusel avalikustamisele kuuluvast teabest ainult selle osa, mis on asjakohane arvestades tema riskiprofiili ja riskide mõõtmisel ning omavahendite ja kapitalinõuete arvutamisel kasutatavaid põhimõtteid, arvutusmeetodeid või -mudeleid.

(2) Määruse alusel avalikustamisele kuuluv teave avalikustatakse eesti keeles.

(3) Määruse 2. ja 3. peatüki alusel avalikustatavad arvandmed esitatakse Eesti kroonides. Avalikustatavate arvandmete täpsusaste peab olema ära näidatud.

§ 4. Erandid teabe avalikustamisel

(1) Krediidiasutus võib 3. peatükis loetletud teabe ja arvandmed avalikustamata jätta juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) krediidiasutus kuulub otseselt või kaudselt teises liikmesriigis või Eestis registreeritud teise krediidiasutuse konsolideerimisgruppi;
2) krediidiasutus kasutab punktis 1 nimetatud konsolideerimisgrupi emaettevõtjaga sama riskijuhtimise strateegiat ja protseduurireegleid, sealhulgas sama sisereitingute süsteemi ning samu sisemisi mõõtmismudeleid ning omavahendite ja kapitali adekvaatsuse arvutamise põhimõtteid;
3) punktis 1 nimetatud konsolideerimisgrupi emaettevõtjal on vastavalt «Krediidiasutuste seadusele» ning käesolevale määrusele või asukohariigi seadusandlusele 3. peatükis loetletud teabe ja arvandmetega samaväärne teabe ning arvandmete avalikustamise kohustus.

(2) Lõikes 1 nimetatud teabe ja arvandmed võib avalikustamata jätta ka juhul, kui krediidiasutus ei kasuta konsolideerimisgrupi emaettevõtjaga sama riskijuhtimise strateegiat ja protseduurireegleid ning omavahendite ja kapitali adekvaatsuse arvutamise põhimõtteid, tingimusel, et emaettevõtja avalikustab kogu nõutud teabe ja arvandmed, näidates ära käesoleva määruse kohustatud subjektiks oleva krediidiasutuse poolt kasutatava riskijuhtimise strateegia ja protseduurireeglite ning omavahendite ja kapitali adekvaatsuse arvutamise põhimõtete erisused.

§ 5. Teabe avalikustamise sagedus ja kanalid

(1) Teave avalikustatakse «Krediidiasutuste seaduse» § 92¹ lõigetes 6 ja 7 sätestatud viisil ja tähtaegadel.

(2) Käesoleva määruse §-ide 9 ja 11 alusel avalikustatav teave ja arvandmed avalikustatakse kvartaalselt koos raamatupidamise vahearuandega, ülejäänud teave ja arvandmed avalikustatakse kord aastas koos majandusaasta aruandega.

(3) Juhul kui krediidiasutus on käesolevas määruses sätestatud teabe avaldanud teistes allikates, sealhulgas majandusaasta aruandes või raamatupidamise vahearuandes, võib selle teabe avaldamise asemel viidata allikale, kus nimetatud teave on avalikustatud.

§ 6. Teabe avalikustamisel ja täiendavate avalikustatavate aruannete koostamisel kasutatavad mõisted

Teave avalikustatakse ning täiendavad avalikud aruanded koostatakse lähtudes Eesti Panga presidendi 29. detsembri 2006. a määruses nr 13 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide rakendamise ja arvutamise kord» (edaspidi usaldatavusnormatiivide määrus) sätestatud mõistetest, põhimõtetest ja meetoditest.

§ 7. Teabe avalikustamise põhimõtted ja protseduurireeglid

Krediidiasutus kehtestab põhimõtted ja protseduurireeglid käesolevas määruses sätestatud teabe avalikustamise nõuete täitmise tagamiseks ja avalikustatud teabe asjakohasuse ning piisavuse hindamiseks.

§ 8. Mitteoluline teave ning äri- või pangasaladust sisaldav teave

(1) Krediidiasutus võib jätta teabe avalikustamata juhul, kui see on mitteoluline. Oluliseks loetakse teave, mille avalikustamata jätmine või mittekohasel kujul avalikustamine võib mõjutada teabe kasutajate majandusotsuseid.

(2) Krediidiasutus võib jätta avalikustamata ärisaladust sisaldava teabe. Ärisaladuseks loetakse niisugune teave krediidiasutuse äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib kahjustada krediidiasutuse huve, sealhulgas teave krediidiasutuse toodete ja süsteemide kohta, mille teatavaks saamine krediidiasutuse konkurentidele vähendaks krediidiasutuse väärtust.

(3) Avalikustamisele ei kuulu teave, mida loetakse pangasaladuseks «Krediidiasutuste seaduse» § 88 tähenduses.

(4) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel avalikustab krediidiasutus teabe avalikustamata jätmise fakti ja põhjused ning avalikustab vastavate valdkondade kohta üldisema teabe, mis ei sisalda ärisaladust või pangasaladust.

2. peatükk
OMAVAHENDITE JA KAPITALI ADEKVAATSUSE KOHTA AVALIKUSTATAV TEAVE

§ 9. Kapitali adekvaatsuse arvutamise põhimõtete kohta avalikustatav üldteave

Krediidiasutus avalikustab adekvaatsuse arvutamise põhimõtete kohta järgmise üldteabe:
1) krediidiasutuse nimetus, kellele kapitali adekvaatsuse normatiivi kohaldatakse;
2) kapitali adekvaatsuse arvutamisel kasutatava konsolideerimisgrupi määratluse erinevused finantsaruannete koostamisel kasutatavast konsolideerimisgrupi määratlusest;
3) konsolideerimisgruppi arvatud üksuste loetelu, sealhulgas täielikult konsolideeritud ja proportsionaalselt konsolideeritud üksused;
4) omavahenditest maha arvatud üksused ning üksused, mida ei ole konsolideeritud ja mida ei ole omavahenditest maha arvatud;
5) mistahes olemasolevad või prognoositavad praktilised või juriidilised takistused omavahendite viivitamatuks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete vahel;
6) kapitali puudujäägi kogusumma ja kapitali puudujäägiga konsolideerimata tütarettevõtja või tütarettevõtjate nimetused juhul, kui nende kapital on madalam seadustes sätestatud mistahes nõuetest, välja arvatud juhul, kui see puudujääk on konsolideerimisgrupi tasemel omavahenditest täiendavalt maha arvatud.

§ 10. Omavahendite ja kapitalinõuete arvutamise põhimõtete kohta avalikustatav teave

(1) Krediidiasutus avalikustab omavahendite arvutamise põhimõtete kohta järgmise teabe:
1) omavahendite peamised koostisosad ja nende omavahendite koosseisu arvamise tingimused «Krediidiasutuste seaduse» §-des 73, 74 ja 77 sätestatud omavahendite tasemete lõikes;
2) «Krediidiasutuste seaduse» § 75 alusel omavahenditest tehtavad olulised mahaarvamised;
3) «Krediidiasutuste seaduse» § 78 alusel omavahenditele kohaldatavad piirangud.

(2) Krediidiasutus avalikustab kapitalinõuete arvutamisel kasutatavad meetodid riskide lõikes, sealhulgas krediidiriski sisemeetodite ja operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi kasutamise ning nendele ülemineku aktsepteerimise Finantsinspektsiooni poolt.

§ 11. Omavahendite, kapitalinõuete ja kapitali adekvaatsuse kohta avalikustatavad arvandmed

(1) Krediidiasutus avalikustab omavahendite kogusumma ja koosseisu, sealhulgas:
1) esimese taseme omavahendite kogusumma, selle koosseis komponentide lõikes ning esimese taseme omavahenditest tehtud mahaarvamised;
2) teise taseme omavahendite kogusumma, selle koosseis komponentide lõikes ning teise taseme omavahenditest tehtud mahaarvamised;
3) kolmanda taseme omavahendite kogusumma ja ning selle koosseis komponentide lõikes.

(2) Krediidiasutus avalikustab kapitalinõuete kogusumma ja koosseisu, sealhulgas:
1) pangaportfelli krediidiriski kapitalinõude summa kasutatud meetodite ja riskipositsioonide klasside lõikes;
2) kauplemisportfelli positsiooniriski kapitalinõude summa kasutatud meetodite lõikes;
3) kauplemisportfelli ülekande- ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõude summa kasutatud meetodite lõikes;
4) valuutariski kapitalinõude summa;
5) kaubariski kapitalinõude summa;
6) operatsiooniriski kapitalinõude summa kasutatud meetodite lõikes.

(3) Krediidiasutus avalikustab kapitali adekvaatsuse määra protsentides. Kapitali adekvaatsuse määr on omavahendite kogusumma ja 10-ga korrutatud kapitalinõuete kogusumma suhe protsentides.

(4) Krediidiasutus, kellel on konsolideerimisgrupp «Krediidiasutuste seaduse» § 9 lõike 1 mõistes, avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud näitajad konsolideerimisgrupi, konsolideerimisgruppi kuuluvate all-konsolideerimisgruppide ja oluliste tütarettevõtjate lõikes.

§ 12. Sisemise kapitali adekvaatsuse tagamise kohta avalikustatav üldteave

Krediidiasutus avalikustab sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise põhimõtted ja selle tagamise protsessi kirjelduse.

3. peatükk
RISKIDE JA RISKIJUHTIMISE KOHTA AVALIKUSTATAV TEAVE

§ 13. Riskijuhtimise põhimõtete kohta avalikustatav üldteave

(1) Krediidiasutus avalikustab riskijuhtimise eesmärgid ja üldpõhimõtted eraldi iga riskikategooria, sealhulgas krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski ning pangaportfelli intressiriski kohta.

(2) Avalikustatav üldteave peab hõlmama vähemalt järgmist:
1) riskide juhtimise strateegiad ja protsessid;
2) riskijuhtimise funktsioonide struktuur ja korraldus või muud asjakohased meetmed;
3) riskide mõõtmise ja aruandluse süsteemide ulatus ja sisu;
4) riskide vähendamise ja maandamise põhimõtted ning riskide maandamise efektiivsuse hindamise strateegia ja protseduurireeglid.

(3) Iga lõikes 1 nimetatud riski juhtimise kohta avalikustatakse täiendav teave lähtudes käesolevas peatükis sätestatud nõuetest.

§ 14. Krediidiriski juhtimise ja mõõtmise kohta avalikustatav teave

(1) Krediidiasutus avalikustab krediidiriski juhtimise ja mõõtmise kohta järgmise teabe:
1) krediidiriski juhtimise poliitika kirjeldus;
2) kriteeriumid, mida raamatupidamisarvestuses kasutatakse nõuete liigitamisel tähtaja ületanud ja ebatõenäoliselt laekuvateks nõueteks;
3) põhimõtted ja meetodid, millest lähtutakse raamatupidamisarvestuses nõuete spetsiifilise ja üldise allahindluse tegemisel.

(2) Juhul kui krediidiasutus kasutab krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel osaliselt «Krediidiasutuste seaduse» 7. peatüki 2. jao 1. jaotise 3. alljaotises sätestatud krediidiriski sisereitingute meetodeid, avalikustatakse:
1) erinevate krediidiriski meetoditega, sealhulgas standardmeetod, sisereitingute põhimeetod ja sisereitingute täiustatud meetod, hõlmatud positsioonide kirjeldus;
2) juhtkonna kava valitud sisereitingute meetodile täieliku ülemineku osas.

§ 15. Krediidiriski kohta avalikustatavad arvandmed

(1) Krediidiasutus avalikustab krediidiriski sisaldavate positsioonide kohta nende väärtuse esitatuna järgnevalt:
1) liikide ja geograafiliste piirkondade lõikes;
2) liikide ja majandusharude või vastaspoolte lõikes;
3) liikide ja järelejäänud tähtaegade lõikes.

(2) Positsioonide liigitamisel, geograafiliste piirkondade, majandusharude või vastaspoolte ning järelejäänud tähtaegade jaotuse määratlemisel võetakse aluseks krediidiasutuses sisemiselt kasutatav jaotus. Positsioonide liikideks võivad olla laenud, bilansivälised positsioonid, tuletisinstrumentidest tulenevad positsioonid ja muud eelnimetatutele sarnased positsioonid.

(3) Lõike 1 alusel laenude kohta avalikustatavad arvandmed peavad sisaldama vähemalt järgmist:
1) raamatupidamislik väärtus enne allahindlust;
2) allahindluse summa;
3) raamatupidamislik väärtus pärast allhindlust.

§ 16. Krediidiriski kapitalinõuete arvutamise kohta avalikustatav teave

(1) Krediidiasutus avalikustab krediidiriski kapitalinõuete arvutamise kohta standardmeetodil järgmise teabe:
1) reitinguagentuuride, kelle välisreitinguid kapitalinõuete arvutamisel kasutatakse, nimetused ja kasutatud välisreitingud riskipositsiooni klasside lõikes ning välisreitingute kasutamises toimunud muutuste põhjused;
2) avalikele emissioonidele antud välisreitingute pangaportfelli kuuluvatele samaliigilistele positsioonidele ülekandmise protsessi kirjeldus;
3) kasutatud välisreitingute alusel määratud krediidikvaliteedi astmed reitinguagentuuride lõikes juhul, kui need erinevad Finantsinspektsiooni poolt määratud krediidikvaliteedi astmetest.

(2) Krediidiasutus avalikustab kapitalinõuete arvutamise kohta sisereitingute meetoditel lõigetes 3 ja 4 loetletud teabe reitingusüsteemide ja reitingute määramise kohta.

(3) Krediidiasutus avalikustab reitingusüsteemi kohta järgmise teabe:
1) reitingusüsteemi struktuur ning seosed sise- ja välisreitingute vahel;
2) sisehinnangute kasutamine väljaspool kapitalinõuete arvutamise süsteemi;
3) krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel sisereitingute meetodil arvessevõetavate krediidiriski maandamise tehingute ning nende juhtimise põhimõtete kirjeldus;
4) reitingusüsteemi kontrollimehhanismide, sealhulgas reitingusüsteemi sõltumatuse ja usaldusväärsuse tagamise ning perioodilise ülevaatamise ja ajakohastamise protsesside kirjeldus.

(4) Krediidiasutus avalikustab reitingute määramise protsessi kohta järgmise teabe:
1) riskipositsiooni klassidesse arvatavate riskipositsioonide liigid;
2) makseviivituse tõenäosuse definitsiooni, makseviivituse tõenäosuse hindamise ja valideerimise põhimõtted ning hindamisel kasutatavate alusandmete ja kasutatud hinnangute kirjeldus;
3) «Krediidiasutuste seaduse» § 86²² lõike 3 alusel käesoleva lõike punktis 2 kirjeldatust erineva makseviivituse tõenäosuse definitsiooni rakendamise tõttu mõjutatud riskipositsiooni klasside loetulu juhul, kui see mõju on oluline;
4) riskipositsiooni väärtuse arvutamise põhimõtete kirjeldus;
5) krediidiriski täiustatud sisereitingute meetodi kasutamisel kahjumäära hindamise põhimõtted ning hindamisel kasutatavate alusandmete ja kasutatud hinnangute kirjeldus.

(5) Krediidiasutus avalikustab reitingute määramise protsessi kirjelduse järgmiste riskipositsiooni klasside lõikes:
1) krediidiasutused ja investeerimisühingud;
2) äriühingud, sealhulgas väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, eriotstarbelised nõuded ning äriühingute ostetud nõuded;
3) jaenõuded, sealhulgas kinnisvaraga tagatud jaenõuded, uuenevad nõuded ning muud jaenõuded;
4) omakapitali investeeringud.

§ 17. Krediidiriski kapitalinõuete kohta avalikustatavad arvandmed

(1) Krediidiasutus avalikustab standardmeetodiga hõlmatud riskipositsioonide väärtuse riskipositsioonide ja krediidikvaliteedi astmete lõikes enne ja pärast krediidiriski maandamise rakendamist, kaasa arvatud omavahenditest maha arvatud positsioonid.

(2) Krediidiasutus avalikustab sisereitingute meetoditega hõlmatud riskipositsioonide väärtused riskipositsioonide klasside lõikes. Krediidiriski sisereitingute põhimeetodiga hõlmatud riskipositsioonid ja krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodiga hõlmatud riskipositsioonide summad näidatakse eraldi.

(3) Krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamisel avalikustab krediidiasutus järgmised andmed keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute, äriühingute ning omakapitali investeeringute riskipositsioonide klasside kohta:
1) riskipositsioonide kogusumma;
2) krediidiriski täiustatud sisereitingute meetodiga hõlmatud riskipositsioonide kaalutud keskmine kahjumäär protsentides;
3) kaalutud keskmine riskikaal;
4) eriotstarbeliste nõuete alternatiivmeetodi puhul kasutatavad riskikaalud;
5) krediidiriski täiustatud sisereitingute meetodiga hõlmatud kasutamata krediidiliinide väärtus ja nendelt arvutatud riskipositsioonide kaalutud keskmine väärtus.

(4) Krediidiriski sisereitingute meetodi kasutamisel avalikustab krediidiasutus jaenõuete riskipositsioonide klassi, sealhulgas eraldi kinnisvaraga tagatud jaenõuete, uuenevate nõuete ning muude jaenõuete kohta lõikes 3 loetletud andmed või riskipositsioonide kogumite analüüsi krediidiriski eristamiseks piisava arvu oodatava kahju klasside lõikes.

(5) Krediidiriski sisereitingute meetodi kasutamisel avalikustab krediidiasutus täiendavalt iga riskipositsiooni klassi, sealhulgas eraldi kinnisvaraga tagatud jaenõuete, uuenevate jaenõuete ning muude jaenõuete kohta järgmised andmed:
1) perioodi jooksul tehtud allahindlused ja nende muutused võrreldes varasemate perioodide allahindlustega;
2) perioodi jooksul saadud kahju mõjutanud tegurid, muuhulgas keskmisest kõrgemad kahjumäärad või keskmisest kõrgem makseviivitusest tingitud kahju;
3) krediidiasutuse hinnangute ja pikaaegsete tegelike tulemuste võrdlus, muuhulgas kahjuhinnangute, makseviivituse tõenäosuse hinnangute, ümberhindlustegurite hinnangute ja tegelike tulemuste võrdlus.

§ 18. Krediidiriski maandamise kohta avalikustatav teave

Krediidiasutus avalikustab krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel arvesse võetava krediidiriski maandamise kohta järgmise teabe:
1) bilansilise ja bilansivälise tasaarvestuse põhimõtted, protseduurid ning ulatus;
2) tagatiste juhtimise ja hindamiste põhimõtted;
3) olulisemate kapitalinõuete arvutamisel arvesse võetavate tagatiste kirjeldus tagatise liikide lõikes;
4) krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel arvesse võetavate kaudse krediidiriski kaitse pakkujate kirjeldus rühmade lõikes ning hinnang nende krediidikvaliteedile;
5) krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel arvesse võetavate krediidiriski maandamise instrumentide turu- ja krediidiriski kontsentreerumise kirjeldus.

§ 19. Krediidiriski maandamise kohta avalikustatavad arvandmed

(1) Krediidiasutus avalikustab krediidiriski standardmeetodil ja krediidiriski sisereitingute põhimeetodil kapitalinõuete arvutamisel arvesse võetud krediidiriski maandamise tehingute kohta riskipositsiooni klasside lõikes:
1) riskipositsioonide summa, mis on kaetud volatiilsusega korrigeeritud finantstagatiste või muude kapitalinõuete arvutamisel arvesse võetavate tagatistega;
2) riskipositsioonide summa, mis on kaetud garantiide või krediididerivatiividega.

(2) Lõikes 1 nimetatud andmed näidatakse pärast bilansilise tasaarvestuse või bilansiväliste positsioonide nettimist.

§ 20. Vastaspoole krediidiriski kohta avalikustatav teave

Krediidiasutus avalikustab vastaspoole krediidiriski kohta järgmise teabe:
1) vastaspoole krediidiriski katteks sisemise kapitali arvutamise ja limiitide kehtestamise põhimõtted;
2) vastaspoole krediidiriski tagatiste käsitlemise ja krediidireservide moodustamise põhimõtted;
3) korrelatsiooniriski arvesse võtmise põhimõtted vastaspoole krediidiriski hindamisel;
4) täiendava tagatise andmise kohustuse ulatus krediidiasutuse krediidikvaliteedi languse puhul.

§ 21. Vastaspoole krediidiriski kohta avalikustatavad arvandmed

Krediidiasutus avalikustab vastaspoole krediidiriski kohta järgmised arvandmed:
1) vastaspoole krediidiriski sisaldavate tehingute positiivne õiglane väärtus, tasaarvestuste summa, tasaarvestatud hetkel kehtiv riskipositsioon ja tagatiste väärtus;
2) tuletistehingutest tulenevate riskipositsioonide netoväärtus;
3) riskipositsioonide arvutamise meetodid;
4) krediididerivatiividest tulenev riskimaandamise summa ja praegune riskipositsioon riskipositsiooni tüüpide, sealhulgas valuutaga, intressimääraga, aktsiatega, kaubaga ja muu alusvaraga seotud tehingute lõikes;
5) vastaspoole krediidiriski sisaldavate krediididerivatiivide nimiväärtus ning soetatud ja müüdud krediididerivatiivide jaotus tootegruppide lõikes;
6) korrigeerimisteguri alfa väärtus juhul, kui kasutatakse alfa sisehinnangut.

§ 22. Väärtpaberistamise kohta avalikustatav teave

(1) Krediidiasutus avalikustab väärtpaberistamise tehingute kohta järgmise teabe:
1) väärtpaberistamise tehingute eesmärk ning nendega tehingupartneritele ülekantava krediidiriski ulatus;
2) krediidiasutuse roll (algne väljaandja, sponsor või muu) väärtpaberistamise tehingutes ning tehingute ulatus rollide lõikes;
3) väärtpaberistamise tehingutelt kapitalinõuete arvutamisel kasutatavad meetodid;
4) väärtpaberistatud tehingutelt kapitalinõuete arvutamisel kasutatavate reitinguagentuuride nimetused väärtpaberistatud tehingutest tulenevate riskipositsioonide liikide lõikes.

(2) Väärtpaberistatud tehingute raamatupidamises kajastamise kohta avalikustatakse järgmine teave:
1) kas väärtpaberistamise tehingud on kajastatud bilansist eemaldamisena või finantseerimisena;
2) väärtpaberistamise tehingute kasumite ja kahjumite kajastamise kriteeriumid;
3) väärtpaberistamise tehingutega üle antud finantsvaraga seotud riskide ja hüvede säilimise hindamise põhimõtted;
4) sünteetilise väärtpaberistamise tehingute raamatupidamises kajastamise põhimõtted.

§ 23. Väärtpaberistatud positsioonidelt kapitalinõuete arvutamise kohta avalikustatavad arvandmed

Krediidiasutus avalikustab väärtpaberistatud positsioonidelt kapitalinõuete arvutamise kohta järgmised andmed riskipositsioonide liikide lõikes:
1) väärtpaberistatud positsioonide summa näidatuna eraldi traditsioonilise ja sünteetilise väärtpaberistamise positsioonide lõikes;
2) allahinnatud ja tähtajaks laekumata väärtpaberistatud positsioonide summa ning perioodi jooksul väärtpaberistatud positsioonidelt saadud kahju;
3) hallatavate või ostetud väärtpaberistamise positsioonide kogusumma;
4) hallatavate või ostetud väärtpaberistamise positsioonide kogusumma riskikaalude vahemike lõikes, sealhulgas esitatakse eraldi riskipositsioonid, millele kohaldatakse riskikaalu 1250 protsenti või mis on omavahenditest maha arvatud;
5) väärtpaberistamise uuenevate nõuete kogusumma algsele väljastajale ja investorile kuuluvate osade lõikes;
6) perioodi jooksul väärtpaberistatud positsioonide kogusumma ning väärtpaberistatud positsioonide müügist saadud kasum ja kahjum.

§ 24. Tururiski kohta avalikustatav teave

(1) Krediidiasutus avalikustab tururiski sisaldavate portfellide väärtused kapitalinõuete arvutamise meetodite lõikes.

(2) Sisemiste riskimõõtmismudelite kasutamisel avalikustatakse järgmised andmed sisemudelitega kaetud alamportfellide lõikes:
1) kasutatavate sisemiste riskimõõtmismudelite kirjeldus;
2) mudelitele kohaldatava stresstestimise kirjeldus;
3) mudelitele kohaldatava järeltestimise ning mudelite valideerimise kirjeldus.

§ 25. Tururiski kohta avalikustatavad arvandmed

(1) Krediidiasutus avalikustab tururiski kohta järgmised arvandmed:
1) intressipositsiooniriski kapitalinõue;
2) aktsiapositsiooniriski kapitalinõue;
3) välisvaluutariski kapitalinõue;
4) kaubariski kapitalinõue.

(2) Sisemiste riskimõõtmismudelite kasutamisel avalikustatakse:
1) aruandeperioodi kõrgeim, keskmine ja madalaim positsioonide riskihinnang (value-at-risk measure);
2) riskihinnangute ja tegeliku tulu või kulu võrdlus ning järeltestimisel ilmnenud olulised erinevused hinnangute ja tegelikkuse vahel.

§ 26. Pangaportfellis kajastatavate omakapitali investeeringute kohta avalikustatav teave

Pangaportfellis kajastatavate omakapitali investeeringute kohta avalikustatav üldine teave peab hõlmama muuhulgas järgmist:
1) strateegilistel eesmärkidel soetatud omakapitali investeeringute eristamise põhimõtete kirjeldus;
2) omakapitali investeeringute raamatupidamisliku kajastamise põhimõtted, kasutatavad hindamismeetodid ja neid mõjutavad olulised asjaolud.

§ 27. Pangaportfellis kajastatavate omakapitali investeeringute kohta avalikustatavad arvandmed

Krediidiasutus avalikustab pangaportfellis kajastatavate omakapitali investeeringute kohta järgmised arvandmed:
1) bilansiline ja õiglane väärtus, börsil noteeritud omakapitali instrumentide puhul ka turuväärtus juhul, kui see erineb oluliselt õiglasest väärtusest;
2) börsil kaubeldavate omakapitali investeeringute, piisavalt diversifitseeritud omakapitali investeeringute portfellides hoitavate mittebörsiettevõtete omakapitali investeeringute ja muude omakapitali investeeringute tüübid, sisu ja summad;
3) aruandeperioodil omakapitali instrumentide müügist ja likvideerimisest saadud kasu ja kahju;
4) aruandeperioodi omakapitali instrumentide ümberhindluse summad, sealhulgas summad, mis on kaasatud omavahenditesse.

§ 28. Pangaportfelli intressiriski kohta avalikustatav teave

Krediidiasutus avalikustab pangaportfelli intressiriski mõõtmise sageduse ning selle arvutamisel kasutatavad hinnangud, sealhulgas ennetähtaegselt tagastatavate laenude ulatuse ning nõudmiseni hoiuste kasutamise prognoosimisel kasutatud hinnangud.

§ 29. Pangaportfelli intressiriski kohta avalikustatavad arvandmed

Krediidiasutus avalikustab hinnangud intressimäära muutusest tuleneva tulude kõikumise, netovara väärtuse muutuse või muude asjakohaste näitajate kohta, mida juhtkond kasutab intressiriski mõõtmiseks. Loetletud näitajad avalikustatakse valuutade lõikes.

§ 30. Operatsiooniriski kohta avalikustatav teave

(1) Krediidiasutus avalikustab operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel kasutatavad meetodid.

(2) Operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi kasutamisel avalikustab krediidiasutus järgneva teabe:
1) mudeli kasutamise ulatus;
2) mudeli, sealhulgas mudelis arvesse võetavate sise- ja välistegurite kirjeldus;
3) operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel arvesse võetava kindlustuse ja muude riskide ülekandmise mehhanismide kirjeldus ja nende mõju arvutamise põhimõtted.

4. peatükk
TÄIENDAVAD AVALIKUSTATAVAD ARUANDED

§ 31. Täiendavate aruannete avalikustamine

(1) Täiendavate aruannete avalikustamise eesmärk on tagada avalikkusele võrreldavate andmete kättesaadavus krediidiasutuste finantsseisundi, majandustulemuste, kapitali adekvaatsuse, riskide kontsentreerumise ning nõuete ja kohustuste kohta.

(2) Krediidiasutus esitab täiendavad aruanded avalikustamiseks Eesti Pangale §-s 33 sätestatud vormis ning §-s 34 sätestatud tähtaegadel.

(3) Eesti Pank avalikustab krediidiasutuse soolo ja konsolideeritud baasil täiendavad avalikustatavad aruanded oma veebilehel.

§ 32. Täiendavad avalikustatavad aruanded

Krediidiasutus koostab järgmised täiendavad avalikustatavad aruanded:
1) «Laenude ja hoiuste jääkide aruanne» soolo ja konsolideeritud baasil vastavalt lisale 1;
2) «Krediidiasutuse riskide kontsentreerumise aruanne» vastavalt lisale 2;
3) «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi riskide kontsentreerumise aruanne» vastavalt lisale 3;
4) «Suhtarvude aruanne» soolo ja konsolideeritud baasil vastavalt lisale 4;
5) «Kapitali adekvaatsuse aruanne» soolo ja konsolideeritud baasil vastavalt lisale 5;
6) «Bilanss» soolo ja konsolideeritud baasil vastavalt lisale 6;
7) «Kasumiaruanne» soolo ja konsolideeritud baasil vastavalt lisale 7.

§ 33. Täiendavate avalikustatavate aruannete esitamise vorm

(1) Täiendavad avalikustatavad aruanded esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt XML (eXtensible Markup Language) formaadis vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat».

(2) Aruannete koodid on järgmised:
1) «Laenude ja hoiuste jääkide aruande» kood on soolo baasil 370 ja konsolideeritud baasil 371;
2) «Krediidiasutuse riskide kontsentreerumise aruande» kood on 372;
3) «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi riskide kontsentreerumise aruande» kood on 373;
4) «Suhtarvude aruande» kood on soolo baasil 374 ja konsolideeritud baasil 375;
5) «Kapitali adekvaatsuse aruande» kood on soolo baasil 376 ja konsolideeritud baasil 377;
6) «Bilansi» kood on soolo baasil 378 ja konsolideeritud baasil 379;
7) «Kasumiaruande» kood on soolo baasil 380 ja konsolideeritud baasil 381.

§ 34. Täiendavate avalikustatavate aruannete aruandeperiood ja esitamise tähtajad

(1) Paragrahvi 32 punktides 1–6 nimetatud aruannete aruandeperioodiks on kvartal. Paragrahvi 32 punktis 7 nimetatud aruanne esitatakse kvartaalse sammuga 3, 6, 9 ja 12 kuu kohta.

(2) Täiendavad avalikustatavad aruanded esitatakse Eesti Pangale kahe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 35. Määruse kehtetuks tunnistamine

Eesti Panga presidendi 19. oktoobri 1999. a määrus nr 25 «Krediidiasutuste avalikud aruanded» (RTL 1999, 148, 2094; 2007, 8, 137) tunnistatakse kehtestuks.

§ 36. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a.

LAENUDE JA HOIUSTE JÄÄKIDE ARUANNE

1. Aruande valdkond

1.1. Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi varakirjetel 1 (v.a sularaha), 2.4, 3.3, 4.3, 5.2 ja 6.2 kajastatavate antud laenude ja muude laenu iseloomuga nõuete (nt faktooring- ja kapitalirendi nõuded) jäägid aruandeperioodi lõpu seisuga. Siia kuuluvad ka nimetatud varakirjetel kajastatavad hoiused.

1.2. Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi kohustustekirjetel 1, 2.3, 2.4, 3.1, 3.2, 4.1 ja 4.2 kajastatavate kaasatud hoiuste jäägid aruandeperioodi lõpu seisuga. Siia kuuluvad ka nimetatud kohustustekirjetel kajastatavad laenud.

2. Aruanderea struktuur
1) kirje liik
2) kokku

1) Kirje liigi identifikaatorid

Muude kaasatud hoiuste all näidatakse kõik hoiused, mis ei ole nõudmiseni ega üleööhoiused.

Kirjel «Valitsus» näidatakse keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja riiklike sotsiaalkindlustusfondide vastavad positsioonid.

Kirjel «Muud finantsettevõtjad» näidatakse kindlustusandjate, pensionifondide ja muude finantseerimisasutuste vastavad positsioonid.

Kirjel «Äriühingud» näidatakse riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingute ning muude äriühingute vastavad positsioonid.

2) Kokku

Siin näidatakse aruande valdkonda kuuluvate nõuete ja kohustuste jäägid lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta).

Jääk näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

KREDIIDIASUTUSE RISKIDE KONTSENTREERUMISE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Aruandes näidatakse krediidiasutuse riskipositsioon kliendi või omavahel seotud isikute suhtes, mis ületab vastavalt 10 protsenti krediidiasutuse soolo baasil arvutatud omavahenditest ning riskipositsioon krediidiasutusega seotud isikute ja aktsionäride suhtes vastavalt krediidiasutuste seaduse § 85 lõikes 6 sätestatud tingimustele. Aruandes ei näidata neid krediidiasutuste seaduse § 85 lõikes 1¹ nimetatud positsioone, mida ei võeta arvesse riskide kontsentreerumise arvutamisel.

2. Aruanderea struktuur
1) kirje liik
2) väärtus

1) Kirje liigi identifikaatorid

2) Väärtus

Kirjete 1 ja 3 jääk esitatakse lepingulises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga miljonites Eesti kroonides ümardatuna ühe kohani pärast koma.

Kirjete 2 ja 4 väärtus näidatakse protsentides ning esitatakse formaadis % jagatud 100-ga ümardatuna nelja komakohani (näiteks 10,254% esitatakse 0,1025).

KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI RISKIDE KONTSENTREERUMISE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Aruandes näidatakse krediidiasutuse konsolideerimisgrupi riskipositsioon kliendi või omavahel seotud isikute suhtes, mis ületab vastavalt 10 protsenti krediidiasutuse konsolideeritud baasil arvutatud omavahenditest ning riskipositsioon krediidiasutusega seotud isikute ja aktsionäride suhtes vastavalt krediidiasutuste seaduse § 85 lõikes 6 sätestatud tingimustele. Aruandes ei näidata neid krediidiasutuste seaduse § 85 lõikes 1¹ nimetatud positsioone, mida ei võeta arvesse riskide kontsentreerumise arvutamisel.

2. Aruanderea struktuur
1) kirje liik
2) väärtus

1) Kirje liigi identifikaatorid

2) Väärtus

Kirjete 1 ja 3 jääk esitatakse lepingulises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga miljonites Eesti kroonides ümardatuna ühe kohani pärast koma.

Kirjete 2 ja 4 väärtus näidatakse protsentides ning esitatakse formaadis % jagatud 100-ga ümardatuna nelja komakohani (näiteks 10,254% esitatakse 0,1025).

SUHTARVUDE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Krediidiasutuse/krediidiasutuse konsolideerimisgrupi kasumiaruande ning bilansinäitajate alusel arvutatud suhtarvud.

2. Nõuded suhtarvude arvutamisel

Suhtarvud esitatakse aasta baasil (st annualiseerituna).

Suhtarvude arvutamisel kasutatavad bilansilised näitajad leitakse aruandekvartalile eelneva kuu ning aruandekvartali iga kuu lõpu vastavate andmete aritmeetilise keskmisena. Näiteks I kvartali bilansiline näitaja leitakse 31.12, 31.01, 28.02 ja 31.03 vastavate positsioonide aritmeetilise keskmisena. Kasumiaruande näitajate puhul lähtutakse aruandekvartali tegelikest andmetest.

Suhtarvu aasta baasile viimiseks korrutatakse kvartali suhtarv neljaga.

3. Aruanderea struktuur
1) kirje liik
2) väärtus

1) Kirje liigi identifikaatorid

2) Väärtus

Siin näidatakse aruande esimeses veerus esitatud suhtarvude väärtus. Suhtarvud, v.a EPS, näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis % jagatud 100-ga ümardatuna nelja komakohani. Näites ROA 2,25% esitatakse kujul 0,0225. Puhaskasum aktsia kohta (EPS) esitatakse Eesti kroonides ümardatuna kahe kohani pärast koma.

Suhtarvude arvutamisel tuleb kasutada järgmist metoodikat:
a) omakapitali tulukus (ROE) on puhaskasumi suhe omakapitali. ROE leidmiseks jagatakse kasumiaruande kirjel «Jätkuvate ja lõpetatud tegevuste puhaskasum/kahjum (+/–)» näidatud summa bilansi omakapitali kirjel «Omakapital kokku» näidatud summaga;
b) omakapitali kordaja (EM) on koguvara suhe omakapitali. EM-i leidmiseks jagatakse bilansi varakirjel «Aktiva (varad) kokku» näidatud summa bilansi omakapitali kirjel «Omakapital kokku» näidatud summaga;
c) puhastulukus (PM) on kasumi suhe kogutuludesse. PM-i leidmiseks jagatakse kasumiaruande kirjel «Jätkuvate ja lõpetatud tegevuste puhaskasum/kahjum (+/–)» näidatud summa kasumiaruandes kajastuvate kõigi tulude summaga;
d) vara tootlikkus (AU) on kogutulude suhe koguvarasse. AU leidmiseks jagatakse kasumiaruandes kajastuvate kõigi tulude summa bilansi varakirjel «Aktiva (varad) kokku» näidatud summaga;
e) vara puhasrentaablus (ROA) on puhaskasumi suhe koguvarasse. ROA leidmiseks jagatakse kasumiaruande kirjel «Jätkuvate ja lõpetatud tegevuste puhaskasum/kahjum (+/–)» näidatud summa bilansi varadekirjel «Aktiva (varad) kokku» näidatud summaga;
f) puhas intressimarginaal (NIM) on neto intressitulu suhe intressitootvatesse varadesse. NIM-i leidmiseks jagatakse neto intressi kasum/kahjum (v.a intressitulu ja intressikulu bilansivälistelt tehingutelt) kõigi bilansis kajastuvate intressitootvate nõuete summaga. Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi puhul märgitakse NIM-i väärtuseks 0 (null);
g) puhaskasum aktsia kohta (EPS) on puhaskasumi suhe aktsiate arvu. EPS-i leidmiseks jagatakse kasumiaruande kirjel «Jätkuvate ja lõpetatud tegevuste puhaskasum/kahjum (+/–)» näidatud summa krediidiasutuse emiteeritud aktsiate aruandeperioodi keskmise arvuga;
h) hinnavahe (SPREAD) on intressitulu suhte intressitootvatesse varadesse ja intressikulu suhte intressikandvatesse kohustustesse vahe.

Intressitulu suhte intressitootvatesse varadesse leidmiseks jagatakse kasumiaruande kirjel «Intressitulu» (v.a intressitulu bilansivälistelt tehingutelt) näidatud summa bilansis kajastuvate kõigi intressikandvate nõuete summaga.

Intressikulu suhte intressikandvatesse kohustustesse leidmiseks jagatakse kasumiaruande kirjel «Intressikulu» (v.a intressikulu bilansivälistelt tehingutelt) näidatud summa bilansis kajastuvate kõigi intressikandvate kohustuste summaga.

KAPITALI ADEKVAATSUSE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Krediidiasutuse/krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide arvestusse kuuluvad kapitalinõuded ning omavahendid.

2. Aruanderea struktuur
1) kirje liik
2) väärtus

1) Kirje liigi identifikaatorid

Nõuded usaldatavusnormatiivide määruse § 29 lõikes 2 loetletud multilateraalsete arengupankade vastu liigitatakse keskvalitsuste ja keskpankade riskipositsioonide klassi.

Nõuded regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksuste vastu, millele ei rakendata usaldatavusnormatiivide määruse § 27 alusel riskikaalu 0 protsenti, liigitatakse krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kohalike omavalitsuste riskipositsioonide klassi.

Nõuded avaliku sektori asutuste ning multilateraalsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, millele usaldatavusnormatiivide määruse §-de 28–30 alusel ei rakendata riskikaalu 0 protsenti, liigitatakse äriühingute riskipositsioonide klassi.

Jae- ja kinnisvaraga tagatud nõuete all näidatakse usaldatavusnormatiivide krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski standardmeetodil arvutatavad jaenõuded ja kinnisvaraga tagatud nõuded ning sisereitingute meetodil arvutatud kinnisvaraga tagatud jaenõuded, uuenevad jaenõuded ja muud jaenõuded.

Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõuete loetelus nimetamata nõuded kajastatakse muude nõuete all.

2) Väärtus

Siin näidatakse aruanderea esimeses veerus esitatud kirjete väärtus. Väärtus esitatakse miljonites Eesti kroonides ümardatuna ühe komakohani.

BILANSS

1. Aruande valdkond

Krediidiasutuse bilansi aruandes esitatakse krediidiasutuse finantsseisundi näitajad.

Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi aruandes esitatakse krediidiasutuse konsolideerimisgrupi finantsseisundi näitajad.

Aruannete koostamisel lähtutakse Eesti Panga presidendi 22. juuni 2007. a määruse nr 8 «Krediidiasutuse ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine» lisas 3 «Bilansi kirjete selgitused» esitatud vastavate kirjete selgitustest.

2. Aruanderea struktuur
1) kirje liik
2) kokku

1) Kirje liigi identifikaatorid

2) Kokku

Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse/krediidiasutuse konsolideerimisgrupi nõuded või võlad kokku, mis vastavad aruanderea identifikaatorile. Andmed esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga miljonites Eesti kroonides ümardatuna ühe komakohani.

KASUMIARUANNE

1. Aruande valdkond

Krediidiasutuse kasumiaruandes esitatakse krediidiasutuse majandustulemuse kujunemise näitajad.

Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi kasumiaruandes esitatakse krediidiasutuse konsolideerimisgrupi majandustulemuse kujunemise näitajad.

Aruannete koostamisel lähtutakse Eesti Panga presidendi 22. juuni 2007. a määruse nr 8 «Krediidiasutuse ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine» lisas 4 «Kasumiaruande kirjete selgitused» esitatud vastavate kirjete selgitustest.

2. Aruanderea struktuur
1) kirje liik
2) kokku

1) Kirje liigi identifikaatorid

2) Kokku

Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse/krediidiasutuse konsolideerimisgrupi tulud (kasumid) või kulud (kahjumid) kokku, mis vastavad aruanderea identifikaatoritele. Andmed esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga miljonites Eesti kroonides ümardatuna ühe komakohani.