Kliimaminister määrus terviktekst avaldamine avaldatud 2024-01-29 RT I 2024-02-02 2024 7 102022024007 2024-02-05 2 RT I2026-10-29202611129102026011 2026-11-01 1 2026-10-27 maarus_1_10.02.2010.xsd 129102026011 8 2026-10-28 Maret Mauer 1058323 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonna jalgrattateede investeeringuteks perioodil 2021–2027 2026-10-23 RT I 2026-10-29 9 129102026009 2026-11-01 Määrus kehtestatakse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. 1 Üldsätted 1 Reguleerimisala 1 Määrusega reguleeritakse transpordi tulemusvaldkonna „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi” meetme „Transpordi konkurentsivõime” programmi tegevuse „Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond” eesmärkide saavutamiseks toetuse andmist kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava). 2 Määruse alusel rahastatakse rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO₂-neutraalsele majandusele” meetme nr 21.2.5.1 „Transpordi konkurentsivõime” (edaspidi meede) sekkumise nr 21.2.5.11 „Jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine” eesmärkide elluviimist Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas. 3 Transpordi tulemusvaldkond ja määruse alusel toetatavad projektid panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisesse ja arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+”. 4 Lõikes 3 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035” sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” teemakimbus „Ruum ja liikuvus” olevate transpordiga seotud eesmärkide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke ning ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse järgmiste näitajatega: 1 ühissõidukiga, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal; 2 kasvuhoonegaaside netoheide CO₂ ekvivalenttonnides; 3 elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus; 4 ligipääsetavuse näitaja. 5 Meetme sihtpiirkond on Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad, v.a Tallinna, Tartu ja Pärnu keskuslinnad. 6 Tallinna linnapiirkonnana käsitatakse käesoleva määruse tähenduses Maardu linna, Viimsi valda, Saue valla Laagri alevikku, Alliku küla, Koidu küla, Saue linna, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevikku, Järveküla, Jüri alevikku, Karla küla, Lagedi alevikku, Peetri alevikku, Rae küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevikku ja Harku alevikku, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla, Loo alevikku, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevikku, Üksnurme küla, Kiisa alevikku, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevikku, Luige alevikku, Kiili alevit, Vaela küla, Keila linna ja Lääne-Harju valla Kulna küla. 7 Tartu linnapiirkonnana käsitatakse Tartu linna Märja alevikku, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevikku, Õssu küla, Ülenurme alevikku ning Tartu valla Raadi alevit. 8 Pärnu linnapiirkonnana käsitatakse Pärnu linna Paikuse alevit, Silla küla ning Tori valla Sauga alevikku, Sindi linna ja Tammiste küla. 9 Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet, kulu- ja muid dokumente ning aruandeid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). 10 Toetuse taotlemisele, taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja ja partneri kohustustele ning kõigele muule määruses sätestatule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega. 11 Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. 2 Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 1 Toetuse andmise eesmärk on edendada säästvaid liikumisviise mugavate ja turvaliste terviklike jalgrattateede põhivõrkudes seni puuduolevate, kuid oluliste lülide ehitamisega, sealhulgas jalgrattateede või jalg- ja jalgrattateede rajamisega ühistranspordipeatuste või -sõlmpunktide juurde ning jalgratta parkimisvõimaluste parandamisega Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas. 2 Toetuse andmine panustab järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1 toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiad; 2 toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu. 3 Toetuse andmine panustab tulemusnäitaja „Sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv” sihttaseme saavutamisse. 4 Iga rahastatud projekt panustab nii väljund- kui ka tulemusnäitaja saavutamisse. 3 Rakendusasutus ja rakendusüksus 1 Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 2 Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 2 Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal 4 Toetatavad tegevused 1 Toetust antakse projektile, mille tegevustega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames tehakse vähemalt ühte järgmistest tegevustest: 1 uue jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee rajamine, millega luuakse juurdepääs teenustele või töökohtadele ja mis aitab kaasa tervikliku piirkondliku jalgrattateede võrgustiku loomisele; 2 olemasoleva jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee nõuetele vastavaks kohandamine, arvestades tervikliku piirkondliku jalgrattateede võrgustikuga; 3 ristmike, tänavate ja teede kohandamine jalgrattaga ja säästvaid liikumisviise toetavaks liikumiseks; 4 avaliku ruumi kujundamine säästvaid liikumisviise toetavaks, keskendudes liikuvuse sõlmaladele, sealhulgas jalgratta parkimisvõimaluste rajamine. 2 Lõike 1 punki 1 puhul toetatakse liiklusseaduse mõistes jalgratta- ja jalgtee, mis on mõeldud segaliikluseks, või jalgrattatee ehitust. 3 Jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee tuleb projekteerida ja ehitada kooskõlas ehitusseadustikuga ning järgida ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele ja § 99 lõike 4 alusel kehtestatud nõudeid ning universaalse disaini põhimõtteid. Eeldatakse, et tiheasustusalal paiknev jalgratta- või jalgtee vastab nõuetele, kui lisaks õigusaktidele on järgitud „Tallinna rattastrateegia 2018–2028” või „Tartu jalgsi ja rattaga liikumise võrgustikud I–II osa” (Artes Terrae, 2021) dokumentides esitatud juhiseid või muid juhendmaterjale, millega luuakse tingimused aktiivsete liikumisviiside soodustamiseks ja ohutuks liiklemiseks. 4 Ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tagatakse kliimakindlus taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat. 5 Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. 6 Toetatakse tegevust, mis vastab keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses (edaspidi „ei kahjusta oluliselt” põhimõte). 7 Toetatakse selliste jalgratta- ja jalgteede või jalgrattateede teelõikude ehitamist, kus on potentsiaal saavutada sada ja enam kasutuskorda päevas ja need moodustavad tervikliku piirkondliku jalgrattateede võrgustiku. 8 Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on lõpetatud enne taotluse esitamist. 5 Kulude abikõlblikkus 1 Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. 2 Abikõlblikud on järgmised §-s 4 sätestatud tegevuste kulud vastavalt §-s 7 sätestatud piirsummadele: 1 jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee taristu rajamise kulud ja sellega seotud kulud keskkonnasäästliku tänavavalgustuse rajamiseks, sõidutee asendamiseks jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee taristuga või jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee sildade ja tunnelite rajamise kulud; 2 omanikujärelevalve kulud; 3 sõidutee katendi rajamise ja asendamise kulud, kui need on tekkinud tänava ümberjagamisel jalgratta- ja jalgteeks või jalgrattateeks; 4 jalgrataste ja kergliikurite ilmastikukindlate parkimisvõimaluste rajamise kulud; 5 nutikate lahenduste kasutamise kulud loodaval taristul; 6 jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee ääres asuva iseteenindusliku ja tasuta jalgrataste, lapsevankrite või kergliikurite remondipunkti rajamise kulud; 7 turvapiirete, pinkide, prügikastide, lemmikloomade järel koristamiseks mõeldud prügikonteineri ja puhaste kilekottide hoidik, arhitektuuriliste väikevormide ostu ja paigaldamise kulud; 8 jalgratturite ja jalakäijate loendurite ostu või rendi ning paigaldamise kulud; 9 rajatavate objektide ja nende kõigi osade kõigile kasutajagruppidele ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud; 10 rajatava objektiga funktsionaalselt seotud haljastuse ja maastikukujundamise kulud; 11 rajatava objektiga funktsionaalselt seotud sademevee äravoolu rajamise kulud; 12 projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamise kulud; 13 kohustusliku teavitamistegevuse kulud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitusmäärus) § 2 kohaselt; 14 kliimakindluse analüüsi koostamise kulud, kui analüüs käsitleb ka kliimamuutuste leevendamist ja nende mõjuga kohanemist ning neid kulusid ei tehta keskkonnamõjude hindamise raames; 15 muud sobivad, vajalikud ja tõhusad kulud. 3 Abikõlbmatud on järgmised kulud: 1 projektijuhtimis- ja personalikulud; 2 projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seotud uuringute, ekspertiiside, analüüside ning detail- ja teemaplaneeringute koostamise või keskkonnamõju hindamise kulud; 3 projekti eelprojekti koostamise ja projekteerimise kulud; 4 rajatava jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee taristu alla jäävate tehniliste maa-aluste kommunikatsioonide ehitamise, uuendamise, parendamise või asendamise kulud, kui need ei ole funktsionaalselt seotud rajatava objektiga. Tehnilised maa-alused kommunikatsioonid on kütte-, vee- ja kanalisatsioonitorud ja drenaažid, sademevee- ja muud kollektorid, side- ja elektrikaablid ja liinid, kambrid, kaevud, tunnuspostid, tunnelid, truubid ja nendega seotud tehnorajatised; 5 rajatava jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee taristu alla jäävate vee-, kütte- ja kanalisatsioonitorustike uuendamise, parendamise või asendamise kulud; 6 maa soetamise, sundvõõrandamise või valdusse saamisega seotud kulud; 7 kasutatud masinate ja seadmete soetamise kulud; 8 veeremi ja sõidukite soetamise kulud; 9 tulumaksuseaduse mõistes seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud; 10 ainult jalgtee ehitamisega seotud kulud, kui projekti raames ei ehitata jalg- ja jalgrattateed ega jalgrattateed. 4 Käibemaks on abikõlblik, kui käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole projekti tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata muul viisil. Kui selles ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitada abikõlbmatu kuluna. 5 Abikõlbliku kulu eest peab toetuse saaja tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril. 6 Projekti abikõlblikkuse periood 1 Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2023. a kuni 31. oktoober 2029. a. 2 Projekti abikõlblikkuse periood algab projekti esimese hankelepingu sõlmimise või taotluse esitamisega, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, ja see sätestatakse projekti abikõlblikkuse alguskuupäevana taotluse rahuldamise otsuses. 3 Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude eriolukordade tõttu võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa meetme abikõlblikkuse perioodi. 4 Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus kinnitab lõpparuande ja teeb toetuse saajale lõppmakse. 7 Toetuse osakaal ja piirsumma 1 Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. 2 Taotletava toetuse maksimaalne summa on 500 000 eurot projekti kohta. 3 Taotletava toetuse minimaalne summa on 50 000 eurot projekti kohta. 4 Omafinantseeringu osakaal kohalikul omavalitsusel või partneril on kokku vähemalt 30 protsenti teostatava projekti tegevuste abikõlblike kulude kogumaksumusest. 5 Kui taotleja on projektile või projekti osale taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja sellest rakendusüksust teavitama toetuse taotluse esitamisel. 6 Projekti maksumuse suurenemise korral katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. 7 Omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise. 3 Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 8 Nõuded taotlejale ja partnerile 1 Meetme raames saab taotleja olla üksnes kohaliku omavalitsuse üksus. 2 Partnerina võib projekti kaasata juriidilise isiku, riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või asutuse, kes osaleb projekti tegevuses ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest. 3 Lisaks ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele peavad taotlejal ja partneril olema omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkus ühendmääruse § 3 lõike 4 kohaselt. 4 Lõikes 3 sätestatud nõuet kontrollib rakendusüksus taotlemisel ja uuesti projekti mahu muutumisel või projekti kallinemisel. 9 Nõuded taotlusele 1 Taotlus peab vastama ühendmääruse §-s 4 sätestatud nõuetele ning sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni ja dokumente: 1 rajatava jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee asukohavaliku põhjendus teenustele või töökohtadele ligipääsetavuse tagamise ning lähima jalgratta- ja jalgtee või jalgrattateede võrgustikuga ühenduvuse ja terviklikkuse ehk tervikteekonna kohta; 2 selgitus, kas ja mil viisil paraneb projekti tulemusel liiklusohutus; 3 selgitus, kas ja mil viisil arvestatakse projektis potentsiaalsete kasutajarühmade erinevaid vajadusi ja liikumisteekondi; 4 rajatava jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee potentsiaalne kasutatavus päevas ja aastas koos põhjendusega; 5 rajatava jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee pikkus kilomeetrites; 6 projekti eelarve projekti tegevuste ja tulemuste kaupa; 7 projekti ajakava; 8 vähemalt eelprojekti staadiumis kehtivatele planeeringutele vastav tee-ehitusprojekt ehitusseadustiku tähenduses; 9 ehitusluba ja ehitusprojekti kehtivad kooskõlastused; 10 dokumendid, mis kinnitavad projekti tulemusena valmiva investeeringuobjekti aluse maa omandit või kasutusõigust või riigivara valitseja kirjalik nõusolek riigi omandis oleva maa või objekti puhul; 11 kinnitus projekti omafinantseeringu olemasolu kohta, sealhulgas toetusest mittehüvitatavate kulude katmiseks; 12 kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ning avaliku kasutuse taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viis aastat projekti lõppmakse tegemisest arvates; 13 projekti kulude loetelu ning kalkulatsioon või hinnapakkumus, mis selgitab ja tõendab projekti eelarve kujunemist säästlikult, otstarbekalt ja kulutõhusalt; 14 linnas, alevis või alevikus kavandatava kõnnitee puhul tõend selle kohta, et kõnniteega külgneva maatüki omanikku, kes ei ole taotleja ega partner, on teavitatud kavandatavast teest ning sellega seotud kohustustest ehitusseadustiku § 97 lõike 6 kohaselt; 15 kinnitus, et projektis järgitakse „ei kahjusta oluliselt” põhimõtet; 16 keskkonnamõju hindamise tulemus, kui see on vaja koostada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt; 17 kinnitus, et taotleja tagab, et projektis arvestatakse ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega, sealhulgas liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi, ajutise iseloomuga erivajadusi, ning projekt on elukaareülese mõjuga, arvestades kõigi vanuserühmadega; 18 selgitus, kuidas on projektis arvestatud kvaliteetse ruumi ja „Uue Euroopa Bauhausi” põhimõtetega. „Uus Euroopa Bauhaus” on algatus, mille eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes, mis on ruumikogemuse kvaliteet, kestlikkus ja kliimakindlus ning kaasamine; 19 selgitus projekti panustamise kohta strateegia „Eesti 2035” sihtidesse ja aluspõhimõtetesse; 20 volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument; 21 taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 22 jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee tervikteekonna kaart projekti piirkonnas või avalik viide sellele või muu samaväärne dokument; 23 kinnitus ja avalik viide sellele, et projekti tegevused on kajastatud taotleja valdkondlikes arengustrateegiates ja investeeringu prioriteetides ning teemakohastes analüüsides ning projekt on kooskõlas linnapiirkonna strateegias nimetatud arendus- või tegevussuunaga; 24 muud rakendusüksuse nõutavad lisadokumendid. 2 Lõike 1 punktis 8 nimetatud projektiga seotud pooleliolev menetlus, kolmanda isiku nõue või muu asjaolu ei tohi takistada taotluse menetlemist. 3 Taotluses nimetatud investeeringu tulemusena valmiv jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee peab olema ligipääsetav ja kasutatav kõigile kasutajarühmadele parimal võimalikul viisil lõike 1 punktis 17 nimetatud põhimõtetel. 4 Taotluse esitamine ja menetlemine 10 Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja nõuetele vastavuse kontroll 1 Taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutuse juht. 2 Taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotlusvooru tähtajast teavitab rakendusüksus kohaliku omavalitsuse üksusi e-posti kaudu ja rakendusüksuse veebilehel. 3 Igal taotlejal on õigus esitada taotlusvoorus kuni kaks taotlust. 4 Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu toetuse taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. 5 Rakendusüksus avab taotlemise võimaluse e-toetuse keskkonnas hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. 6 Taotluse menetlemine koosneb taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. 7 Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva taotluse esitamisest alates. 8 Kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb. Puudusteks ei loeta § 9 lõike 1 punktides 9, 10 ja 16 nimetatud dokumentide puudumist taotlemisel. Taotlejal tuleb taotlemisel rakendusüksusele esitada ajakava eelnimetatud dokumentide esitamise kohta. 9 Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. 10 Kui taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida lõikes 8 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. 11 Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse hindamine 1 Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele. 2 Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele mitte vastavaks, kui taotleja, partner ja taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele. 12 Taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja projektide valikumetoodika 1 Nõuetele vastavaid taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega ja avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. Hindamiskomisjoni teenindab rakendusüksus. 2 Nõuetele vastavate taotluste hindamise aluseks on projektide hindamismetoodika, mille kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. Projektide hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 4 sätestatud projektide valikukriteeriumidest ja lõigetes 5–10 sätestatud arvutus- ja menetluspõhimõtetest. Rakendusüksus avalikustab projektide hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. 3 Hindamiskomisjoni liikmed peavad: 1 vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2 deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast ettepaneku hindamisest taandama; 3 tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. 4 Projektide valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” §-le 7. Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hindab hindamiskomisjon valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1 projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – 30 protsenti; 2 projekti põhjendatus – 20 protsenti; 3 projekti kuluefektiivsus – 20 protsenti; 4 taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia – 10 protsenti; 5 projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega – 20 protsenti. 5 Taotlust hinnatakse skaalal 0–3, millest kõrgeim hinne on 3 ja madalaim 0. Lõikes 4 sätestatud iga hindamiskriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnanguväärtuste keskmisest. 6 Taotluse koondhinne moodustub järgmiselt: hindamiskomisjoni liikmete igale kriteeriumile antud hinnanguväärtuste keskmised korrutatakse läbi hindamiskriteeriumi osakaaluga, hindamiskriteeriumide hinded liidetakse. 7 Kui hindamiskomisjoni liikmetel tekib hindamise käigus taotluse kohta küsimusi, annab rakendusüksus taotlejale küsimustele vastamiseks kuni kümnetööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. 8 Kui hindamiskomisjoni liikmete ühe kriteeriumi hinne erineb vähemalt kahe punkti võrra, vaatavad hindamiskomisjoni liikmed ühiselt üle kriteeriumi hinded ja põhjendused ning vajaduse korral korrigeerivad neid. 9 Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks, kui kõikide lõikes 4 sätestatud kriteeriumide keskmine on võrdne 1,25-ga või sellest väiksem või mõne valikukriteeriumi hindeks on saadud 0. Muudel juhtudel loetakse hinnang taotlusele positiivseks. 10 Positiivse hinnangu saanud kõigi linnapiirkondade taotlused järjestatakse pingeritta alates enim punkte saanud taotlusest. Kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said lõike 4 punktis 1 kõrgemad punktid. Kui ka seejärel on tulemuste koondsumma võrdne, eelistatakse projekte, mille kohaliku omavalitsuse omafinantseering on kogusummas suurem. 13 Taotluse rahuldamise tingimused ja kord 1 Rahuldatakse kõik nõuetele vastavaks tunnistatud ja pingereas olevad taotlused kuni eelarvevahendite lõppemiseni. 2 Kui lõike 1 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on rakendusüksusel õigus pidada taotlejale pingereas järgneva taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume § 12 lõikes 12 sätestatu kohaselt. 3 Lõike 2 kohaste läbirääkimiste ebaõnnestumisel alustab rakendusüksus läbirääkimisi omakorda taotlejale pingereas järgneva taotlejaga kuni eelarvevahendite lõppemiseni. 4 Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse kasutamise tingimusi. 5 Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave ning lisaks järgmine informatsioon: 1 aruannete esitamise tähtajad ja tingimused; 2 toetuse tagasinõudmise alused; 3 toetusest teavitamise kord; 4 rajatava objekti asukoht; 5 rajatava jalgratta- ja jalgtee- või jalgrattateelõigu pikkus kilomeetrites; 6 muud vajalikud kõrvaltingimused. 6 Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. 7 Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise aluseks taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud hinnapakkumuste keskmise hinnana. 8 Kindlasummalise makse korral määratakse projekti tulemuseks § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud väljundnäitaja saavutusmäär kilomeetrites taotluses määratud sihtotstarbelise jalgrattataristu lõikudes. 9 Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu osa. 10 Taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejale teatavaks viivitamata e-toetuse keskkonna kaudu. 14 Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord 1 Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus, taotleja või partner ei vasta ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ning käesoleva määruse nõuetele, kui taotlus sai § 12 lõikes 9 sätestatu kohaselt negatiivse hinnangu või kui vahendid lõppesid. 2 Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale teatavaks viivitamata e-toetuse keskkonna kaudu. 15 Taotluse kõrvaltingimusega ja osaline rahuldamine 1 Taotluse võib rahuldada kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. 2 Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise korral tekib toetuse saajal õigus toetuse maksetele pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui rakendusüksusel on teavet võimalik saada infosüsteemist või muust andmeallikast. 3 Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse kooskõlas § 13 lõigetega 2 ja 3 positiivse hinnangu saanud taotluse kohta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvoorus ette nähtud eelarvevahendite lõppemise tõttu või kui taotletud toetuse summa või projekti tegevused ja kulud on projekti eesmärkide või indikaatorite seisukohast osaliselt põhjendatud. 5 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 16 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 1 Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse või toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. 2 Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning vajaduse korral § 12 lõikes 4 sätestatud projektide hindamiskriteeriumidele vastavust, kaasates vajaduse korral hindamiskomisjoni. 3 Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui: 1 muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2 muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega; 3 soovitav muudatus seab kahtluse alla § 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud indikaatori taotluse rahuldamise otsuses märgitud sihttaseme saavutamise, välja arvatud juhul, kui muudatus on tingitud ehituse projekteerimise hanke tulemusest; 4 taotlusega muudetakse §-s 12 sätestatud hindamiskriteeriume puudutavat ning uuel kujul muutub taotlus eelnimetatud hindamiskriteeriumides nõrgemaks; 5 muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ega eesmärkidega; 6 muudatust ei loeta põhjendatuks. 4 Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. 5 Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. 6 Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks: 1 ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 8 kohaselt; 2 kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimused ei ole täidetud või täidetavad. 7 Taotluse rahuldamise otsuse muutmise, osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. 8 Taotluse rahuldamise otsuse muutmise, osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise otsus tehakse taotlejale teatavaks viivitamata e-toetuse keskkonna kaudu. 6 Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 17 Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused 1 Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi määruses sätestatud nõuete ning toetuse saaja ja partneri kohustuste kohta. 2 Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 nimetatule kohustatud: 1 tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2 tagama taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste täitmise; 3 edastama riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda; RT I 2026-10-29 9 129102026009 2026-11-01 4 vajaduse korral muutma objekti lahendust, sealhulgas projekteerima selle ümber, et saavutada oodatav tulemus; 5 tagama ühissätete määruse artiklites 65 ja 66 nimetatud kestvuse nõude täitmise viis aastat projektile lõppmakse tegemisest alates; 6 viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ja projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 7 tagama projekti elluviimisesse kaasatud partneriga sõlmitud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise partneri poolt; 8 kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, peab toetuse saaja seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa; RT I 2026-10-29 9 129102026009 2026-11-01 9 täitma teavitamisnõudeid Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatud nõuete kohaselt; 10 mõõtma ehitatud jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee tegelike kasutajate arvu (loendurite või muu metoodikaga) ning esitama selle järelaruandes üks aasta pärast jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee liiklemise avamist; 11 täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi. 3 Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõikes 2 sätestatud kohustusi. RT I 2026-10-29 9 129102026009 2026-11-01 4 Võimaluse korral tuleb riigihanke korraldamisel kasutada kriteeriume, mis eelistavad keskkonnahoidu ja keskkonnasäästlikke lahendusi. 18 Rakendusüksuse õigused ja kohustused 1 Rakendusüksus lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatud ülesannetele: 1 teeb koostööd kõigi osapooltega selle nimel, et §-s 2 sätestatud eesmärgid ja tulemused saavutatakse abikõlblikkuse perioodil vähima võimaliku finantsmõjuga riigieelarvele; 2 teeb vajaduse korral asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides muudatusi, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane täitmine; 3 teeb seiret projektide tulemuste üle ning sisestab projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; 4 seirab meetmete rahalisi jääke ja vajaduse korral esitab rakendusasutusele ülevaateid meetme rahaliste jääkide ja tegevuste elluviimise kohta; 5 menetleb toetuse kasutamise aruandeid, vaatab läbi toetuse saaja koostatud projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande, vajaduse korral täiendab seda ja kooskõlastab toetuse saajaga ning edastab kinnitatud aruande rakendusasutusele; 6 nõustab vajaduse korral toetuse saajat riigihangete korraldamisel ja toetuse kasutamisega seotud küsimustes; 7 esitab toetuse saajale arvamuse riigihanke alusdokumentide eelnõu, selle muudatuste ja hankelepingu muudatuse eelnõu nõuetele vastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta ning seda rakendatakse § 20 lõike 1 kohase toetuse maksmisega; 8 koostab ja avalikustab oma veebilehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 9 teavitab rakendusasutust projekti elluviimise takistustest; 10 kontrollib toetuse väljamaksmise aluseks olevaid arveid valimi alusel projekti riskiastme põhjal; 11 teeb valimi alusel projektide järelkontrolli hiljemalt viis aastat pärast toetuse saajale lõppmakse tegemist, et veenduda, et projekti elluviimisega soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt; 12 teeb toetuse saaja juures ÜSS2021_2027 § 26 kohaseid kontrolle; 13 nõustab taotlejat §-s 9 sätestatud andmete esitamisel; 14 kaasab vajaduse korral eksperdi või hindaja projekti aruannete kinnitamisse ja eelarve kasutuse või projektis valminud väljundite vastavuse hindamisse; 15 küsib Rahandusministeeriumi seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta ühendmääruse § 3 lõike 6 kohaselt; 16 kontrollib taotluse rahuldamise otsuse täitmist, sealhulgas projekti elluviimist; 17 teavitab vajaduse korral toetuse saajat toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest. 2 Rakendusüksusel on õigus: 1 tutvuda projekti ettevalmistamisega seotud ja tööde käigus koostatavate ning koostatud dokumentidega; 2 kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3 nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4 lõpetada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5 vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisega; 6 keelduda põhjendatult toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on tõenäoliselt võimatu; 7 tutvuda kohapeal toetuse abil loodud objektiga, pildistada või muul viisil jäädvustada territooriumi, ehitisi ja esemeid. 7 Aruannete esitamine 19 Toetuse kasutamisega seotud aruannete ja järelaruannete esitamine 1 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril või rakendusüksuse nõudmisel tihedamini või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aegadel. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. 2 Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1 taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta; 2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt; 3 andmed projekti edenemise kohta ja projekti seisu kirjeldus aruandeperioodi kohta; 4 teave §-s 2 nimetatud väljundnäitajate ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud täiendavate näitajate saavutamise kohta projekti käigus; 5 teave selle kohta, kuidas projekt on panustanud strateegia „Eesti 2035” sihtidesse ja näitajatesse ning horisontaalsete põhimõtete edendamisse ja ligipääsetavuse parandamisse; 6 teave selle kohta, kuidas on rakendatud „Uut Euroopa Bauhausi”; 7 toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 8 toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. 3 Toetuse saaja esitab projekti järelaruande §-s 2 nimetatud tulemusnäitaja saavutamise kohta ühe aasta jooksul pärast projekti lõppu. 4 Projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande vormid kehtestab ja teeb toetuse saajale kättesaadavaks rakendusüksus. 5 Rakendusüksus kinnitab nii projekti vahe-, lõpp- kui ka järelaruande 20 tööpäeva jooksul selle rakendusüksuse e-toetuse keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. 8 Toetuse maksmise tingimused ja kord 20 Toetuse maksmise tingimused ja kord 1 Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 sätestatud tingimustel, kui projekti kogumaksumus on üle 200 000 euro. 2 Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, lähtutakse toetuse maksmisel ühendmääruse § 28 lõikest 2. Sellisel juhul makstakse taotluse rahuldamise otsuse alusel toetust kindlasummalise maksena. Toetuse saaja esitab siis maksetaotluse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu koos järgmiste dokumentide ja tõenditega: 1 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt; 2 kasutusluba või kasutusteatis; 3 teostusmõõdistuse dokumendid § 4 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuse korral; 4 projekti lõpparuanne. 3 Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast. 4 Rakendusüksus maksab toetuse välja toetuse saaja esindusõigusliku isiku e-toetuse keskkonna kaudu esitatud maksetaotluse alusel pärast taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tingimuste täitmise kontrolli. Maksetaotlus peab sisaldama kokkulepitud tingimuste täitmist tõendavat teavet ja nõutud dokumente taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. 5 Toetuse väljamakse tegemise eeldus ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel on, et taotluse rahuldamise otsuses ja toetuse andmise tingimustes nimetatud tingimuste täitmine on rakendusüksusele tõendatud. 6 Toetuse väljamakse tegemise eeldus ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel on: 1 projekti kulude tekkimine ja maksmine; 2 projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele; 3 rakendusüksuse nõudmisel on esitatud käesoleva määruse § 19 lõikes 1 nimetatud aruanne ja rakendusüksus on selle kinnitanud. 7 Kui osa taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustest ei ole objektiivsete ja toetuse saajast sõltumata asjaolude tõttu täidetud, võib rakendusüksus jätta toetuse osaliselt välja maksmata. Kui osa taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustest ei ole täidetud muudel asjaoludel või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustest ei ole täidetud ühtki, jäetakse toetus välja maksmata. 8 Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. 9 Makse saamise aluseks nõutud dokumente ja tõendeid ei esitata tihedamini kui kord kuus. 21 Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 9 Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine ning vaide menetlemine 22 Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine 1 Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt. 2 Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist ühendmääruse §-s 30 sätestatu kohaselt. 23 Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt.