„37) piiriülesed koostalitlusteenused on piiriülesed teenused, mille puhul nõutakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta (EÜT L 75, 15.03.2001, lk 29–46) raudtee-ettevõtjatelt vähemalt kahte ohutustunnistust;
38) piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutav liikuv töötaja on töötaja, kes on rongimeeskonna liige (vedurimeeskond ja saatepersonal) ja kes töötab piiriüleses koostalitlusteenistuses üle ühe tunni päevase tööaja jooksul;
39) öövahetus on vahetus, kus ööajal töötatakse vähemalt kolm tundi;
40) puhkeaeg väljaspool elukohta on igapäevane puhkeaeg, mida liikuv töötaja ei saa veeta oma elukohas;
41) juhtimisaeg on kavandatud tegevuse kestus, mille jooksul vedurijuht vastutab veduri juhtimise eest, välja arvatud veduri käivitamiseks ja seiskamiseks ettenähtud aeg, kuid mis hõlmab ettenähtud katkestusi, mille ajal vedurijuht vastutab veduri juhtimise eest.”;

2) seadust täiendatakse peatükiga 7² järgmises sõnastuses:

„7². peatükk
EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE PIIRES PIIRIÜLESEID KOOSTALITLUSTEENUSEID OSUTAVA LIIKUVA TÖÖTAJA TÖÖ- JA PUHKEAJA TINGIMUSED

§ 66⁶. Kohaldamisala

(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse Euroopa Liidu piires liikuvate raudteetöötajate suhtes, kes töötavad raudtee-ettevõtjate hallatavates piiriülestes koostalitlusteenistustes.

(2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata kohaliku ja piirkondliku piiriülese reisijateveo ning piiriülese kaubaveo suhtes, mis ei ulatu piirist kaugemale kui 15 kilomeetrit.

(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata rongide osas sellistel piiriülestel marsruutidel, mille algus- ja lõpp-punkt asub sama liikmesriigi infrastruktuuris ning mis kasutavad teise liikmesriigi infrastruktuuri seal peatumata.

§ 66⁷. Vedurimeeskonna tööpäevasisene vaheaeg

(1) Vedurimeeskonnale antakse 45-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, kui tema tööaeg ületab 8 tundi või 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, kui tema tööaeg kestab 6–8 tundi.

(2) Tööpäevasisene vaheaeg peab olema väljapuhkamiseks piisav. Rongide hilinemise korral võib vaheaegu tööpäeva jooksul kohandada.

(3) Tööpäevasisene vaheaeg tuleb anda kolmanda ja kuuenda töötunni vahelisel ajal.

(4) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata, kui on olemas teine vedurimeeskond.

§ 66⁸. Igapäevane puhkeaeg elukohas

(1) Igapäevase elukohas veedetud puhkeaja kestus peab olema vähemalt 12 järjestikust tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkeaega võib lühendada minimaalselt 9 tunnini üks kord 7-päevase ajavahemiku jooksul. Sel juhul lisatakse tunnid, mille võrra lühendatud puhkeaeg on lühem kui 12 tundi, järgmisele igapäevasele puhkeajale elukohas.

(3) Lühendatud igapäevast puhkeaega ei saa määrata kahe väljaspool elukohta veedetud igapäevase puhkeaja vahelisele ajale.

§ 66⁹. Igapäevane puhkeaeg väljaspool elukohta

(1) Igapäevase väljaspool elukohta veedetud puhkeaja kestus peab olema vähemalt 8 järjestikust tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul.

(2) Igapäevasele puhkeajale väljaspool elukohta peab järgnema igapäevane puhkeaeg elukohas.

§ 66¹⁰. Iganädalane puhkeaeg

(1) Iganädalase puhkeaja kestus peab olema vähemalt 36 järjestikust tundi 7-päevase ajavahemiku kohta.

(2) Igal aastal on liikuval töötajal 104 24-tunnist puhkeaega, kaasa arvatud 52 iganädalast 24-tunnist puhkeaega, mis hõlmavad:
1) 12 kahekordset puhkeaega (48 tundi, millele lisandub igapäevane 12-tunnine puhkeaeg), mis hõlmab laupäeva ja pühapäeva ning
2) 12 kahekordset puhkeaega (48 tundi, millele lisandub igapäevane 12-tunnine puhkeaeg), mille puhul ei ole tagatud laupäeva või pühapäeva hõlmamine.

§ 66¹¹. Juhtimisaeg

(1) Juhtimisaeg ei või kahe igapäevase puhkeaja vahel ületada 9 tundi päevases või 8 tundi öövahetuses.

(2) Juhtimisaja maksimaalne kestus 2-nädalasel perioodil ei tohi ületada 80 tundi.

§ 66¹². Tööaja arvestus

Tööandja peab tööaja arvestust, milles on märgitud igapäevased töö- ja puhketunnid. Tööaja arvestust tuleb säilitada vähemalt üks aasta.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 72³ järgmises sõnastuses:

„§ 72³. Tööinspektsiooni pädevus

(1) Tööinspektsiooni pädevuses on teostada riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 66⁷–66¹² kehtestatud tingimuste üle töötervishoiu ja tööohutusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Ettekirjutuse vaidemenetlusele kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatut.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 109¹ järgmises sõnastuses:

„§ 109¹. Tööandjapoolne töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine

Käesoleva seaduse §-des 66⁷–66¹² sätestatud Euroopa Liidu liikmesriikide piires piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja töö- ja puhkeaja tingimuste rikkumist tööandja poolt karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.”;

5) seaduse § 109¹ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse §-des 66⁷–66¹² sätestatud Euroopa Liidu liikmesriikide piires piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja töö- ja puhkeaja tingimuste rikkumist tööandja poolt karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.”;

6) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse §-s 109¹ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.”;

7) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„¹ Nõukogu direktiiv 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 237, 24.08.1991, lk 25–28), viimati muudetud direktiiviga 2007/58/EÜ (ELT L 315, 03.12.2007, lk 44–50); nõukogu direktiiv 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 235, 17.09.1996, lk 6–24), viimati muudetud direktiiviga 2007/32/EÜ (ELT L 141, 02.06.2007, lk 63–66); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 110, 20.04.2001, lk 1–27), viimati muudetud direktiiviga 2007/32/EÜ (ELT L 141, 02.06.2007, lk 63–66); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudtee ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.04.2004, lk 44–113), viimati muudetud direktiiviga 2007/58/EÜ (ELT L 315, 03.12.2007, lk 44–50); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.09.2008, lk 13–59); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 03.12.2007, lk 51–78); nõukogu direktiiv 2005/47/EÜ Euroopa Raudteede Ühenduse (CER) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahelise raudteesektoris piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate töötingimuste mõningaid aspekte käsitleva kokkuleppe kohta (ELT L 195, 27.07.2005, lk 15–17).”