Keskkonnaminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2016-11-24 59 RT I 2016-11-29+02:00 2016 6 129112016006 2017-01-01+02:00 2019-03-24+02:00 1 2016-11-25 maarus_1_10.02.2010.xsd 129112016006 7 2020-07-07 Imre Sobnin 1036696 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid Määrus kehtestatakse § 107 lõike 1 alusel. 1 Määruse reguleerimisala Määrus reguleerib põletusseadmetest välisõhku väljutatud vääveldioksiidi (SO₂), lämmastikoksiidide (NO₂ + NO), süsinikoksiidi (CO) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (C_nH_m), osakeste ning raskmetallide heitkoguste määramist. 2 Üldsätted 1 Saasteaine heitkogus määratakse otsese mõõtmise alusel või arvutuslikult. 2 Põletusseadmetel, mille summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth, määratakse saasteainete eriheited ainult otsese mõõtmise alusel. Lenduvate orgaaniliste ühendite ja raskmetallide eriheited ning vedelkütuse kasutamisel väljutatava vääveldioksiidi eriheite võib määrata ka arvutuslikult. 3 Eriheidete arvutamise alusena aktsepteeritakse mõõtmisi, mis on tehtud põletusseadme nominaalkoormusele lähedastel režiimidel, vähemalt 80% nominaalkoormusest. 3 Saasteainete heitkoguste määramine otsese mõõtmise alusel Otsese mõõtmisega määratakse saasteaine heitkogus järgmiselt: 1 koostatakse käesoleva määruse lisale 1 vastav kasutatud kütuseliikide koondtabel; 2 kütusekulu B arvutatakse ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades käesoleva määruse lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja vastava kütuseliigi alumist kütteväärtust Q^r _i, kasutades järgmist valemit:   B₁ = B × Q^r _i, GJ, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Q^r _i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; 3 mõõdetakse saasteainete sisaldust põletusseadmetest väljuvates suitsugaasides; 4 mõõtja koostab mõõtmise protokolli ja mõõtmistulemuste aruande käesoleva määruse lisa 2 kohaselt ja mõõtmiste tellija säilitab neid vähemalt viis aastat; 5 iga kasutatud kütuseliigi kohta saadud mõõtmistulemuste alusel arvutatakse i-nda saasteaine eriheide q_i, kasutades järgmist valemit:   q_i = c_i [V_g + (α–1) × V] / Q^r _i ≈ c_i × α × 0,25 × k, g/GJ (raskmetallid mg/GJ), kus c_i – i-nda saasteaine sisaldus kuivades suitsugaasides, mg/Nm³ (teisendustegurid on käesoleva määruse lisas 10) – raskmetallid µg/Nm³; V_g – 1 kg kütuse põlemisel tekkivate kuivade suitsugaaside maht, Nm³/kg; V – 1 kg kütuse põlemiseks vajalik teoreetiline õhukogus, Nm³/kg; α – liigõhutegur α = CO₂ ^max / CO₂ ≈ 20,9 / (20,9 – O₂); Q^r _i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; 0,25 – kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta, Nm³/MJ; k – kütuse niiskusest tulenev parandustegur, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 11; 6 iga kasutatud kütuseliigi kohta arvutatakse i-nda saasteaine heide M_i, kasutades järgmist valemit:   M_i = 10^–6 × B₁ × q_i, t (raskmetallid kg), kus B₁ – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; q_i – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ). 4 Saasteaine heitkoguse arvutuslik määramine 1 Kui saasteaine heitkogust ei määrata otsese mõõtmisega, määratakse saasteaine heide järgmiselt: 1 koostatakse käesoleva määruse lisale 1 vastav kasutatud kütuseliikide koondtabel; 2 kütusekulu B arvutatakse ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust Q^r _i järgmiselt:   B₁ = B × Q^r _i, GJ, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Q^r _i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; 3 leitakse i-nda saasteaine eriheite q_i väärtus käesoleva määruse lisast 3–8; 4 arvutatakse kütusekulu B₁ ja eriheite q_i alusel saasteaine heide M_i, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:   M_i = 10^–6 × B₁ × q_i, t (raskmetallid kg), kus B₁ – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; q_i – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ). 2 Tahke ja vedelkütuse kasutamise korral arvutatakse vääveldioksiidi heide kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit: M_SO2 = 0,02 × B × S^r × (1–η), t, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; S^r – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent; η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral. 3 Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt: 1 leitakse saasteaine eriheide q_i käesoleva määruse lisast 3–8; 2 arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus M_pi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:   M_pi = 10^–3 × P × q_i, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth; q_i – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ). 4 Ühte ja samasse korstnasse suunatud töötavate katelde korral saadakse kogu heiteallika hetkeline heitkogus, summeerides katelde vastavad väärtused. 5 Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus M_pSO2 tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel arvutatakse kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit: M_pSO2 = 20 × P × S^r × (1–η) / Q^r _i, g/s, kus P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth; S^r – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent; η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk; Q^r _i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg. 5 Määruse jõustumine Määrus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril. Minister Marko Pomerants Kantsler Andres Talijärv Lisa 1 Andmed kütuseliikide kohta Lisa 2 Mõõtmiste protokoll Lisa 3 Osakeste eriheited Lisa 4 Vääveldioksiidi eriheited Lisa 5 Lämmastikoksiidide eriheited Lisa 6 Süsinikoksiidi eriheited Lisa 7 Lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ), välja arvatud metaani, eriheited Lisa 8 Raskmetallide eriheited Lisa 9 Energiaühikute teisendustegurid Lisa 10 Gaasiliste saasteainete kontsentratsioonide teisendustegurid Lisa 11 Kütuse niiskusest tulenev parandustegur k