Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 3 asendatakse sulgudes olev tekstiosa ”§ 10 lõiked 4 ja 5” tekstiosaga ”§ 10 lõiked 4 ja 5 ning § 10¹ lõige 4”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

”(13) Vautšer käesoleva seaduse tähenduses on instrument, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja on kohustatud vastu võtma tasuna või osana tasust kauba või teenuse eest ning mille puhul on võõrandatav kaup või osutatav teenus või kauba müüja või teenuse osutaja märgitud kas vautšeril või sellega seotud dokumentides, sealhulgas sellise vautšeri kasutamise tingimustes. Vautšerina ei käsitata instrumenti, mis annab õiguse saada kauba soetamisel või teenuse saamisel allahindlust, kuid mis ei anna õigust kaupa soetada või teenust saada. Vautšer on üheotstarbeline, kui vautšeriga seotud kauba või teenuse käibe tekkimise koht (§-d 9, 10 ja 10¹) ja sellelt kaubalt või teenuselt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on vautšeri väljastamise ajal teada. Vautšer on mitmeotstarbeline, kui selle väljastamise ajal ei ole kauba võõrandamise või teenuse osutamise käibe tekkimise koht või sissenõutav käibemaksusumma teada.”;

3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

”(1¹) Üheotstarbelise vautšeri üleandmist enda nimel tegutseva isiku poolt käsitatakse vautšeriga seotud kauba võõrandamise või teenuse osutamisena. Kui üheotstarbelise vautšeri annab üle teise isiku nimel tegutsev isik, käsitatakse sellise vautšeri üleandmist vautšeriga seotud kauba võõrandamisena või teenuse osutamisena teise isiku poolt, kelle nimel vautšeri üle andnud isik tegutseb.”;

4) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 10 lõike 4 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 10 lõike 5 punktis 7 asendatakse sõnad ”elektroonilise side teenus” sõnadega ”elektroonilise side teenus elektroonilise side seaduse tähenduses (edaspidi elektroonilise side teenus)”;

7) seadust täiendatakse §-ga 10¹ järgmises sõnastuses:

”§ 10¹. Isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht

(1) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust osutatakse Eestis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käibe tekkimise koht ei ole Eesti juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) teenust osutab ainult ühes liikmesriigis, välja arvatud Eestis, asukohta või püsivat tegevuskohta omav välisriigi isik;
2) teenust osutatakse muus liikmesriigis kui teenuse osutaja asukoha või püsiva tegevuskoha liikmesriigis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
3) käesolevas lõikes nimetatud tingimustele vastava teenuse käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa jooksval kalendriaastal 10 000 eurot;
4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isik ei ole punktis 3 nimetatud käibe tekkimise kohana määratlenud liikmesriiki, kus on teenuse saaja asu- või elukoht.

(3) Kui teise liikmesriigi isiku käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud käive ületab kalendriaastal 10 000 eurot, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast alates.

(4) Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust osutatakse teises liikmesriigis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud käibe tekkimise koht on Eesti juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) teenuse osutaja ei oma asukohta või püsivat tegevuskohta mujal liikmesriigis peale Eesti;
2) teenust osutatakse teises liikmesriigis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
3) käesolevas lõikes nimetatud teenuste käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa jooksval kalendriaastal 10 000 eurot.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimuste täitmisel võib teenuse osutaja määrata teenuse käibe tekkimise koha lõike 4 alusel vähemalt kaheks kalendriaastaks.

(7) Kui isiku käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud käive ületab kalendriaastal 10 000 eurot, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 4 nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast alates.”;

8) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

”(2¹) Üheotstarbelise vautšeriga seotud kauba või teenuse käive tekib vautšeri üleandmise päeval vautšeri väärtuse ulatuses või enne vautšeri üleandmist vautšeri eest osalise või täieliku makse laekumisel makstud osa ulatuses. Üheotstarbelise vautšeri üleandmisel teise isiku nimel tekib isikul, kelle nimel vautšer üle antakse, makstud osa ulatuses käive päeval, mil vautšeriga seotud kaup võõrandatakse või teenust osutatakse, või vautšeri eest osalise või täieliku makse laekumisel, kui see toimub enne vautšeriga seotud kauba võõrandamist või teenuse osutamist.”;

9) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

”(1¹) Sellise kauba või teenuse maksustatav väärtus, mille eest tasutakse mitmeotstarbelise vautšeriga, on vautšeri eest makstud tasu või selle kohta teabe puudumise korral vautšeril või sellega seotud dokumentides märgitud rahaline väärtus ja kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt või teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab.”;

10) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses:

”(1²) Maksukohustuslane ja ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik väljastab käesoleva paragrahvi nõuetele vastava arve juhul, kui ta rakendab käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorda.”;

11) paragrahvi 38 lõike 2¹ punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 38 lõike 2² esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”Põhivara importimise korral ei pea maksukohustuslane vastama käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktis 1 nimetatud tingimusele. Kui maksukohustuslane ei vasta nimetatud tingimusele, peab ta maksuhaldurile esitama viimase nõudmisel tagatise.”;

13) paragrahvi 38 lõigetes 2³ ja 2⁴ asendatakse tekstiosa ”lõikes 2²” tekstiosaga ”lõigetes 2² ja 2⁷”;

14) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 2⁷ järgmises sõnastuses:

”(2⁷) Kütuse importimise korral ei pea maksukohustuslane, kes on kütuse müüja vedelkütuse seaduse tähenduses, vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud tingimustele, kui tal on kütuse importimisel tagatise esitamise kohustus.”;

15) paragrahvi 43 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad ”kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena” sõnadega ”kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht”;

16) paragrahvi 43 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht on Eestis, ei rakenda erikorda Eestis ega teises liikmesriigis, kus asub tema püsiv tegevuskoht.”;

17) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

”(22) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 13, § 4 lõikes 1¹, § 11 lõikes 2¹ ja § 12 lõikes 1¹ sätestatud vautšerite maksustamist puudutavat regulatsiooni kohaldatakse üksnes alates 2019. aasta 1. jaanuarist väljastatud vautšeritele.”;

18) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”¹  Nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 326, 21.11.1986, lk 40–41);
nõukogu direktiiv 2006/79/EÜ kolmandatest riikidest imporditavate mittekaubanduslikku laadi kaupade väikesaadetiste maksuvabastuse kohta (ELT L 286, 17.10.2006, lk 15–18);
nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118), viimati muudetud direktiiviga (EL) 2017/2455 (ELT L 348, 29.12.2017, lk 7–22);
nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta (ELT L 346, 29.12.2007, lk 6–12);
nõukogu direktiiv 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis (ELT L 44, 20.02.2008, lk 23–28), muudetud direktiiviga 2010/66/EL (ELT L 275, 20.10.2010, lk 1–2);
nõukogu direktiiv 2009/132/EÜ direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 punktide b ja c rakendusala määratluse kohta seoses teatavate kaupade käibemaksuvabastusega nende lõplikul importimisel (ELT L 292, 10.11.2009, lk 5–30).”.

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 13 ja 14 jõustuvad 2019. aasta 1. veebruaril.