Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2010-12-23 186 RT I2010-12-29+02:002010+02:0083129122010083 2011-01-01+02:00 2016-06-30+03:00 1 2010-12-27 maarus_1_10.02.2010.xsd 129122010083 6 2016-05-09 Maret Mauer 1000370Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Abipolitseinikule hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise kord ja ulatus Määrus kehtestatakse „ ” § 38 lõike 12 alusel. 1 Üldsätted 1 Reguleerimisala 1 Määrusega kehtestatakse abipolitseiniku ülesannete täitmise tõttu abipolitseinikule õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel hukkumise korral makstava ühekordse hüvitise (edaspidi ühekordne hüvitis), püsivalt töövõimetuks jäämise korral makstava hüvitise (edaspidi püsiva töövõimetuse hüvitis) ning sellise kehavigastuse korral, millega kaasneb ajutine töövõime kaotus, makstava ühekordse hüvitise (edaspidi ajutise töövõimetuse hüvitis) ning ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlemise, arvutamise ning maksmise kord ja ulatus. 2 Abipolitseiniku ülesannete täitmise tõttu õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel abipolitseiniku hukkumise või töövõimetuks jäämise asjaolude registreerimine ja uurimine toimub Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” nõuete kohaselt. 2 Taotluse esitamine 2 Taotluse esitamine 1 Politsei- ja Piirivalveamet informeerib temale teadaolevaid õigustatud isikuid ühekordse toetuse saamise õigusest alates vastava õiguse tekkimisest. 2 Isik, kellel on õigus saada „Abipolitseiniku seaduse” § 38 lõigetes 1, 2 ja 9 ettenähtud hüvitist, esitab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile taotluse hüvitise saamiseks. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates abipolitseiniku hukkumise päevast või püsiva töövõimetuse määramise päevast või pärast töövõime ajutist kaotust teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast. 3 Lõikes 2 nimetatud taotlusele lisatakse: 1 püsiva töövõimetuse esmakordse ekspertiisi otsus või töövõime ajutist kaotust tõendav dokument; 2 surmatõend abipolitseiniku hukkumise korral ja hüvitise saamise õigust tõendav dokument. 4 Abipolitseinik, kellel on õigus saada ravi- ja ravimikulude hüvitist, esitab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotluse, millele on lisatud ravi- ja ravimikulude tasumist tõendavad maksedokumendid. Taotlus tuleb esitada ühe kuu jooksul arvates ravi- või ravimikulusid tõendava dokumendi väljastamise päevast. 5 Kui taotlusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente või dokumendid on vormistatud puudulikult, teavitab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse esitajat sellest kirjalikult ning määrab tähtaja lisadokumentide esitamiseks või puuduste kõrvaldamiseks. 3 Taotluse läbivaatamine 3 Taotluse läbivaatamise kokkuvõte 1 Taotluse ja kõigi vajalike dokumentide saamisel koostab Politsei- ja Piirivalveamet 10 tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte, millele lisatakse: 1 tööõnnetuse või kutsehaiguse raport ja uurimise materjalid; 2 raviasutuse ja muud dokumendid, mis tõendavad taotluses esitatud asjaolusid. 2 Taotluse läbivaatamise kokkuvõttes esitatakse: 1 seisukoht taotluse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta; 2 taotluse põhjendatuse korral väljamakstava summa arvutus ning viide maksmise alusele. 3 Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. 4 Ravi- ja ravimikulude hüvitamise ja ajutise töövõimetuse hüvitise taotluse läbivaatamise kokkuvõtte võib kinnitada Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori volitatud ametiisik. 5 Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte koopia saadetakse taotluse esitanud isikule. 4 Taotluse lahendamine 1 Taotluse läbivaatamise kokkuvõte on aluseks ühekordse hüvitise ning püsiva või ajutise töövõimetuse hüvitise maksmiseks ning ravi- ja ravimikulude hüvitamiseks. 2 Juhul kui Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest ei ole võimalik „Abipolitseiniku seaduse” § 38 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud hüvitiste maksmisega kaasnevaid kulusid katta, edastab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse ja taotluse läbivaatamise kokkuvõtte ning kokkuvõtte koostamise aluseks olevad dokumendid 10 tööpäeva jooksul arvates kokkuvõtte kinnitamisest Siseministeeriumile läbivaatamiseks ning teavitab sellest taotlejat. 3 Siseministeerium vaatab lõikes 2 nimetatud taotluse läbi ja esitab taotluse saabumisele järgnevast päevast arvates 30 kalendripäeva jooksul taotluse raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse reservist vastavalt kehtivale korrale. 4 Hüvitiste maksmine ja kulude hüvitamine ning hüvitamise ulatus 5 Hüvitiste maksmine ja kulude hüvitamine 1 „Abipolitseiniku seaduse” § 38 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud hüvitiste maksmisega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. 2 Ajutise töövõimetuse hüvitis makstakse välja ning ravi- ja ravimikulud hüvitatakse Politsei- ja Piirivalveameti eelarves selleks ette nähtud vahenditest. 6 Ravi- ja ravimikulude hüvitamise ulatus Õnnetusjuhtumi või vägivalla kasutamise tagajärjel kehavigastuse saanud või haigestunud abipolitseiniku ravi- ja ravimikulud hüvitab Politsei- ja Piirivalveamet osas, mida „Ravikindlustuse seaduse” ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt ei hüvita Eesti Haigekassa. 7 Hüvitise maksmine mitme õigustatud isiku puhul 1 Kui seoses abipolitseiniku hukkumisega taotleb hüvitist mitu õigustatud isikut, jagatakse hüvitise summa nende vahel võrdselt. 2 Kui seoses abipolitseiniku hukkumisega on mitu isikut, kellel on õigus hüvitist saada, kuid nad kõik ei ole taotlust esitanud ja taotluse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud, siis tehakse otsus osalise hüvitise maksmise kohta. 3 Osalise hüvitise maksmise otsuse kohaselt makstakse taotluse esitanud isikutele esialgu hüvitist kokku kuni kuuekordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses. 4 Taotluse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumisel tehakse hüvitise maksmise kohta lõplik otsus, mille alusel makstakse taotluse esitajatele välja ülejäänud osa hüvitisest. 8 Püsiva töövõimetuse hüvitise maksmise kord 1 Abipolitseiniku püsiva töövõimetuse hüvitis makstakse välja osade kaupa. Hüvitise osa suurus sõltub Sotsiaalkindlustusameti esmakordse või korduvekspertiisi otsuses määratud püsiva töövõime kaotuse kestusest. 2 Hüvitise osa suurus saadakse, kui hüvitise määramise aluseks olev abipolitseiniku vigastuse saamise päeval kehtinud politseiametniku madalaima palgaastme palgamäär korrutatakse töövõimetuse perioodi kuude arvuga. 3 Väljamakstavate osade summa ei tohi ületada hüvitise maksimummäära, mis on esmakordse ekspertiisi otsuse alusel määratud. 4 Püsiva töövõime kaotusega abipolitseinik on kohustatud korduvekspertiisi otsuse esitama Politsei- ja Piirivalveametile 10 tööpäeva jooksul. 5 Kui abipolitseiniku töövõime kaotuse ulatus ja töövõime kaotuse kestus ei muutu korduvekspertiiside otsuste alusel, makstakse püsiva töövõimetusega abipolitseinikule esmakordse ekspertiisi otsuse alusel arvutatud osamakset edasi. 6 Kui abipolitseinikule korduvekspertiisiga püsivat töövõime kaotust ei määrata, siis hüvitist edasi ei maksta. 7 Kui abipolitseiniku püsiva töövõime kaotuse ulatus korduvekspertiisiga muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast hüvitise määrast. 8 Kui abipolitseiniku püsiva töövõime kaotuse kestus korduvekspertiisiga muutub, arvestatakse hüvitise osa ümber vastavalt töövõimetuse perioodi kuude arvule. 9 Kui Sotsiaalkindlustusameti poolt korduvekspertiisil määratud püsiva töövõime kaotuse periood algab esmakordsele ekspertiisile järgneval kalendriaastal, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat politseiametniku madalaima palgaastme palgamäära selle aasta tarbijahinnaindeksiga, mil algas esmakordse ekspertiisi alusel püsiv töövõime kaotus. 10 Kui korduvekspertiisiga määratud töövõime kaotuse periood algab hiljem kui lõikes 9 sätestatu, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat politseiametniku madalaima palgaastme palgamäära tarbijahinnaindeksiga alates püsiva töövõime kaotuse esmakordse määramise aastast kuni viimasele korduvekspertiisile eelneva aastani. 9 Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. a. Peaminister Andrus Ansip Siseminister Marko Pomerants Riigisekretär Heiki Loot