Põllumajandusminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2010-12-22 120 RT I 2010-12-29+02:00 2010+02:00 91 129122010091 2011-01-01+02:00 2022-12-31+02:00 1 2010-12-28 maarus_1_10.02.2010.xsd 129122010091 7 2022-11-23 Maret Mauer 1000376 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord Määrus kehtestatakse „ ” § 58 lõike 5, § 59 lõike 5 ja § 60 lõike 4 alusel. 1 Üldsätted 1 Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse määr ja suurus, sealhulgas toetuse maksimaalne suurus, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord, nõuded toetuse saajale ning toetuse väljamaksmise kord ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise kord kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud „Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013” (edaspidi arengukava). 2 Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus 2 Nõuded toetuse taotlejale 1 Toetust võib taotleda mittetulundusühing, sihtasutus või valla või vallasisese linna, mille elanike arv on alla 4000 elaniku (arengukava tabel 3), või kuni 4000 elanikuga (arengukava tabel 2) väikelinna territooriumil (edaspidi maapiirkond) tegutsev väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi taotleja). 2 Toetust võib taotleda: 1 mittetulundusühing, keda ei ole asutanud riik või kohaliku omavalitsuse üksus pärast 1. jaanuari 2007 ning kelle liige ei ole pärast nimetatud kuupäeva riik või kohaliku omavalitsuse üksus; 2 sihtasutus, keda ei ole asutanud riik või kohaliku omavalitsuse üksus; 3 mittetulundusühing või sihtasutus, kes on taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kuus kuud. 3 Kui mittetulundusühing või sihtasutus on asutatud tähtajaliselt, ei või see tähtaeg olla lühem kui viis aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. 4 Toetust võib taotleda maapiirkonnas tegutsev väikese ja keskmise suurusega ettevõtja komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 09.08.2008, lk 3–47), artikli 2 punkti 7 tähenduses: 1 kui kavandatava investeeringu puhul ei saa investeeringuobjektist või sellega seotud tegevusest vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest ärikasumit, mis ületab majandusaastal 25% kavandatava investeeringuobjekti maksumusest. Nimetatud ärikasumi arvutamisel ei arvestata kavandatava investeeringuobjekti kulumit ja väärtuse langust; 2 kes on taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt üks aasta. 5 Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1 tal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt; 2 ta ei ole saanud ega taotle samal ajal toetust investeeringuobjekti kohta või sellega seotud toetatava tegevuse osaks oleva tegevuse kohta riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi; 3 ta on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, ja tagasimaksmisele kuulunud summa on tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas; 4 tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust; 5 ta eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. 3 Toetatavad tegevused ja investeeringuobjektid 1 Toetust võib taotleda maapiirkonna elukeskkonna arendamiseks tehtavate järgmiste tegevuste kohta, mis aitavad kaasa arengukavas nimetatud meetme eesmärkide saavutamisele ja mis ei ole suunatud tulu teenimisele, kui investeeringuobjekt asub maapiirkonnas: 1 seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud hoone või selle osa ehitamine; 2 pargi, haljasala, puhkeala või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine; 3 mängu- või spordiväljaku või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud vaba aja veetmise rajatise rajamine või parendamine; 4 küla-, lõkke-, kiigeplatsi või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine; 5 matkaraja, terviseraja või õpperaja või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine; 6 paadisilla või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine; 7 ujumiskoha või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine; 8 küla tutvustava püsiviida ja kaardi ostmine ja paigaldamine; 9 seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud hoone ruumide sisustuse ostmine; 10 sporditarviku ostmine; 11 muusikariista või helitehnika ostmine; 12 Eesti rahvariiete ostmine; 13 infopunktiks vajaliku hoone ehitamine; 14 infopunkti sisustuse ostmine; 15 infopunktis kasutatava infotehnoloogiaseadme (riist- ja tarkvara) ostmine; 16 multifunktsionaalse teeninduskeskuse ehitamine; 17 sellises kasutuses mitteoleva ja taaskasutuseks sobimatu põllumajandusliku ehitise lammutamine, mis on kantud riiklikusse ehitisregistrisse ehitise kasutamise otstarvete loetellu koodide 12710–12719 või koodi 24224 alla. 2 Lõikes 1 nimetatud tegevuse kohta võib toetust taotleda juhul, kui hoone või rajatise (edaspidi ehitis) ehitamine vastab „Ehitusseaduses” sätestatud tingimustele ja korrale. 3 Lõike 1 punktis 16 nimetatud tegevuse kohta võib toetust taotleda mittetulundusühing ja sihtasutus. 4 Lõike 1 punktis 17 nimetatud tegevuse kohta võib toetust taotleda juhul, kui sellise ehitise lammutamise vajadus on ette nähtud asjakohase küla, alevi, aleviku, väikelinna või muu piirkonna kehtivas arengukavas (edaspidi piirkondlik arengukava). 5 Toetatava tegevuse osaks võib olla: 1 mittetulundusühingu või sihtasutuse kavandatava investeeringuobjektiga kaasnev tellitud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline töö ning lisas 1 toodud vormi kohase avalduse ja lisas 2 toodud vormi kohase piirkondliku arengukava lühikokkuvõtte ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus (edaspidi ettevalmistav töö); 2 lõike 1 punktides 1–7, 13, 16 ja 17 nimetatud tegevuste puhul kavandatava ehitamise üle „Ehitusseaduse” alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve (edaspidi omanikujärelevalve) tegemine; 3 kavandatava investeeringuobjektiga kaasnev elektrivõrguga, veevarustusvõrguga, küttesüsteemiga ja telekommunikatsiooniga liitumine. 6 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale lõikes 1 ning lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks antav toetus on regionaalabi komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 13 tähenduses. 7 Kavandatava investeeringu tegemist ei või alustada varem ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, v.a ettevalmistav töö, mille puhul töö tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui 2007. aasta 1. jaanuaril. 4 Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 1 Paragrahvis 3 nimetatud toetatava tegevuse ja investeeringuobjekti abikõlbliku kulu (edaspidi investeeringuobjekti maksumus) moodustavad: 1 tegevuse käibemaksuta maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuta hinnapakkumusest, abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumusest, kui taotleja on käibemaksukohustuslane; 2 tegevuse käibemaksuga maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuga hinnapakkumusest, abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumusest, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane; 3 ettevalmistava töö maksumus kuni 12% punktis 1 või 2 nimetatud maksumusest; 4 omanikujärelevalve tegemise maksumus kuni 3% § 3 lõike 1 punktides 1–7, 13, 16 ja 17 nimetatud selle investeeringuobjekti maksumusest, mille üle omanikujärelevalvet tehakse. 2 Kui ettevalmistavaks tööks on avalduse ja piirkondliku arengukava lühikokkuvõtte ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus, siis nimetatud töö ja teenuse kulud hüvitatakse kuni 320 euro ulatuses ühe taotluse kohta. 3 Investeeringuobjekti maksumus peab olema põhjendatud, selge, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise. 4 Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1 kulud, mis on seotud kapitalirendi lepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse jms kuludega; 2 liisingumakse, kui asja omandiõigus ei ole hiljemalt viie aasta möödudes arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest läinud üle toetuse saajale; 3 tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse mõnel muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale; 4 käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist „Käibemaksuseaduse” alusel; 5 maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud; 6 töötasu ja koolituskulud ning remondi-, rendi-, kütuse-, side- ja transpordikulud ning muud üldkulud; 7 sularahamakse, riigilõiv, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; 8 õigus- ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulud, patendi ja litsentsi ostmise ning teostatavusuuringu tegemise kulud, v.a ehitise projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise töö kulud; 9 viivis, trahv ja muu rahaline karistus ning kohtumenetluse korral menetluskulud; 10 notaritasu; 11 kulutused reklaamile; 12 kasutatud seadme ja masina ostmise kulud; 13 sellise kontoritehnika (sh paljundusmasin) ostmise kulud, mis ei ole vajalik infopunkti kasutaja tavapäraseks teenindamiseks; 14 sellise sülearvuti, arvutimängu ning riist- ja tarkvara ostmise kulud, mis ei ole vajalik infopunkti kasutaja tavapäraseks teenindamiseks; 15 maneeži ehitamise kulud; 16 mobiilsidemasti ehitamise kulud; 17 muud kulud, mis ei ole investeeringuobjektiga otseselt seotud; 18 kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega. 5 Nõuded hinnapakkumuse kohta 1 Kui investeeringuobjekti või § 3 lõikes 5 nimetatud tegevuse käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, peab taotleja olema investeeringuobjekti või § 3 lõikes 5 nimetatud tegevuse kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi hinnapakkumus). 2 Kui investeeringuobjekti või § 3 lõikes 5 nimetatud tegevuse käibemaksuta maksumus ei ületa 5000 eurot või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenusepakkuja, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse. 3 Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga. Kui taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust, peab ta tehtud valikut põhjendama. 4 Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik või aktsionär või tulundusühistu, juhatuse või nõukogu liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. 6 Toetuse määr ja suurus 1 Toetust antakse mittetulundusühingule ja sihtasutusele kuni 90% investeeringuobjekti maksumusest, v.a Tallinnaga piirnevas vallas, kus toetust antakse kuni 70% investeeringuobjekti maksumusest. 2 Toetust antakse maapiirkonnas tegutsevale väikese suurusega ettevõtjale kuni 70% investeeringuobjekti maksumusest ning Harjumaal kuni 60% investeeringuobjekti maksumusest. 3 Toetust antakse maapiirkonnas tegutsevale keskmise suurusega ettevõtjale kuni 60% investeeringuobjekti maksumusest ning Harjumaal kuni 50% investeeringuobjekti maksumusest. 4 Kui § 2 lõikes 4 nimetatud taotleja on saanud § 3 lõikes 1 ning lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste puhul sama tegevuse või investeeringuobjekti kohta tagastatavat riigiabi või vähese tähtsusega abi, ei tohi toetuse suurus koos tagastatava riigiabiga või vähese tähtsusega abiga ületada lõigetes 2 ja 3 sätestatud määra. 5 Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 60 000 eurot aastas. 6 Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 17 nimetatud tegevuse kohta toetuse taotlemise korral on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 9587 eurot aastas. 7 Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 300 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku. 3 Toetuse taotlemine 7 Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg 1 Taotleja esitab selleks ettenähtud tähtajal PRIAle kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas lisas 1 toodud vormi kohase avalduse ja lisas 2 toodud vormi kohase piirkondliku arengukava lühikokkuvõtte ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus). 2 PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3 Taotluse esitamisel lisatakse ärakirjad § 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentidest. 4 Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse. 8 Nõuded taotluse kohta 1 Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle avalduse ja piirkondliku arengukava lühikokkuvõte ning neis esitatud andmeid tõendavad järgmised dokumendid: 1 mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga nimekiri aktsionäride kohta, kelle aktsiatega on esindatud üle 20% aktsiakapitalist, nimekiri osanike kohta, kelle osaga on esindatud üle 20% osakapitalist, või nimekiri tulundusühistu, mittetulundusühingu, välja arvatud usulised ühendused, liikmete või sihtasutuse asutajate kohta; 2 asutamislepingu ärakiri, kui taotleja on mittetulundusühing, kes on asutatud pärast 1. jaanuari 2007; 3 paragrahvi 2 lõikes 4 nimetatud raamatupidamise andmete ja maksukohustuslasele esitatud nõuete täitmise tõendamiseks äriühingu puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande ärakirja, mis kajastab tema tegevust vähemalt kuue kuu jooksul, kui majandusaasta aruanne ei ole kättesaadav äriregistrist; 4 paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja hinnapakkumuse ärakiri ning § 5 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja hinnapakkumuse ärakiri; 5 paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud juhul lisas 3 toodud vormi kohane hinnapakkumuste võrdlustabel. Väljavalitud hinnapakkumus peab olema objektiivselt põhjendatud; 6 ärakiri kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud investeeringuobjekti avaliku kasutamise lepingust või eelkokkuleppest, mis kehtib alates taotluse esitamisest kuni vähemalt viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, millest nähtuvad avalikuks kasutamiseks mõeldud investeeringuobjekti täpne nimetus ja kirjeldus, investeeringuobjekti avaliku kasutamise tingimused ning lepingupoolte õigused ja kohustused investeeringuobjekti avaliku kasutamise tagamiseks. Avaliku kasutamise lepingut või eelkokkulepet ei pea esitama § 3 lõike 1 punktides 8–12, 14, 15 ja 17 nimetatud investeeringuobjektide puhul; 7 ärakiri dokumendist, mis tõendab, et kavandatav investeeringuobjekt kuulub taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks taotluse esitamisest kuni vähemalt viieks PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisele järgnevaks aastaks. Nimetatud dokumenti ei pea esitama § 3 lõike 1 punktides 8 ja 12 nimetatud investeeringuobjektide puhul; 8 paragrahvi 3 lõike 1 punktis 17 nimetatud tegevuse puhul ärakiri ehitusloast „Ehitusseaduse” § 22 tähenduses ehitise lammutamise kohta; 9 paragrahvi 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul ärakiri kinnisasja omaniku kirjalikust nõusolekust; 10 ärakiri piirkondlikust arengukavast, mis kehtib vähemalt kolm aastat pärast taotluse esitamist ja mis on aluseks lisas 2 toodud vormi kohase lühikokkuvõtte täitmisel. Piirkondliku arengukava lühikokkuvõtte aluseks on selle piirkonna arengukava, kuhu investeeringuobjekt kavandatakse; 11 ehitise puhul ärakiri ehitusprojekti joonistest ehitise üldvaadete kohta koos ehitusprojekti seletuskirjaga; 12 ärakiri haljastusprojektist, kui investeeringuobjekt on park, haljas- või puhkeala. 2 Kui taotleja taotleb toetust ka ettevalmistava töö kohta, esitab ta ärakirja arve-saatelehest või arvest, mille on väljastanud isik, kellelt ta tellis ettevalmistava töö või teenuse, ning nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava arvelduskonto väljavõtte või maksekorralduse ärakirja. 4 Taotluse menetlemine 9 Taotluse vastuvõtmine PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. 10 Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine 1 PRIA kontrollib taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele. 2 Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud juhul kontrollib PRIA vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele pärast taotluste hindamist. Nõuetele vastavust kontrollitakse üksnes nende taotluste puhul, mis kuuluksid rahuldamisele hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohaselt. 3 Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui: 1 kõik omavahel võrreldavad andmed on samased; 2 ei esine „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 62 lõikes 2 nimetatud asjaolusid; 3 on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded. 4 Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 62 lõike 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 11 Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse koostamine 1 Taotlusi hinnatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 60 lõike 2 alusel enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist §-s 14 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, andes taotlusele hindepunkte § 14 kohaselt. 2 Investeeringuobjekti asukohajärgse maakonna maavanem (edaspidi maavanem) annab arvamuse kavandatava investeeringuobjekti toetuse eesmärkidega sobivuse ning maapiirkonna arenguvajadustele vastavuse kohta. 3 Lõikes 2 nimetatud arvamuse andmiseks moodustab maavanem taotluste hindamiseks ja taotluste paremusjärjestuse koostamiseks hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon) ning kinnitab taotluste paremusjärjestuse. 4 PRIA esitab taotluste ärakirjad koos esitatud taotluste nimekirjaga kümne tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast maavanemale arvamuse andmiseks. 5 Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks kõrgema hindepunktide summa saanud taotlus. 12 Komisjoni koosseis 1 Komisjon on vähemalt seitsmeliikmeline, kuid mitte suurem kui 15-liikmeline, ja selle liikmeid on paaritu arv. 2 Komisjon koosneb vähemalt kahest mittetulundusühingu või sihtasutuse esindajast ja vähemalt kahest ettevõtjast, kes tegutsevad kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgse maakonna territooriumil, ning asjaomase maavalitsuse esindajast ja vähemalt kahest asjaomase maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse esindajast (edaspidi komisjoni liikmed). Avaliku sektori esindajate osakaal peab jääma alla 50%. 3 Komisjoni liikmele võib määrata ka asendusliikme, kellel on kõik komisjoni liikme õigused ja kohustused. 4 Maavanem teatab PRIAle viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosseisu määramisest komisjoni liikmete ja asendusliikmete nimed ning selle organisatsiooni nime või nende isikute nimed, keda liige esindab. Komisjoni liikmete ja asendusliikmete nimed avalikustatakse PRIA veebilehel. 5 Komisjoni tööd juhib maavanem või tema volitatud maavalitsuse ametnik (edaspidi komisjoni esimees). 13 Komisjoni istung 1 Komisjoni töövorm on kinnine istung, mille valmistab ette maavalitsus. Komisjoni töö tehnilise teenindamise tagab maavalitsus. 2 Komisjoni istungi kutsub kokku komisjoni esimees, kooskõlastades istungi toimumise aja PRIAga. Komisjoni esimees teatab komisjoni liikmetele ja Põllumajandusministeeriumile posti teel või elektrooniliselt komisjoni istungi toimumise aja ja koha viie tööpäeva jooksul arvates taotluste nimekirja saamisest. 3 Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees. 4 Kui komisjon ei ole otsustusvõimeline, kutsub komisjoni esimees kokku uue komisjoni kümne tööpäeva jooksul arvates eelmise komisjoni istungi toimumisest, kooskõlastades istungi toimumise aja PRIAga. 5 Komisjoni esimehel on õigus avalduse, piirkondliku arengukava lühikokkuvõtte või kavandatava investeeringuobjekti kohta vajaliku lisateabe saamiseks kaasata komisjoni istungile ekspert. Sellekohase põhjendatud kirjaliku ettepaneku võib komisjoni esimehele teha ka komisjoni liige. 6 Komisjoni istungil osaleb PRIA määratud järelevalveametnik vaatlejana. Komisjoni istungil võivad osaleda Põllumajandusministeeriumi esindaja ja lõikes 5 nimetatud komisjoni istungile kutsutud isik. Nimetatud isikud ei osale taotluste paremusjärjestuse koostamises. 7 Komisjoni liige hindab taotlusi §-s 14 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, võrreldes selleks avalduses, piirkondlikus arengukavas ja selle lühikokkuvõttes esitatud andmeid omavahel ning täites iga taotleja kohta lisas 4 toodud vormi kohase hindamislehe. 8 Kui komisjoni liige ei võta hindamisest osa või kui esinevad „Haldusmenetluse seaduse” § 10 lõikes 1 sätestatud asjaolud, taandab ta ennast komisjoni istungilt ning teatab sellest viivitamata komisjoni esimehele ja oma asendusliikmele. 9 Kui asendusliige ei saa lõikes 8 nimetatud põhjustel hindamisest osa võtta, teatab ta sellest viivitamata komisjoni esimehele, kes määrab asendusliikme komisjoni teiste asendusliikmete hulgast, eelistades lähedase tegevusvaldkonnaga organisatsiooni esindajat. 10 Komisjoni istungil koostatakse lisas 5 toodud vormi kohane komisjoni ettepanek (edaspidi komisjoni ettepanek). 14 Taotluse hindamise kriteeriumid 1 Investeeringuobjekti sobivusele toetuse eesmärkidega hinnangu andmise korral on võimalik anda: 1 kuni 5 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral investeeringuobjekt suurendab elukeskkonna atraktiivsust; 2 kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral investeeringuobjekt suurendab maapiirkonna elukvaliteeti; 3 kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral investeeringuobjekt suurendab maapiirkonna elanike omaalgatust ja võimalust teha koostööd ning tugevdab sotsiaalseid suhteid; 4 kuni 15 hindepunkti lähtuvalt sellest, kas külal, alevil, alevikul või väikelinnal on olemas arengukava ning millisel määral on selle koostamisse kaasatud elanikud; 5 kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral on investeeringuobjekti kavandatav majandamine tegelikkuses teostatav; 6 kuni 5 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral on investeeringuobjekti kavandatav kasutajate arv vastavuses investeeringuobjektile tehtavate kulutustega. 2 Investeeringuobjekti vastavusele maapiirkonna arenguvajadustele hinnangu andmise korral on maksimaalselt võimalik anda: 1 kuni 5 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral investeeringuobjekt vastab piirkondliku arengukava lühikokkuvõttes sätestatud arengueeldustele; 2 kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral investeeringuobjekt vastab piirkondliku arengukava lühikokkuvõttes sätestatud strateegilistele eesmärkidele või arengusuundadele; 3 kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral on investeeringuobjekt kajastatud piirkondliku arengukava lühikokkuvõttes märgitud tegevustes; 4 kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral aitab investeeringuobjekt säilitada maapiirkonna kultuuripärandit ja parandada selle kvaliteeti; 5 kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral on investeering vajalik ehitise ehitamise lõpetamiseks. 15 Komisjoni ettepanek 1 Komisjoni liikme märgitud hindepunktide alusel arvutatakse taotluse hindepunktide summa. 2 Taotluste paremusjärjestuse koostamiseks liidetakse kõigilt komisjoni liikmetelt saadud taotluse hindepunktid kokku. 3 Võrdse hindepunktide summa saanud taotluste puhul eelistatakse taotlust, mis on komisjoni liikmete hääletuse tulemuste alusel saanud rohkem hääli. Komisjoni otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse vastuvõetuks otsus, mille poolt hääletas komisjoni esimees. Nimetatud hääletuse tulemused märgitakse komisjoni ettepanekusse. 4 Komisjon teeb maavanemale ettepaneku taotluste paremusjärjestuse kinnitamiseks. Taotluste hindepunktide summa märgitakse komisjoni ettepanekusse taotluste ja hindepunkte andnud komisjoni liikmete kaupa. 5 Komisjoni ettepanekule kirjutavad alla komisjoni esimees ja komisjoni liikmed ning PRIA järelevalveametnik. 6 Maavanem kinnitab komisjoni ettepaneku korraldusega. 7 Kui maavanem ei nõustu komisjoni ettepanekuga, kutsub komisjoni esimees komisjoni kokku kümne tööpäeva jooksul arvates eelmise komisjoni istungi toimumisest, kooskõlastades istungi toimumise aja PRIAga. 8 Maavanem edastab kinnitatud taotluste paremusjärjestuse koos komisjoni ettepanekuga ja koos hindamislehtedega PRIAle 35 tööpäeva jooksul arvates PRIAlt taotluste ärakirjade saamisest, kuid mitte hiljem kui 50 tööpäeva jooksul lõikes 7 ja § 13 lõikes 4 sätestatud juhtudel. 16 Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine 1 Kui § 11 lõike 1 alusel on taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestus, rahuldatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 60 lõike 5 punkti 2 alusel parimad nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt 30% võimalikust maksimaalsest hindepunktide summast ja mille rahastamise summa ei ületa taotluste rahastamise eelarvet maakonna kohta. 2 Taotluste rahastamise eelarve jaotatakse maakondade vahel järgmiselt: 1 50% toetusele ettenähtud vahenditest võrdselt 15 maakonna vahel; 2 50% võrdeliselt maapiirkonna elanike arvuga maakonnas. 3 Lõikes 2 nimetatud taotluste rahastamise eelarve hulka arvatakse ka maakonna eelmise taotlusvooru eelarve jääk. 4 Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 62 lõike 4 alusel. 5 PRIA teeb lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 4 nimetatud taotluse osalise rahuldamise otsuse või „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 62 lõike 2 või 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast. 6 Kui ettevalmistav töö ei vasta § 3 lõike 5 punktis 1 ja lõikes 7, § 4 lõike 1 punktis 3, § 4 lõikes 2 ning § 5 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus rahuldamata ettevalmistava töö osas. 17 Muudatustest teavitamine 1 Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest ning PRIAlt kirjalikult nõusoleku saamiseks: 1 tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest; 2 toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged. 2 Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult: 1 ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust; 2 ettevõtja töötajate arvu suurenemisest üle 250 või kui ettevõtja aastakäive ja bilansimaht ületavad komisjoni määruses (EÜ) nr 800/2008 sätestatud määrasid; 3 mittetulundusühingu või sihtasutuse ühinemisest või jagunemisest. 5 Nõuded toetuse saajale ja toetuse väljamaksmise kord 18 Nõuded toetuse saajale 1 Toetuse saaja teeb investeeringu ja esitab PRIAle investeeringut tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. 2 Toetuse saaja on kohustatud: 1 pidama investeeringust saadava ärikasumi määramiseks kavandatava investeeringuobjekti ja sellega seotud tegevuste kohta eraldi tulude ja kulude arvestust alates taotluse esitamisest viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest; 2 säilitama ja kasutama sihipäraselt toetuse eest soetatud investeeringuobjekti vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest; 3 vastama komisjoni määruses (EÜ) nr 800/2008 ja § 2 lõikes 4 väikese ja keskmise suurusega ettevõtja kohta sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni, kui ta on ettevõtja; 4 saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma; 5 võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet. 19 Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine 1 Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja PRIAle pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist kulude deklareerimiseks lisas 6 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos ärakirjadega järgmistest dokumentidest: 1 selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve-saateleht või arve; 2 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või arvelduskonto väljavõte; 3 selle isiku, kellelt taotleja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument juhul, kui toetust taotletakse ehitamise kohta. 2 Kapitalirendi (liising) puhul esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks PRIAle pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest kapitalirendi lepingus ettenähtud korras täielikult või osaliselt tasumist lõikes 1 nimetatud kuludeklaratsiooni koos ärakirjadega järgmistest dokumentidest: 1 selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve-saateleht või arve; 2 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või arvelduskonto väljavõte; 3 kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi leping ja maksegraafik. 3 Lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentidele on investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ka: 1 ehitise puhul ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek ning pärast investeeringu täielikku tegemist kasutusluba, kui see on nõutav „Ehitusseaduse” kohaselt; 2 ehitise lammutamise korral väljavõte ehitisregistrist; 3 paragrahvi 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud kehtiv leping; 4 ehitise lammutamise korral jäätmearuanne. 4 Kapitalirendile andjaks võib olla „Krediidiasutuste seaduse” alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus. 5 Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele. 20 Toetuse maksmine osaliselt tasutud kuludokumentide alusel 1 Toetuse võib taotluses kavandatud investeeringu tegemiseks välja maksta osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, kui toetuse saaja on esitanud pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma tasumist PRIAle lisas 6 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos §-s 19 nimetatud dokumentide ärakirjadega. 2 Toetuse saaja tasub pärast toetuse saamist kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma viivitamata isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või ostis kaupa, ning esitab PRIAle lõikes 1 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos § 19 lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumentidega seitsme tööpäeva jooksul arvates toetusraha laekumisest oma arvelduskontole. 3 Toetuse saaja võib osaliselt tasutud kuludokumentide alusel saadud toetust kasutada vaid kavandatud investeeringu abikõlblike kulude hüvitamiseks. 4 PRIA võib keelduda toetuse saajale osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja ei ole täitnud lõikes 2 või 3 sätestatud nõudeid või kui kuludokumendid ei ole nõuetekohased. 21 Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine 1 PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et oleks võimalik kanda toetusraha toetuse saaja arvelduskontole või kapitalirendi puhul toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 19 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. 2 PRIA jätab toetuse maksmata „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel. Sellisel juhul ei hüvitata toetuse saajale ka ettevalmistava töö eest tehtud kulutusi. 3 Ettevalmistava töö eest tehtud kulutusi ei hüvitata, kui toetuse saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nõuetekohaseid dokumente. 4 PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. 22 Dokumentide säilitamine Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. PRIA säilitab nimetatud dokumente kuni 2025. aasta 31. detsembrini. 6 Rakendussätted 23 Rakendussätted 1 Paragrahv 20 jõustub 1. aprillil 2011. aastal. 2 Juhul kui § 16 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eelarvevahendid jäävad mõnes maakonnas kasutamata, siis kasutamata eelarve summa eraldatakse sellele maakonnale, kus on programmiperioodi jooksul esitatud kõige rohkem taotlusi maapiirkonna ühe elaniku kohta. 3 Põllumajandusministri 10. oktoobri 2007. a määrus nr 122 „Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (RTL 2007, 78, 1359; 2009, 93, 1947) tunnistatakse kehtetuks. 4 Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. aastal. Minister Helir-Valdor Seeder Kantsler Ants Noot Lisa 1 Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse avaldus Lisa 2 Piirkondliku arengukava lühikokkuvõte Lisa 3 Hinnapakkumuste võrdlustabel parima pakkumuse valimiseks Lisa 4 Hindamisleht Lisa 5 Komisjoni ettepanek Lisa 6 Kuludeklaratsioon investeeringuks tehtud kulutuste deklareerimiseks