Riigikogu seadus algtekst-terviktekst RES2015avaldamine avaldatud 2014-12-10 Vabariigi President 2014-12-19 556 RT I2014-12-292014791291220140792015-01-01+02:002015-12-10+02:00 1 2014-12-26 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 129122014079 7 2023-12-05 Maret Mauer 1027568Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks 2015. aasta riigieelarve seadus 1 Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud 2 Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine 1 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on: 1 üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 329 eurot kuus vastavalt seaduse § 5 lõike 2¹ punktile 3; 2 kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1; 3 doktoranditoetuse suurus 422 eurot kalendrikuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1; 4 üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja ühe kuu sissetuleku korral kuni 82,25 eurot 220 eurot õppekuus, sissetuleku korral vahemikus 82,26 kuni 164,50 eurot 135 eurot õppekuus ning sissetuleku korral vahemikus 164,51 kuni 329 eurot 75 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 2; 5 üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1; 6 üliõpilase põhitoetuse suurus 55,93 eurot ja täiendava toetuse suurus 28,13 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 42 lõikele 5. 2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja lähtetoetuse suurus on 12 783 eurot. 3 Tartu Ülikooli seaduse § 7³ lõike 1 alusel kehtestatav maksimaalne arst-residendi koha maksumus on 2299,10 eurot kuus. 4 Riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatav lapsetoetuse määr on 9,59 eurot kuus ja lapsehooldustasu määr 76,70 eurot kuus. 5 Vanemahüvitise seaduse § 3 lõike 6 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 355 eurot kuus. 6 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kuus. 7 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatavad määrad on: 1 ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot vastavalt seaduse § 19 lõikele 9; 2 tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,56 eurot vastavalt seaduse § 23 lõikele 6; 3 töötutoetuse päevamäär 4,01 eurot vastavalt seaduse § 31 lõikele 1; 4 stipendiumi päevamäär 3,84 eurot vastavalt seaduse § 35 lõikele 6; 5 sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10 eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas vastavalt seaduse § 37 lõikele 5. 8 Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on: 1 üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 90 eurot kuus vastavalt seaduse § 22 lõikele 1¹; 2 psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 219 eurot kuus vastavalt seaduse § 11¹⁹ lõikele 5; 3 ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta 879 eurot kuus ja alaealise isiku kohta 1945 eurot kuus vastavalt seaduse § 11¹⁸ lõikele 6; 4 vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimese liikme kohta 329 eurot kuus vastavalt seaduse § 22⁵ lõikele 4. 9 Riikliku matusetoetuse seaduse § 6 lõike 1 alusel kehtestatav matusetoetuse suurus on 250 eurot. 10 Sotsiaalmaksuseaduse § 2¹ alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 355 eurot. 11 Spordiseaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatav olümpiavõitja toetuse määr on 650 eurot kuus. 12 Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on: 1 Riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 1 790 000 000 eurot vastavalt seaduse § 69 lõikele 2; 2 Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 517 000 000 eurot vastavalt seaduse § 61 lõikele 5. 13 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4⁵ alusel kehtestatav enne kohustuse tekkimist väljamakstavate struktuuritoetuste suurim lubatud määr on 90 000 000 eurot. 14 Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast. 15 Ülikooliseaduse § 56 lõike 18 alusel kehtestatav doktoriõppe baasmaksumus, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 1 punktiga 3 kehtestatud doktoranditoetus, on: 1 enne 2011. aasta 1. augustit moodustatud õppekohal 9525,67 eurot; 2 2011. aasta 1. augustil või hiljem moodustatud õppekohal 9972 eurot. 16 Muuseumiseaduse alusel kehtestatavad määrad on: 1 2015. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär 20 000 000 eurot vastavalt seaduse § 28 lõike 3 punktile 1; 2 omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse kohta vastavalt seaduse § 28 lõike 3 punktile 2. 3 Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted 1 Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt: T – tasandusfondi suurus konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;

– toetustaseme koefitsient;

C_n

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, vanurite (65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed koefitsiendiga 0,26; tänavad 0,74; mittekõvakattega maanteed 0,047) kilomeetrites riikliku teeregistri andmetel ning hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt;

P_n

– kohaliku omavalitsuse üksuste arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe lapse, kooliealise, tööealise, vanuri, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku kohta ning kohalikest teedest maanteede ning tänavate arvestusliku pikkuse ühe kilomeetri kohta eurodes;

]]>

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu ning kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslike koefitsientidega korrigeeritud pikkuse kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu korrutiste kogusumma eurodes;

– üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2012., 2013. ning 2014. aastal korrutatuna 11,6-ga ning jagatuna vastaval aastal kehtinud määraga;

]]>

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2014. aastal), millest on maha arvatud looduskaitsealade soodustused (sealhulgas alates 2015. aastast kehtima hakkavad looduskaitsealade soodustused, mille mõju on suurem kui 1000 eurot kohaliku omavalitsuse kohta) ning kodualuse ja ühiskondlike ehitiste aluse maa maksuvabastuse mõju;

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse kohaliku tähtsusega maardlate maavarade kaevandamisõiguse tasu laekumine vastavalt 2012., 2013. ning 2014. aastal.

]]> 2 Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, arvnäitajate väärtused ja arvnäitajatega arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 48 lõikes 4 nimetatud määrusega. 4 Siseministeeriumi valitsemisalas kulude tegemine 1 Siseministeeriumil on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi valitsemisala objekti TK100001 Maakondliku arendustegevuse toetamine kulude majanduslikku sisu eelarve kontode 450 Antud sihtotstarbelised toetused, 5 Tööjõu- ja majandamiskulud ning 71 Antud siirded riigiasutustele vahel lähtuvalt kulude täpsustumisest. 2 Siseministeeriumil on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi valitsemisala objekti TK100002 ETK programmide esmatasandi kontrolli kulud kulude majanduslikku sisu eelarve kontode 450 Antud sihtotstarbelised toetused, 5 Tööjõu- ja majandamiskulud ning 71 Antud siirded riigiasutustele vahel lähtuvalt kulude täpsustumisest. 5 Ühistranspordi korraldamise ja sotsiaalhoolekande kulude jaotamine 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 7. jao Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala objekti TK070001 Ühistranspordi korraldamise reserv kulude majanduslikku sisu lähtuvalt toetuse saajate kulude täpsustumisest. 2 Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel tehtavate maantee-, vee- ja õhutranspordi korraldamise kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab majandus- ja taristuminister. 3 Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel tehtavate sotsiaalhoolekande kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalkaitseminister. 6 Riigikantselei kulude jaotamine 1 Riigikantseleil on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 1. jao Riigikantselei haldusala objekti TK010001 EV 100 tegevuskulud kulude majanduslikku sisu lähtuvalt toetuse saajate kulude täpsustumisest. 2 Riigikantseleil on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 1. jao Riigikantselei haldusala objekti TK010002 EL eesistumise tegevuskulud kulude majanduslikku sisu lähtuvalt toetuse saajate kulude täpsustumisest. 7 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas kulude tegemine 1 Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 2. jao Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala objektide TK020001 Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid ning TK020002 Kutseõppe õpilaste õppetoetused, koolitoit ja sõidusoodustused kulude majanduslikku sisu eelarve kontode 41 Sotsiaaltoetused ja 450 Antud sihtotstarbelised toetused vahel lähtuvalt sama õppetasemega seotud asutuste liikide kulude täpsustumisest. 2 Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 2. jao Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala objektide TK020003 Kõrgkoolide tegevustoetus ning TK020004 Kutseõppe riiklik koolitustellimus kulude majanduslikku sisu eelarve kontode 450 Antud sihtotstarbelised toetused ja 5 Tööjõu- ja majandamiskulud vahel tegevuskulude osas lähtuvalt sama õppetasemega seotud asutuste liikide kulude täpsustumisest. 8 Tegevusala alusel määratud kulude tegemine 1 Vabariigi Valitsusel on õigus teha muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude tegevusala klassifikaatori COFOG liigenduses ministeeriumide valitsemisalade ja Riigikantselei haldusala ning põhiseaduslike institutsioonide vahel administratiivselt ja majandusliku sisu järgi. 2 Ministeeriumidel oma valitsemisala ja Riigikantseleil oma haldusala piires ning põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus teha muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude tegevusala klassifikaatori COFOG liigenduses administratiivselt ja majandusliku sisu järgi. 9 Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile riigieelarves planeeritud rendikulu mahtude muutmine 1 Vabariigi Valitsusel on õigus põhjendatud juhtudel muuta ministeeriumile, Riigikantseleile või põhiseaduslikule institutsioonile käesoleva seaduse §-s 1 eelarve kontodel 5, 450, 650 ja 206 objektikoodiga SE000028 Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile ettenähtud vahendeid riigieelarves vastavale ministeeriumile, Riigikantseleile või põhiseaduslikule institutsioonile samal eelarve kontol ettenähtud vahendite ulatuses. 2 Vabariigi Valitsusel on õigus kord aastas suurendada ministeeriumile, Riigikantseleile või põhiseaduslikule institutsioonile käesoleva seaduse §-s 1 eelarve kontol 450 objektikoodiga SE000028 Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile kavandatud vahendeid riigieelarves vastavale ministeeriumile, Riigikantseleile või põhiseaduslikule institutsioonile eelarve kontol 5 objektikoodiga SE000028 ettenähtud remondifondi makseteks kavandatud vahendite arvel. 10 Tallinna vangla ja arestimaja üürilepingu sõlmimise luba 1 Justiitsministeeriumil ja Siseministeeriumil või nende valitsemisala asutustel on lubatud sõlmida Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga kapitalirendi tingimustel üürileping uue Tallinna vangla ja arestimaja üürimiseks. 2 Üürilepingu tähtaeg võib olla kuni 35 aastat arvates üüripinna üleandmisest. 3 Üürilepingu kapitalirendikohustuse suuruseks võib olla maksimaalselt 130 miljonit eurot. Ühel eelarveaastal tasumisele kuuluvate kapitalirendimaksete suurus võib olla maksimaalselt 10 miljonit eurot. 4 Üürilepinguga selliste rahaliste kohustuste võtmiseks, mis ei ole käsitletavad kapitalirendimaksetena, lähtutakse riigieelarve seaduse § 60 lõigetest 4 ja 5. 11 Rahvusarhiivi üürilepingu sõlmimise luba 1 Haridus- ja Teadusministeeriumil või valitsemisala asutustel on lubatud sõlmida Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga kapitalirendi tingimustel üürileping uue Rahvusarhiivi hoone üürimiseks eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus. 2 Üürilepingu tähtaeg võib olla kuni 35 aastat arvates üüripinna üleandmisest. 3 Üürilepingu kapitalirendikohustuse suuruseks võib olla maksimaalselt 20 miljonit eurot. Ühel eelarveaastal tasumisele kuuluvate kapitalirendimaksete suurus võib olla maksimaalselt 1 miljon eurot. 4 Üürilepinguga selliste rahaliste kohustuste võtmiseks, mis ei ole käsitletavad kapitalirendimaksetena, lähtutakse riigieelarve seaduse § 60 lõigetest 4 ja 5. 12 Eesti Haigekassa eelarvepositsioon Eesti Haigekassa seaduse § 36 lõike 1² alusel kinnitatav Eesti Haigekassa põhitegevuse tulem on järgmine: 1 2015. aastal 0 eurot; 2 2016. aastal 0 eurot; 3 2017. aastal –1,3 miljonit eurot; 4 2018. aastal –0,9 miljonit eurot. Riigikogu esimees Eiki Nestor