Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, registrikood 80013850 (edaspidi MTÜ), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Toivo Kuldkepp,

sõlmisid vastavalt halduskoostöö seaduse §-dele 8 ja 10 ning lihtsustatud korras tellitava teenuse hankemenetluse teel läbiviidud riigihanke „Autoveoalaste dokumentide andmine“ hankedokumentidele ja edukaks tunnistatud pakkumusele ning lähtudes autoveoseaduse § 14 lõigetest 1 ning 2 ja § 21 lõigetest 7 ja 8 ning ühistranspordiseaduse § 42 lõikest 2 halduslepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. ÜLDSÄTTED JA HALDUSÜLESANDE MÄÄRATLEMINE

1.1. Lepinguga määratakse kindlaks ministeeriumi ja MTÜ (edaspidi ühiselt nimetatud pooled) vastastikused õigused ja kohustused haldusülesande täitmisel ja sellealasel andme- ja teabevahetusel, haldusülesande täitmise rahastamisel, järelevalve teostamisel, sätted Lepingu jõustumise, tagatise ja lõpetamise kohta jm haldusülesande täitmisega seonduv.

1.2. Lepinguga annab ministeerium MTÜle õiguse järgmiste dokumentide andmiseks:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1072/2009 tulenev ja autoveoseaduse alusel tasulise veoseveo korraldamiseks nõutav ühenduse tegevusluba ja selle kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusluba ja selle kinnitatud ärakiri),

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1073/2009 tulenev ja ühistranspordiseaduse alusel tasulise sõitjateveo korraldamiseks nõutav ühenduse tegevusluba ja selle tõestatud koopia (edaspidi tegevusluba ja selle tõestatud koopia),

c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1073/2009 tulenev ja autoveoseaduses sätestatud oma kulul sõitjateveo sertifikaat (edaspidi sõitjateveo sertifikaat),

d) Rahvusvahelise Transpordifoorumi (ITF) resolutsioonist tulenev Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (edaspidi CEMT) veoluba ja välislepingu alusel saadud kahepoolne veoluba (edaspidi mõlemad koos veoluba),

e) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1072/2009 tulenev ja autoveoseaduses sätestatud juhitunnistus (edaspidi juhitunnistus),

f) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1073/2009 ning Interbus kokkuleppest tulenev sõitjate juhuveo kontrolldokument (edaspidi juhuveo kontrolldokument)

vastavalt autoveoseaduses, ühistranspordiseaduses, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses, Euroopa Liidu vastavas õigusaktis, välislepingus ning käesolevas Lepingus sätestatud tingimustele.

2. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

2.1. MTÜ annab vedajale Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi, kui vedaja on esitanud dokumendi taotlemiseks nõutavad dokumendid ja vastab nimetatud dokumendi andmise aluseks kehtestatud nõuetele. Dokumendi taotluse läbivaatamisel tuleb MTÜl arvestada autoveoseaduses, ühistranspordiseaduses, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja muudes õigusaktides nimetatud dokumendi andmiseks kehtestatud tingimustega.

2.2. MTÜ on kohustatud menetlema dokumendi taotlusi, mis on esitatud paberkandjal, elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult, Eesti teabevärava või notari kaudu.

2.3. Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi taotluse läbivaatamisel kontrollib MTÜ taotleja esitatud andmeid autoveoseaduses, ühistranspordiseaduses ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatu kohaselt erinevates riiklikes registrites.

2.4. Lepingu punktis 2.3 nimetatud andmete kontrollimiseks riiklikest registritest on ministeerium kohustatud tagama MTÜle kui volitatud kasutajale juurdepääsu ministeeriumi haldusalas olevatele registritele ja võimaluse korral muudele registritele.

2.5. MTÜl on õigus Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi andmisest keelduda, kui ilmneb majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses, autoveoseaduses, ühistranspordiseaduses või EL vastavas õigusaktis sätestatud alus selle dokumendi andmisest keeldumiseks.

2.6. Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi andmisest keeldumise otsus antakse taotlejale või saadetakse talle posti teel autoveoseaduses, ühistranspordiseaduses või nende alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tähtaja jooksul. Dokumendi andmisest keeldumise otsuse võib taotlejale tema nõusolekul saata ka elektrooniliselt.

2.7. MTÜl on õigus Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi kehtivuse ajal kontrollida, kas dokumendi omaja vastab selle dokumendi andmise aluseks kehtestatud nõuetele. Juhul, kui selgub, et Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi omaja ei vasta enam ühele või mitmele kehtivale nõudele, mis oli nimetatud dokumendi andmise aluseks, teeb MTÜ dokumendi omajale puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse. Kui dokumendi omaja ei ole ettekirjutuses nimetatud puudusi õigusaktides ettenähtud tähtajaks või ettekirjutuses toodud tähtajaks kõrvaldanud, on  MTÜ-l õigus dokumendi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada nimetatud dokument kehtetuks.

2.8. MTÜl on õigus Lepingu punkti 1.2 alapunktides a ja e nimetatud dokumendi kehtivus kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada nimetatud dokument kehtetuks autoveoseaduse § 19¹ punktides 1, 2, 3, ja 7 sätestatud alustel. MTÜl on õigus Lepingu punkti 1.2 alapunktis b nimetatud dokumendi kehtivus kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada nimetatud dokument kehtetuks ühistranspordiseaduse § 53 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 ning lõikes 4 sätestatud alustel. MTÜl on õigus Lepingu punkti 1.2 alapunktis d nimetatud veoluba ära võtta autoveoseaduse § 21 lõike 9 punktides 1−3 sätestatud alustel.

2.9. Lepingu punkti 1.2 alapunktides a, b, c ja e nimetatud dokumendi andmisest keeldumise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning alapunktis d nimetatud veoloa äravõtmise otsus ning Lepingu punktis 2.7 nimetatud ettekirjutus vormistatakse MTÜ käskkirjaga.

2.10. MTÜ on kohustatud ministeeriumi teavitama igast tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsusest ja selle põhjusest, saates sellekohase käskkirja koopia ministeeriumile elektroonselt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

2.11. Ministeerium annab Eestile eraldatud CEMTi ja kahepoolsed veoload üle MTÜle nende väljastamiseks vedajatele.

2.12. MTÜ annab vedajale veoloa ja analüüsib veolubade kasutamist autoveoseaduse § 21 lõikes 3 nimetatud veoloa taotlemise ja andmise korra kohaselt.

2.13. MTÜ varustab Lepingu punkti 1.2 alapunktides a, b ja e nimetatud dokumendi vähemalt kahe turvaelemendiga, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1073/2009 I lisas. Turvaelemendi valiku osas konsulteeritakse ministeeriumiga. Teised Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendid varustatakse turvaelemendiga juhul, kui MTÜ peab seda vajalikuks.

2.14. MTÜ esitab ministeeriumile veolubade kohta aruande autoveoseaduse § 21 lõikes 3 nimetatud veoloa taotlemise ja andmise korra kohaselt.

2.15. MTÜ analüüsib ja esitab ministeeriumile hinnangud veolubade iga-aastase või suurenenud nõudluse korral täiendavate veolubade koguse määramise või taotlemisega.

2.16. MTÜ kannab kulutused, mis on seotud teistele riikidele väljastatavate veolubade blankettide trükkimisega. Nimetatud veolubade vormi ja kujunduse määrab kindlaks ministeerium.

2.17. MTÜ peab tagama, et Lepingu punkti 1.2 alapunktis a nimetatud dokumendi vorm ja sellele kantavad andmed vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 II lisale, käesoleva Lepingu punkti 1.2 alapunktis b nimetatud dokumendi vorm ja sellele kantavad andmed vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 II lisale, käesoleva Lepingu punkti 1.2 alapunktis c nimetatud dokumendi vorm ja sellele kantavad andmed vastavad komisjoni määruse (EL) nr 361/2014 V lisale, käesoleva Lepingu punkti 1.2 alapunktis e nimetatud dokumendi vorm ja sellele kantavad andmed vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III lisale ning käesoleva Lepingu punkti 1.2 alapunktis f nimetatud dokumendi vormid ja nendele kantavad andmed vastavad komisjoni määruse (EL) nr 361/2014 I ja II lisale ning Interbus kokkuleppe lisale 3. MTÜ kannab kulutused, mis on seotud käesolevas punktis nimetatud dokumentide blankettide tellimise ja trükkimisega.

2.18. MTÜ korraldab tegevuslubade andmise vähemalt Tallinnas ja teiste halduslepingust tulenevate dokumentide andmise Tallinnas ja Tartus vähemalt 4 tunni jooksul igal tööpäeval ajavahemikus 08.00−18.00. Poolte kokkuleppel ja määratud tingimustel võib halduslepingust tulenevate dokumentide andmise Tartus katkestada korraga mitte kauemaks kui kaks nädalat (näiteks puhkusteperioodil). MTÜ võib korraldada Lepingust tulenevate dokumentide andmise ka muudes Eesti linnades või maakonnakeskustes. Kui MTÜ on otsustanud anda Lepingust tulenevaid dokumente ka mujal Eesti linnades või maakonnakeskustes, siis lähtub MTÜ käesoleva Lepingu tingimustest, välja arvatud Lepingu punkti 2.18 esimeses lauses sätestatud haldusülesande täitmise aeg, mille võib MTÜ ise kindlaks määrata teavitades sellest ministeeriumi. 

2.19. MTÜ esitab vajaliku informatsiooni Lepingust tulenevate dokumentide andmisega seonduva kohta oma kodulehel ning tagab tasu võtmata haldusülesandega seonduva olulise informatsiooni olemasolu oma kodulehel Lepingu kehtivusaja jooksul. MTÜ tagab dokumendi taotlejate nõustamise tasu võtmata nii telefoni teel, e-kirjaga kui Lepingu punktis 2.18 nimetatud linnade ja maakonnakeskuste kontorites.

2.20. MTÜ peab sõitjateveo sertifikaatide, veolubade, juhitunnistuste ja juhuveo kontrolldokumentide ning nende omajate kohta elektroonset arvestust. Tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade/tõestatud koopiate ning nende omajate kohta peetakse arvestust majandustegevuse registris.

2.21. Lepingu alusel antavate dokumentide vorm, hulk, menetluskord või muu Lepingu täitmise tingimus võib objektiivsetel asjaoludel (näiteks Eestit mõjutavatel üldistel majanduslikel põhjustel, seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktide, Euroopa Liidu vastavate õigusaktide või rahvusvaheliste kokkulepete muutmisel), mida ei olnud võimalik Lepingu sõlmimisel ette näha, muutuda.

2.22. MTÜ säilitab Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi andmise aluseks olevaid dokumente üks aasta pärast punktis 1.2 nimetatud dokumendi kehtivusaja lõppemist.

2.23. MTÜ ei avalda Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi taotlemiseks esitatud dokumente ja nendes sisalduvaid andmeid kolmandatele isikutele, kui seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

2.24. MTÜ kannab vedaja ja tema veokorraldaja andmed majandustegevuse registrisse vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja autoveoseaduse § 32 lõikes 1¹ sätestatule.

2.25. Ministeerium informeerib MTÜd kõikidest Lepingust tulenevaid toiminguid puudutavate õigusaktide muudatustest.

2.26. Ministeerium kaasab MTÜ Lepingust tulenevaid toiminguid puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisele ja muutmisele.

2.27. Ministeeriumi kaasab MTÜ rahvusvahelistest autoveo kokkulepetest tulenevate ühiskomisjonide nõupidamiste korraldamisele ja kaasab MTÜ esindajaid nimetatud komisjonide töösse, sh ka väljaspool Eestit.

2.28. Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi kehtivusaja määratlemisel lähtub MTÜ autoveoseaduses ja ühistranspordiseaduses kehtestatud dokumendi kehtivusajast.

2.29. Autoveoseaduse ja ühistranspordiseaduse kohaselt kantakse tegevusloa kinnitatud ärakirjale ja tõestatud koopiale lisaks muudele andmetele sõiduki registreerimisnumber ja vedaja äriregistri kood.

2.30. MTÜ on kohustatud Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumendi andmisel, andmisest keeldumisel, kehtivuse peatamisel ja kehtetuks tunnistamisel järgima haldusmenetluse seaduses, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesolevas Lepingus sätestatud tingimusi, kui autoveoseaduses, ühistranspordiseaduses, Euroopa Liidu õigusaktis või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

3. HALDUSÜLESANDE TÄITMISE RAHASTAMINE

3.1. Lepingust tulenevate dokumentide andmise teenuse eest tasuvad nende saajad MTÜle.

3.2. MTÜl on õigus võtta Lepingust tuleneva dokumendi väljastamise eest tasu, mille suurus ei tohi ületada Lepingu sõlmimise aluseks oleva hankemenetluse käigus MTÜ poolt esitatud pakkumuses toodud tasusid teenuste osutamise eest ning need tasud kehtivad Lepingu kehtivuse perioodil. MTÜ poolt esitatud pakkumuses toodud maksumuse vorm teenuste osutamise eest võetavate tasudega on toodud Lepingu Lisas 2. Tasu võtmise korra määrab kindlaks MTÜ.

3.3. Ministeerium ei ole kohustatud tasuma MTÜle Lepingust tuleneva haldusülesande täitmise eest ega hüvitama talle haldusülesande täitmisega seotud kulutusi.

4. JÄRELEVALVE HALDUSÜLESANDE TÄITMISE ÜLE

4.1. Järelevalvet haldusülesande täitmise üle teostab Riigikontroll ja ministeerium.

4.2. Riigikontrolli ja ministeeriumi volitatud isikul on õigus nõuda MTÜlt järelevalve teostamiseks vajalikke dokumente ja MTÜ on kohustatud sellised dokumendid volitatud isikule esitama.

4.3. MTÜ on kohustatud üks kord aastas, seisuga 1. jaanuar esitama ministeeriumile sama aasta 15. juuliks eelmise aasta majandusaruande Lepingust tulenevate dokumentide väljaandmise kohta (nimetatud majandusaruande esitamise vorm on toodud käesoleva Lepingu Lisas 1).

4.4. MTÜ on kohustatud küsima ministeeriumilt nõusolekut või teavitama ministeeriumit halduskoostöö seaduse § 15 lõigetes 1 ja 3 nimetatud asjaoludel.

5. LEPINGU JÕUSTUMINE, TAGATIS JA LÕPETAMINE

5.1. Leping jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril ja kehtib 2017. aasta 31. detsembrini või kuni poolte poolt Lepingust tulenevate kohustuste lõpliku täitmiseni. Lepingut võib põhjendatud juhul ühe korra samadel tingimustel pikendada, kuid mitte pikemaks perioodiks kui üks aasta.

5.2. Lepingu täitmise tagatis on kolmkümmend tuhat (30 000) eurot. MTÜ esitab ministeeriumile Lepingu allakirjutamisel Lepingu täitmise tagatise olemasolu tõendamiseks ministeeriumi kasuks nõutava krediidi- või finantsasutuse või kindlustusseltsi tagasivõtmatu garantiikirja, mis kehtib Lepingu kehtivusaja lõpuni.

5.3. MTÜ ei vähenda oma põhikirja muutmisel käesolevast Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

5.4. Lepingu ühepoolse ülesütlemise korral on kirjaliku etteteatamise tähtaeg kuus kuud tagamaks Lepingust tulenevate ülesannete täitmise järjepidevuse, v.a Lepingu punktis 5.5 toodud juhtudel.

5.5. Ministeeriumil on õigus Leping vähemalt ühekuulise etteteatamise tähtajaga ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada, kui:

5.5.1. MTÜ on Lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivaid õigusakte korduvalt või olulisel määral rikkunud ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale;

5.5.2. MTÜ on haldusülesande täitmise üle järelevalvet teostava Lepingu punktis 4.1 nimetatud asutuse ettekirjutuse jätnud korduvalt täitmata;

5.5.3. MTÜ ei vasta vähemalt ühele halduskoostöö seaduse § 12 lõike 2 punktides 1–3 loetletud tingimustest ega ole võimeline ettenähtud tähtaja jooksul puudust kõrvaldama. Nimetatud tingimuste mittetäitmisest on MTÜ kohustatud ministeeriumi koheselt informeerima; 

5.5.4. Lepingu lõpetamine osutub tingimata vajalikuks ülekaaluka avaliku huvi raske kahjustamise vältimiseks, arvestades sealjuures haldusmenetluse seaduse § 102 lõike 3 nõudeid.

5.6. Ministeeriumil on õigus nõuda MTÜlt leppetrahvi summas kuni kolmkümmend tuhat (30 000) eurot järgmistel juhtudel:

5.6.1. MTÜ ei pea ühepoolselt kinni Lepingu punktis 5.4 ettenähtud ülesütlemise tähtajast;

5.6.2. ministeerium on otsustanud Lepingu punktides 5.5.1–5.5.4 toodud põhjuste ilmnemisel Lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada;

5.6.3. MTÜ ei ole haldusülesande täitmisega seotud dokumente ministeeriumile üle andnud punktis 5.12 sätestatud tähtajaks.

5.7. Ministeeriumil on õigus nõuda MTÜlt leppetrahvi summas kuni viisteist tuhat (15 000) eurot kui MTÜ on jätnud Lepingu punktides 2.1–2.30, 3.2 ja 4.3 toodud kohustuse täitmata või on nimetatud kohustus täidetud mittenõuetekohaselt.

5.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida Pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad Lepingu sõlmimise ajal selliste asjaoludega arvestaksid või neid väldiksid või takistavad asjaolud või  nende tagajärjed ületaksid (vääramatu jõud). Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna ka kehtiva õigusakti muutmist või uue õigusakti kehtestamist, mis oluliselt takistab Lepingu täitmist või muudab selle täitmise ebamõistlikuks, või muid Lepingus loetlemata asjaolusid, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.

5.9. Ministeerium võib halduslepingut ühepoolselt muuta, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, arvestades sealjuures haldusmenetluse seaduse § 102 lõike 3 nõudeid.

5.10. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 102 lõikele 4 võib raskustesse sattunud MTÜ juhul kui halduslepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, nõuda halduslepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui teine pool sellest keeldub, võib raskustesse sattunud pool pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega.

5.11. Lepingust tulenevad erimeelsused lahendatakse ministeeriumi ja MTÜ vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused halduskohtus.

5.12. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral annab MTÜ ministeeriumi taotlusel Lepingus sätestatud haldusülesande täitmisega seotud dokumendid ja sellekohased elektroonsed andmed ministeeriumile või ministeeriumiga järgmiseks perioodiks halduslepingu sõlminud MTÜle üle hiljemalt 2017. aasta viimasel tööpäeval, Lepingu pikendamise korral kindlaksmääratud kuupäeval või Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ministeeriumi määratud tähtajal.

Leping on vormistatud ühes eksemplaris, mis allkirjastatakse digitaalselt. Leping avaldatakse Riigi Teatajas.