Keskkonnaminister
määrus
algtekst-terviktekst
avaldamine
avaldatud
2016-12-27
86
RT I2016-12-29201663129122016063
2017-01-01+02:00
2019-03-10+02:00
1
2016-12-28
maarus_1_10.02.2010.xsd
129122016063
6
2019-03-07
Maret Mauer
1037359Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks
Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid
1
Määrus kehtestatakse
§ 107 lõike 1 alusel.
1
Määruse reguleerimisala
Määrusega sätestatakse energeetika- ja tööstusallikatest välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi (edaspidi CO2) heite arvutusliku määramise meetodid.
2
Süsinikdioksiidi heite määramine kütuse põletamisel
Süsinikdioksiidi heide (edaspidi CO2-heide), mis väljutatakse välisõhku erikütuste põlemisel energia tootmiseks, määratakse järgmiselt:
1
arvutatakse kütusekulu;
2
kütusekulu arvutatakse ümber ühtsesse mõõtsüsteemi energiaühikule;
3
arvutatakse või leitakse vastava kütuse jaoks määruse lisas 2 esitatud süsiniku eriheide kütuse süsinikusisalduse järgi;
4
määratakse kütuse oksüdatsioonikoefitsient ja arvutatakse kütuse süsinikuheide;
5
arvutatakse kütuse süsinikuheite alusel välisõhku väljutatav CO2-heide.
3
Kütusekulu ümberarvutamine
Kütusekulu arvutatakse ümber teradžaulidesse (TJ), kasutades määruse lisas 1 esitatud energiaühikute ümberarvutuse vahekordi ja järgmist valemit:
B1 = B × Qri × n, kus
B1 – ümberarvutatud kütusekulu (TJ);
B – kütusekulu (kg);
Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;
n – suhtarv määruse lisast 1.
4
Vedelate ja tahkete kütuste süsiniku eriheite arvutamine
Süsiniku eriheide (qc) arvutatakse vedelate ja tahkete kütuste, välja arvatud põlevkivi, süsinikusisalduse järgi, kasutades järgmist valemit:
qc = 10 × Cri / Qri , tC/TJ, kus
Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;
Cri – kütuse süsinikusisaldus, %.
5
Eesti põlevkivi süsiniku eriheite arvutamine
Elektrijaamades Eesti põlevkivi põletamisel ja põlevkivituha ladestamisel tuhaväljadele arvutatakse süsiniku eriheide, kasutades järgmist valemit:
qcpõlevkivi = 10 [Crpõlevkivi + k(CO2)rM × 0,273] / Qrpõlevkivi, tC/TJ, kus
Qrpõlevkivi – põlevkivi kütteväärtus, MJ/kg;
Crpõlevkivi – põlevkivi süsinikusisaldus, %;
(CO2)rM – põlevkivi mineraalse süsinikdioksiidi sisaldus, %;
k – põlevkivi karbonaatide lagunemisastet põlevkivi põletamisel kateldes (kCO2) ja tuhaväljadel CO2 tagasisidumist (ksidumata) arvestavate tegurite korrutis (põlevkivi tolmpõletamisel k = 0,64, põlevkivi keevkihtpõletamisel k = 0,40).
6
Maagaasi süsiniku eriheite arvutamine
Maagaasi iseloomustavate näitajatena kasutatakse selle koostist (gaaside CH4, C2H6, C3H8, C4H10, C5H12, CO2, CO mahu%), kütteväärtust (kcal/m3, kJ/m3, MJ/m3) ja tihedust (kg/m3) standardtingimustel (T = 293,15 K, p = 101,3 kPa). Maagaasi süsiniku eriheide arvutatakse, kasutades järgmist valemit:
qcmaagaas = 10 (0,749 CH4 + 0,799 C2H6 + 0,817 C3H8 + 0,827 C4H10 + 0,832 C5H12 + 0,273 CO2 + 0,429 CO) / Qrmaagaas, tC/TJ, kus
Qrmaagaas = Qmaagaas / ρmaagaas, MJ/kg, kus
Qmaagaas – maagaasi kütteväärtus standardtingimustel (T = 293,15 K, p = 101,3 kPa), MJ/m3;
ρmaagaas – maagaasi tihedus standardtingimustel (T = 293,15 K, p = 101,3 kPa), kg/m3.
7
Kütuste süsiniku eriheited
Kütuste süsiniku eriheited on esitatud määruse lisas 2.
8
Kütuste oksüdatsioonikoefitsiendid
Kütuste, välja arvatud biokütuste ja biomassi, oksüdatsioonikoefitsient on 1.
9
Tegeliku süsinikuheite ja tekkiva süsinikdioksiidi heite arvutamine
1
Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsinikukoguse kütuse oksüdatsioonikoefitsiendiga, arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10–3 × B1 × qc × Kc, kus
B1 – kütusekulu (TJ);
qc – süsiniku eriheide (tC/TJ);
Kc – oksüdatsioonikoefitsient.
2
Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutatakse gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit:
MCO2 = Mc × 3,664, kus
Mc – süsinikuheide (GgC).
3
Summeerides kõigist põletatud kütuseliikidest väljutatud CO2-heited, leitakse välisõhku väljutatava CO2 summaarne heide.
4
Kütuste põletamisel tekkiva CO2-heite arvutamise näide on esitatud määruse lisas 3.
10
Süsinikdioksiidi heite määramine tööstuses
1
Tsemendi ja klinkri tootmisel arvutatakse välisõhku väljutatav CO2-heide gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit:
MCO2 = 10–3 × T × qCO2, kus
T – klinkritoodang (t);
qCO2 – CO2 eriheide (tCO2/t klinkri kohta). CO2 eriheite määramisel arvestatakse otseste mõõtmiste alusel saadud CaO ja MgO keskmist sisaldust klinkris ning kõrvaldatud ahjutolmu kogust ja selle kaltsineerimisastet.
2
Keraamiliste telliste tootmisel lubjakivipulbri kasutamisest põhjustatud CO2-heide arvutatakse Euroopa Komisjoni otsuse (EÜ) nr 2004/156, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandluse suunised (EÜT L 59, 26.02.2004, lk 1–74), lisas X esitatud meetodi alusel.
3
Lubjatootmisel tekkiva CO2-heite leidmiseks kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud valemit. CO2 eriheide lubjatootmisel on:
qCO2 = CO2 / CaO = 0,7857 tCO2/t lubja kohta.
4
Tööstusharudes, kus CO2 väljutatakse välisõhku mitteenergeetiliste protsesside tagajärjel, arvutatakse CO2-heide gigagrammides (GgCO2) järgmist valemit kasutades:
MCO2 = 10–3 × T × CaOT × qCO2, kus
T – materjali lõpptoodang (t);
CaOT – CaO sisaldus lõpptoodangus (%);
qCO2 – CO2 eriheide (tCO2/t toodangu kohta).
11
Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.
1
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise skeemi kohta (Euroopa Liidu Teataja L 275, 25/10/2003, lk 32–46).
Minister
Marko
Pomerants
Kantsler
Andres
Talijärv
Lisa 1
Energiaühikute ümberarvutamise vahekorrad
Lisa 2
Kütuste süsiniku eriheited
Lisa 3
Energeetikas tekkiva CO2-heite arvutamise näide