Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

ˮ(3) Nõukogu määrusest (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1–71), tulenevate Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmisel on Euroopa prokuröril ja Euroopa delegaatprokuröril samad õigused, mis on prokuratuuril käesoleva seadustiku kohaselt.ˮ;

2) paragrahvi 126⁴ lõiget 6 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

ˮNõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas annab eelnimetatud loa või esitab taotluse Euroopa prokurör või Euroopa delegaatprokurör.ˮ;

3) paragrahvi 131¹ lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

ˮNõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas esitab eelnimetatud taotluse Euroopa prokurör või Euroopa delegaatprokurör.ˮ;

4) paragrahvi 136 pealkirja täiendatakse pärast sõnu ˮriigi peaprokuröriˮ sõnadega ˮvõi Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröriˮ;

5) paragrahvi 136 teksti täiendatakse pärast sõnu ˮriigi peaprokuröriˮ tekstiosaga ˮvõi käesoleva seadustiku § 131¹ lõike 2 kohaselt Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröriˮ;

6) paragrahvi 208 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(1¹) Kui kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine on saanud nõukogu määruse (EL) 2017/1939 kohaselt prokuratuuris lõpliku lahenduse, võib kannatanu nimetatud lahendi advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus lahendi saamisest alates ühe kuu jooksul.ˮ;

7) paragrahvi 213 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

ˮ(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatu kohaldub nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas Euroopa prokurörile või Euroopa delegaatprokurörile, kui see ei ole vastuolus sama määrusega.ˮ;

8) paragrahvi 230 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(1¹) Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas on isikul õigus vaidlustada käesolevas paragrahvis sätestatud korras uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, kui kaebus on saanud sama määruse kohaselt prokuratuuris lõpliku lahenduse.ˮ;

9) paragrahvi 375 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

ˮ(5) Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas kohaldatakse käesolevas peatükis riigi peaprokuröri kohta sätestatut Euroopa peaprokurörile.ˮ;

10) paragrahvi 382¹ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas kohaldatakse käesolevas peatükis riigi peaprokuröri kohta sätestatut Euroopa peaprokurörile.ˮ;

11) paragrahvi 385 punkti 5 täiendatakse pärast sõnu ˮriigi peaprokuröriˮ tekstiosaga ˮvõi käesoleva seadustiku § 131¹ lõike 2, § 395¹ lõike 7 või § 447 lõike 7 kohaselt Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröriˮ;

12) paragrahvi 387 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu ˮriigi peaprokuröriˮ tekstiosaga ˮvõi käesoleva seadustiku § 131¹ lõike 2, § 395¹ lõike 7 või § 447 lõike 7 kohaselt Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröriˮ;

13) paragrahvi 395¹ lõiget 7 täiendatakse pärast sõnu ˮriigi peaprokuröriˮ tekstiosaga ˮvõi nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröriˮ;

14) paragrahvi 447 lõike 7 teist lauset täiendatakse pärast sõnu ˮriigi peaprokuröriˮ tekstiosaga ˮvõi nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröriˮ;

15) seadustiku 19. peatüki 8. jagu täiendatakse 1³. jaotisega järgmises sõnastuses:

ˮ1³. jaotis
Arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine

§ 489⁵³. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1805 rakendamine

Euroopa Liidu liikmesriigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut niivõrd, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L 303, 28.11.2018, lk 1–38), sätestatust ei tulene teisiti.

§ 489⁵⁴. Arestimisotsuse tunnustamine, täitmine ja edastamine

(1) Eestile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1805 alusel arestimistunnistuse abil edastatud arestimisotsust on pädev menetlema ja selle täitmist tagama prokuratuur ning tunnustama kohus. Prokuratuur võib kohustada arestimisotsust täitma uurimisasutuse.

(2) Arestimistunnistuse abil edastatud arestimisotsuse tunnustamisel otsustatakse vara arestimine käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korras kohtu määrusega. Arestimisotsuse tunnustamiseks ning vara arestimise otsustamiseks on pädev Harju Maakohus. Edasilükkamatutel juhtudel võib vara arestimise otsustada prokuratuur käesoleva seadustiku § 142 lõikes 3 sätestatud korras.

(3) Prokuratuur teavitab taotleva riigi pädevat asutust arestimisotsuse tunnustamisest ja täitmisest, tunnustamata ja täitmata jätmisest, täitmise edasilükkamisest ja täitmise võimatusest.

(4) Prokuratuur teavitab pärast arestimisotsuse täitmist talle teadaolevaid puudutatud isikuid arestimisotsuse tunnustamisest ja täitmisest. Kaebus arestimisotsuse tunnustamise aluseks olnud kohtu määruse või uurimisasutuse tegevuse peale seoses arestimisotsuse täitmisega esitatakse maakohtule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud, käesoleva seadustiku § 387 lõikes 2 sätestatud korras kümne tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus võib kaebuse lahendada kirjalikus menetluses.

(5) Arestimisotsuse edastamiseks arestimistunnistuse abil on arestimistunnistust pädev koostama ja edastama kohtueelses menetluses prokuratuur ja kohtumenetluses kohus.

§ 489⁵⁵. Konfiskeerimisotsuse tunnustamine, täitmine ja edastamine

(1) Eestile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1805 alusel konfiskeerimistunnistuse abil edastatud konfiskeerimisotsust on pädev menetlema Justiitsministeerium ning tunnustama ja selle täitmist tagama kohus. Konfiskeerimisotsust täidetakse käesoleva seadustiku 18. peatükis sätestatud korras.

(2) Konfiskeerimistunnistuse abil edastatud konfiskeerimisotsuse tunnustamisel otsustatakse vara konfiskeerimine kohtu määrusega. Konfiskeerimisotsuse tunnustamiseks ning konfiskeerimise otsustamiseks on pädev selle isiku elukoha järgne maakohus, kelle vara on konfiskeerimisotsuse esemeks, või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Konfiskeerimisotsuse täitmine otsustatakse kirjalikus menetluses, kui süüdimõistetud isiku kaitsja või kolmas isik või tema esindaja ei taotle suulist menetlust. Konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsustamiseks peetavast kohtuistungist võtavad osa prokurör, süüdimõistetud isiku kaitsja ning kolmas isik või tema esindaja.

(3) Kohus edastab määruse ja info konfiskeerimisotsuse täitmise kohta Justiitsministeeriumile, kes teavitab taotleva riigi pädevat asutust konfiskeerimisotsuse tunnustamisest ja täitmisest, tunnustamata ja täitmata jätmisest, täitmise edasilükkamisest ja täitmise võimatusest.

(4) Kohus teavitab pärast konfiskeerimisotsuse tunnustamist talle teadaolevaid puudutatud isikuid konfiskeerimisotsuse tunnustamisest. Kaebus konfiskeerimisotsuse tunnustamise aluseks olnud kohtu määruse peale esitatakse maakohtule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud, käesoleva seadustiku § 387 lõikes 2 sätestatud korras kümne tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus võib kaebuse lahendada kirjalikus menetluses.

(5) Konfiskeerimisotsust konfiskeerimistunnistuse abil edastama on pädev samas kriminaalasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maakohus. Kohus koostab ja edastab konfiskeerimistunnistuse omal algatusel või prokuratuuri taotlusel.ˮ;

16) paragrahvi 508⁹ lõiget 4 täiendatakse pärast sõna ˮkohaldatakseˮ sõnadega ˮvara arestimise jaˮ;

17) paragrahvi 508²¹ tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

ˮ(2) Konfiskeerimistunnistuse korral kohaldatakse käesolevat jaotist üksnes Taani Kuningriigi ja Iiri Vabariigiga kriminaalasjades tehtavale koostööle.ˮ.

§ 2. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine

Kohtuekspertiisiseaduse § 8 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(2¹) Ekspertiisiasutuse juhiga sõlmib töölepingu viieks aastaks valdkonna eest vastutav minister. Tähtaega võib pikendada korduvalt viie aasta kaupa.ˮ.