Maaeluminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2022-12-23 79 RT I2022-12-29202221129122022021 2023-01-01+02:00 2023-04-20+03:00 1 2022-12-23 maarus_1_10.02.2010.xsd 129122022021 6 2023-04-17 Maret Mauer 1055607Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus Määrus kehtestatakse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel. 1 Üldsätted 1 Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Pärandniidu hooldamise toetus” raames antava pärandniidu hooldamise toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja kord. 2 Toetatavad tegevused 1 Toetust antakse pärandniidu hooldamise tegevuste elluviimise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul toetusõiguslikul maal, mis on kindlaks määratud esimesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel (edaspidi kohustus). 2 Pärandniidu hooldamise põhitegevust peab ellu viima viie järjestikuse kalendriaasta (edaspidi kohustuseperiood) jooksul. 3 Pärandniidu hooldamise põhitegevused, mille elluviimise eest toetust antakse, on niitmine, karjatamine ja taastamisjärgne hooldamine. 4 Pärandniidu hooldamise lisategevust peab ellu viima kohustuseperioodi ühe kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta) jooksul. 5 Pärandniidu hooldamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust üksnes selle maa kohta, mille kohta antakse toetust pärandniidu hooldamise põhitegevuse elluviimise eest. 6 Pärandniidu hooldamise lisategevused, mille elluviimise eest toetust antakse, on: 1 liigikaitseliselt olulise rannaala lisategevus; 2 väärtuste hindamise lisategevus; 3 pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmise lisategevus; 4 laiu või väikesaare lisategevus; 5 pärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevus. 7 Esimesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõiguslik maa, kus viiakse ellu pärandniidu hooldamise tegevusi (edaspidi kohustusealune maa) ja selle pindala suurus võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes määruses sätestatud ulatuses, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. 8 Kohustusealune maa loetakse kindlaks määratuks tagasiulatuvalt alates kohustuseperioodi esimese kalendriaasta 1. jaanuarist. 9 Kohustusealuse maa asukoht võib muutuda pärandniidu ala piiride muutumise tõttu, kui see ei too kaasa kohustusealuse maa pindala muutumist. 3 Toetuse ühikumäär ja suurus 1 Toetuse ühikumäär põhitegevuse elluviimise eest on ühe hektari maa kohta kalendriaastas: 1 100 eurot enne 15. juulit pärandniidu niitmise, välja arvatud puisniidu niitmise korral; 2 150 eurot alates 15. juulist pärandniidu niitmise, välja arvatud puisniidu niitmise korral; 3 600 eurot puisniidu niitmise korral; 4 300 eurot puisniidu taastamisjärgse hooldamise korral; 5 185 eurot pärandniidu karjatamise korral. 2 Kui toetusõiguslikul maal viiakse koos põhitegevusega ellu tulemuspõhist viieaastast piloottegevust, suurendatakse lõikes 1 sätestatud ühikumäära 15 euro võrra ühe hektari kohta kalendriaastas. 3 Toetuse ühikumäär lisategevuste elluviimise eest on ühe hektari maa kohta kalendriaastas: 1 80 eurot liigikaitseliselt olulise rannaala lisategevuse elluviimise korral; 2 200 eurot pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmise lisategevuse elluviimise korral; 3 10 eurot laiu või väikesaare lisategevuse elluviimise korral; 4 100 eurot pärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevuse elluviimise korral; 5 10 eurot väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise korral. 4 Väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise korral antakse pärandniidu kohta, mis on väiksem kui viis hektarit, toetust vähemalt 50 eurot. 5 Väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise korral antakse pärandniidu kohta, mis on suurem kui 20 hektarit, toetust kuni 200 eurot. 6 Paragrahvi 8 lõikes 3 sätestatud puhkeaasta korral on toetuse ühikumäär selle lõikes 1 nimetatud tegevuse ühikumäär, mille alusel anti toetust puhkeaastale eelnenud kalendriaasta kohta. 7 Kui puisniit piirneb teiste pärandniitudega või sisaldab neid, kuid neid niite ei ole võimalik looduses selgelt eristada, kohaldatakse lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud ühikumäära ka teiste pärandniitude kohta tingimusel, et teine pärandniit ei moodusta kogu pärandniidust, mille kohta toetust antakse, üle 49 protsendi. 8 Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 alusel toetuse ühikumäära sellises osas, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. 9 Lõikes 8 sätestatud juhul on PRIA-l õigus vähendada üht, mitut või kõiki lõikes 1 nimetatud ühikumäärasid. 2 Toetusõiguslikkuse nõuded 4 Nõuded taotlejale 1 Toetust antakse füüsilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või juriidilise isiku staatuseta ühendusele, kes viib kohustuseperioodi jooksul ellu pärandniidu hooldamise tegevusi (edaspidi koos taotleja). 2 Toetust ei anta taotlejale, kellele antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava) alusel poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. 3 Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega, peab olema osalenud esimese kohustuseaasta 15. augustiks Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel. 4 Paragrahvi 20 lõikes 2 sätestatud juhul peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega, olema osalenud Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel kohustuse ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta 15. augustiks. 5 Paragrahvi 21 lõikes 2 sätestatud juhul ei pea taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega, Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel uuesti osalema. 6 Lõigetes 3–5 sätestatud nõude täitmisel arvestatakse alates 2023. aastast toimunud koolitusi. 7 Kui taotleja ei ole vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise tõttu võimeline jätkama kohustuse täitmisega, siis kohustus lõpeb. 5 Nõuded toetusõigusliku maa kohta 1 Toetust antakse taotleja kasutatava vähemalt 0,10 hektari suuruse pärandniidu või selle osa (edaspidi koos pärandniit) kohta, mille kohta on andmed kantud Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) ning mis asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5 või 6 nimetatud kaitstaval loodusobjektil või muinsuskaitsealal, mis on võetud kaitse alla inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastiku kaitsmiseks. 2 Toetust antakse pärandniidu kohta, mille kohta on EELIS-esse kantud järgmised elupaiga koodid: 1 rannaniidud elupaiga koodiga 1630; 2 kuivad nõmmed elupaiga koodiga 4030; 3 kadastikud elupaiga koodiga 5130; 4 kuivad niidud lubjarikkal mullal ja olulised orhideede kasvualad elupaiga koodiga 6210; 5 liigirikkad niidud lubjavaesel mullal elupaiga koodiga 6270; 6 alvarid elupaiga koodiga 6280; 7 sinihelmikakooslused elupaiga koodiga 6410; 8 niiskuslembesed kõrgrohustud elupaiga koodiga 6430; 9 lamminiidud elupaiga koodiga 6450; 10 aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud elupaiga koodiga 6510; 11 puisniidud elupaiga koodiga 6530; 12 soostunud niidud elupaiga koodiga 7230; 13 plaatlood elupaiga koodiga 8240; 14 puiskarjamaad elupaiga koodiga 9070. 3 Toetust antakse pärandniidu kohta, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ja on niidetav või karjatatav või mille taastamine on lõppenud ja kus on loodud tingimused niidutaimestiku kujunemiseks. 4 Toetust antakse pärandniidu kohta, kus kasvavad puittaimed, sealhulgas kadakad, mille liitus on kuni 50 protsenti. Puisniidu ja puiskarjamaa kohta võib toetust anda, kui seal kasvavate puittaimede, sealhulgas kadakate liitus on kuni 70 protsenti. 5 Toetust võib anda pärandniidu kohta, kus kasvavad puittaimed, sealhulgas kadakad, mille liitus on suurem lõikes 4 sätestatust, kui ala, mille kohta taotleja toetust taotleb, on takistusteta ülepinnaliselt hooldatav ning seal on olemas pärandniidule omane rohttaimestik. 6 Pärandniidu toetusõigusliku maa hulka arvatakse: 1 ala, kus ühe hektari kohta kasvab rohkem kui 50 puud; 2 maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” § 6 lõigetes 8–11 nimetatud maastikuelemendid; 3 kuni kahe meetri laiune maastiku joonelement; 4 pinnastee; 5 maa, millel asub heinaküün, loomade varjualune või kiviaed; 6 kuni 0,50 hektari suurune puude ja põõsaste grupp, mis on selgelt eristatav ja mille kogupindala ei ületa 15 protsenti pärandniidu pindalast; 7 kuni 0,50 hektari suurune väikeveekogu, vanajõgi ja muu looduslik taimestikuta ala, mis on selgelt eristatav ja mille kogupindala ei ületa 15 protsenti pärandniidu pindalast; 8 rannaala see osa, kus taimestik puudub, olenemata selle osa suurusest, välja arvatud taimestiku piirist mere poole jääv liiva- ja kliburand; 9 roostik, mis ei ole puitunud. 7 Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel: 1 muud pindalapõhist keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustustega seotud toetust, välja arvatud mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust; 2 kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetust, välja arvatud mahepõllumajanduse ökokava toetust. 8 Toetust ei anta pärandniidu ala kohta, mille kohta antakse samal kohustuseaastal sama tegevuse eest looduskaitseseaduse §-s 18 sätestatud loodushoiutoetust. 9 Liigikaitseliselt olulise rannaala lisategevuse elluviimise eest antakse toetust pärandniidu kohta, mis paikneb liigikaitseliselt olulisel rannaalal. Liigikaitseliselt oluline rannaala selle määruse tähenduses on ala, mis vastab järgmistele nõuetele: 1 ala on liigikaitseliselt olulise rannaalana kantud EELIS-esse; 2 kui rannaalal on veepiir, siis peab rannaala olema vähemalt 75 protsendi ulatuses avatud veepiiriga; 3 kui rannaalal ei ole veepiiri, peab rannaala külgnema alaga, millel on 75 protsendi ulatuses avatud veepiir; 4 rannaalal ei tohi esineda puittaimestikku, välja arvatud koduloomade varjekohas; 5 rannaala peab kokku moodustama vähemalt 45-hektarilise terviku, välja arvatud laiul asuv rannaala. 10 Sama pärandniidu kohta ei anta samal kohustuseaastal toetust tulemuspõhise viieaastase piloottegevuse elluviimise eest ja väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise eest. 3 Tingimuslikkus ja baasnõuded 6 Tingimuslikkus 1 Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud nõudeid. 2 Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseperioodi jooksul. 3 Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. 7 Baasnõuded Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõudeid: 1 ei kahjusta pärandniitu; 2 kontrollib loomakaitseseaduse alusel põllumajanduslooma tervist ja heaolu nii sageli, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks; 3 kannab andmed põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse; 4 täidab maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” §-des 2 ja 8 sätestatud nõudeid. 4 Põhitegevuse elluviimise nõuded 8 Põhitegevuse nõuded 1 Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul selles peatükis sätestatud nõudeid kogu kohustusealusel maal. 2 Taotleja hooldab pärandniitu kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas, pärandniitude tegevuskavas või muus Keskkonnaameti haldusaktis (edaspidi koos kaitsekord) ning selles peatükis ettenähtud tingimuste kohaselt. Kui kaitsekord ja selles peatükis sätestatud nõuded ei ole kooskõlas, siis rakendatakse kaitsekorda. 3 Üks kord kohustuseperioodi jooksul võib jätta pärandniidu hooldamata, kui pärandniit on heas seisus. 4 Rannaniidul ja loopealsel on lubatud ainult karjatamine. 9 Nõuded niidetava pärandniidu kohta 1 Kui pärandniidul on kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi elupaik, mille kohta on andmed kantud EELIS-esse, võib pärandniitu niita alates 15. juulist. 2 Kui taotleja kõikidel pärandniitudel on kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi elupaik, mille kohta on andmed kantud EELIS-esse, võib kuni 20 protsenti pärandniidust niita enne 15. juulit. 3 5–30 protsenti pärandniidust peab jätma niitmata. Kui pärandniitu ohustab seisundi halvenemine, peab terve pärandniidu ala ära niitma. 4 Pärandniitu, välja arvatud puisniitu, mis on suurem kui 30 hektarit, peab niitma keskelt-lahku või servast-serva. Tööde alustamisest peab teavitama Keskkonnaametit. 5 Pärandniit peab olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks ning kokku kogutud niide peab olema ära viidud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks. 6 Pärandniidul on hekseldamine keelatud, välja arvatud puisniidu taastamisjärgse hooldamise korral. 7 Pärandniitu võib pärast niitmist ja niite kokku kogumist karjatada. 10 Nõuded karjatatava pärandniidu kohta 1 Rannaalal peab alustama karjatamisega hiljemalt 31. mail. 2 Karjatamise tulemusena peab pärandniidu rohustu olema 1. oktoobriks 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud pärandniidul on rohustu valdavalt söödud. 3 Pärandniidul on keelatud anda loomadele lisasööta. 4 Pärandniitu võib enne karjatamist §-s 9 sätestatu kohaselt niita, kui niitmine, niite kokku kogumine ja ära viimine toimub enne 1. augustit. 5 Pärandniitu võib pärast karjatamist üle niita või hekseldada alates 1. augustist, kui selle rohustu on 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud pärandniidul on rohustu valdavalt söödud. Niite ja heksli võib maha jätta. Vähemalt kolm päeva enne niitmise või hekseldamisega alustamist peab teavitama Keskkonnaametit. 11 Puisniidu taastamisjärgne hooldamine 1 Taastamisjärgset puisniitu peab hooldama niitmise, karjatamise või hekseldamise teel. 2 Puisniidu taastamisjärgse hooldamise korral § 8 lõiget 3 ning §-des 9 ja 10 sätestatud nõudeid ei kohaldata. 3 Puisniidul ei ole hekseldamine lubatud enne 1. augustit. 4 Puisniit peab olema niidetud, karjatatud või hekseldatud 1. oktoobriks. 12 Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus Kui taotleja on liitunud LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti”, lähtub ta projekti hõlmatud pärandniidu hooldamisel ja hindamisel nimetatud projektis ettenähtust. 5 Lisategevuse elluviimise nõuded 13 Lisategevuse nõuded 1 Taotleja täidab kohustuseaasta jooksul selles peatükis sätestatud nõudeid pärandniidul, mille kohta ta taotleb toetust lisategevuse elluviimise eest. 2 Taotleja viib lisategevuse ellu kaitsekorras ning selles peatükis ettenähtud tingimuste kohaselt. Kui kaitsekord ja selles peatükis sätestatud nõuded ei ole kooskõlas, siis rakendatakse kaitsekorda. 14 Liigikaitseliselt olulise rannaala lisategevus 1 Liigikaitseliselt olulise rannaala lisategevuse elluviimise korral peab karjatamise tulemusena pärandniidu rohustu olema 1. oktoobriks 75 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud pärandniidul on rohustu valdavalt söödud. 2 1. oktoobriks peavad pärandniidu madalamad kohad, sealhulgas lõugas ja väikeveekogu olema hooldatud. 15 Väärtuste hindamise lisategevus 1 Väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise korral hindab taotleja pärandniitu LIFE’i projekti „Loodusrikas Eesti” raames välja töötatud metoodika alusel. 2 Ühele taotlejale antakse väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise eest toetust kuni kolme pärandniidu kohta kalendriaastas. 16 Pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmise lisategevus 1 Taotleja niidab pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmise lisategevuse elluviimise korral kogu pärandniidu vikati, trimmeri, hobuse ja hobuniiduki või motoplokiga. Tööde alustamisest peab teavitama Keskkonnaametit. 2 Pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmise lisategevuse elluviimise korral § 9 lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid ei kohaldata. 17 Laiu või väikesaare lisategevus 1 Laiu või väikesaare lisategevuse elluviimise korral antakse toetust sellise pärandniidu hooldamise eest, mis asub laiul või väikesaarel, kus puudub püsiv praamiühendus ja kuhu ei pääse teisiti kui muu veesõidukiga. 2 Ühele taotlejale antakse laiu või väikesaare lisategevuse elluviimise eest toetust kuni 100 hektari pärandniidu kohta. 18 Pärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevus 1 Pärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevuse elluviimise korral teeb taotleja ühte või mitut järgmist tegevust: 1 sonni või lombi taimestikust puhastamine; 2 puistu kujundamine; 3 mätta eemaldamine; 4 ebasoovitava taimestiku tõrjumine. 2 Toetust antakse pärandniidu selle osa kohta, kus pärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevust on Keskkonnaameti hinnangul vaja läbi viia. 3 Pärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevuse elluviimise korral on pärandniidul hekseldamine lubatud lõikes 2 nimetatud pärandniidu osal. 6 Põllumajandusliku majapidamise üleandmine, kohustuse üleandmine ja ülevõtmine ning kohustuse suurendamine ja vähendamine 19 Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord” §-s 6 sätestatut. 20 Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine 1 Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral § 19 kohaselt. 2 Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Sellisel juhul võib kohustusealuse maa suurus muutuda §-des 21 ja 22 sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja on kohustusealuse maa suurust enne selle üleandmist muutnud. 3 Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud hiljem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. 4 Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse: 1 kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti; 2 kohustuse üleandja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. 5 Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. 6 Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. 7 Kohustusealuse maa üleandmise korral esitatakse PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1 üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood; 2 andmed üleantud kohustusealuse maaga seotud kohustuse kohta; 3 andmed selle kohta, kas ülevõtja võtab üle kohustusealuse maaga seotud kohustuse. 8 Kui kohustusealune maa antakse üle teisele isikule, siis võib teine isik kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohustust üle ei võta, siis üleantud maa osas kohustus lõpeb. 21 Kohustuse suurendamine 1 Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis kohustuseperioodi kestus ei muutu, kui kohustusealuse maa pindala suureneb kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti. 2 Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. 22 Kohustuse vähendamine Kui kohustusealuse maa pindala vähendatakse § 20 lõikes 8 sätestamata põhjusel, võib kohustusealuse maa pindala vähendada kuni 10 protsenti. 7 Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 23 Toetuse taotlemine 1 Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1 maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” § 10 lõikes 1, § 11 lõike 1 punktides 1–17 ja 19 ning lõigetes 2–4 ning §-s 12 nimetatud andmed; 2 selle pärandniidu ala number, pindala ja piir, mida taotlejal on õigus kasutada ja mille kohta ta põhitegevuse elluviimise eest toetust taotleb; 3 selle pärandniidu ala number, pindala ja piir, mida taotlejal on õigus kasutada ja mille kohta ta taotleb lisategevuse elluviimise eest toetust, näidates seejuures ära § 2 lõikes 6 nimetatud lisategevuse; 4 andmed selle kohta, et toetusõiguslikul maal viiakse koos põhitegevusega ellu tulemuspõhist viieaastast piloottegevust; 5 andmed selle kohta, kas pärandniitu hooldatakse niitmise või karjatamise teel või hooldatakse puisniitu taastamisjärgselt; 6 andmed selle kohta, et taotleja võtab puhkeaasta; 7 andmed selle kohta, et taotleja lõpetab strateegiakava alusel antud mulla- ja veekaitsetoetuse kohase kohustuse ja võtab selle määruse kohase kohustuse; 8 andmed selle kohta, et taotleja lõpetab arengukava alusel antud toetuse kohase kohustuse ja võtab selle määruse kohase kohustuse. 2 Lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud pärandniidu ala number, pindala ja piir esitatakse pärandniitude kaardil. 3 Taotleja esitab muudatused nende pärandniitude piiride kohta, mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. 4 Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. 5 Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. 24 Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine 1 Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. 2 Paragrahvi 5 lõigetes 1–6, 8 ja 9, § 7 punktides 1 ja 3 ning §-des 8–18 sätestatud nõuetele vastavust kontrollib Keskkonnaamet. 3 Paragrahvi 7 punktis 2 sätestatud nõuetele vastavust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. 4 Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. 25 Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine 1 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. 2 Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. 3 Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. 26 Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine 1 PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. 2 PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. 27 Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. 28 Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. 8 Rakendussätted 29 Määruse muutmine Maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrust nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) alusel põhisissetuleku toetust.”;

2) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. septembril” tekstiosaga „8. septembril”;

3) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „21. maini” tekstiosaga „15. juunini”;

4) paragrahvi 17 lõike 4 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” § 10 lõikes 1, § 11 lõike 1 punktides 1–17 ja 19 ning lõigetes 2–4 ning §-s 12 nimetatud andmed;”;

5) paragrahvi 17 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 17 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) andmed selle kohta, kas taotleja valduses on naftasaaduste ehitis.”;

7) paragrahvi 17 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel.”;

8) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kohustust ei saa alates 2023. aastast suurendada.

(22) Taotleja võib arengukava alusel antava poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohase kohustuse lõpetada, kui ta võtab kogu sama maa kohta strateegiakava alusel antava pärandniidu hooldamise toetuse kohase kohustuse. Sellisel juhul arengukava alusel antava toetuse kohane kohustus lõpeb ja algab uus strateegiakava alusel antava toetuse kohane kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat.”.

]]> 30 Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. Maaeluminister Urmas Kruuse Kantsler Marko Gorban