Maaeluminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2022-12-23 82 RT I2022-12-29202224129122022024 2023-01-01+02:00 2023-04-20+03:00 1 2022-12-23 maarus_1_10.02.2010.xsd 129122022024 6 2023-04-17 Maret Mauer 1055610Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetus Määrus kehtestatakse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel. 1 Üldsätted 1 Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus” raames antava ohustatud tõugu looma pidamise toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ning kord. 2 Toetatavad tegevused 1 Toetust antakse ohustatud tõugu looma pidamise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul (edaspidi kohustus). Iga ohustatud tõu kohta võetakse eraldi pidamise kohustus. 2 Põhitoetust antakse ohustatud tõugu looma pidamise eest viie järjestikuse kalendriaasta jooksul (edaspidi kohustuseperiood). 3 Lisatoetust antakse lisatingimustele vastava ohustatud tõugu looma pidamise eest, kelle kohta antakse põhitoetust, kohustuseperioodi ühe kalendriaasta jooksul (edaspidi kohustuseaasta). 3 Toetuse ühikumäär ja suurus 1 Põhitoetuse ühikumäär ohustatud tõugu looma kohta kalendriaastas on järgmine: 1 250 eurot eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni ja vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobuse pidamise eest; 2 250 eurot eesti maatõugu veise pidamise eest; 3 35 eurot kihnu maalamba pidamise eest; 4 6 eurot eesti vuti pidamise eest. 2 Lisatoetuse ühikumäär ohustatud tõugu looma kohta kalendriaastas on järgmine: 1 200 eurot eesti maatõugu pulli pidamise eest; 2 250 eurot kohustuseaastal jõudluskontrollis osaleva eesti maatõugu lehma pidamise eest; 3 350 eurot kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal puhtatõulise järglase andnud ja kohustuseaastal jõudluskontrollis osaleva eesti maatõugu lehma pidamise eest; 4 100 eurot kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal puhtatõulise järglase andnud eesti maatõugu lehma pidamise eest; 5 34 eurot eesti maatõugu lehmmullika pidamise eest; 6 100 eurot kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal järglase andnud ohustatud tõugu mära pidamise eest; 7 100 eurot jõudluskontrollis osalenud ja kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal järglase andnud ohustatud tõugu täku pidamise eest; 8 100 eurot ohustatud tõugu noortäku pidamise eest; 9 35 eurot kohustuseaastal jõudluskontrollis osaleva kihnu maalamba pidamise eest; 10 70 eurot kohustuseaastal jõudluskontrollis osaleva kihnu maalamba jäära pidamise eest; 11 35 eurot kihnu maalamba jäära pidamise eest. 3 Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 alusel toetuse ühikumäära sellises osas, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. 4 Lõikes 3 sätestatud juhul on PRIA-l õigus vähendada üht, mitut või kõiki lõigetes 1 ja 2 nimetatud ühikumäärasid. 5 Lõike 1 punktides 1–3 nimetatud loomade pidamise korral antakse toetust taotleja poolt kohustuseaastal peetavate toetusõiguslike loomade arvu alusel. 6 Eesti vuti pidamise korral antakse toetust taotleja põllumajanduslikus majapidamises kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaasta 1. maist kuni kohustuseaasta 30. aprillini peetud toetusõiguslike vuttide keskmise arvu alusel. 2 Toetusõiguslikkuse nõuded 4 Nõuded taotlejale 1 Toetust antakse loomapidajale veterinaarseaduse § 5 lõike 1 tähenduses (edaspidi taotleja). 2 Taotleja peab kohustuseperioodi jooksul igal kohustuseaastal vähemalt ühte eesti hobust, eesti raskeveohobust, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobust, tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobust, eesti maatõugu veist, kihnu maalammast või § 3 lõikes 6 nimetatud ajavahemikul keskmisena vähemalt 350 eesti vutti. 3 Nende ohustatud tõugu loomade arv, kelle kohta toetust taotletakse, võib erinevatel kohustuseaastatel olla erinev, kuid ei tohi olla väiksem lõikes 2 sätestatud arvust. 4 Selle taotleja majapidamises, kes taotleb toetust eesti vuti pidamise eest, viiakse läbi esimesele kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal ning igal kohustuseaastal eesti vuttide jõudluskontroll põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras. 5 Taotleja, kes taotleb toetust eesti vuti pidamise eest, peab igapäevaselt arvestust eesti vuttide üle. Arvestust säilitatakse vähemalt kohustuseperioodi lõpuni. Arvestusest nähtuvad vähemalt järgmised andmed: 1 vuttide karja toomise ja karjast välja viimise kuupäev; 2 vuttide arv karjas; 3 andmed jõudluskontrolli läbiviimise kohta. 6 Toetust ei anta taotlejale, kellele antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava) alusel ohustatud tõugu looma pidamise toetust. 7 Taotleja võib pidada kohustuseaastal lõikes 2 sätestatud arvust vähem asjaomaseid loomi, kui see on tingitud vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisest, sealhulgas: 1 esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artikli 3 lõikes 1 nimetatud asjaolu; 2 loom on taotleja tahte vastaselt karjast välja viidud ning taotlejal on selle tõendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile esitatud avalduse ärakiri; 3 loom on haiguse või õnnetuse tõttu surnud või veterinaarsel näidustusel hukatud ja taotlejal on selle tõendamiseks veterinaararsti kirjalik kinnitus. 8 Kui taotleja ei ole vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise tõttu võimeline jätkama kohustuse täitmisega, siis kohustus lõpeb. 5 Nõuded toetusõigusliku looma kohta 1 Toetuse andmisel võetakse arvesse loom, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse ning keda taotleja peab põllumajandusloomade registris registreeritud tegevuskohas. 2 Põhitoetuse andmisel võetakse arvesse enne kohustuseaastat sündinud loom või looma asendamise korral vähemalt kuue kuu vanune asendusloom: 1 kes on puhtatõuline, tõuraamatu põhiossa kantud eesti maatõugu veis, kelle mõlemad vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatu põhiossa; 2 kes on puhtatõuline, tõuraamatu põhiosas registreeritud või põhiossa kantud eesti hobune, eesti raskeveohobune, tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobune või tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobune; 3 kes on põllumajandusloomade aretuse seaduse § 3 lõike 5 kohase aretusprogrammiga saadud ja tõuraamatu lisaosas A registreeritud eesti raskeveohobune; 4 kes on puhtatõuline, tõuraamatu põhiosas registreeritud või põhiossa kantud kihnu maalammas. 3 Toetust antakse tõutunnistusega või tõendatud päritoluga eesti vuti kohta, kelle suhtes tehakse individuaalset jõudluskontrolli või keda taotleja peab sugulinnuna ja kelle suhtes tehakse rühmaviisilist jõudluskontrolli. 4 Lisatoetuse andmisel võetakse lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule arvesse: 1 eesti maatõugu lehm, kes on kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal andnud tõendatud põlvnemisega puhtatõulise järglase, vasikas on elussündinud, nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse või esitatud jõudluskontrolli läbiviijale; 2 tõuraamatusse kantud eesti maatõugu pull; 3 eesti maatõugu lehmmullikas, kes on sündinud kohustuseaastale eelnenud kolme kalendriaasta jooksul; 4 eesti maatõugu lehm, kelle suhtes tehakse kohustuseaastal jõudluskontrolli; 5 kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal puhtatõulise järglase andnud eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni mära, kui varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse, varsa põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on registreeritud tõuraamatu põhiosas; 6 kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal järglase andnud tõuraamatu põhiossa kantud eesti raskeveohobuse mära, kui varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse, varsa põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on saadud põllumajandusloomade aretuse seaduse § 3 lõike 5 kohase aretusprogrammi alusel ja registreeritud tõuraamatu lisaosas A; 7 kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal puhtatõulise järglase andnud ja enne kohustuseaastat jõudluskontrollis olnud eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni täkk, kui täku põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud, varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud ning varss on registreeritud tõuraamatu põhiosas; 8 kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal järglase andnud ja enne kohustuseaastat jõudluskontrollis olnud tõuraamatu põhiossa kantud eesti raskeveohobuse täkk, kui täku põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on saadud põllumajandusloomade aretuse seaduse § 3 lõike 5 kohase aretusprogrammi alusel, nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse ning varss on registreeritud tõuraamatu lisaosas A; 9 eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni tõuraamatu põhiossa kantud noortäkk, kes on sündinud kohustuseaastale eelnenud kolme kalendriaasta jooksul ega ole järglast andnud; 10 peatõuraamatusse kantud kihnu maalamba jäär; 11 kihnu maalammas, kelle suhtes tehakse kohustuseaastal jõudluskontrolli. 5 Selles paragrahvis sätestatud jõudluskontroll peab olema läbi viidud põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Hobuslaste puhul peavad andmed jõudluskontrolli läbiviimise kohta olema kantud tegevusloaga aretusühingu poolt peetavasse elektroonilisse tõuraamatusse. 6 Lõike 4 punktides 5–8 nimetatud looma kohta lisatoetuse saamiseks tehakse enne kohustuseaasta 2. maid akrediteeritud laboris hobuse põlvnemise kontrollimiseks geneetiline ekspertiis, millega tehakse kindlaks põlvnemisandmete õigsus mõlema vanemlooma osas. 3 Tingimuslikkus 6 Tingimuslikkus 1 Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud nõudeid. 2 Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseperioodi jooksul. 3 Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. 4 Põllumajandusliku majapidamise üleandmine ja kohustusealuse looma asendamine 7 Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord” §-s 6 sätestatut. 8 Toetusõigusliku looma asendamine 1 Taotleja võib asendada toetusõigusliku looma, kelle kohta ta on kohustuseaastal toetust taotlenud, teise sama tõugu nõuetekohase loomaga, kes on asendamise ajal vähemalt kuue kuu vanune ja kelle kohta ei ole kohustuseaastal toetust taotletud. 2 Kui toetusõiguslik loom, kelle kohta on kohustuseaastal taotletud põhi- ja lisatoetust, asendatakse asendusloomaga, kes ei vasta samadele lisatoetuse saamise nõuetele, antakse looma kohta üksnes põhitoetust. 3 Toetuse saaja asendab toetusõigusliku looma 20 tööpäeva jooksul looma asendamise tinginud sündmusest arvates. 4 Toetusõigusliku looma asendamise korral esitab taotleja PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul looma asendamisest arvates elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1 asendatava hobuse unikaalne elunumber, asendatava veise ja lamba identifitseerimisnumber; 2 asendava hobuse unikaalne elunumber, asendava veise ja lamba identifitseerimisnumber; 3 looma asendamise kuupäev. 5 Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 9 Toetuse taotlemine 1 Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1 maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” § 10 lõikes 1, § 11 lõike 1 punktides 1–16 ja punktis 19 ning lõigetes 2–4 ning §-s 12 nimetatud andmed; 2 eesti vuttide kohta, keda taotleja § 3 lõikes 6 sätestatud ajavahemikul pidas ja kelle kohta ta toetust taotleb, nende keskmine arv või sellest väiksem arv ja nende pidamise tegevuskoha registreerimise number põllumajandusloomade registris; 3 eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobuse või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobuse kohta, keda taotleja kohustuseaastal peab ja kelle kohta ta toetust taotleb, tema unikaalne elunumber (UELN); 4 eesti maatõugu veise kohta, keda taotleja kohustuseaastal peab ja kelle kohta ta toetust taotleb, tema identifitseerimisnumber; 5 kihnu maalamba kohta, keda taotleja kohustuseaastal peab ja kelle kohta ta toetust taotleb, tema identifitseerimisnumber; 6 kui taotleja taotleb lisatoetust punktis 3 nimetatud ohustatud tõugu hobuse pidamise eest, siis andmed selle kohta, kas lisatoetust taotletakse kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal järglase andnud ohustatud tõugu mära pidamise eest, jõudluskontrollis osalenud ja kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal järglase andnud ohustatud tõugu täku pidamise eest või ohustatud tõugu noortäku pidamise eest; 7 kui taotleja taotleb lisatoetust punktis 4 nimetatud eesti maatõugu veise pidamise eest, siis andmed selle kohta, kas lisatoetust taotletakse eesti maatõugu lehma pidamise eest, kelle suhtes tehakse jõudluskontrolli, kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal puhtatõulise järglase andnud eesti maatõugu lehma pidamise eest, eesti maatõugu lehmmullika pidamise eest või tõuraamatusse kantud eesti maatõugu pulli pidamise eest; 8 kui taotleja taotleb lisatoetust punktis 5 nimetatud kihnu maalamba pidamise eest, siis andmed selle kohta, kas lisatoetust taotletakse jõudluskontrollis osaleva kihnu maalamba pidamise eest või kihnu maalamba jäära pidamise eest; 9 andmed selle kohta, et taotleja lõpetab arengukava alusel antud toetuse kohase kohustuse ja võtab selle määruse kohase kohustuse. 2 Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punkti c kohased taotluse muudatused hiljemalt taotluse esitamise aastale järgneva aasta 25. jaanuariks. 3 Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. 4 Paragrahvi 5 lõikes 6 nimetatud ekspertiisi tulemused peavad olema kantud tegevusloaga aretusühingu poolt peetavasse elektroonilisse tõuraamatusse kohustuseaasta lõpuks. 10 Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine 1 Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. 2 Paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduamet. 3 Paragrahvi 4 lõigetes 4 ja 5 ning § 5 lõigetes 2–6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. 4 Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. 5 Taotleja teeb lõigetes 1–4 nimetatud asutustele teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas ajab vajaduse korral loomad kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida nende kõrvamärkide olemasolu ja loomade identifitseerimisnumbrit, transpondri numbrit või välimikku. 11 Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine 1 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. 2 Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. 3 Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. 12 Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine 1 PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. 2 PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. 13 Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. 14 Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. 6 Rakendussätted 15 Rakendussätted 1 Eesti vuti pidamise eest toetuse taotlejale, kes alustab vuttide jõudluskontrolliga 2023. aastal, antakse 2023. aastal toetust tema põllumajanduslikus majapidamises kohustuseaasta 1. jaanuarist kuni 15. juunini peetud toetusõiguslike vuttide keskmise arvu alusel. 2 Eesti vuti pidamise eest toetuse taotleja suhtes, kes alustab vuttide jõudluskontrolliga 2023. aastal, ei kohaldata 2023. aastal § 4 lõikes 4 sätestatud nõuet viia esimesele kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal läbi eesti vuttide jõudluskontrolli põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras. 16 Määruse muutmine Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrust nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „TA osa”;

2) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. septembril” tekstiosaga „8. septembril”;

3) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohustusealuse looma asendamise korral esitab taotleja PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul looma asendamisest arvates elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed:
1) asendatava hobuse unikaalne elunumber, asendatava veise ja lamba identifitseerimisnumber;
2) asendava hobuse unikaalne elunumber, asendava veise ja lamba identifitseerimisnumber;
3) looma asendamise kuupäev.”;

4) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „21. maini” tekstiosaga „15. juunini”;

5) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” § 10 lõikes 1, § 11 lõike 1 punktides 1–16 ja punktis 19 ning lõigetes 2–4 ning §-s 12 nimetatud andmed;”;

6) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) andmed selle kohta, kas taotleja valduses on naftasaaduste ehitis.”;

7) paragrahvi 10 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Toetust taotletakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel.”;

8) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Taotleja võib arengukava alusel antava ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohase kohustuse lõpetada, kui ta võtab sama tõu kohta strateegiakava alusel antava ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohase kohustuse. Sellisel juhul arengukava alusel antava toetuse kohane kohustus lõpeb ja algab uus strateegiakava alusel antava toetuse kohane kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat.

(7) Lõikes 6 sätestatud juhul peab taotleja, kes on võtnud arengukava alusel antava ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohase kohustuse mitme ohustatud tõu kohta, võtma strateegiakava alusel antava ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohase kohustuse nende samade tõugude kohta.”;

9) lisa 2 tunnistatakse kehtetuks.

]]> 17 Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. Maaeluminister Urmas Kruuse Kantsler Marko Gorban