Maaeluminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2022-12-27 88 RT I2022-12-29202255129122022055 2023-01-01+02:00 2023-04-20+03:00 1 2022-12-27 maarus_1_10.02.2010.xsd 129122022055 6 2023-04-17 Maret Mauer 1055628Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus Määrus kehtestatakse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel. 1 Üldsätted 1 Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Mulla- ja veekaitsetoetus” raames antava pinnavee kaitse toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja kord. 2 Toetatav tegevus 1 Toetust antakse pinnaveekaitselise tegevuse elluviimise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul toetusõiguslikul rohumaal, mis on kindlaks määratud esimesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel (edaspidi kohustus). 2 Pinnaveekaitselist tegevust peab ellu viima viie järjestikuse kalendriaasta (edaspidi kohustuseperiood) jooksul. 3 Esimesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõiguslik rohumaa, kus viiakse ellu pinnaveekaitselist tegevust (edaspidi kohustusealune maa) ja selle pindala suurus võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes määruses sätestatud ulatuses, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. 4 Kohustusealune maa loetakse kindlaks määratuks tagasiulatuvalt alates kohustuseperioodi esimese kalendriaasta 1. jaanuarist. 5 Kohustusealuse maa asukoht võib muutuda põllu piiride muutumise tõttu, kui see ei too kaasa kohustusealuse maa pindala muutumist. 6 Rohumaa selle määruse tähenduses on põllumajandusmaa, mis on rohukamaras või kuhu külvatakse kohustuseaastal rohumaakultuurid. 3 Toetuse ühikumäär 1 Toetuse ühikumäär pinnaveekaitselise tegevuse elluviimise eest on ühe hektari toetusõigusliku maa kohta kalendriaastas 220 eurot, kui toetusõiguslikud ja muud rohumaad moodustavad kalendriaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kokku kuni 20 protsenti. 2 Toetuse ühikumäär pinnaveekaitselise tegevuse elluviimise eest on ühe hektari toetusõigusliku maa kohta kalendriaastas 110 eurot, kui toetusõiguslikud ja muud rohumaad moodustavad kalendriaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20 protsendi. 3 Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist taotlusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 alusel toetuse ühikumäära sellises osas, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. 2 Toetusõiguslikkuse nõuded 4 Nõuded taotlejale 1 Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja sama määruse § 2 tähenduses (edaspidi koos taotleja) ning viib kohustuseperioodi jooksul ellu pinnaveekaitselisi tegevusi. 2 Toetust antakse taotlejale, kes taotleb lisaks strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust, või kes peab toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi. 3 Veiste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamise korral kasutatakse maaeluministri 30. septembri 2022. aasta määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine” § 2 lõikes 2 sätestatud koefitsiente. 4 Lõikes 2 sätestatud loomade pidamise nõude puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseperioodi kalendriaastal (edaspidi kohustuseaasta) peetavate veiste, lammaste ja kitsede keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse. 5 Toetust ei anta taotlejale, kellele antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava) alusel piirkondliku mullakaitse või piirkondliku veekaitse toetust. 6 Kui taotleja ei ole vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise tõttu võimeline jätkama kohustuse täitmisega, siis kohustus lõpeb. 5 Nõuded toetusõigusliku maa kohta 1 Toetust antakse põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mis vastab eelnimetatud määruse § 4 lõigetes 2–5, 7 ja 11 sätestatud nõuetele. 2 Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse rohumaa kohta, mis vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele: 1 see piirneb vähemalt 10-meetrise veekaitsevööndiga, välja arvatud Läänemere veekaitsevööndiga, ning asub toitainete tõttu kesise, halva või väga halva seisundiklassiga pinnaveekogumi valgalal (edaspidi veekaitseline rohumaa) või 2 see on arengukava, „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” või strateegiakava maaparanduse investeeringutoetuse abil rajatud veekaitsevööndi laiend (edaspidi maaparanduslik veekaitsevööndi laiend). 3 Lõikes 2 nimetatud rohumaa pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,30 hektarit ja ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,30 hektarit. 4 Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel: 1 keskkonnasõbraliku majandamise toetust; 2 ökoalade toetust; 3 mesilaste korjealade toetust; 4 muud mulla- ja veekaitsetoetust; 5 väärtusliku püsirohumaa toetust. 5 Toetust ei anta maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord” § 4 lõikes 5 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa kohta. 6 Toetust ei anta maa kohta, mis vastab maaeluministri 22. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus” §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele. 7 Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse arengukava alusel pindalatoetust, välja arvatud mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus ning kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus. 8 Kohustusealuse rohumaa puhul, mis ei ole kohustuse võtmise ajal püsirohumaa, katkeb kohustuseperioodiks püsirohumaaks muutumise arvestus. 3 Tingimuslikkus ja baasnõuded 6 Tingimuslikkus 1 Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud nõudeid. 2 Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseperioodi jooksul. 3 Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. 7 Baasnõuded Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõudeid: 1 kannab andmed põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse; 2 koostab veeseaduse § 162 alusel väetamisplaani; 3 täidab maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” §-des 2, 4 ja 8 sätestatud nõudeid; 4 täidab seisuveekogu ja allika veekaitsevööndis veeseaduse §-s 119 sätestatud nõudeid. 4 Pinnaveekaitselise tegevuse elluviimise nõuded 8 Tegevuse elluviimise nõuded rohumaal 1 Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul selles peatükis sätestatud nõudeid kogu kohustusealusel rohumaal. 2 Kui kohustuse võtmisele eelnenud kalendriaastal ei kasvatatud sellel maal heintaimi, peab rohumaa olema rajatud hiljemalt esimese kohustuseaasta 15. juuniks. 3 Veeseaduse § 118 lõike 2 punktis 1 nimetatud veekaitsevööndi puhul peab veekaitselise rohumaa laius olema vähemalt 30 meetrit veekaitsevööndist. 4 Veeseaduse § 118 lõike 2 punktis 2 nimetatud veekaitsevööndi puhul peab veekaitselise rohumaa laius olema vähemalt 40 meetrit veekaitsevööndist. 5 Veekaitselist rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. 6 Veekaitselist rohumaad ei ole lubatud uuendada ja ülekarjatamine on keelatud. 7 Väetise ja reoveesette kasutamine, sõnnikuhoidla ja -auna ning punktkoormusobjekti, sealhulgas loomade söötmis- ja jootmiskoht, paigaldamine on veekaitselisel rohumaal keelatud. 8 Veeseaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta on veekaitselisel rohumaal keelatud keemilise taimekaitsevahendi kasutamine. 9 Lõigetes 1–8 sätestatud nõudeid ei kohaldata veekaitsevööndi laiendi puhul. Veekaitsevööndi laiendi hooldamisel tuleb järgida maaparandussüsteemi ehitusprojektis ja maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruses nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded” § 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid. 9 Koolitused 1 Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud teise kohustuseaasta 1. detsembriks vähemalt ühel veekaitselisel koolitusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames. 2 Paragrahvi 11 lõikes 2 sätestatud juhul peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, olema osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud veekaitselisel koolitusel kohustuse ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta 1. detsembriks. 3 Paragrahvi 12 lõikes 2 sätestatud juhul ei pea taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, osalema uuesti lõikes 1 nimetatud koolitusel. 4 Selle määruse tähenduses loetakse koolituseks infopäev, konverents, esitlustegevus. 5 Põllumajandusliku majapidamise üleandmine, kohustuse üleandmine ja ülevõtmine ning kohustuse suurendamine, vähendamine ja asendamine 10 Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord” §-s 6 sätestatut. 11 Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine 1 Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral § 10 kohaselt. 2 Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Sellisel juhul võib kohustusealuse maa suurus muutuda §-des 12 ja 13 sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja on kohustusealuse maa suurust enne selle üleandmist muutnud. 3 Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud hiljem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. 4 Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse: 1 kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti; 2 kohustuse üleandja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. 5 Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. 6 Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. 7 Kohustusealuse maa üleandmise korral esitatakse PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1 üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood; 2 andmed üleantud kohustusealuse maaga seotud kohustuse kohta; 3 andmed selle kohta, kas ülevõtja võtab üle kohustusealuse maaga seotud kohustuse. 8 Kui kohustusealune maa antakse üle teisele isikule, siis võib teine isik kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohustust üle ei võta, siis üleantud maa osas kohustus lõpeb. 12 Kohustuse suurendamine 1 Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis kohustuseperioodi kestus ei muutu, kui kohustusealuse maa pindala suureneb kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti. 2 Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. 13 Kohustuse vähendamine 1 Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui selle määruse kohane kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava väärtusliku rohumaa mullakaitse toetuse, väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetuse või pärandniidu hooldamise toetuse kohane kohustus. 2 Kui kohustusealuse maa pindala vähendatakse lõikes 1 või § 11 lõikes 8 sätestamata põhjusel, võib kohustusealuse maa pindala vähendada kuni 10 protsenti. 6 Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 14 Toetuse taotlemine 1 Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1 maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” § 10 lõikes 1, § 11 lõike 1 punktides 1–16 ja 19 ning lõigetes 2–4 ning §-s 12 nimetatud andmed; 2 andmed selle kohta, millise põllu kohta taotleja pinnaveekaitselise tegevuse eest toetust taotleb; 3 andmed selle kohta, et taotleja lõpetab selle määruse kohase kohustuse osaliselt või täielikult ja võtab sama maa kohta uue kohustuse § 13 lõike 1 kohaselt; 4 andmed selle kohta, et taotleja lõpetab arengukava alusel antud toetuse kohase kohustuse ja võtab selle määruse kohase kohustuse. 2 Taotleja esitab muudatused nende põldude piiride kohta, mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. 3 Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. 4 Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. 15 Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine 1 Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. 2 Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. 16 Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine 1 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. 2 Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. 3 Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. 17 Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine 1 PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. 2 PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. 18 Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. 19 Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. 20 Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. Maaeluminister Urmas Kruuse Toiduohutuse asekantsler kantsleri ülesannetes Hendrik Kuusk