Vabariigi Valitsus määrus terviktekst avaldamine avaldatud 2000-04-04 RT I 2000 30 181 71916 2000-04-13 115 RT I2024-12-29202437129122024037 2025-01-01 2022-11-07 maarus_1_10.02.2010.xsd 129122024037 13 2024-12-28 Maret Mauer 154084 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks «Maareformi seaduse» paragrahvides 23¹ ja 23² sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord 2010-08-23+03:00 RT I 2010 60 407 13351109 2011-01-01+02:00 2017-11-30 RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 , tekstis asendatud läbivalt sõna „vallavalitsus” sõnadega „linna- või vallavalitsus” ja sõna „vallavolikogu” sõnadega „linna- või vallavolikogu” vastavas käändes. 2022-11-04 RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 2024-12-19 RT I 2024-12-29 4 129122024004 2025-01-01 Määrus kehtestatakse « » paragrahvi 22³ lõigete 9 ja 10 ning paragrahvi 23 lõike 6 alusel paragrahvides 23¹ ja 23² sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamiseks. 1 ÜLDSÄTTED 1 Kohaldamisala Käesolev kord reguleerib tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta põllumajandus- ja metsamaa ning maakorralduse nõuetest tulenevalt ka sihtotstarbeta maa (edaspidi vaba maa), mis ei kuulu riigi omandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele, erastamist. 2 Erastamise korraldaja 1 Paragrahvis 1 nimetatud maa erastamist korraldab Maa- ja Ruumiamet (edaspidi erastamise korraldaja). RT I 2024-12-29 4 129122024004 2025-01-01 2 Kohalik omavalitsus teostab vaba maa erastamisel «Maareformi seaduses» ja käesolevas korras sätestatud eeltoiminguid. 2 ERASTAMISE EELTOIMINGUD 1 Vaba maa väljaselgitamine ja avalikustamine 3 Vaba maa väljaselgitamine 1 Vaba maa plaani koostamiseks kannab linna- või vallavalitsus vaba maa tükkide piirid võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardile või ortofotole, mille mõõtkava on 1:10 000 või suurem. Maatükkide piirid määratakse, arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid. Plaan koostatakse kahes identses eksemplaris. Plaani võib koostada ka elektrooniliselt. 2 Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib maatüki koosseisu lisaks põllumajandusmaale kuuluda ka metsamaa ning sihtotstarbeta maa. Maakorralduse nõuetest tulenevalt põllumajandusmaa koosseisu arvatud metsamaa pindala ei või ületada «Maareformi seaduse» paragrahvi 23² lõikes 5 sätestatud piirmäärasid. Maakorralduse nõuetest tulenevalt põllumajandusmaa hulka arvatud metsamaa kogust arvestatakse «Maareformi seaduse» paragrahvi 23² lõikes 5 sätestatud piirmäära arvutamisel. 3 Vaba metsamaa väljaselgitamisel võib maatükkide suurus ületada «Maareformi seaduse» paragrahvi 23² lõikes 5 sätestatud piirmäärasid. 4 Maad, mille kohta on esitatud kompenseerimise või asendamise avaldus, võib vaba maa koosseisu arvata kahe kuu möödumisel maa kompenseerimise otsuse jõustumisest, juhul kui kompenseerimise otsust ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul vaidlustatud. 5 Iga maatükk tähistatakse plaanil numbriga. Kui vabade maade väljaselgitamine ja plaanide avalikustamine ei toimu kogu valla territooriumi ulatuses üheaegselt, tuleb maatükid nummerdada selliselt, et varem avalikustatud plaanidel ja nimekirjades kasutatud numbrid ei korduks. 6 Maatükkide registreerimise lehel märgitakse vähemalt maatüki number, maatüki pindala ning see, kas tegemist on vaba põllumajandusmaa või vaba metsamaaga. Vajadusel märgitakse registreerimise lehele ka maatükkide kõlvikuline koosseis. 4 Vaba maa plaanide esitamine ja katastriüksuse moodustamise algatamine 1 Vaba maa plaani ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks, teine esitatakse erastamise korraldajale. Juhul kui vabade maade plaan koostati elektrooniliselt, tehakse plaanist vähemalt kaks väljatrükki, millest üks jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ning teine esitatakse erastamise korraldajale. RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 2 Kui erastamise korraldaja leiab, et vaba maa plaani või maatükkide registreerimise lehe koostamisel ei ole järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid, sealhulgas kehtestatud planeeringuid, tagastab ta plaanid ja registreerimise lehe linna- või vallavalitsusele koos omapoolsete märkustega, määrates puuduste kõrvaldamise tähtaja. Kui erastamise korraldaja tagastab plaanid ja maatükkide registreerimise lehe puuduste kõrvaldamiseks, peab linna- või vallavalitsus lõpetama plaanide ja maatükkide registreerimise lehe avaliku väljapaneku, teatades sellest paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatud korras, kõrvaldama puudused ning korraldama plaanide ja maatükkide registreerimise lehe uue avaliku väljapaneku, teatades sellest paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatud korras. Eelmises lauses sätestatud korras toimib kohalik omavalitsus ka juhul, kui pärast vaba maa plaanide ja maatükkide registreerimise lehe avalikustamist avastab puudused kohalik omavalitsus. 3 Esitatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe alusel võib erastamise korraldaja algatada katastrimõõdistamise või katastriüksuse piiride määramise kaardimaterjalil ning see viiakse läbi maakatastriseaduse ja selle alusel kehtestatud korra kohaselt. RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 4 Kui erastamise korraldajale esitatud vaba maa plaanil on vabasid metsamaatükke, mille suurus ületab «Maareformi seaduse» paragrahvi 23² lõikes 5 sätestatud piirmäärasid, algatatakse nende maatükkide osas katastrimõõdistamine või katastriüksuse piiride määramine kaardimaterjalil pärast paragrahvi 7 lõikes 2 sätestatud toimingute teostamist. RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 5 Katastrimõõdistamise või katastriüksuse piiride määramise kaardimaterjalil võib erastamise korraldaja algatada ka lõigetes 3 ja 4 sätestatust hiljem. RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 5 Vaba maa plaanide ja nimekirjade avalikustamine 1 Linna- või vallavalitsus teatab vaba maa plaani ja maatükkide registreerimise lehe avalikust väljapanekust maakonnalehes, viimase puudumisel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Teade peab sisaldama andmeid vähemalt plaanide ja registreerimise lehe väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta. 2 Avaliku väljapaneku kestus ei tohi olla lühem kui üks kuu teate avaldamise päevale järgnevast päevast arvates. 3 Avalikuks tutvumiseks väljapandud plaanid ja maatükkide registreerimise lehed kuuluvad alalisele säilitamisele kohalikus omavalitsuses. 6 Vaba maa erastamise avalduste esitamine 1 Vaba põllumajandusmaa erastamiseks saavad avaldusi esitada avalduse esitamise päevaks äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad põllumajandusliku tootmisega erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, või Eesti eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil ja kes saavad tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omavad tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust (edaspidi põllumajandusliku tootmisega tegelejad). 2 Vaba metsamaa erastamiseks saavad lisaks lõikes 1 nimetatud isikutele avalduse esitada ka avalduse esitamise päevaks äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad või Eesti eraõiguslikud juriidilised isikud, kes erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil omavad metsamaad koos kasvava metsaga ning kes on teostanud selles metsas valgustus-, harvendus- või sanitaarraiet või on asunud täitma metsa uuendamise kohustust (edaspidi metsamajandusega tegelejad). 3 Vaba maa erastamise avaldus esitatakse erastatava maa asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele hiljemalt ühe kuu jooksul vaba maa plaanide ja maatükkide registreerimise lehtede avalikustamise lõpptähtpäevale järgnevast päevast arvates. Põllumajandusliku tootmisega või metsamajandusega tegelejad võivad esitada kas ühe avalduse kõikide erastamiseks taotletavate maatükkide kohta või ka eraldi avaldused iga maatüki kohta. Juhul kui nimetatud isikud tegelevad põllumajandusliku tootmisega või metsamajandusega mitme kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil, on neil õigus esitada vaba maa erastamise avaldusi mitmele taotletava maa asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele. Avalduse võib saata ka tähitud kirjaga. Linna- või vallavalitsus on kohustatud esitatud avaldused registreerima. 4 Lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutel on õigus esitada ühine avaldus vaba maa erastamiseks kaasomandisse. Kaasomanikel on õigus kokku erastada maad «Maareformi seaduse» paragrahvi 23¹ lõikes 5 ja paragrahvi 23² lõikes 5 sätestatud ulatuses. 5 Vaba maa erastamise avalduses märgitakse: 1 füüsilise isiku puhul – avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja äriregistri registrikood, elukoht ja postiaadress; juriidilise isiku puhul – nimi, asukoht ja postiaadress, äriregistri registrikood ning erastamisprotsessis juriidilist isikut esindama volitatud isiku nimi; 2 andmed taotletava maa kohta (vähemalt maatüki number registreerimise lehel ja maatüki suurus). 6 Avaldusele lisatakse äriregistris registreerimist tõendav dokument. 7 Kui avaldajal ei ole võimalik lisada lõikes 6 nimetatud dokumenti, tuleb avalduses näidata põhjus, miks ei ole võimalik nimetatud dokumenti lisada. Esitamata jäänud dokument esitatakse hiljemalt 10 päeva jooksul linna- või vallavalitsuse poolt vastava nõude esitamise päevast arvates. 7 Vaba maa erastamise taotlejate nimekirja koostamine ja avalikustamine 1 Linna- või vallavalitsus koostab vaba maa erastamise taotlejate nimekirja. Nimekirja kantakse kõik tähtaegselt vaba maa erastamise avalduse ja hiljemalt paragrahvi 6 lõikes 7 nimetatud tähtaja jooksul äriregistris registreerimist tõendava dokumendi esitanud isikud. 2 Avalikustamisele kuuluva vaba metsamaa erastamise taotlejate nimekirja ja plaani koostamiseks selgitab linna- või vallavalitsus välja lõikes 1 nimetatud isikute arvu ning lähtudes erastamisele kuuluva vaba metsamaa pindalast ja maakorralduse nõuetest määrab keskmise ühele taotlejale erastatava metsamaa pindala. Juhul kui avalikuks tutvumiseks väljapandud metsamaatükid on suuremad «Maareformi seaduse» § 23² lõikes 5 sätestatud piirmäärast, peab linna- või vallavalitsus, arvestades maakorralduse nõudeid, jagama nimetatud maatükid koostöös vastava maatüki erastamiseks avalduse esitanud ja lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavate isikutega. Jagamisel tekkinud maatükid nummerdatakse uuesti, kusjuures jagamise käigus tekkinud maatükkide numbrid koosnevad soovitavalt jagatud maatüki numbrist esialgsel plaanil ja sellele lisatud araabia numbrist ülemise indeksina. Lõike teises lauses nimetatud isikutel on linna- või vallavalitsuse poolt määratud vähemalt 20-päevase tähtaja jooksul õigus esitada avaldus, milles märgitakse jagamise käigus tekkinud taotletava maatüki number. Kui avalikuks tutvumiseks väljapandud metsamaatükid vastavad «Maareformi seaduse» § 23² lõikes 5 sätestatud piirmääradele või on nimetatud määradest väiksemad, siis neid maatükke täiendavalt ei jagata. 3 Nimekiri ning vaba metsamaa puhul ka erastatava metsamaa plaan pannakse kohalikus omavalitsuses välja avalikuks tutvumiseks. Teade nimekirja, vaba metsamaa puhul ka plaani avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes, viimase puudumisel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Avaliku väljapaneku kestus ei tohi olla lühem kui 10 päeva vastava teate avaldamise päevale järgnevast päevast arvates. Nimekiri peab sisaldama vähemalt «Maareformi seaduse» paragrahvi 23¹ lõikes 3 ja paragrahvi 23² lõikes 3 sätestatut. 2 Vaba maa erastajate väljaselgitamine 8 Kaebuste esitamine ja läbivaatamine 1 Kõigil isikutel, kellel on vastuväiteid erastamise taotlejate nimekirja kantud isikute vastavuse kohta «Maareformi seaduses» sätestatud nõuetele või nimekirja täielikkuse või korrektsuse kohta või muude asjaolude kohta, on õigus 10 päeva jooksul vaba maa erastamise taotlejate nimekirja avalikustamise kuupäevast arvates esitada kirjalik kaebus linna- või vallavalitsusele. Kaebusi võib saata ka tähitud kirjaga. Linna- või vallavalitsus on kohustatud registreerima esitatud kaebused. 2 Kaebuses peab olema selgelt märgitud vastuväite sisu, samuti andmed kaebuse esitaja kohta. 3 Kaebused vaatab läbi linna- või vallavolikogu. Linna- või vallavolikogul on õigus jätta läbi vaatamata anonüümsed ja määratud tähtajast hiljem esitatud kaebused. Iga kaebuse kohta võetakse vastu otsus. Vastuvõetud otsusest informeeritakse kaebuse esitajat kirjalikult. 9 Vaba maa erastajate nimekirja kinnitamine 1 Pärast kõigi kaebuste läbivaatamist kinnitab linna- või vallavolikogu oma otsusega vaba maa erastajate nimekirja. Nimekirja võib kinnitada osade kaupa vastavalt maa erastajate selgumisele. Nimekirja kantakse isikud, kes vastavad «Maareformi seaduse» paragrahvi 23¹ lõikes 2 ja paragrahvi 23² lõikes 2 sätestatud vaba maa erastamise õigust omava isiku tingimustele. Eelmises lauses nimetatud tingimustele mittevastavate, vaba maa erastamise avalduse esitanud isikute kohta teeb linna- või vallavolikogu motiveeritud otsuse nimekirja kandmisest keeldumise kohta. 2 Enne nimekirja kinnitamist on kohalikul omavalitsusel õigus maa erastamise taotlejalt nõuda põllumajanduslikku tootmist tõendavat väljavõtet tuludeklaratsioonist või kohaliku omavalitsuse arengukavale vastavat äriplaani või metsamajandusega tegelemist tõendavaid dokumente. 3 Kui ühe maatüki erastamiseks on avalduse esitanud mitu isikut, kontrollib linna- või vallavolikogu nende vastavust seaduses sätestatud vaba maa erastamise õigust omava isiku tingimustele. Nimetatud tingimustele vastavatele isikutele määrab linna- või vallavolikogu vähemalt ühekuulise tähtaja kokkuleppe sõlmimiseks, kusjuures ühesugust tähtaega rakendatakse kõigi kokkuleppemenetluste puhul. 4 Ettepaneku tegemisest kokkuleppe sõlmimiseks teatatakse kõigile maatüki erastamise õigust omava isiku tingimustele vastavatele isikutele tähitud kirjaga, milles näidatakse ära kirjaliku kokkuleppe kohalikule omavalitsusele esitamise viimane tähtpäev. Vaba maa erastamise õigust omavad isikud võivad kokku leppida maa erastamises ühele taotlejale, maa erastamises taotlejate kaasomandisse või muul viisil. Allkirjade ehtsus kokkuleppel tõestatakse notari või vallasekretäri või vandeadvokaadi poolt. 5 Kui linna- või vallavolikogu poolt määratud tähtpäevaks kirjalikku kokkulepet ei esitata või kui kokkuleppele ei ole alla kirjutanud kõik isikud, kellele ettepanek tehti, otsustab linna- või vallavolikogu «Maareformi seaduse» paragrahvi 23¹ lõikes 5 ja paragrahvi 23² lõikes 5 sätestatust lähtudes kas ühe isiku eelistamise või suulise enampakkumise korraldamise. «Maareformi seaduse» jõustumisest arvates kauem põllumajandusliku tootmisega tegelenud isiku määramisel lähtutakse füüsiliste isikute puhul «Eesti NSV taluseaduse» alusel või sellega võrdsustatud korras maa kasutamiseks andmise otsuse vastuvõtmise kuupäevast ja juriidiliste isikute puhul juriidilise isiku «Ettevõtteregistris» või «Äriregistris» registreerimise kuupäevast. Enne «Maareformi seaduse» jõustumist maakasutusõiguse saanud füüsilised isikud ja «Ettevõtteregistrisse» kantud juriidilised isikud loetakse põllumajandusliku tootmisega tegelejateks «Maareformi seaduse» jõustumisest arvates. 6 Vaba maa erastajate nimekirja ei kanta isikuid, kes juba omavad vaba maa erastamise õigust «Maareformi seaduse» paragrahvi 23¹ lõikes 5 ja paragrahvi 23² lõikes 5 sätestatud piirmäära ulatuses. Isik loetakse vaba maa erastamise õigust omavaks tema linna- või vallavolikogu poolt vaba maa erastajate nimekirja kandmisest või vaba maa erastamiseks korraldatud enampakkumisel paragrahvi 11 lõikes 7 sätestatud korras võitjaks tunnistamisest. 7 Enampakkumisele minevate maatükkide osas kinnitab linna- või vallavolikogu erastajate nimekirja pärast enampakkumise tulemuste selgumist, kusjuures nimekirjas märgitakse, et nimekiri on kinnitatud enampakkumise tulemuste alusel ja lisatakse iga maatüki enampakkumisel kujunenud hind. 8 Linna- või vallavolikogu poolt kinnitatav nimekiri peab sisaldama vähemalt «Maareformi seaduse» paragrahvi 23¹ lõikes 3 ja paragrahvi 23² lõikes 3 sätestatut, andmeid erastaja postiaadressi kohta ning märget selle kohta, kas erastaja on põllumajandusliku tootmisega tegeleja või metsamajandusega tegeleja. Kinnitatud nimekiri esitatakse erastamise korraldajale. RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 9 Vaba maa erastamise õigust omav isik, kes on taotlenud vaba maa erastamist «Maareformi seaduse» paragrahvi 23¹ lõikes 5 või paragrahvi 23² lõikes 5 sätestatud piirmäärast suuremas ulatuses, on kohustatud viivitamatult pärast seda, kui talle on saanud teatavaks, et ta on linna- või vallavolikogu otsusega vaba maa erastajate nimekirja kantud «Maareformi seaduse» paragrahvi 23¹ lõikes 5 või paragrahvi 23² lõikes 5 sätestatud piirmäära ulatuses, teatama sellest linna- või vallavolikogule ning loobuma seaduses sätestatud piirmäärasid ületava vaba maa erastamisest. 10 Enampakkumise ettevalmistamine 1 Enampakkumise läbiviimiseks määratakse enampakkumise alghind. Enampakkumise alghinnaks on maa erastamise avalduse esitamise ajal kehtinud maa maksustamishind, millele lisatakse kasvava metsa olemasolul selle maksumus. Enampakkumise alghinna määramise aluseks on paragrahvi 12 lõikes 3 nimetatud plaan, kasvava metsa olemasolul ka erastamise korraldaja poolt paragrahvi 12 lõike 5 alusel saadetud kasvava metsa maksumuse määramise akti kinnitatud koopia. 2 Linna- või vallavalitsusel on õigus kehtestada enampakkumisest osavõtjatele osavõtutasu. Osavõtutasu tagastatakse üksnes juhul, kui enampakkumine nurjus osavõtjatest mitteolenevatel põhjustel. Vaba maa erastamiseks läbiviidaval enampakkumisel tagatisraha ei määrata. 3 Linna- või vallavalitsus teatab enampakkumise korraldamisest enampakkumisel osalemise õigust omavatele isikutele tähitud kirjaga vähemalt üks kuu ette. Kirjas peavad sisalduma andmed enampakkumise toimumise täpse koha ja aja, samuti enampakkumise objektiks oleva maa suuruse ja enampakkumise alghinna kohta ning juhul, kui on kehtestatud osavõtutasu, siis ka selle suuruse ja tasumise korra kohta. Kirjale lisatakse enampakkumise objektiks oleva maatüki plaani kinnitatud koopia. 4 Tähitud kiri saadetakse vaba maa erastamise avalduses märgitud postiaadressil. Mõne enampakkumisele kutsutud isiku mitteilmumine, ka juhul, kui puuduvad andmed teate kättesaamise kohta, ei takista enampakkumise läbiviimist. 11 Enampakkumise läbiviimine 1 Enampakkumise läbiviimiseks moodustab linna- või vallavalitsus vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ning määrab komisjoni esimehe. Enampakkumise komisjon kontrollib enne pakkumismenetluse juurde asumist enampakkumisest osa võtta soovivate isikute õigust osaleda enampakkumisel (sealhulgas esindajate volitusi). Isik, kes enampakkumise toimumise päevaks linna- või vallavolikogu poolt vastuvõetud vaba maa erastajate nimekirja kandmise otsuse alusel juba omab õigust erastada vaba maad «Maareformi seaduse» paragrahvi 23¹ lõikes 5 või paragrahvi 23² lõikes 5 sätestatud piirmäära ulatuses, ei oma õigust osaleda enampakkumisel. Enampakkumisel osalemise õigust omavad isikud registreeritakse ja neile antakse registreerimisnumber, mille all nad teevad pakkumisi enampakkumise lõpuni. 2 Enampakkumise alguses tutvustab komisjoni esimees komisjoni koosseisu ja komisjoni poolt määratud enampakkumise läbiviijat. Enampakkumise läbiviijaks võib olla ka komisjoni esimees või üks komisjoni liikmetest. Kui enampakkumise läbiviija osas on osalejatel taandusi, otsustab komisjon taanduse põhjendatuse ja enampakkumise jätkamise võimaluse. 3 Enampakkumise läbiviija tutvustab osalejatele enampakkumise läbiviimise korda ja teatab osalejad ning nende registreerimisnumbrid, alghinna ja komisjoni poolt määratud pakkumise sammu. Minimaalne pakkumise samm sõltub erastatava maa alghinnast (arvestus koos kasvava metsa maksumusega) ning on järgmine:

Alghind

Pakkumise samm

kuni 640 eurot

30 eurot

640,01 kuni 6390 eurot

60 eurot

üle 6390 euro

300 eurot

]]> RT I 2010 60 407 13351109 2011-01-01+02:00 Komisjonil on õigus suurendada pakkumise sammu kõigi osalejate nõusolekul. Sammu suurendamise ettepaneku võib teha enampakkumise läbiviija või enampakkumisel osaleja. 4 Enampakkumine algab pärast lõigetes 1–3 nimetatud toiminguid alghinna teatavaks tegemisega enampakkumise läbiviija poolt ja tema haamrilöögiga. 5 Enampakkumisel osaleja annab oma soovist suurendada pakkumist märku registreerimisnumbri tõstmisega. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. 6 Kõik registreeritud osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus: 1 teha osalejale või muule kohalviibijale märkus enampakkumise korra esmakordsel rikkumisel; 2 nõuda osaleja või muu kohalviibija lahkumist enampakkumise ruumist enampakkumise korra teistkordsel rikkumisel; 3 peatada enampakkumine, kui osaleja või muu kohalviibija segab või takistab selle läbiviimist; 4 jätkata enampakkumist pärast korrarikkujate lahkumist või teha komisjonile ettepanek enampakkumise nurjunuks tunnistamise kohta. 7 Enampakkumise võitjaks loetakse kõrgeima pakkumise teinud osaleja. Enampakkumine lõpeb enampakkumise läbiviija haamrilöögiga pärast kõrgeima pakutud ostuhinna ja enampakkumise võitja registreerimisnumbri kolmekordset teatamist. Kui eelmises lauses nimetatud toimingute teostamise hetkest omab isik õigust erastada vaba maad «Maareformi seaduse» paragrahvi 23¹ lõikes 5 või paragrahvi 23² lõikes 5 sätestatud piirmäära ulatuses, on ta kohustatud loobuma edasisel enampakkumisel osalemisest ning lahkuma enampakkumise ruumist. 8 Enampakkumise käik protokollitakse. Enampakkumise protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja enampakkumise võitja. Enampakkumise võitja annab enampakkumise protokollis allkirja selle kohta, et ta maksab tema poolt pakutud hinna ning tasub muud maa erastamisega seotud kulud ja sõlmib maa ostu-müügilepingu hiljemalt 3 kuu jooksul erastamise korraldaja poolt erastamise otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Kui enampakkumise võitja keeldub enampakkumise protokollis nimetatud allkirja andmast, kaotab ta ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse ning komisjon kuulutab oma otsusega enampakkumise nurjunuks. Viimasel juhul viiakse samade isikute vahel läbi uus enampakkumine. 3 MAA ERASTAMINE 1 Katastriüksuse registreerimiseks vajalikud toimingud RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 12 Katastrimõõdistamine ja katastriüksuse registreerimine maakatastris RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 1 Erastamise korraldaja viib katastrimõõdistamise tellimiseks vastavat litsentsi omavate isikute (edaspidi maamõõtja) vahel läbi vähempakkumise või teeb vaba maa erastamise õigust omavale isikule ettepaneku tellida katastrimõõdistamine. RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 2 Erastamise korraldaja annab vähempakkumisel valitud maamõõtjale kohaliku omavalitsuse poolt talle esitatud vaba maa plaani(de) ja maatükkide registreerimise lehe koopia. Katastrimõõdistamine ja katastriüksuse registreerimine viiakse läbi maakatastriseaduse ja selle alusel kehtestatud korra kohaselt. RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 3 Katastripidaja teatab linna- või vallavalitsusele katastriüksuse üldpindala ja kõlvikute pindalad ning edastab väljavõtte katastrikaardist. RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 4 Kasvava metsa maksumus määratakse Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1998. a määrusega nr 73 kinnitatud «Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korras» sätestatud korras. Metsa maksumuse määramiseks esitab erastamise korraldaja metsa hindajale kirjaliku tellimuse koos erastatava maaüksuse plaani koopiaga. Metsa hindaja väljastab metsa maksumuse määramise akti erastamise korraldajale. Metsa maksumuse määramise eest tasumiseks esitab metsa hindaja erastamise korraldajale aruande tehtud töö kohta, näidates selles ära metsa hindamise maksumuse kohalike omavalitsuste lõikes maatükkide kaupa ja arve. 5 Kui vaba maa erastaja määramiseks korraldatakse enampakkumine, saadab erastamise korraldaja kasvava metsa maksumuse määramise akti kinnitatud koopia linna- või vallavalitsusele. 13 Linna- või vallavalitsuse toimingud RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 1 Linna- või vallavalitsus otsustab erastatava maaüksuse koha-aadressi, sihtotstarbe ja maksustamishinna määramise ühe kuu jooksul paragrahvi 12 lõikes 3 nimetatud andmete saamisest arvates. Linna- või vallavalitsuse otsuses märgitakse maaüksuse üldpindala ja kõlvikute pindalad. Kui maa erastaja selgitamiseks korraldatakse enampakkumine, võetakse nimetatud korraldus vastu ühe kuu jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist ning korralduses näidatakse nii enampakkumise alghind (eraldi maa maksustamishind kõlvikute lõikes ja kasvava metsa maksumus) kui ka enampakkumise käigus kujunenud hind. Korralduse lisaks on erastatava maaüksuse plaan. RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 2 Linna- või vallavalitsus edastab lõikes 1 nimetatud otsuse koos maa erastamise menetluses koostatud ja kogutud dokumentidega erastamise korraldajale. Kasutusse andmise korraldaja kontrollib dokumentide õigusaktidele vastavust ning edastab seejärel katastripidajale linna- või vallavalitsuse otsuse ja esitab taotluse katastriüksuse registreerimiseks. RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 3 Kehtetu - RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 14 Katastriüksuse registreerimine Kehtetu - RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 2 Ostu-müügileping 1 Ostu-müügilepingu ettevalmistamine 15 Erastamise otsustamine 1 Pärast katastriüksuse maakatastris registreerimist kontrollib erastamise korraldaja maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 2 Erastamise korraldaja selgitab välja maa erastamise olulised tingimused, pöördudes vajadusel teiste asutuste või isikute poole ning nõudes erastamise korraldamise seisukohast tähtsust omavaid täiendavaid dokumente. Asutus või isik, kelle poole pöördutakse, on kohustatud vastama 15 päeva jooksul vastava pöördumise saamise päevast arvates. 3 Erastamise korraldaja võtab «Maareformi seaduses» sätestatu, esitatud dokumentide, täiendavalt kogutud andmete ja riigi maakatastri andmete alusel vastu maa erastamise otsuse, milles peavad kooskõlas «Maareformi seaduse» vastavate sätetega olema märgitud: 1 isiku, kellele maa erastatakse, nimi, elukoht/asukoht, isikukood/registrikood; 2 katastriüksuse koha-aadress ja katastritunnus; RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 3 maa pindala; 4 maa sihtotstarve; 5 maa müügihind, kusjuures eraldi näidatakse maa ja kasvava metsa maksumus; kui maa erastamishind selgus enampakkumise käigus, siis maa ja kasvava metsa maksumust eraldi ei sätestata; 6 müügihinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksu tingimused; 7 sanktsioonid lepingu mittekohase täitmise korral; 8 pangaasutuse nimi, kus on avatud erastamise korraldaja erastamise eriarve, ja arve number; RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 9 isiku, kellele maa erastatakse, kohustus sõlmida maa ostu-müügileping hiljemalt 3 kuu jooksul erastamise korraldaja poolt erastamise otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Kui erastaja süül ei sõlmita ostu-müügilepingut tähtaegselt, kaotab erastaja ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse; 10 muud maa erastamise tingimused. 16 Erastamisotsuse kättetoimetamine RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 Erastamise korraldaja otsus toimetatakse erastajale kätte vastavalt „Maareformi seaduse” paragrahvis 38¹ sätestatule. RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 2 Maa erastamishinna määramisel rakendatavad soodustused 17 Lapse sünniga seotud soodustuste rakendamine 1 «Maareformi seaduse» paragrahvi 22³ lõike 9 alusel saavad maa väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist taotleda, sõltumata maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajast, füüsilised isikud, kellel pärast 7. juunit 1996. a on sündinud laps. Maa väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust saab kasutada üks lapsevanematest. Maaomanikul on õigus maa väljaostuvõla kustutussummat kasutada mitme maatüki ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel erastamisega või vaba maa erastamisega tekkinud väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks. 2 «Maareformi seaduse» paragrahvi 22³ lõike 9 alusel maa müügihinna vähendamiseks, enammakstud summa tagastamiseks või väljaostuvõla kustutamiseks esitatakse avaldus erastamise korraldajale. Avalduses märgitakse, millise kinnistu väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist millises ulatuses taotletakse, ning kinnitatakse, et kumbki vanematest ei ole kasutanud väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust selle lapse eest. Taotlusele lisatakse lapse sünnitunnistuse kinnitatud koopia. Kui avalduse esitaja või teine lapsevanem on osaliselt kasutanud lapse sünnist tulenevat väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust, peab avaldaja oma avalduses näitama, millise maatüki väljaostuvõlg millises ulatuses on kustutatud või millise maatüki müügihinda on vähendatud, ning avaldusele tuleb lisada väljaostuvõla kustutamise otsuse või vastava lepingu kinnitatud koopia. RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 3 «Maareformi seaduse» paragrahvi 22³ lõikes 9 sätestatud soodustuse rakendamise juhul, kui erastatava maa omandamiseks on ostu-müügileping sõlmitud, otsustab erastamise korraldaja sama paragrahvi lõike 13 kohaselt. RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 4 «Maareformi seaduse» paragrahvi 22³lõikes 9 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul, kui erastatava maa omandamiseks on ostu-müügileping sõlmimata, teeb maa erastamise korraldaja otsuse maa müügihinna vähendamise kohta. RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 18 Alaealiste kasvatamise ja ülalpidamisega seotud soodustuste rakendamine 1 «Maareformi seaduse» paragrahvi 22³ lõike 10 alusel saavad maa väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist kuni 1600 euro ulatuses taotleda füüsilised isikud, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt neli alla 18-aastast last. RT I 2010 60 407 13351109 2011-01-01+02:00 2 «Maareformi seaduse» paragrahvi 22³ lõike 10 alusel maa müügihinna vähendamiseks, enammakstud summa tagastamiseks või väljaostuvõla kustutamiseks esitatakse avaldus erastamise korraldajale. Avalduses märgitakse, millise kinnistu väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist millises ulatuses taotletakse, ning kinnitatakse, et teine neid lapsi kasvatav ja ülal pidav isik ei ole kasutanud väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust nende laste eest. Taotlusele lisatakse laste sünnitunnistuste kinnitatud koopiad või lapsendamist tõendavad dokumendid. Kui avalduse esitaja või teine samade laste kasvatamise ja ülalpidamisega tegelev isik on osaliselt kasutanud laste kasvatamisest ja ülalpidamisest tulenevat väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust, peab avaldaja oma avalduses näitama, millise maatüki väljaostuvõlg millises ulatuses on kustutatud või millise maatüki müügihinda on vähendatud, ning avaldusele tuleb lisada väljaostuvõla kustutamise otsuse või vastava lepingu kinnitatud koopia. RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 3 Kui «Maareformi seaduse» paragrahvi 22³ lõike 10 alusel väljaostuvõla kustutamise õigust omav isik on sõlminud maa ostu-müügilepingu müügihinna järelmaksuga tasumise tingimusega, toimub väljaostuvõla kustutamine paragrahvi 17 lõikes 3 sätestatud korras. Kui maa ostu-müügileping on sõlmimata, toimub müügihinna vähendamine paragrahvi 17 lõikes 4 sätestatud korras. 19 Kustutussumma tagastamine 1 «Maareformi seaduse» paragrahvi 22³ lõigetes 9 ja 10 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul, kui müügihind on täielikult tasutud, tagastatakse maaomanikule seadusest tulenev kustutussumma. Kui müügihind on väiksem kui seadusest tulenev kustutussumma, tagastatakse ainult maa müügihinnale vastav summa. 2 Enammakstud summa tagastamiseks esitab isik vastava avalduse erastamise korraldajale. Avalduses näidatakse ära, millise maatüki eest enammakstud summa tagastamist soovitakse. Lisaks peab avaldus sisaldama paragrahvi 17 lõikes 2 või paragrahvi 18 lõikes 2 nimetatud andmeid ja avaldusele peavad olema lisatud eelnimetatud sätetes märgitud dokumendid. RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 3 Kehtetu - RT I 2017-12-12 1 112122017001 2018-01-01 20 Aruanne soodustuste rakendamisest Kehtetu - RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 3 Ostu-müügilepingu sõlmimine 21 Maa ostu-müügilepingu sisu 1 Maa ostu-müügileping peab sisaldama asjaõiguslepingu sätteid maa ja maaga seotud asjaõiguste kinnistamiseks. 2 Müügihinna järelmaksuga tasumisel kohaldatakse järelmaksu tasumisele ja hüpoteegiga seotud toimingutele «Maareformi seaduse» VIII² osas sätestatut. RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 3 Lepingus tuleb sätestada «Maareformi seaduse» paragrahvi 23 lõigetes 5¹ ja 5² sätestatud tingimused. RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 4 Kehtetu - RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 5 Kehtetu - RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 6 Kehtetu - RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 22 Ostu-müügilepingu vorm Erastamise korraldaja sõlmib riigi nimel maa ostu-müügilepingu. Maa ostu-müügi- ja asjaõiguslepingu võib sõlmida kirjalikus vormis. Kui leping sõlmitakse kirjalikus vormis, on riigi nimel lepingule allakirjutaja kohustatud kontrollima ostja nimel lepingule allakirjutava isiku isikusamasust ning vastavate volituste olemasolu. Kui maa erastatakse järelmaksuga, sõlmitakse maa ostu-müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping notariaalses vormis ning lepingu notariaalse vormistamisega seotud kulud kannab maa erastaja RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 23 Erastatava maa kinnistamine Erastatava maa kinnistusraamatusse kandmiseks esitab nõutavad dokumendid kinnistusametile erastamise korraldaja. Poolte kokkuleppel võib vastavad dokumendid esitada ka ostja või notar. 24 Erastamisdokumentide säilitamine Vaba maa erastamisega seotud dokumendid kuuluvad alalisele säilitamisele erastamise korraldaja juures. 3 Vaba maa erastamisega seotud kulud 25 Vaba maa väljaselgitamisega seotud kulud 1 Vastavalt «Maareformi seaduse muutmise seaduse» paragrahvi 2 lõikele 5 hüvitatakse kohalikele omavalitsustele erastamise korraldaja kaudu vaba maa väljaselgitamise ja vastavate plaanide koostamisega seotud kulud järgmiselt: 1 kulumaterjalid, side-, posti-, transpordikulud jms ning teadete avaldamise kulud 639 eurot iga valla kohta; 2 töötasu arvestusega 0,23 senti iga 22. märtsiks 1999. a riigi maakatastris registreerimata kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumi hektari kohta. RT I 2010 60 407 13351109 2011-01-01+02:00 2 Lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamine toimub pärast linna- või vallavolikogu poolt kinnitatud vaba maa erastajate nimekirjade esitamist erastamise korraldajale. Kulud hüvitatakse linna- või vallavalitsuse vastava avalduse ja arve alusel. Avalduses peab linna- või vallavalitsus näitama, kui suures ulatuses 22. märtsiks 1999. a riigi maakatastris registreerimata kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumist vabade maade väljaselgitamise eest hüvitust taotletakse. Kulude hüvitamine võib toimuda etapiti vastavalt vaba maa erastajate nimekirjade kinnitamisele. 3 Kui pärast 22. märtsi 1999. a on toimunud valdade ühinemine, hüvitatakse lõikes 1 nimetatud kulud nimetatud määras iga ühinenud valla kohta. 4 Kui vabade maade väljaselgitamise tööd tellib linna- või vallavolikogu või linna- või vallavalitsuse nõusolekul erastamise korraldaja, siis kohalikule omavalitsusele hüvitust ei maksta. Eelmises lauses sätestatu kehtib ka juhul, kui vabade maade väljaselgitamise õigus on üle antud «Maareformi seaduse» paragrahvi 38 lõike 2 punktis 6 sätestatud korras. 26 Vaba maa erastaja poolt kantavad kulud 1 Vaba maa erastaja kannab järgmised erastamisega seotud kulud: 1 kohaliku omavalitsuse poolt maa erastamise eeltoimingute teostamise kulud – 6,30 eurot; 2 maa erastamise korraldaja kulud – 31 eurot; RT I 2010 60 407 13351109 2011-01-01+02:00 3 erastatava maa kinnistamisel tasutav riigilõiv; 4 erastatava maa katastriüksuse moodustamisega seotud kulud; 5 kasvava metsa maksumuse määramisega seotud kulud. 2 Ostja tasub enne maa ostu-müügilepingu sõlmimist rahas kohaliku omavalitsuse arvele kohaliku omavalitsuse maa erastamise eeltoimingute kulud ning erastamise korraldaja arvele maa erastamise korraldaja kulud, kasvava metsa maksumuse määramisega seotud kulud ja katastriüksuse moodustamisega seotud kulud juhul, kui vastavad tööd telliti erastamise korraldaja poolt. Riigilõivu tasub ostja vastavalt kehtestatud korrale ning kviitung riigilõivu tasumise kohta esitatakse kinnistusametile. Kui erastatava maa katastriüksuse moodustamise tellis erastaja, toimub vastavate kulude tasumine ostja ja maamõõtja vahelise kokkuleppe alusel. 3 Kui maa ostu-müügileping sõlmitakse notariaalses vormis, maksab notaritasu isik, kes nõudis lepingu notariaalses vormis sõlmimist, välja arvatud paragrahvis 22 sätestatud juhul. 4 HÜPOTEEGIPIDAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED NING VÕLA ÜLEKANDMINE Kehtetu - RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 27 Hüpoteegipidaja ülesannete täitmine Kehtetu - RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 28 Hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamine Kehtetu - RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 29 Hüpoteegisumma vähendamine Kehtetu - RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 30 Hüpoteegi loovutamine ja kustutamine Kehtetu - RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12 31 Võla ülekandmine Kehtetu - RT I 2022-11-09 6 109112022006 2022-11-12