Ülemnõukogu seadus terviktekst KMSKavaldamine avaldatud , osaliselt 01.01.1996. 1991-12-09 RT 1991 46 577 30363 1992-03-01 RT I2023-06-30202324130062023024 2023-07-01+03:00 2011-02-18 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 130062023024 40 2023-06-29 Maret Mauer 159174 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Kaubandusliku meresõidu koodeks 1993-09-21 RT I 1993 65 923 29681 1993-10-21 1995-05-31 RT I 1995 54 882 30832 1995-06-30 1996-10-23 RT I 1996 78 1380 31390 1996-11-24 1997-10-22 RT I 1997 77 1315 74185 1998-01-01 1997-12-17 RT I 1998 2 47 74536 1998-01-01 1998-02-11 RT I 1998 23 321 74851 1998-07-01 1998-03-11 RT I 1998 30 409 74946 1998-07-01 1998-06-17 RT I 1998 59 941 75662 1998-07-10 2000-04-19 RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 2001-02-08 RT I 2001 21 114 72785 2001-04-01 2001-11-14 RT I 2001 93 565 73269 2002-02-01 2001-12-12 RT I 2002 1 1 73429 2003-01-01 2002-06-05 RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 2003-12-17 RT I 2003 88 594 690866 2004-01-08 2004-03-24 RT I 2004 24 164 735199 2004-04-25 2004-04-14 RT I 2004 30 208 742737 2004-05-01 2004-05-19 RT I 2004 46 329 765405 2004-07-01 2005-05-12 RT I 2005 31 229 904796 2005-06-03 2005-12-15 RT I 2005 71 549 972662 2006-01-01 2006-04-19 RT I 2006 21 159 1026860 2006-06-01 2006-05-17 RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01 2009-05-20 RT I 2009 29 175 13186034 2009-07-01 2010-12-08 RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 2011-01-27 RT I 2011-02-23 1 123022011001 2011-09-01 2014-06-11 RT I 2014-06-29 108 129062014108 2014-07-01 2016-02-16 RT I 2016-03-10 2 110032016002 2016-03-20 2020-11-25 RT I 2020-12-10 1 110122020001 2021-01-01 , koodeksis läbivalt asendatud sõnad „Veeteede Amet” sõnaga „Transpordiamet” vastavas käändes. 2022-05-30 RT I 2022-06-20 2 120062022002 2023-01-01 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 1 ÜLDSÄTTED 1 § 1. – 2 § 2. Kehtetud - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 3 Vedu ja pukseerimine ning muude teenuste osutamine ainult Eesti Vabariigi (edaspidi Eesti) sadamate vahel või sadama akvatooriumil või väljumisega Eesti sadamast ja sisenemisega samasse sadamasse toimub Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi riigilipu all sõitvate laevadega. RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 4 § 4. – 5 § 5. Kehtetud - RT I 1998 23 321 74851 1998-07-01 6 Kliimaministeerium kavandab ja viib ellu merenduse arengu ja meresõidu ohutuse poliitikat. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 1 Kehtetu - RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 2 Transpordiameti pädevusse kuulub: 1 kehtetu - RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 2 kehtetu - RT I 1998 23 321 74851 1998-07-01 3 kehtetu - RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 4 kehtetu - RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 5 kehtetu - RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 6 merre uppunud vara ülestõstmise korraldamine juhul, kui see segab laevaliiklust; 7 järelevalve kaubanduslikku meresõitu reguleerivate õigusaktide, sealhulgas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsioonide, millega Eesti Vabariik on ühinenud, koodeksite, resolutsioonide ja ringkirjade täitmise üle. 8 kehtetu - RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 9 kehtetu - RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 10 kehtetu - RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 11 kehtetu - RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 12 kehtetu - RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 13 kehtetu - RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 14 kehtetu - RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 7 Kehtetu - RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 8 Kehtetu - RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 8 1. ]]> Kehtetu - RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 9 Kehtetu - RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 9 1. ]]> Kehtetu - RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 9 2. ]]> Kehtetu - RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 10 § 10. – 14 § 14. Kehtetud - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 15 Kehtetu - RT I 1998 23 321 74851 1998-07-01 16 Laevapere õiguslik seisund, sealhulgas ka suhted laevapere liikmete vahel, mis seonduvad laeva ekspluatatsiooniga, määratakse kindlaks laeva lipuriigi seadustikuga. Laevapere liikmete ja laevaomaniku vahelisi suhteid reguleerib laeva lipuriigi seadustik, kui nendevahelise lepinguga ei ole sätestatud teisiti. 17 § 17. – 31 § 31. Kehtetud - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 2 LAEV 32 § 32. – 41 § 41. Kehtetud - RT I 1998 23 321 74851 1998-07-01 42 46 47 Kehtetud - RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 48 Kehtetu - RT I 2002 1 1 73429 2003-01-01 49 Tunnistus laeva omandiõiguse kohta ja laevapilet võivad laevas olla ametlikult kinnitatud ärakirjana. RT I 2001 93 565 73269 2002-02-01 50 Kehtetu - RT I 2002 1 1 73429 2003-01-01 51 Kehtetu - RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 3 LAEVAPERE 52 Laevapere koosneb kaptenist, teistest laeva juhtkonda kuuluvatest isikutest ja laeva meeskonnast. Laeva juhtkonda kuuluvad peale kapteni tüürimehed, kapteniabid, laevamehaanikud, elektromehaanikud, raadiospetsialistid ja arstid. Laevaomanik võib juhtkonna koosseisu arvata ka teisi laevaspetsialiste. Laevameeskond koosneb tekimeeskonnast, masinameeskonnast ja teistest laevapere liikmetest, kes ei kuulu laeva juhtkonda. 53 Kehtetu - RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 54 Kehtetu - RT I 1998 23 321 74851 1998-07-01 55 Kehtetu - RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 56 Kehtetu - RT I 1998 2 47 74536 1998-01-01 57 Laevapere liikme ja laevaomaniku vahelisi töösuhteid reguleerivad meretöö seadus ja teised töösuhet reguleerivad õigusaktid. RT I 2014-06-29 108 129062014108 2014-07-01 58 Ühtki laevapere liiget ei saa kapteni nõusolekuta laevale määrata. 59 Kaptenil on õigus laevapere liikmete suhtes kasutada ergutusvahendeid ja määrata distsiplinaarkaristusi. Vajaduse korral on kaptenil õigus kõrvaldada tööülesannete täitmisest laevapere iga liige. 60 Laevaomanik peab hüvitama tekitatud kahju laevapere liikmete vara hävimise või kahjustuse korral laeva avarii puhul, lähtudes samalaadse ja sama kvaliteediga vara riiklikest jaehindadest ning arvestades hävinud või kahjustatud vara kulumist. Avariis süüdi olevate laevapere liikmete vara väärtus ei kuulu hüvitamisele. 61 Kehtetu - RT I 2001 21 114 72785 2001-04-01 62 Kaptenil lasub laeva üldjuhtimine, sealhulgas laeva navigeerimine, kõikide ohutu laevasõidu tagamiseks vajalike meetmete rakendamine, korra säilitamine laeval, kõige selle ärahoidmine, mis võiks olla kahjulik laevale, laeval olevatele inimestele ja lastile. Kapteni korraldused temale antud volituste piires kuuluvad vastuvaidlematus korras täitmisele kõigi laeval olevate isikute poolt. Kui laeval viibiva isiku tegevus on ohtlik laevale või laeval olevatele inimestele ja varale, on kaptenil õigus paigutada see isik eriruumi ja hoida teda seal kuni laeva saabumiseni esimesse Eesti sadamasse. Eriruumis ebaseadusliku kinnipidamise eest vastutab kapten seadusega kehtestatud korras. RT I 2011-02-23 1 123022011001 2011-09-01 63 Kehtetu - RT I 2000 35 221 71965 2000-05-15 64 Kehtetu - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 65 Kapten peab igast lapsesünni juhust laeval koostama akti kahe tunnistaja, ja kui laeval on arst või velsker, siis ka tema juuresolekul. Ka peab ta tegema vastava kande logiraamatusse. Kapteni koostatud akt ei asenda sünnitunnistust ja kuulub esitamisele perekonnaseisuametile sünnitunnistuse saamiseks. 66 Kapten on kohustatud võtma hoiule laeval viibiva isiku poolt koostatud testamendi, kui testamendi koostaja seda soovib, ning säilitama testamenti kuni selle üleandmiseni notarile või Eesti välisesinduse konsulaarametnikule; testamendi sisu peab ta hoidma saladuses. RT I 2016-03-10 2 110032016002 2016-03-20 Kapten peab koostama iga surmajuhtumi kohta laeval akti kahe tunnistaja, ja kui laeval on arst või velsker, siis ka tema juuresolekul. Samuti peab ta tegema sellekohase kande logiraamatusse. Surmaakti juurde lisatakse surnu laeval oleva vara loetelu. Kapten võtab tarvitusele abinõud surnu vara säilitamiseks. Jõudnud Eesti sadamasse, annab kapten surma kohta koostatud akti ja surnule kuulunud vara loetelu politseile, ning välisriigi sadamas, kus on Eesti konsulaarametnik, Eesti konsulaarametnikule ja rakendab abinõusid surnu matmiseks. Erandjuhtudel, kui laev peab avamerel viibima pikemat aega ja surnukeha ei ole võimalik säilitada, on kaptenil õigus matta surnu merre meretavade kohaselt, koostades selle kohta vastava akti ja tehes vastava kande logiraamatusse. RT I 2009 29 175 13186034 2009-07-01 67 Kapten on kohustatud, kui ta saab seda teha ohustamata oma laevaperet ja reisijaid: 1) abistama iga merehädalist; 2) minema nii kiiresti kui olukord võimaldab appi hädasolijatele, kui talle teatati, et need vajavad abi, ja kui sellist tegevust tema poolt võib reaalselt arvestada. Käesolevas paragrahvis tähendatud kohustuste täitmata jätmise eest kannab kapten seadusega kehtestatud vastutust. 68 Laeva või sellel olevaid inimesi või lasti ähvardava ohu korral, samuti muudel erijuhtudel on kaptenil õigus kutsuda kokku laevanõukogu. Laevanõukogu ei piira kapteni õigusi ja lõpliku otsuse teeb kapten. 69 Laeva toiduvarude, sealhulgas minimaalvarude lõppemisel on kaptenil õigus üldiseks jaotamiseks rekvireerida laeval olevatelt isikutelt vajalikul hulgal toiduaineid ja laeval olevat toiduks kõlblikku lasti. Rekvireerimise kohta koostatakse akt. Rekvireeritud toiduainete ja lasti maksumuse hüvitab laevaomanik. 70 Kui kapteni arvates ähvardab laeva paratamatu hukk, annab kapten pärast kõikide meetmete rakendamist reisijate päästmiseks laevaperele loa laevalt lahkuda. Kapten lahkub laevalt viimasena, võttes tarvitusele kõik temast sõltuvad abinõud logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu, antud merereisi kaartide, dokumentide ja väärtuste päästmiseks. 71 Kapten on kohustatud sõjaohu korral tarvitusele võtma kõik abinõud laeval asuvate inimeste päästmiseks ning laeva, seal olevate dokumentide, lasti ja muu vara hõivamise vältimiseks. 72 Kui kaptenil tekib merereisi ajal vältimatu vajadus raha järele reisi jätkamiseks, eriti aga laeva remondiks või laevapere ülalpidamiseks, on tal õigus, kui laevaomaniku korralduse saamiseks ei ole võimalusi või aega, müüa osa tema hoolde antud varast, mis ei ole hädavajalik reisi lõpetamiseks. Reisi jätkamiseks on kapten kohustatud valima sellise vahendite saamise viisi, mis toob kõige vähem kahju laevaomanikule ja lastiomanikule. Müüdud lasti maksumus tuleb tema omanikule välja maksta, välja arvatud juhud, kui esilekutsutud kahju langeb üldavarii tunnuste alla või kui müük toimus ainult lasti huvides. 73 Kui reisil viibival laeval leiab aset tegu, millele kohaldatakse Eesti karistusseadustikku, tagab kapten võimaluste piires sündmuskoha ja sündmusega seotud esemete puutumatuse. Kapten võib nõuda sündmuse asjaolude täpsustamiseks laeval olevatelt inimestelt seletusi ning anda olustiku puutumatuse tagamiseks korraldusi. Kapten dokumenteerib seletused, korraldused ja muud sündmusega seotud toimingud vabas vormis ning annab nimetatud dokumendid esimesel võimalusel üle prokuratuurile. Vajaduse korral võib kapten saata kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku ja kogutud materjalid Eestisse teise Eestis registreeritud laevaga. Kui laeval Eesti sadamas oleku ajal leiab aset tegu, millele kohaldatakse Eesti karistusseadustikku, on kapten kohustatud selle teo toimepannud isiku üle andma kohalikele võimudele. RT I 2011-02-23 1 123022011001 2011-09-01 4 Kehtetu - RT I 1997 77 1315 74185 1998-01-01 74 91 5 Kehtetu - RT I 1998 2 47 74536 1998-01-01 92 109 6 MERRE UPPUNUD VARA 110 Eesti territoriaal- või sisemerre või majandusvööndisse või laevatatavatesse sisevetesse uppunud vara (laevad ning nende riismed, seadmed ja last, sealhulgas ka randa ja leetseljakule heidetud laevad ning nende riismed, seadmed ja last) ülestõstmine ja veekogust eemaldamine toimub käesoleva peatüki sätete kohaselt. RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 Uppunud vara omanik on kohustatud uppunud varast viivitamata teatama politseiasutusele ja esitama vara kohta järgmised andmed: 1 uppunud vara omaniku nimi ja püsiv tegevuskoht; 2 uppunud vara asukoht; 3 uppunud vara suurus, tüüp ja konstruktsioon; 4 uppunud vara kahjustuste olemus ja suurus; 5 lasti liik, kogus ja ohtlikkus; 6 pardal olevate naftasaaduste, sealhulgas punkrikütuse ja määrdeainete liik ja kogus. RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 Politseiasutus edastab käesoleva paragrahvi teises lõigus nimetatud andmed ühe päeva jooksul pärast andmete saamist Transpordiametile ja Kaitseväele. RT I 2022-06-20 2 120062022002 2023-01-01 111 Uppunud vara omanik, kui ta kavatseb seda vara üles tõsta, peab sellest kirjalikult teatama Transpordiametile ja tõendama vara omandiõigust. Kooskõlastatult huvitatud ametkondadega määrab Transpordiamet asjaolusid arvesse võttes kindlaks vara ülestõstmise tähtaja ja teavitab sellest vara omanikku. Vara omanik esitab pärast ülestõstmise tähtaja määramist Transpordiametile taotluse uppunud vara ülestõstmistööde teostamise korra ja tööde tegija kooskõlastamiseks. Transpordiamet kooskõlastab ülestõstmistööde teostamise korra ja tööde tegija või teeb omapoolsed ettepanekud 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Enne ülestõstmistööde teostamise korra ja tööde tegija kooskõlastamist Transpordiameti poolt ei ole lubatud uppunud vara üles tõsta. Uppunud vara omanik peab tarvitusele võtma meetmed keskkonnaohu kõrvaldamiseks. Kui kaasneb oht saastada keskkonda, on politseiasutusel või Kaitseväel õigus enne vara ülestõstmist rakendada meetmeid keskkonnaohu kõrvaldamiseks. RT I 2022-06-20 2 120062022002 2023-01-01 112 Kui uppunud vara takistab üldkasutataval veeteel laevaliiklust, meretööndust või hüdrotehnilisi töid või ohustab inimeste elu või tervist või keskkonda või on randa või kaldale uhutud või ulatub osaliselt veest välja, on Transpordiametil õigus kooskõlastatult politseiasutusega või Kaitseväega määrata asjaolusid arvesse võttes kindlaks vara ülestõstmise tähtaeg ja teha uppunud vara omanikule ettekirjutus vara määratud tähtaja jooksul üles tõsta. Ettekirjutusest teavitab Transpordiamet uppunud vara omanikku. Uppunud vara omanik esitab 30 päeva jooksul pärast ettekirjutuse saamist Transpordiametile taotluse ülestõstmistööde teostamise korra ja tööde tegija kooskõlastamiseks. Transpordiamet kooskõlastab ülestõstmistööde teostamise korra ja tööde tegija või teeb omapoolsed ettepanekud 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Enne ülestõstmistööde teostamise korra ja tööde tegija kooskõlastamist Transpordiameti poolt ei ole lubatud uppunud vara üles tõsta. Uppunud vara omanik peab tarvitusele võtma meetmed keskkonnaohu kõrvaldamiseks. RT I 2022-06-20 2 120062022002 2023-01-01 Kui uppunud vara omanik ei ole teada, avaldab Transpordiamet teate uppunud vara ülestõstmise tähtaegade kohta väljaandes Teadaanded meremeestele, Transpordiameti veebilehel ja ühes üleriigilises ajalehes. RT I 2020-12-10 1 110122020001 2021-01-01 Kui sealjuures on teada uppunud laeva lipp, saadab Transpordiamet vastava teate ka Eesti Vabariigi Välisministeeriumile. Kui uppunud vara omanik ei ole Transpordiameti ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul vara üles tõstnud, on Transpordiametil õigus rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 3200 eurot ning juriidilisele isikule 32 000 eurot. Kui uppunud varal puudub omanik, on Transpordiametil õigus rakendada vajalikke meetmeid vara ülestõstmiseks, vajaduse korral aga selle hävitamiseks või muul viisil eemaldamiseks. RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 113 Transpordiamet võib uppunud vara omanikul keelata vara ülestõstmise omaniku või tema poolt valitud ülestõstmistööde tegija vahenditega, kui uppunud vara asub merealas, mille kohta Eesti seadustikuga on kehtestatud erikord. Sel juhul korraldab Transpordiamet vara ülestõstmise vara omaniku arvel. RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 Kui ülalnimetatud merealas uppunud varaga kaasneb oht saastada keskkonda, korraldab Kaitsevägi enne vara ülestõstmist keskkonnaohu kõrvaldamise. RT I 2022-06-20 2 120062022002 2023-01-01 114 Kui uppunud vara on üldkasutataval veeteel vahetult ohtlik laevaliiklusele, inimeste elule või tervisele või keskkonnale, peab uppunud vara omanik viivitamata korraldama uppunud vara ülestõstmise ja võtma tarvitusele meetmed ohu kõrvaldamiseks. Kui uppunud vara omanik ei täida kohustust oht viivitamata kõrvaldada, on Transpordiametil ja keskkonnaohu puhul politseiasutusel või Kaitseväel õigus rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. RT I 2022-06-20 2 120062022002 2023-01-01 115 Kehtetu - RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 116 Kehtetu - RT I 1998 23 321 74851 1998-07-01 117 Keeldumine uppunud või ülestõstetud varast ei vabasta selle omanikku kohustusest hüvitada Transpordiameti kulud ja kahjud juhtudel, mis on ette nähtud käesoleva koodeksi §-des 112, 113, 114 ja käesolevas paragrahvis. RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 118 Kehtetu - RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 118 1. ]]> Kultuuriväärtusega uppunud vara kaitse, uurimine ja ülestõstmine toimub muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 7 Kehtetu - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 119 129 8 Kehtetu - RT I 1998 30 409 74946 1998-07-01 130 178 9 Kehtetu - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 179 189 10 Kehtetu - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 190 196 11 Kehtetu - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 197 208 12 Kehtetu - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 209 216 13 Kehtetu - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 217 223 14 Kehtetu - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 224 263 15 Kehtetu - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 264 282 16 Kehtetu - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 283 290 17 Kehtetu - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 291 300 18 Kehtetu - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 301 303 19 Kehtetu - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 314 326 20 Kehtetu - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 327 340 21 Kehtetu - RT I 1998 30 409 74946 1998-07-01 341 346 22 Kehtetu - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 347 353 23 Kehtetu - RT I 2002 55 345 176309 2002-10-01 354 372 24 VASTUTUS RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 373 Veo ja pukseerimise ning muude teenuste osutamise eest ainult Eesti sadamate vahel või sadama akvatooriumil või väljumisega Eesti sadamast ja sisenemisega samasse sadamasse laevaga, millel puudub vastav õigus, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 374 Uppunud varast teatamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02 375 Käesoleva koodeksi §-des 373 ja 374 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Paragrahvides 373 ja 374 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus. RT I 2010-12-22 1 122122010001 2011-01-02