1) paragrahvi 421 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kriisiroll määratakse abipolitseinikule (edaspidi kriisirolliga abipolitseinik), kes annab nõusoleku abistada politseid enne kriisiolukorda, sealhulgas massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras, ja kriisiolukorra ajal (edaspidi kriisi lahendamine) ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.”;
2) paragrahvi 421 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal” sõnadega „kriisiülesandega ameti- või töökohal”;
3) paragrahvi 423 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui kriisirolliga abipolitseinik nimetatakse sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse kriisiülesandega ameti- või töökohaks, peatub tema kriisirolliga abipolitseiniku staatus. Staatuse peatumiseks esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile avalduse.”;
4) paragrahvi 423 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kriisirolliga abipolitseiniku staatus jätkub, kui isik vabastatakse kriisiülesandega ameti- või töökohalt või sõjaaja ametikohalt või tema ameti- või töökoht ei ole enam kriisiülesandega ameti- või töökoht. Staatuse jätkamiseks esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile avalduse.”.
]]>„§ 642. Riigi õigusabi osutamine kriisiolukorra ajal
(1) Advokatuuri püsiv kriisiülesanne on korraldada kriisiolukorra ajal käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kriisiülesande täitmist ning tagada see oma liikmete kaudu.
(2) Kriisiolukorraks käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses.
(3) Advokatuuri juhatus määrab püsiva kriisiülesande täitmiseks vajaliku arvu riigi õigusabi osutajaid ja nimetab kriisiolukorra ajal riigi õigusabi osutamise kohustusega isikud, kellele võib nimetatud kohustuse määrata kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõike 4 alusel kriisiülesandega töökohale määramisele kohaldatavas korras.
(4) Riigi õigusabi osutamine füüsilisele isikule kriisiolukorra ajal on püsiv kriisiülesanne, mida täidab riigi õigusabi seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud riigi õigusabi osutaja, kes on määratud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel.”.
]]>„(4) Kriisiolukorra ajal selle lahendamise eesmärgil alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamise otsus jõustub allakirjutamisel, kui selles ei sätestata hilisemat tähtpäeva.”.
]]>1) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:
„§ 381. Õhukvaliteedi taseme hindamine kriisiülesandena
(1) Käesolevas jaotises sätestatud õhukvaliteedi taseme hindamine on püsiv kriisiülesanne, mida täidab isik, kellega on sõlmitud käesoleva seaduse § 30 lõikes 5 nimetatud haldusleping.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.”;
2) paragrahvi 55 lõike 3 punktis 5 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 131 lõike 8” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõike 9”;
3) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8. peatükk
Riiklik ja haldusjärelevalve”;
4) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 2261 järgmises sõnastuses:
„§ 2261. Haldusjärelevalve kriisiülesande täitmise üle
(1) Käesoleva seaduse §-s 381 sätestatud kriisiülesande täitmiseks valmistumise üle teeb haldusjärelevalvet § 30 lõikes 5 nimetatud halduslepingus määratud asutus.
(2) Käesoleva seaduse §-s 381 sätestatud kriisiülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teeb haldusjärelevalvet Kliimaministeerium.
(3) Kliimaministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud järelevalve tegemisel:
1) teha ettekirjutuse kriisiülesande õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks;
2) rakendada ettekirjutuse täitmiseks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 172 lõikes 6 nimetatud sunnivahendeid.”.
1) paragrahvi 1 lõikes 4 asendatakse sõna „riigikaitseseaduse” sõnadega „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse”;
2) paragrahvi 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesolevat seadust ei kohaldata autoveole, mida tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel riigikaitselise kriisiolukorra ajal kriisiülesande või kodanikukohustuse täitmiseks.”;
3) paragrahvi 36 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) mida kasutatakse päästesündmuse lahendamiseks, kriisiolukorra ajal, sealhulgas sõidukit, mida kasutatakse mitteärilisel humanitaarabi veol;”.
]]>1) paragrahvi 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld ei kehti, kui teabele juurdepääsu piiratakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 70 lõike 1 alusel.”;
3) seadust täiendatakse §-ga 584 järgmises sõnastuses:
„§ 584. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alusel
(1) Käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktide 6–62 ja § 35 lõike 2 punkti 5 kehtetuks muutumisest arvates jääb nende punktide alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele juurdepääsu piirang kehtima vastavalt teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise ajal kehtinud nõuetele, kui teabele juurdepääsu piirangu kehtestamise põhjus püsib.
(2) Käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktide 6–62 ja § 35 lõike 2 punkti 5 kehtetuks muutumisest arvates võib teabevaldaja tunnistada selle teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 130 sätestatud alusel ja tähtajaks, kui teabele juurdepääsu piirangu kehtestamise põhjus püsib.”.
]]>1) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kriisiolukorra ajal võib vaba ametikoha tähtajaliselt täita ilma konkursita, kui konkursi korraldamine ei ole olukorra kiireloomulisuse tõttu võimalik ja kui ametikoha täitmine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”;
2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kriisiolukorra ajal on ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus määratud ajaks ametisse nimetatud isiku nõusolekul tema teenistustähtaja lõppemisel pikendada teenistustähtaega, kui kriisiolukorrast tingituna ei ole võimalik ametikohta täita ja kui ametikoha täitmine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Tähtaega võib pikendada kuni 90 kalendripäeva kriisiolukorra lõppemisest arvates.”;
3) paragrahvi 83 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses viibimise ajaks;”;
4) paragrahvi 83 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) kes viibib aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses.”.
]]>1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Eesti Panga püsivad kriisiülesanded on:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud ülesanded;
2) Eesti Panga hallatavate maksesüsteemide toimimise tagamine;
3) finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine, sealhulgas finantskriiside lahendamisel osalemine;
4) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesannete täitmine.”;
2) paragrahvi 112 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest arvates. Julgeolekukontrolli tegeva asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli tegemise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine. Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.”.
]]>1) seadustikus asendatakse sõna „riigikaitseobjekt” sõnadega „alaliselt või ajutiselt kaitstav olulise tähtsusega objekt” vastavas käändes;
2) paragrahvi 97 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 4” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 15”;
3) paragrahvi 97 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 9 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ta haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määranud.”;
4) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutajate püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
5) paragrahvi 115 lõikes 11 asendatakse sõna „hädaolukorra” sõnaga „kriisiolukorra”;
6) paragrahvi 130 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:
„(14) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 97 lõikes 81 sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>1) paragrahvi 211 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on:”;
2) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab püsivat kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
3) paragrahvi 601 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Üliväikest eraldatud võrku ei või rajada piirkonda, kus tarbija on elutähtsa teenuse osutaja või alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja.”;
4) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 211 lõikes 2 sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 464 järgmises sõnastuses:
„464) ringhäälinguvõrgu teenus on ringhäälinguvõrgu kaudu osutatav üldkasutatav elektroonilise side teenus, millega tehakse avalikkusele kättesaadavaks meediateenus;”;
2) paragrahvi 211 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 211. Raadiosageduste haldamine ja kasutamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal”;
3) paragrahvi 211 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal” tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra ajal”;
4) paragrahvi 87 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Teenuse osutaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktides 2, 13 ja 18 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja vastava teenuse puhul.”;
5) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
6) seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses:
„§ 881. Riigisisene rändlusteenus
(1) Riigisisene rändlusteenus on rändlusteenus, millega elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendil Eestis kasutada mobiiltelefoniteenust oma mobiilsidevõrgus.
(2) Riigisisese rändlusteenuse võib võtta kasutusele Vabariigi Valitsuse otsusel erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kui on tekkinud mobiilsidevõrgu taristu pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutamisel.
(3) Riigisisese rändlusteenuse osutamise lõpetamise korralduse annab Vabariigi Valitsus kohe, kui erakorraline seisukord või sõjaseisukord lõpeb või riigisisese rändlusteenuse osutamine pole enam vajalik.
(4) Riigisisese rändlusteenuse osutamisel lähtub elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja järgmisest:
1) võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendile minimaalselt vajalikus ulatuses juurdepääsu oma mobiilsidevõrgule juurdepääsuvõrgu tasandil ja vajaduse korral kogu riigi territooriumi ulatuses;
2) vajaduse korral rakendab kõne- ja andmesideliikluse või sidevõrgu haldamise meetmeid, mis on vajalikud teenuse toimepidevuse võimaldamiseks ulatuses, milles see on tehniliselt võimalik selleks lisakulusid tegemata;
3) võimaldab riigisisese rändlusteenuse kasutamisel tehniliselt võimalikus ja optimaalses ulatuses vähemalt 4G võrgus toimivat mobiilset kõnet, SMS-lühisõnumiteenust ja mobiilset andmesideteenust.
(5) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendile riigisisese rändlusteenuse kasutamist tasuta.
(6) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale hüvitatakse riigisisese rändlusteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud kulud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 162 ette nähtud õiglase hüvitise maksmise korda järgides.
(7) Riigisisese rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomise riist- ja tarkvara maksumus ning nende hoolduskulud hüvitatakse elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Justiits- ja Digiministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. Nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;
7) paragrahvis 903 asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 21 punktis 2” tekstiosaga „Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 4”;
8) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus ettekirjutusega nõuda, et sideettevõtja piiraks lõppkasutajale sideteenuse osutamist või sidevõrgule juurdepääsu, kui teenuse osutamine või juurdepääs kahjustab avalikku korda ähvardava olulise ohu väljaselgitamist või tõrjumist.”;
9) seaduse 91. peatükki täiendatakse §-ga 1006 järgmises sõnastuses:
„§ 1006. Riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse tagamiseks asutatud riigi sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium, püsiv kriisiülesanne
(1) Riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse tagamiseks asutatud riigi sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium, püsiv kriisiülesanne on tagada kriitilise tähtsusega side, mereraadioside ja operatiivraadioside teenuse toimimine vastavalt käesoleva seaduse §-des 1003–1005 sätestatud nõuetele ja teenuse osutamise lepinguga võetud kohustustele.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”;
10) paragrahvi 1051 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse §-s 131” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 93”;
11) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 87 lõikes 41 ja §-s 1006 sätestatud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Inspektsiooni püsivad kriisiülesanded on:
1) järelevalve tegemine elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse üle kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 167 lõike 1 punkti 1 kohaselt;
2) finantskriisi lahendamine käesoleva seaduse § 2 lõike 3 kohaselt;
3) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses kriisiolukorraks valmistumine ning kriisiolukorra lahendamisel osalemine ja sellega seonduvate ülesannete täitmine.”;
2) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Juhatus otsustab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel Inspektsioonile antud korralduse täitmise.”;
3) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Juhatuse liige ei vastuta kahju eest, mis tekib käesoleva seaduse § 18 lõikes 21 nimetatud korralduse seaduspärase täitmisega.”;
4) paragrahvi 54 lõige 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(47) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele ning Riigikantseleile on lubatud, kui see on vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures need asutused või isikud peavad hoidma järelevalvelise informatsiooni konfidentsiaalsust käesoleva seaduse § 34 kohaselt.”;
5) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Inspektsioon ei vastuta kahju eest, mis tekib käesoleva seaduse § 18 lõikes 21 nimetatud korralduse seaduspärase täitmisega.”.
]]>„(5) Kui Andmekaitse Inspektsiooni juhi volitused on lõppenud enne tähtaja lõppu, tuleb julgeolekukontroll Andmekaitse Inspektsiooni juhi kandidaadi suhtes teha kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli tegeva asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli tegemise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.”.
]]>1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „riigikaitseseaduse” sõnadega „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse”;
2) paragrahvi 94 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktis 8” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 3”;
3) seadust täiendatakse §-ga 97 järgmises sõnastuses:
„§ 97. Elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne
(1) Käesoleva seaduse § 94 lõikes 31 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.
(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>1) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 21 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks õigus kohaldada korrakaitseseaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;
3) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Isiku õigust tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatava sõnumi saladusele on lubatud julgeolekuasutusel piirata käesolevas paragrahvis ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 72 sätestatud juhul.”;
4) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Julgeolekuasutus võib piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele käesolevas paragrahvis ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 73 sätestatud juhul.”.
]]>1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) tagab vajaduse korral alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara valve;”;
2) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaitseliitu võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.”;
3) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kaitseliidu püsivad kriisiülesanded on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ja 7 nimetatud ülesanded.”;
5) paragrahvi 8 lõigetes 4–6 asendatakse sõna „tegevliige” sõnaga „liige” vastavas käändes;
6) paragrahvi 17 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni” tekstiosaga „eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra”;
7) paragrahvi 17 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kui keskkogu, keskjuhatuse ja vanematekogu valitud liikme volitused lõpevad eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal, pikenevad volitused automaatselt kuni järgmiste valimisteni. Valimised peavad toimuma kuue kuu jooksul arvates eriolukorra või riigikaitselise kriisiolukorra lõppemisest.”;
8) paragrahvi 25 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Noorliiget ei või kaasata:
1) käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 7 ja 8 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse;
2) käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud riiklikku järelevalvesse;
3) käesoleva seaduse § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse.”;
9) paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Toetajaliige võib osaleda käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisel ning lõike 2 alusel riiklikus järelevalves, samuti Kaitseliidu kriisiülesande täitmisel.”;
10) paragrahvi 27 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel valitud auliiget võib kaasata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis toimub ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta päästesündmuse või kriisiolukorra lahendamise eesmärgil.”;
11) paragrahvi 33 lõikes 1 ja § 57 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete” tekstiosaga „lõike 2 alusel riiklikus järelevalves”;
12) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel võib kasutada kaasava korrakaitseorgani erivahendeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.”;
13) paragrahvi 57 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesande” tekstiosaga „lõike 2 alusel riiklikus järelevalves”;
14) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaitseliidu liikmel, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, on vigastada saamise, haigestumise või hukkumise korral õigus ainult §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele.”;
15) paragrahvi 58 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kaitseliidu liikmele, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, või lõike 31 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata Kaitseväe ülesande täitmisse, kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse §-des 193–196 sätestatud tagatisi.”;
16) paragrahvi 59 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise Kaitseliit.
(2) Käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamisel tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise kaasav ametiasutus.”;
17) paragrahvi 60 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel või lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise Kaitseliit.”;
18) paragrahvi 60 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, või lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamisel korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise kaasav ametiasutus.”;
19) paragrahvi 60 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 60 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel, lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja lõike 31 punkti 2 alusel õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisel hindab Kaitseliidu liikme terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud arst, et tuvastada püsiv töövõimetus ning meditsiiniline seos püsiva töövõimetuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel.”;
21) paragrahvi 60 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, tuvastab seose töövõime ulatuse ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 491 sätestatud korras.”;
22) paragrahvi 601 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Püsiv töövõimetus käesoleva seaduse tähenduses on rohkem kui 182 järjestikuse kalendripäeva jooksul esinev oluline funktsioonihäire, mis on tekkinud Kaitseliidu liikmena käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel või lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, või lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel.”;
23) paragrahvi 61 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Kui Kaitseliidu liige kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui tal tuvastatakse selle käigus teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu ajutine töövõimetus või osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 6–11 sätestatud ulatuses ja korras.”;
24) paragrahvi 61 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(51) Kui Kaitseliidu liige kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui ta selle käigus hukkub teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 1, 2 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.”;
25) paragrahvi 64 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) Kaitseliidu koosseisus, kaasatuna käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil;”;
26) paragrahvi 64 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras hüvitatakse ravikulu ka Kaitseliidu liikmele, kui ta kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui ta selle käigus haigestub teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel.”;
27) paragrahvi 67 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib Kaitseliidu liikmele, kes osaleb Kaitseliidu koosseisus kriisiolukorra lahendamisel korrakaitseseaduse § 821 lõike 2 punkti 2 alusel, maksta tasu.”;
28) paragrahvi 68 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ning lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisel” tekstiosaga „, lõike 2 alusel riiklikus järelevalves ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel”;
29) paragrahvi 79 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 1–4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete” tekstiosaga „alusel riiklikus järelevalves”.
]]>1) seaduses asendatakse sõnad „riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister” sõnadega „sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister” vastavas käändes;
2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös käesolevas seaduses ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud korras;”;
3) paragrahvi 3 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Kaitseväge võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.”;
4) paragrahvi 3 lõiked 12–3 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 37 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks, relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil koguda ja töödelda:”;
6) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil kogutud teavet;”;
7) paragrahvi 37 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks, relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks ning teabe kogumisel kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:”;
8) paragrahvi 37 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„2) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil Eesti Vabariigi territooriumil isikuid küsitleda, kaasata isikut salajasse koostöösse, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid, sealhulgas teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali ning kasutada variisikut;
3) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 73 sätestatud juhul ja viisil Eesti Vabariigi territooriumil isikuid varjatult jälgida.”;
9) paragrahvi 37 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul teabe töötlemisel ei koguta ega töödelda teavet Eesti kodaniku kohta, välja arvatud isiku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil.”;
10) paragrahvi 37 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktis 2 nimetatud viisil võivad teavet koguda üksnes Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksused.”;
11) paragrahvi 37 lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kaitseväeluure teostamisel, relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil kogub ja töötleb Kaitsevägi teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik kaitseväeluure teostamise või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega seotud ülesande täitmiseks, lähtudes järgmistest põhimõtetest:”;
12) paragrahvi 37 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kaitsevägi kasutab ainult kaitseväeluure teostamise, relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud viisil teabe kogumise ülesande täitmisega seotud vajalikke abinõusid ja õigusi. Mitme võimaliku abinõu olemasolu korral kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi võimalikult vähe kahjustab. Kasutada võib abinõu, mis ei kahjusta isiku põhiõigusi ülemäära võrreldes Kaitseväe taotletava eesmärgiga.”;
13) paragrahvi 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise ülesande täitmiseks.”;
14) paragrahvi 371 lõige 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(44) Kaitsevägi teavitab Kaitsepolitseiametit viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 42 punktis 3 nimetatud toimingu tegemise otsusest, välja arvatud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 73 sätestatud juhul.”;
15) paragrahvi 371 lõigetes 62 ja 7 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 875 alusel” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 164 alusel”;
16) paragrahvi 372 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise ülesande täitmiseks.”;
17) paragrahvi 373 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise ülesande täitmiseks.”;
18) paragrahvi 43 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 2, § 371 lõike 42 punktis 3, §-s 415 ja § 541 lõike 2 punktis 2 ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 72 lõikes 2 ja § 73 lõikes 2 sätestatud viisil kogutud teabe dokumenteerib Kaitsevägi teabetoimikutes.”;
19) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Jõu kasutamine käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseväe poolt füüsilise jõu, erivahendi, relva, lahingutehnika või muu Kaitseväe kasutuses oleva võime kasutamine riigi sõjalise kaitse ja julgeoleku tagamise eesmärgil või Kaitseväe ülesannete täitmisel rahvusvahelises sõjalises koostöös.”;
20) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 140–142 nimetatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osaledes võib Kaitsevägi teenistusülesande täitmisel kasutada jõudu vastavalt käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 44 sätestatule:
1) enda või teise inimese vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
2) Kaitseväe või koos Kaitseväega rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate relvajõudude valduses olevate objektide vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
3) rahu ja julgeoleku säilitamiseks ja taastamiseks ning muude Kaitseväele antud ülesannete täitmiseks.”;
21) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kollektiivse enesekaitse operatsioonil osaledes lähtub Kaitsevägi jõu kasutamisel välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri, rahvusvahelise organisatsiooni ja asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud piirangutest.”;
22) paragrahv 481 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 481. Füüsilise jõu ja erivahendite kasutamine demineerimistöödel
Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 41 ja 42 sätestatud ülesannete täitmisel võib Kaitsevägi kasutada füüsilist jõudu ja erivahendeid päästeseaduse §-s 241 ettenähtud alusel ja korras ning korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;
23) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) käesoleva seaduse § 3 lõike 11 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel;”;
24) paragrahvi 49 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2”.
]]>1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Politseiametniku või päästeteenistuja ametikohale nimetatud isik vabastatakse sõjaaja ametikohalt, välja arvatud juhul, kui:
1) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 108 lõike 3 kohaselt on selgunud, et isikut ei ole võimalik tema sõjaaja ametikohal asendada, ning asutuste juhid või nende volitatud isikud lepivad kokku, et isikut ei vabastata sõjaaja ametikohalt;
2) isik on Kaitseliidu tegevliige.”;
2) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „töökoha” tekstiosaga „, kriisiülesandega ameti- või töökoha”;
3) paragrahvi 261 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni” sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra ja demobilisatsiooni”;
4) paragrahvi 37 lõikes 7 ja § 391 lõikes 1 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse ning mobilisatsiooni” sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni”;
5) paragrahvi 391 lõikes 3 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra aja võrra” sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra ja demobilisatsiooni aja võrra ning mobilisatsiooni korral kuni demobilisatsiooni väljakuulutamiseni kulgenud aja võrra”;
6) paragrahvi 46 lõigetes 3–4, § 541 pealkirjas ja lõikes 1 ning § 761 lõikes 1 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni” sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud sõjaseisukorra”;
7) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud sõjaseisukorra ajal ajateenistuse kestuse pikendamise korral makstakse ajateenijale ajateenistuses viibitud lisapäevade eest toetust enne riigikaitselist kriisiolukorda, välja arvatud sõjaseisukorda, määratud toetuse kahekordses ulatuses.”;
8) paragrahvi 59 lõikes 21 ja §-s 2241 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni” sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra”;
9) paragrahvi 59 lõikes 4 ning § 60 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni” sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra”;
10) paragrahvi 70 lõike 3 punktis 11 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 sätestatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikohale”;
11) paragrahvi 70 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Lisaõppekogunemisele ei kutsuta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele reservis olevat isikut, kes töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal, välja arvatud juhul, kui isiku töökohustuse täitmist on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 108 lõike 4 alusel, lähtudes lõike 11 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest, tähtajaliselt piiratud.”;
12) paragrahvi 76 lõike 1 punktis 9, § 79 lõike 1 punktis 4 ja § 807 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikohale”;
13) paragrahvi 76 lõike 3 punktis 4 asendatakse tekstiosa „ameti- või töökohal, mis on riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoht, ning isiku reservteenistuses viibimise tõttu võib olla oluliselt mõjutatud tööandja riigikaitseülesande täitmine” tekstiosaga „kriisiülesandega ameti- või töökohal ning isiku reservteenistuses viibimise tõttu võib olla oluliselt mõjutatud tööandja püsiva kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmine”;
14) paragrahvi 761 lõikes 2 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamist” sõnadega „riigikaitselist kriisiolukorda, välja arvatud sõjaseisukorda,”;
15) paragrahvis 809 asendatakse läbivalt tekstiosa „eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra” sõnadega „eriolukorra ning riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni”;
16) paragrahvi 8011 lõike 1 punkt 3 ja § 15611 lõike 2 punkt 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„3) töötamine kriisiülesandega ameti- või töökohal, välja arvatud juhul, kui isiku töökohustuse täitmist on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 108 lõike 4 alusel, lähtudes lõike 11 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest, tähtajaliselt piiratud;”;
17) paragrahvi 93 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha” sõnadega „ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõusolekul”;
18) paragrahvi 93 lõikes 3 asendatakse sõnad „seisukohta arvesse võttes” sõnaga „nõusolekul”;
19) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) päästesündmuse lahendamisel;”;
20) paragrahvi 104 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
21) seaduse 91. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„91. peatükk
Kaitseväeteenistuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal”;
22) seaduse 91. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1. jagu
Kaitseväekohustuse täitmine riigikaitselise kriisiolukorra ajal”;
23) paragrahvi 1561 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni” tekstiosaga „Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra”;
24) paragrahvi 1562 lõigetes 2 ja 3 ning § 1564 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni” tekstiosaga „Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra ja demobilisatsiooni”;
25) paragrahvi 1564 lõikes 2 asendatakse sõnad „Kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni” sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni”;
26) paragrahvi 1564 lõikes 4 asendatakse sõnad „Kaitsevalmiduse kõrgendamine ning sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamine” sõnadega „Riigikaitseline kriisiolukord”;
27) paragrahvi 15610 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 23 lõike 4” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 32 lõike 5”;
28) paragrahvi 15611 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna „punktides” tekstiosaga „3,”;
29) paragrahvi 2261 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra” sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud demobilisatsiooni”.
]]>„(2) Elektroonilise päringu tasu maksmisest on vabastatud isik enda ja teda volitanud isiku kohta päringu tegemise korral, käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 ja § 20 lõike 1 punktides 3–11 ja 13 nimetatud isikud, hankijad riigihangete seaduse § 5 tähenduses riigihangete seaduse §-s 95 sätestatud kõrvaldamise aluste kontrollimise korral ning elutähtsa teenuse osutajad kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 85 sätestatud isiku taustakontrolli tegemisel.”.
]]>1) paragrahvi 81 lõiget 7 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) väärteo korral erakorralise või sõjaseisukorra ajaks.”;
2) paragrahvi 82 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) väärteo korral erakorralise või sõjaseisukorra ajaks, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.”;
3) paragrahv 261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 261. Asja sundkasutusse andmise ja asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine ning selle takistamine eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal
(1) Asja sundkasutusse andmise või asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal –
karistatakse rahalise karistusega.
(2) Asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise takistamise eest eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal –
karistatakse rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”.
1) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 1” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 8”;
2) paragrahvi 7 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse kütusevaru või reservvõimsuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul vastavalt elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kehtestatud nõuetele.”;
3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
4) paragrahvi 28 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 7 lõikes 32 sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>1) paragrahvi 108 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamiseks koostatakse plaan vastavalt kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele.”;
2) paragrahvi 113 täiendatakse pärast tekstiosa „32,” tekstiosaga „44,”.
]]>„91. peatükk
EELARVELISTE VAHENDITE KORRALDUSE ERISUSED ERAKORRALISE JA SÕJASEISUKORRA AJAL
§ 521. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarveliste vahendite korraldamisega seotud erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
(1) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu anda valla- või linnavalitsusele volituse muuta volikogus kinnitatud valla- või linnaeelarves väljaminekute liigendust kuni 25 protsendi ulatuses aasta eelarves ettenähtud väljaminekute kogusummast.
(2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu anda valla- või linnavalitsusele rahavoogude juhtimise eesmärgil õiguse laenu võtta volikogu otsuseta või anda laenu võtmisel valla- või linnavalitsusele õiguse eelarveaastaks määratud piirmäära ületada ilma volikogu eelneva heakskiiduta.
§ 522. Maksete peatamine okupeeritud aladel
(1) Olukorras, kus välisriik on kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi ulatuslikus osas okupeerinud, võib rahandusminister peatada kohaliku omavalitsuse üksusele edasiantavate maksude ning tasandusfondi ja toetusfondi vahendite ülekanded.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib oma haldusterritooriumi osalise või täieliku okupatsiooni korral otsustada peatada okupeeritud aladele enda eelarveliste maksete ja toetusfondi vahendite ülekanded.”.
]]>1) paragrahvi 6 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Omavalitsusüksuse ülesanne on tagada kriisideks valmisolek vastavalt kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele ning selle alusel kehtestatud õigusaktidele.”;
3) seadust täiendatakse 62. peatükiga järgmises sõnastuses:
„62. peatükk
KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSEGA SEOTUD ERISUSED ERAKORRALISE JA SÕJASEISUKORRA AJAL
§ 536. Kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete volitamise, volikogu kokkukutsumise ja hääletamisega seotud erisused
(1) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu volitada kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmise valla- või linnavalitsusele, kohaldamata käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 3, 5 ja 8 sätestatud volikogu ainupädevuse piiranguid, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 521 sätestatut.
(2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib põhjendatud juhtudel jätta volikogu kokkukutsumisel kohaldamata käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 sätestatud nõuded istungist etteteatamise aja või istungi materjalide eelneva teatavakstegemise kohta. Istungi kutse teatavaks tegemise ja istungi toimumise vahele peab jääma mõistlik aeg, mis võimaldab volikogu liikmetel volikogu istungile koguneda.
(3) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei pea kohaliku omavalitsuse volikogu järgima käesoleva seaduse § 45 lõikes 5 sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.”.
]]>„(6) Kui Riigikohtu esimehe volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Riigikohtu esimehe kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine. Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.”.
]]>1) paragrahvid 161, 162 ja 61 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 62 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alusel eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal keelatud.”;
3) paragrahvi 63 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) erakorralise ja sõjaseisukorra ajal alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile ja riigikaitselisele ehitisele lähemal kui 500 meetrit;”;
4) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-dega 821–824 järgmises sõnastuses:
„§ 821. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine riiklikku järelevalvesse
(1) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata riiklikku järelevalvesse juhul ja nii kaua, kui korrakaitseorgan ei saa ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ohtu ennetada, välja selgitada või tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ning kaasaval korrakaitseorganil puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks.
(2) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata järgmiste riikliku järelevalve ülesannete täitmisse:
1) päästesündmuse lahendamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral ja demineerimistöö;
2) kriisiolukorra lahendamine;
3) liikluse korraldamine ja reguleerimine ning turvalisuse tagamine, sealhulgas kriisiolukorra ajal;
4) riigipiiri valvamine;
5) politsei ja piirivalve seaduses ning selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide valvamine;
6) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsmine;
7) ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmine;
8) riigivastaste, avaliku rahu vastaste ja üldohtlike süütegude toimepanemise ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine ning korrarikkumise kõrvaldamine;
9) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine.
(3) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige on allutatud ülesande täitmise eest vastutavale korrakaitseorgani ametnikule või käsuõigusega ülemale või juhile, kes saab korraldusi korrakaitseorganilt.
(4) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige võib kohaldada riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi juhul, kui ta kaasatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega.
(5) Kui käesoleva seaduse § 823 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti, võib riiklikku järelevalvesse riikliku järelevalve meetmete kohaldamise volitusega kaasatud kaitseväelane või Kaitseliidu liige käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada käesoleva seaduse §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–4, §-des 38, 41, 42 ja 44, § 45 lõigetes 1 ja 5 ning §-des 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud erimeetmeid.
(6) Kaitseväelane ja Kaitseliidu liige võib käesoleva seaduse § 45 lõikes 5 sätestatud erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal.
(7) Kui käesoleva seaduse § 823 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti, võib riiklikku järelevalvesse vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasatud kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige kanda ja kasutada kaasava korrakaitseorgani erivahendit ning sõjaväerelva, sealhulgas sõjarelva, ja lahingumoona relvaseaduse tähenduses.
§ 822. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused
(1) Riiklikku järelevalvesse võib riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasata kaitseväelast ja Kaitseliidu tegevliiget, kes on läbinud kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppe ja omandanud selle tulemusena asjaomase ülesande täitmiseks ning selle raames riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (edaspidi õpiväljundid).
(2) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige peab kandma vormiriietust koos eritunnusega. Riiklikus järelevalves kasutatav Kaitseväe või Kaitseliidu sõiduk tähistatakse eritunnusega.
(3) Ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul võib korrakaitseorgani loal loobuda vormiriietuse kandmisest ja eritunnuse kasutamisest.
§ 823. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustamine ning lõpetamine
(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustab:
1) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui Kaitsevägi kaasatakse ilma korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta;
2) Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik, kui Kaitseliit kaasatakse ilma korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta;
3) Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul, kui Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud otsusest teavitatakse viivitamata Riigikogu juhatust ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest.
(3) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustamisel määratakse muu hulgas:
1) kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete koguarv või selle ülempiir igal ajal;
2) kaasamise tähtaeg;
3) lubatud riikliku järelevalve meetmed, relvad ja erivahendid, kui need erinevad käesoleva seaduse § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust.
(4) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata kuni 30 päevaks otsuse tegemise päevast arvates. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa, järgides käesolevas seaduses kaasamise kohta sätestatud tingimusi ja korda.
(5) Kui jätkuv Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine takistaks märkimisväärselt Kaitseväe või Kaitseliidu põhiülesannete täitmist, võib kaasamise otsustanud organ kaasamise enne tähtaega lõpetada, teavitades sellest enne korrakaitseorganit.
§ 824. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise kord
(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise korras sätestatakse:
1) riiklikku järelevalvesse kaasamise taotlemise ja otsustamise täpsem kord;
2) riiklikku järelevalvesse kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvuse küsimused;
3) kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppe kord, õpiväljundite kirjeldus või õppekava;
4) eritunnuse kirjeldus ja eritunnuse kasutamise nõuded;
5) riiklikku järelevalvesse kaasamisega kaasneva kulu hüvitamise kord.”.
1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Eestis asutatud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, välja arvatud juhul, kui tema Eestis tehtud maksed või Eestis tehtud sularaha väljamaksed moodustavad vähem kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul ei ole tal Eestis maksete toimimisele olulist mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval ka asjaomases krediidiasutuses või filiaalis maksekontot omavate klientide arvu ja kaasatud hoiuste mahtu.”;
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
3) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.
(5) Kriisiolukorra ajal pakub elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal makseteenuseid vähemalt ulatuses, mis vastab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatule. Elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal, kes osutab sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmise teenust, peab kriisiolukorra ajal tagama teenuse toimimise sõltumata sellest, kas sularaha välja võttev isik on selle krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse filiaali klient või mitte.”;
5) paragrahvi 824 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Krediidiasutusele ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud küberturvalisuse tagamise nõudeid.”;
6) paragrahvi 871 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kriisiolukorra ajal, kui elektroonilise side võrgu toimimist, kaardipõhise maksetehingu vastuvõtmist või selle tehingu töötlemist võimaldava infosüsteemi häire teeb võimatuks kaardipõhise maksetehingu tegemise või takistab seda oluliselt, peavad krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal võimaldama võrguühenduseta kaardipõhise maksetehingu tegemist vastavalt Eesti Panga määratud tingimustele.”;
7) paragrahvi 924 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui krediidiasutus on elutähtsa teenuse osutaja kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83 lõike 1 tähenduses, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud teavitusega täidetuks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83 lõike 11 punktis 2 sätestatud elutähtsa teenuse osutaja kohustus teavitada tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist. Kui kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmus ei liigitu tõsiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendiks, kohaldatakse sündmusest teavitamisele nimetatud seaduses ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõudeid.”.
]]>1) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatakse käesolevat seadustikku, arvestades käesoleva seadustiku 142. peatükis sätestatud erandeid.”;
2) paragrahvi 63 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Julgeolekuasutuste seaduse ning erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise kriminaalmenetluses otsustab riigi peaprokurör, arvestades käesoleva seadustiku § 1261 lõikes 2 ja § 1267 lõikes 2 nimetatud piiranguid.”;
3) paragrahvi 1262 lõike 10 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „üksnes” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses,”;
4) seadustikku täiendatakse 142. peatükiga järgmises sõnastuses:
„142. peatükk
ERAKORRALISE JA SÕJASEISUKORRA AJAL MENETLUSTOIMINGUTE TEGEMISE NING KOHTUMENETLUSE ERANDID
§ 38211. Isiku kahtlustatavana kinnipidamine
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni tema kohtu alla andmiseni, kuid mitte üle 96 tunni.
(2) Kahtlustatava kinnipidamise kohta erakorralise või sõjaseisukorra ajal koostab uurimisasutus kinnipidamisprotokolli ja teatab kinnipidamisest esimesel võimalusel prokuratuurile. Kinnipidamisprotokolli sisu tehakse kahtlustatavale teatavaks.
§ 38212. Vahistamine
(1) Kui prokuratuur veendub erakorralise või sõjaseisukorra ajal isiku vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja tagab, et eeluurimiskohtunikul oleks kahtlustatavat võimalik küsitleda ja kahtlustataval kohtunikule vahetult avaldada oma seisukoht vahistamistaotluse kohta.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb põhjendustega vahistamismäärus vormistada seitsme päeva jooksul määruse tegemisest arvates.
(3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei või täisealine kahtlustatav ega süüdistatav olla kohtueelses menetluses vahistatud üle ühe aasta.
(4) Isiku vahistamisel annab eeluurimiskohtunik kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamiseks loa kuni kuueks kuuks. Nimetatud tähtaega võib eeluurimiskohtunik pikendada prokuratuuri põhistatud taotluse alusel korraga kuni kuue kuu võrra.
§ 38213. Kaitsja osavõtt
(1) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal Eesti Advokatuur ei nimeta kaitsjat kuue tunni jooksul menetleja määruse saamisest arvates või ei saa kaitsja 48 tunni jooksul menetleja juurde kutsumisest arvates asuda kaitseülesandeid täitma, on lubatud kohtueelse menetluse toimingud kahtlustatava suhtes teha kaitsja osavõtuta.
(2) Kriminaaltoimiku tutvustamisel käesoleva seadustiku § 224 järgi tuleb kahtlustatavale tema soovil kaitsja tagada.
(3) Kohtumenetluses on erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kaitsja osavõtt kohustuslik:
1) esimese astme kuriteo üldmenetluses;
2) kokkuleppemenetluse läbirääkimistel või kui kaitsja läbirääkimistel ei osalenud, siis kohtuistungil, kus arutatakse kokkulepet;
3) lühimenetluses, kui süüdistatav, kes kohtu hinnangul on võimeline end ise adekvaatselt kaitsma, ei ole kaitsjast loobunud;
4) teise astme kuriteo üldmenetluses, kui süüdistatav, kes kohtu hinnangul on võimeline end ise adekvaatselt kaitsma, ei ole kaitsjast loobunud;
5) kassatsioonimenetluses.
§ 38214. Kuriteoteatele vastamine
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on uurimisasutus või prokuratuur kohustatud kuriteoteate esitajale teatama kriminaalmenetluse alustamata jätmisest käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 või 2 kohaselt 30 päeva jooksul kuriteoteate saamisest arvates.
(2) Füüsilisest isikust kannatanule saadetakse 30 päeva jooksul kuriteoteate kättesaamisest arvates taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus kuriteoteate kättesaamise kohta. Kinnitust ei ole vaja saata, kui sama tähtaja jooksul teatatakse kannatanule kriminaalmenetluse alustamata jätmisest või kannatanu kutsutakse menetlustoimingule.
§ 38215. Jälitustoiminguks loa andmise vormistamine
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal vormistatakse käesoleva seadustiku § 1264 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kirjalik luba 48 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates.
§ 38216. Jälitustoimingust teavitamine
(1) Kui jälitustoimingu tegemise loa tähtaeg lõpeb või mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, teavitab jälitusasutus isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud, nelja kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist.
(2) Käesoleva seadustiku § 12613 lõikes 6 nimetatud teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise või selle pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust nelja kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist.
(3) Isikul, keda teavitati jälitustoimingust enne erakorralist või sõjaseisukorda, võimaldatakse soovi korral tutvuda jälitustoiminguga kogutud andmetega nelja kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, välja arvatud juhul, kui tutvumine on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtumenetluse läbiviimiseks.
§ 38217. Tõlkimine
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib tõlgi ülesannet täita ka kriminaalmenetluse muu subjekt.
(2) Menetleja võib otsustada, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal jäetakse dokument, mis ei ole eestikeelne, eesti keelde tõlkimata.
(3) Kui prokuratuur või kohus peab vajalikuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendi tõlkimist, laseb ta dokumendi suuliselt või kirjalikult eesti keelde tõlkida.
§ 38218. Muul eesmärgil kogutud daktüloskopeerimisel, näokujutise ja häälenäidise võtmisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete ning arhiivi kantud andmete kasutamine kriminaalmenetluses kohtuekspertiisi tagamiseks
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seadustiku § 992 lõiget 2.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib käesoleva seadustiku § 992 lõikes 1 nimetatud toimingu teha ka prokuratuuri loal.
§ 38219. Kriminaalasja arutamise peatamine maakohtus ja ringkonnakohtus
(1) Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal oma määrusega peatada kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise või kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise, kui asja arutamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu.
(2) Kohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud menetluse, kui peatamise aluseks olev asjaolu on ära langenud.
§ 38220. Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise peatamine
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohus oma määrusega menetlusse võetud kriminaalasja läbivaatamise peatada, kui asja läbivaatamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu.
(2) Riigikohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud menetluse, kui peatamise aluseks olev asjaolu on ära langenud.
(3) Kriminaalasja läbivaatamise peatamise korral katkeb käesoleva seadustiku § 363 lõikes 7 sätestatud menetlustähtaja kulgemine ja menetluse uuendamisel algab tähtaja kulgemine uuesti.
§ 38221. Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramise tähtaeg
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib prokuratuur taotleda kohtult süüdimõistva kohtuotsuse või kohtumääruse viivitamata täitmisele pööramist, kui kohtulahendi hilisem täitmine on raskendatud või võimatu või viivitamatu täitmine on vajalik riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu kiireks tõrjumiseks.
(2) Kohus lahendab kohtulahendi viivitamata täitmisele pööramise taotluse oma määrusega kirjalikus menetluses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust saab vaidlustada üksnes süüdimõistva otsuse peale edasi kaevates.”.
]]>1) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse”;
2) paragrahvi 41 lõike 4 ja § 281 lõike 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 38 lõike 13 punktis 3” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83 lõike 4 punktis 3”;
3) paragrahvi 174 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutuse” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutuse või ametiasutuse”.
]]>1) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja ei saa käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist enne isiku töölevõtmist või tegevusloa väljastamist kriisiolukorra tõttu kontrollida ning kui isiku töölevõtmisega või tegevusloa väljastamisega viivitamine takistaks otseselt kriisiolukorra lahendamist või inimeste elu ja tervise kaitsmist vahetu ohu korral, võib isiku tööle võtta või tegevusloa väljastada, kui isik on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse selle kohta, et tal puuduvad lõigetes 1–2 nimetatud piirangud lastega töötamiseks. Sellisel juhul on lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja kohustatud kontrollima käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist viivitamata pärast seda takistanud asjaolude äralangemist või vahetu ohu tõrjumist.
(32) Kriisiolukord käesoleva seaduse tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses.”;
2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt lastekaitsetööd kohaliku omavalitsuse üksuses, hindab lastekaitsetöötaja lapse abivajadust käesoleva paragrahvi alusel, lähtudes nendest meetmetest, mida on kriisiolukorraga kaasnevaid asjaolusid arvestades võimalik lapse abistamiseks kohaldada.”.
]]>1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister” sõnadega „sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister”;
2) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse sõna „riigikaitseseaduse” sõnadega „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse”;
3) paragrahvi 72 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kaitsevägi võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal anda korraldusi lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi puutumatus, valvamine ja kaitsmine.”;
4) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 78 järgmises sõnastuses:
„§ 78. Lennundusjulgestuse osutaja püsiv kriisiülesanne
(1) Elutähtsat teenust osutava lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingu alusel julgestuskontrolli tagava lennundusjulgestuse osutaja püsiv kriisiülesanne on tagada teenuse osutamine vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ja lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingule.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”;
5) paragrahvi 462 lõikes 5 ja § 601 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „hädaolukorra” sõnaga „kriisiolukorra”;
6) seaduse 83. peatükki täiendatakse §-ga 5041 järgmises sõnastuses:
„§ 5041. Maapealse teenindaja püsiv kriisiülesanne
(1) Elutähtsat teenust osutavale lennuvälja käitlejale maapealse teeninduse lepingu alusel nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas loetletud maapealse käitluse teenuseid, välja arvatud toitlustusteenust, osutava maapealse teenindaja püsiv kriisiülesanne on tagada teenuse osutamine vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ja maapealse teeninduse lepingule.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”;
7) paragrahv 588 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 589 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 6” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 1”;
9) paragrahvi 589 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 5” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 10”;
10) paragrahvi 589 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
11) paragrahvi 601 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 78 lõikes 1, § 5041 lõikes 1 ja § 589 lõikes 3 sätestatud kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>1) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) kriisiolukorra ajal korrakaitseorgani poolt riiklikku järelevalvesse kaasatud reguleerija Kaitseväest või Kaitseliidust;”;
2) paragrahvi 99 lõike 5 punktis 1 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse 4. peatüki” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse 16. peatüki”;
3) paragrahvi 1906 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) veoautoga on täidetud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses kriisiülesannet või kriisiülesande täitmiseks vajalikku kodanikukohustust.”.
]]>1) paragrahvi 171 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 2” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 11”;
2) paragrahvi 171 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
3) paragrahvi 22 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 2” tekstiosaga „Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 11”;
4) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 152 järgmises sõnastuses:
„(152) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
5) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:
„(17) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust osutava isiku püsiv kriisiülesanne on tagada võrgu toimimine vastavalt kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuetele.”;
6) paragrahvi 262 lõigetes 21 ja 41 ning § 263 lõikes 2 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon” sõnadega „asjaomane asutus” vastavas käändes;
7) paragrahvi 292 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti julgeolekupoliitika alustest” sõnaga „julgeolekustrateegiast”;
8) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 171 lõikes 22 ning § 22 lõigetes 152 ja 17 sätestatud kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:
„15) pangatähtede käitluse seadmete haldamine.”;
2) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Pangatähtede ja müntide töötlemine käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tähenduses on pangatähtede ja müntide lugemine, sortimine, pakendamine ja arvestuse pidamine ning sularaha- või makseautomaatide kassettide täitmine.
(7) Pangatähtede käitluse seadmete haldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 15 tähenduses on Euroopa Keskpanga kinnitatud sularaha käitlemise registris olevate seadmete omamine, monitoorimine, riistvaralise ja tarkvaralise toimekindluse tagamine ning sularaha- või makseautomaatide kassettide sularaha- või makseautomaatidesse paigaldamise korraldamine.”;
3) paragrahvi 41 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 41. Makseteenuste hulgast välistatud teenuseid osutava isiku kohustused”;
4) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:
„(5) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 3, 14 ja 15 nimetatud teenust, on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 17 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui ta osutab teenuseid sama lõike punktis 12 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ning Eesti Panga hinnangul on isikul maksete toimimisele oluline mõju.
(6) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 9 nimetatud teenust, on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 12 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui ta osutab teenuseid sama lõike punktis 17 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ning Eesti Panga hinnangul on isikul maksete toimimisele oluline mõju.
(7) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
5) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
„§ 71. Makseasutus ja e-raha asutus elutähtsa teenuse osutajana
(1) Makseasutus või e-raha asutus või välisriigi makseasutuse või välisriigi e-raha asutuse filiaal Eestis on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui tema Eestis tehtud maksed või sularaha väljamaksed moodustavad rohkem kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul on tal Eestis maksete toimimisele oluline mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval ka asjaomases makseasutuses või e-raha asutuses maksekontot omavate klientide arvu.
(2) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
6) paragrahvi 636 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Kui makseasutus või e-raha asutus on elutähtsa teenuse osutaja kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83 lõike 1 tähenduses, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud teavitusega täidetuks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83 lõike 11 punktis 2 sätestatud elutähtsa teenuse osutaja kohustus teavitada tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist. Kui kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmus ei liigitu tõsiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendiks, kohaldatakse sündmusest teavitamisele nimetatud seaduses ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõudeid.”;
7) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 41 lõikes 8 ja § 71 lõikes 3 sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>1) paragrahvi 29 punktis 461 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 411 lõikes 1” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 85 lõikes 1”;
2) paragrahvi 29 punktid 53–55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„53) Kaitseressursside Ametile kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kutsealuse ja asendusteenistuja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve korraldamiseks ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud kriisiülesande määramiseks ja täitmise tagamiseks ning kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku töökohustuse nõuete kontrollimiseks;
531) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel ühekordse kriisiülesande andmiseks ja teatavaks tegemiseks, asja sundkasutusse võtmiseks ja sundvõõrandamiseks ning nende teatavaks tegemiseks, samuti nende täitmise tagamiseks ja järelevalve teostamiseks;
54) Kaitseväele kaitseväeteenistuse seaduses nimetatud reservis oleva isiku kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve teostamiseks, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel kodanikukohustuse rakendamiseks, selle täitmise tagamiseks ja järelevalve teostamiseks, ning Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud kaitseväeluure teostamiseks;
55) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 15 alusel ühekordse kriisiülesande või § 115 alusel isikule kodanikukohustuse panemise otsustamiseks;”;
3) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 68 järgmises sõnastuses:
„68) Välisministeeriumile välisriikide esindustes töötanud või töötavate isikute töötamise andmete kohta.”.
]]>„(7) Kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras, sealhulgas loodusõnnetus, katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ning kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses, ning kui kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimalda tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust meditsiiniseadmetega, võib Ravimiamet ajutiselt lubada erandeid meditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemise nõuete, meditsiiniseadme kliiniliste uuringute ja in vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringute nõuete, meditsiiniseadme ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet sellises olukorras piirata meditsiiniseadme reklaami, kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervise kaitseks.”.
]]>„(4) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb edastatud programmi salvestisi säilitada erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni.”.
]]>1) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Jäämurdeteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on tagada jäämurdeperioodil jäämurdmine enda teeninduspiirkonnas vastavalt Transpordiametiga sõlmitud lepingule.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”;
2) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud püsiva kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>1) paragrahvi 13 lõikes 8 asendatakse sõnad „eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra” sõnaga „kriisiolukorra”;
2) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 26. Nakkushaiguste leviku tõkestamine kriisiolukorra ajal
Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kriisiolukorra ajal rakendatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.”;
3) paragrahvi 28 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 452 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Terviseamet võib kaasata olukorras, mis on seotud tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorraga, oma ülesannete täitmisse korrakaitseorgani juhul ja nii kaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. Korrakaitseorgani kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus.”.
]]>„(4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet ohvriabiteenuste korraldamisel teha ajutiselt teenuste sisu puudutavaid erandeid, kui see on vajalik eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ohvriabiteenuste osutamiseks.”.
]]>„§ 141. Perehüvitiste taotlemise ja maksmise erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole vaja perehüvitise saaja vahetamiseks esitada käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud teise vanema nõusolekut, kui see ei ole erakorralise või sõjaseisukorra tõttu võimalik.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on perehüvitiste taotlemise ja saamise õigus ka last tegelikult kasvataval isikul.
(3) Kui erakorralise või sõjaseisukorra tõttu on täitemenetlus või pankrotimenetlus peatatud, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega täitemenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi suuruse, mis ei sõltu võlgniku makstud elatisest.”.
]]>„§ 31. Politsei ülesannete täitmisse kaasamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib avaliku korra kaitsesse kaasata vanglateenistuse ametnikke juhul ja nii kaua, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ohtu ennetada, välja selgitada, tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ning ülesannet ei ole võimalik täita täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult.
(2) Vanglateenistuse kaasamine on lubatav juhul, kui see ei takista oluliselt vanglateenistuse ametnike teenistuskohustuste täitmist. Vanglateenistuse ametnike esmane ülesanne on täita neile pandud teenistuskohustusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud vanglateenistuse ametnikul on politseiametniku volitused.
(4) Täpsemad Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded, mille täitmisse võib vanglateenistuse ametnikke kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(5) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata politsei ülesannete täitmisse ning selle raames riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.”;
2) paragrahvi 721 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „hädaolukorra lahendamise”.
]]>„Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada isiku puude raskusastme kestust, kui puude raskusastme tuvastamine on kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik puudega inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast tingitud ümberkorralduse vajadus on ära langenud.”.
]]>1) paragrahvi 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) lahendab taotlusi peatada erakonna tegevus või töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevus;”;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) lahendab taotlusi kontrollida erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse, riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmise ja heakskiitmise lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse vastavust põhiseadusele, seadusele ja välislepingule või tunnistab need otsused kehtetuks.”;
3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal otsustab erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse peatamise kolleegium.”;
4) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal lahendab kohus § 6 lõikes 1 nimetatud taotluse pärast nõuetekohase taotluse saamist viivitamata.”;
5) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3. peatükk
KAEBUSED RIIGIKOGU, RIIGIKOGU JUHATUSE, VABARIIGI PRESIDENDI JA VABARIIGI VALITSUSE OTSUSTE PEALE NING TAOTLUSED RIIGIKOGU, VABARIIGI PRESIDENDI JA VABARIIGI VALITSUSE OTSUSTE TÜHISTAMISEKS”;
6) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 16. Kaebus Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse otsuse peale”;
7) paragrahvi 16 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Õiguskantsler ja kohus võivad esitada Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra kehtestamise või lõpetamise, eriolukorra väljakuulutamise või lõpetamise otsus, Riigikogu erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise või lõpetamise otsus, Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsus ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses kriisiolukorra lõpetamata jätmine ja kriisiolukorra ajal vastu võetud Vabariigi Valitsuse üldkorraldused.”;
8) paragrahvi 18 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Õiguskantsler ja kohus võivad esitada Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus.”;
9) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 20. Kaebuse ja taotluse sisu- ja vorminõuded
(1) Kaebus ja taotlus esitatakse põhistatult ning selles märgitakse:
1) andmed kaebuse või taotluse esitaja kohta;
2) andmed vaidlustatava otsuse kohta;
3) selgelt väljendatud taotlus;
4) kuidas vaidlustatav otsus rikub kaebuse esitaja õigusi.
(2) Lisaks lõikes 1 nimetatule märgitakse taotluses põhiseaduse sätted või põhimõtted või seaduse sätted, millele vaidlustatav Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsus ei vasta.
(3) Kaebuse ja taotluse allkirjastab esitaja ning sellele lisatakse vaidlustatava otsuse tekst ja muud kaebuse või taotluse aluseks olevad dokumendid.”;
10) paragrahvi 201 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 201. Puuduste kõrvaldamine ning kaebuse ja taotluse tagastamine läbivaatamatult
(1) Kui kaebus või taotlus ei vasta §-s 20 sätestatud nõuetele ja selles on kõrvaldatavaid puudusi, annab Riigikohus kaebuse või taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui kaebuse või taotluse esitaja ei ole määratud tähtpäevaks puudusi kõrvaldanud, tagastab Riigikohus kaebuse või taotluse läbivaatamatult selle esitajale.
(2) Kaebus ja taotlus tagastatakse läbivaatamatult selle esitajale, kui selle läbivaatamine ei kuulu Riigikohtu pädevusse.”;
11) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Menetlusosalised kaebuse ja taotluse läbivaatamisel Riigikohtus on kaebuse või taotluse esitaja ja otsuse teinud organ.”;
12) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kohtuotsuse või -määruse alusel algatatud menetluses on taotluse läbivaatamisel menetlusosalised kohtuvaidluse menetlusosalised ja otsuse teinud organ.”;
13) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kohus lahendab kaebuse Riigikogu, Riigikogu juhatuse, Vabariigi Valitsuse või Vabariigi Presidendi otsuse peale ja taotluse Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Vabariigi Presidendi otsuse tühistamiseks viivitamata pärast nõuetekohase kaebuse või taotluse saamist.”;
14) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsuse peale esitatud kaebuse ja Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsuse tühistamise taotluse läbivaatamisel tekib kohtul põhjendatud kahtlus asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses, uuendab kohus määrusega menetluse, kaasates asja läbivaatamisse menetlusosalistena ka § 10 lõikes 1 nimetatud isikud.
(2) Menetluse uuendamise korral lahendab kohus lõikes 1 nimetatud kaebuse ja taotluse üheaegselt asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrollimisega § 13 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul pärast menetluse uuendamist.”;
15) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) jätta kaebus või taotlus rahuldamata.”;
16) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5. peatükk
ERAKONNA TEGEVUSE PEATAMINE JA LÕPETAMINE NING TÖÖTAJATE JA TÖÖANDJATE ÜHINGU TEGEVUSE PEATAMINE”;
17) seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:
„§ 321. Taotlus peatada erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu tegevus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
Vabariigi Valitsus võib esitada erakorralise või sõjaseisukorra ajal Riigikohtule taotluse peatada erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevus, kui see on vajalik olukorra lahendamiseks.”;
18) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Menetlusosalised erakonna tegevuse peatamise või lõpetamise või töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse peatamise taotluse läbivaatamisel Riigikohtus on Vabariigi Valitsus ja erakond, kelle tegevuse peatamist või lõpetamist taotletakse, või töötajate ja tööandjate ühing või selle liit, kelle tegevuse peatamist taotletakse.
(2) Lõikes 1 nimetatud menetlusest võib arvamuse andmise õigusega osa võtta õiguskantsler.”;
19) paragrahvis 34 ja § 35 lõikes 1 asendatakse sõnad „erakonna tegevuse lõpetamise taotluse” sõnadega „erakonna tegevuse peatamise või lõpetamise või töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse peatamise taotluse”;
20) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Asja lahendamisel võib Riigikohus:
1) otsustada erakonna tegevuse lõpetamise;
2) otsustada erakonna või töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse peatamise erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni;
3) jätta Vabariigi Valitsuse taotluse rahuldamata.”;
21) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Lõike 1 punktide 1 ja 2 kohasest otsusest tuleb viivitamata asjaosalisi teavitada.”.
]]>1) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Päästeamet võib sõlmida juriidilise isikuga tsiviilõigusliku lepingu Päästeameti tegevuses osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks.”;
3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kriisiolukorraks valmistumine ning selle lahendamine kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel;”;
4) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) tegutsemine elanikkonnakaitse tegevuste eest vastutava asutusena ja elanikkonnakaitse tegevuste koordineerimine;”;
5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata Päästeameti ülesannete täitmisse ning selle raames riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.”;
6) seaduse 61. peatükk tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „osaleb” sõnaga „elanikkonnakaitses,”;
8) paragrahvi 34 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud ennetustööl osalevad isikud”;
9) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 38. Vabatahtliku päästja väljaõpe, osalemine elanikkonnakaitses, päästetööl ja ennetustööl ning kohaldatavad meetmed
(1) Vabatahtliku päästja väljaõpet korraldab Päästeamet.
(2) Vabatahtliku päästja väljaõpe jaguneb päästetöö väljaõppeks ja elanikkonnakaitse väljaõppeks, mis on kaheastmelised:
1) esimese astme väljaõppes omandatakse vabatahtliku päästja tööks vajalikud päästealase ennetustöö, päästetöö ja elanikkonnakaitse algteadmised ja oskused;
2) teise astme väljaõppes omandatakse vabatahtliku päästja iseseisvaks ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused.
(3) Esimese astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt osaleda päästealasel ennetustööl.
(4) Esimese astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos temaga:
1) osaleda päästetööl;
2) osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel;
3) siseneda päästetööks valdusesse ning vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi;
4) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(5) Elanikkonnakaitse esimese astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos temaga, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi:
1) siseneda valdusesse ning vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, et tagada isiku varjumine või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta;
2) peatada sõiduk korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, et tagada isiku varjumine või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta;
3) tuvastada varjumiskohta või evakuatsioonikohta siseneva ning sealt väljuva isiku isikusamasus korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras;
4) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta sisenevat isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et teha kindlaks, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud;
5) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta siseneva isikuga kaasas olevat asja vaatlemise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et teha kindlaks, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine on keelatud;
6) pidada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kinni isik vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks, kusjuures kinnipeetud isik antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile.
(6) Vabatahtlikul päästjal on õigus võtta korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras hoiule käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4 ja 5 nimetatud kontrolli käigus leitud ese või aine, millega isik võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud. Eseme või aine hoiule võtmine dokumenteeritakse ja ese või aine antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile.
(7) Vabatahtlikul päästjal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud asjaoludel isiku kinnipidamisel kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, kui isiku kinnipidamine ning isiku tegevuse tõkestamine vabatahtliku päästja suulise korraldusega ei ole võimalik või õigel ajal võimalik.
(8) Päästetöö teise astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel iseseisvalt:
1) osaleda päästetööl;
2) siseneda päästetööks valdusesse ning vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi;
3) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(9) Elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel iseseisvalt osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel ning kasutada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–6 sätestatud õiguseid.”;
10) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „peavad” tekstiosaga „elanikkonnakaitses,”;
11) paragrahvi 421 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kriisiroll määratakse abidemineerijale (edaspidi kriisirolliga abidemineerija), kes annab nõusoleku abistada Päästeametit demineerimistööl enne kriisiolukorda ja kriisiolukorra ajal (edaspidi koos kriisiajal) ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.”;
12) paragrahvi 423 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui kriisirolliga abidemineerija arvatakse Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu või ta asub tööle püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse kriisiülesandega ameti- või töökohaks, peatatakse tema kriisirolliga abidemineerija staatus.”;
13) paragrahvi 423 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kriisirolliga abidemineerija staatus jätkub, kui isik vabastatakse püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohalt, tema ameti- või töökohta ei loeta enam püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohaks või ta arvatakse välja Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisust.”;
14) paragrahvid 45 ja 46 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 45. Ulatusliku või pikaajalise päästetöö ja demineerimistööga ning kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamine
(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tekitatud kulu, välja arvatud saamata jäänud tulu, hüvitatakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras.
(2) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu juriidilisele isikule hüvitamise ning vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 46. Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimistööl ning kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalemise tasu maksmine
(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule makstakse päästetööl, demineerimistööl või elanikkonnakaitses osaletud aja eest tasu, milleks eraldatakse Päästeametile eelarvevahendid riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras.
(2) Vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osaletud aja eest kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;
15) paragrahv 49 tunnistatakse kehtetuks.
]]>„(5) Päästeteenistuja puhkuse võib ilma tema nõusolekuta katkestada, kui ta kutsutakse teenistusse tagasi kriisiolukorra tõttu.”.
]]>1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „korras” sõnadega „ja alustel”;
2) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Avalikku reisijatevedu teostava raudtee-ettevõtja püsiv kriisiülesanne on korraldada teenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega või liinivedu korraldav pädev asutus avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”;
3) paragrahv 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 61. Elutähtsa teenuse osutaja ja püsiv kriisiülesanne
(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
4) seadust täiendatakse §-ga 811 järgmises sõnastuses:
㤠811. Raudtee kasutamise piirangud
(1) Vabariigi Valitsus võib piirata avaliku raudtee kasutamist, kui seda on vaja põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib ajutiselt piirata raudteeveoettevõtjate juurdepääsu raudteeinfrastruktuurile, piirata oluliselt raudteeliiklust või selle ajutiselt sulgeda ja nõuda liiklusgraafiku muutmist ulatuses, mis on vajalik kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju ja saamata jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangud võivad mõjutada piiriülest raudteeliiklust, teavitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja teisi raudteeinfrastruktuuriettevõtjaid, kelle raudteevõrgustikku ja -liiklust see häire võib mõjutada, ning teisi asjassepuutuvate riikide läbilaskevõime jaotamise organeid.”;
5) paragrahvi 143 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 ja § 61 lõikes 2 sätestatud püsiva kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>„§ 621. Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise erisused kriisiolukorra ajal
(1) Kui kriisiolukorra tõttu ei ole võimalik esitada töövõimetuslehte elektroonilisel kujul, esitatakse see paberil. Tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja edastab töövõimetuslehe koos oma kannetega Tervisekassale 14 kalendripäeva jooksul selle saamise päevast arvates.
(2) Kriisiolukord käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses.
(3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 53 lõikes 5 nimetatud tähtaega.”.
]]>1) paragrahvi 15 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras, sealhulgas loodusõnnetus, katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ning kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses, ning kui kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimalda tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust ravimitega, võib Ravimiamet ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi väljakirjutamise nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet sellises olukorras piirata ravimireklaami või lubada erandeid selle tegemiseks, kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervise kaitseks.”;
2) paragrahvi 21 lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kriisiolukorra ajal kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel;”;
3) paragrahvi 26 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kelle kaudu tagatakse ravimite hulgimüük ravimitega katkematu varustatuse tagamiseks ja tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra, eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal ja kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Ravimiamet teinud ettepaneku, on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 14 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.”;
4) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja püsiv kriisiülesanne on osutada ravimitega varustamise elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
5) paragrahvi 29 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 14”;
6) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud üldapteegi püsiv kriisiülesanne on osutada ravimitega varustamise elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
7) seadust täiendatakse §-ga 1021 järgmises sõnastuses:
„§ 1021. Riiklik järelevalve kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 26 lõikes 15 ja § 29 lõikes 15 sätestatud püsiva kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>1) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Riigisaladust sisaldavat valdkonna arengukava ei esitata Riigikogule arutamiseks. Enne sellise arengukava või selle muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele esitatakse eelnõu arvamuse andmiseks Riigikogu riigikaitsekomisjonile ja vajaduse korral ka teisele asjaomasele komisjonile.”;
2) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pärast riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise otsuse heakskiitmist, sealhulgas selle lahendamiseks erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamist, või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõu ja otsustada vajaduse korral selle rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist tehtavate kulude kogumaht ei tohi ületada kümmet protsenti jooksva aasta riigieelarve kulu mahust. Kui riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõuga nähakse ette seaduses sätestatud toetus- või tasumäärade muutmine, esitatakse riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõuga samal ajal asjakohase seaduse muutmise eelnõu.”;
3) paragrahvi 45 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kriisiolukord või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmine;”;
4) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas selle lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal sellega seonduvate ülesannete täitmiseks, või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu ja otsustada vajaduse korral selle rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni.”;
5) paragrahvi 64 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) riigi toimimine tsiviilkriisi lahendamiseks;”;
6) paragrahvi 64 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kui riigikaitselise kriisiolukorra ajal on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid olukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib Vabariigi Valitsus määrata riigieelarve ja käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud isikute väljamaksete tingimused.”;
7) paragrahvi 65 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kriisiolukorra ajal võib Rahandusministeerium kaasata Eesti Panga riigi rahavoo juhtimisse, sealhulgas käesoleva seaduse § 70 lõigetes 3 ja 4 nimetatud toimingutesse.”;
8) paragrahvi 66 lõiget 5, § 70 lõiget 5 ja § 72 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „Vabariigi Valitsus” sõnadega „või tema volitatud minister”;
9) paragrahvi 72 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kriisiolukorra ajal võib Rahandusministeerium kaasata stabiliseerimisreservi haldamisse Eesti Panga.”.
]]>„(101) Kriisiolukorra ajal on hankijal õigus kriisiolukorra lahendamisega seotud hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohaldada käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda.”.
]]>1) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigikogu juhatuse otsusel või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettepaneku alusel võib väljaspool käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud töö ajagraafikut toimuda Riigikogu täiendav istung.
(2) Täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem.
(3) Riigikogu esimees kutsub Riigikogu täiendava istungi kokku viivitamata, kui Vabariigi Valitsus või Vabariigi President on esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja erakorraline seisukord või pikendada erakorralist seisukorda või kui Vabariigi President on esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon.
(4) Riigikogu esimehe teade Riigikogu liikmetele täiendava istungi toimumise kohta avaldatakse viivitamata, muutmata kujul ja tasuta üleriigilise levikuga massiteabevahendis. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib Riigikogu esimees täiendava istungi kokkukutsumisest teatada Riigikogu liikmetele muul viisil.”;
2) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riigikogu esimehe teade Riigikogu liikmetele erakorralise istungjärgu toimumise kohta avaldatakse viivitamata, muutmata kujul ja tasuta üleriigilise levikuga massiteabevahendis. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib Riigikogu esimees erakorralise istungjärgu kokkukutsumisest teatada Riigikogu liikmetele muul viisil.”;
3) paragrahvi 56 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „väljakuulutamine” tekstiosaga „või selle pikendamine”;
4) paragrahvi 56 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „kaitsevalmiduse kõrgendamisega seotud otsus” tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra heakskiitmisega seotud otsus”;
5) paragrahvi 56 lõiget 1 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:
„61) otsuse-eelnõu, mis on seotud Eesti Vabariigi või muu riigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmisega ja mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel;
62) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 62 lõikes 2 nimetatud isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldvolituse alusel otsustatud põhiõigusi ja -vabadusi piirava meetme heakskiitmisega seotud otsuse-eelnõu, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel;”;
6) seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses:
„§ 1171. Sõjaseisukorra ajal põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused
(1) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 62 lõike 2 alusel otsustatud piirava meetme heakskiitmise Riigikogu otsuse eelnõu esitab Vabariigi Valitsus. Muudatusettepanekuid Vabariigi Valitsuse otsusega kehtestatud põhiõiguste ja -vabaduste piiramise mõne meetme või kõikide meetmete heaks kiitmata jätmiseks võib otsuse-eelnõu kohta esitada juhtivkomisjon.
(2) Otsuse-eelnõu arutatakse ühel lugemisel.
(3) Juhtivkomisjon teeb ettepaneku otsuse-eelnõu Riigikogu istungi päevakorda võtmiseks esimesel võimalusel.
(4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekandega peaminister või tema volitusel mõni teine valitsusliige ja juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse.
(5) Eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Pärast läbirääkimiste lõpetamist pannakse eelnõu lõpphääletusele.”;
7) paragrahvi 118 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 118. Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud ning riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmisega või heaks kiitmata jätmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused
(1) Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud ning riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmisega või heaks kiitmata jätmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu arutatakse ühel lugemisel.”;
8) paragrahvi 118 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Riigikaitsekomisjon hindab vähemalt iga kolme kuu järel riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamisest arvates selle jätkumise põhjendatust ja esitab riigikaitselise kriisiolukorra põhjustanud asjaolude äralangemisel riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmise lõpetamise Riigikogu otsuse eelnõu.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisele kohaldatakse lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatut. Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekandega riigikaitsekomisjoni esindaja ja peaminister või tema volitusel mõni teine valitsusliige. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse.”;
9) seadust täiendatakse §-ga 1552 järgmises sõnastuses:
„§ 1552. Kaitseväe juhataja kandidaadi ettekanne
(1) Enne kui riigikaitsekomisjon annab Vabariigi Valitsusele nõusoleku Kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks, esineb Kaitseväe juhataja kandidaat Riigikogus ettekandega. Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu juhatusele sellekohase taotluse, milles märgib esinemise soovitava aja ja kestuse.
(2) Esinemisele kohaldatakse § 155 lõigetes 3–5 sätestatut.”.
]]>„(6) Kui riigikontrolöri volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll riigikontrolöri kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine. Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.”.
]]>1) paragrahvi 96 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib ajutiselt keelata isiku viibimise piiriveekogul, sisemerel või selle jääl isiku elu või tervist ähvardava ohu väljaselgitamiseks, ennetamiseks või tõrjumiseks või piirirežiimi rikkumise ennetamiseks.”;
2) paragrahvi 96 lõikest 7 jäetakse välja tekstiosa „riigikaitseseaduse tähenduses”;
3) paragrahvi 910 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses.”;
4) paragrahvi 910 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesolevas seaduses massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta sätestatut võib kohaldada ka kriisiolukorra ajal.”;
5) paragrahvi 11 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Politsei- ja Piirivalveametil on kriisiolukorra ajal õigus kontrollida ning keelata Eesti kodaniku lahkumist Eestist, kui tema suhtes kehtib kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel kehtestatud Eestist lahkumise keeld või piirang.”;
6) paragrahvi 141 lõikes 5 asendatakse sõna „riigikaitseseadust” sõnadega „kriisiolukorra ja riigikaitse seadust”.
]]>1) paragrahvi 7 pealkiri, sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
㤠7. Kriisiolukorra ja riigikaitse riigisaladus
Kriisiolukorra ja riigikaitse riigisaladus on:
1) tsiviilkriisiks ja riigikaitseks valmistumist, selle juhtimist ja tegevust käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;”;
2) paragrahvi 8 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 9 punktis 3 asendatakse sõna „hädaolukord” sõnaga „kriisiolukord” vastavas käändes;
4) paragrahvi 10 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud objektid, ja avaliku korra tagamiseks alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valve- ja häiresüsteeme ning kaitsemeetmeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 20 aastaks;”;
5) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 4, § 23 lõike 3 punktis 4 ja § 52 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile” sõnadega „asjaomasele ministeeriumile ja Riigikantseleile”;
6) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 301 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal ja lisaõppekogunemisele kutsumise korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes teostada julgeolekukontrolli tema nõusolekuta.”;
8) paragrahvi 33 lõike 4 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) julgeolekukontrolli teostamiseks ei ole kolme kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest esitamisest olnud võimalik juurdepääsuloa taotlejaga vestlust läbi viia eriolukorrast või riigikaitselisest kriisiolukorrast tulenevatel põhjustel;”;
9) paragrahvi 38 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „töötlevat üksust, Kaitsepolitseiametit ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni” sõnadega „töötlevat üksust ja Kaitsepolitseiametit”;
10) seadust täiendatakse §-ga 582 järgmises sõnastuses:
„§ 582. Üleminekusäte kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse rakendamisel
Enne 2026. aasta 1. oktoobrit käesoleva seaduse § 8 punkti 8 ja § 9 punkti 3 alusel salastatud teave jääb riigisaladuseks vastavalt salastamise ajal kehtinud nõuetele.”.
]]>1) paragrahvi 9 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra kehtestamise ja lõpetamise ning eriolukorra väljakuulutamise ja lõpetamise otsus, Riigikogu erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsus, Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus, Riigikogu riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmise ja heaks kiitmata jätmise otsus, Riigikogu põhiõigusi ja -vabadusi piirava meetme heakskiitmise ja heaks kiitmata jätmise otsus, samuti kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldamiseks antud haldusakt esitatakse avaldamiseks viivitamata.”;
2) paragrahvi 9 lõiked 22 ja 62 tunnistatakse kehtetuks.
]]>1) paragrahvi 11 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Vallasasja, välja arvatud väärtpaberi valitsemise võib üle anda ajutiselt või alaliselt ühelt riigivara valitsejalt teisele täidesaatva riigivõimu asutusele, kui vallasasi on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
(4) Kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste valitsemist kriisiolukorra ajal ühelt riigivara valitsejalt teisele üle ei anta. Kui kriisiolukorra lahendamiseks on vaja kinnisasja või selle osa kasutada teisel täidesaatva riigivõimu asutusel, võib kinnisasja kasutuse ajutiselt üle võtta.”;
2) paragrahvi 12 lõiked 7–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmine ning ajutisse kasutusse võtmine otsustatakse kriisiolukorra ajal riigivara valitseja või volitatud asutuse ja riigivara üleandmist või ajutist kasutust taotleva täidesaatva riigivõimu asutuse omavahelisel kokkuleppel.
(71) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud vara valdajal on õigus keelduda vara üleandmisest või ajutisse kasutusse andmisest, kui taotletav vara on vajalik tema ülesannete täitmiseks ning vara kasutusele puudub alternatiiv või vara on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks.
(72) Vabariigi Valitsus võib ette näha riigivara valitsemise üleandmisele, ajutisse kasutusse võtmisele, tagastamisele või kulu hüvitamisele käesolevas seaduses sätestatust erinevad tingimused ja korra, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks.
(8) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmise ning ajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kulu hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;
3) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„31) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule kriisiolukorra ajal tema ülesannete täitmiseks või paljude inimeste elu või tervist vahetult ohustava sündmuse lahendamiseks või muul avalikul eesmärgil;”.
]]>1) seaduse 10. peatükki täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:
„§ 481. Pensioni maksmise erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 ja § 28 lõikes 21 sätestatud kirjalikku nõusolekut esitada, tuleb see esitada kuue kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. Sotsiaalkindlustusamet arvestab õigustatud isiku pensioni suuruse ümber ja maksab saamata jäänud pensionisumma välja tagasiulatuvalt õigustatud isiku pensionilisale või täiendavale pensioniõiguslikule staažile õiguse tekkimise ajast arvates.”;
2) paragrahvi 601 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaega, kui uus hindamine on kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik püsivalt töövõimetule inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast tingitud ümberkorralduse vajadus on ära langenud.”.
]]>1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määratud sadamale kohaldatakse käesolevat seadust kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest tulenevate erisustega.”;
2) paragrahvi 31 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 31. Elutähtsa teenuse osutaja ja püsiv kriisiülesanne”;
3) paragrahvi 31 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 8” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 16”;
4) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
5) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 32 järgmises sõnastuses:
„§ 32. Sadamaoperaatori püsiv kriisiülesanne
(1) Käesoleva seaduse § 31 lõike 2 alusel kinnitatud elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavas sadamas konteiner- ja veeremkaupu lastiva ja lossiva sadamaoperaatori püsiv kriisiülesanne on tagada teenuse osutamine vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ja elutähtsat teenust osutava sadama pidajaga sõlmitud lepingule.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”;
6) paragrahvi 33 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
7) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:
㤠361. Sadama kasutamise piirangud
(1) Vabariigi Valitsus võib piirata sadamas sadamateenuste osutamist, kui seda on vaja põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju ja saamata jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja.”;
8) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 ja § 32 lõikes 1 sätestatud kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>1) paragrahv 131 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 131. Sotsiaalteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib kohaliku omavalitsuse üksuses olla sotsiaaltöötajana ametis isik, kelle ettevalmistus ei vasta käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud nõudele, kuid kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötajana isik, kelle ettevalmistus ei vasta käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele, kuid kes on täisealine ja teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab hooldustöötaja, kelle ettevalmistus vastab § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatub käesoleva seaduse § 64 lõikes 5 sätestatud tähtaja kulgemine.
(4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.”;
2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 132–134 järgmises sõnastuses:
„§ 132. Erihoolekandeteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
(1) Eriolukorra ajal, kui see on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline ja kellel on vähemalt põhiharidus ning kui on tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, kui see on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik.
(3) Sõjaseisukorra ajal lõpetab teenuseosutaja käesoleva seaduse § 80 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul majutamisega erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse alusel, kui isik ei kasuta teenust kauem kui 14 päeva, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral.
(4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal pikenevad käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtajad 14 päevani.
(5) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.
(6) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse osutaja kõik endast oleneva, et tagada teenuse toimimine. Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja teenuseosutaja võimalustest tagama isiku turvalisuse ning abistama isikut enese eest hoolitsemisel.
(7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peavad kogukonnas elamise teenuse osutaja ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule tagama lähtuvalt oma võimalustest isikule majutamise ja toitlustamise.
(8) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule järgima raviskeemi, mille tervishoiuteenuse osutaja on täisealisele isikule määranud, ning tal peab olema ülevaade ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viibimiskohast.
(9) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 99 lõikes 3 ja § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatut, kui see on vajalik.
(10) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kehti käesoleva seaduse § 102 lõikes 3 nimetatud seaduslikult esindajalt nõusoleku saamise kohustus, kuid ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab teavitama seaduslikku esindajat esimesel võimalusel ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viimisest väljapoole tegevusloal märgitud kohta.
§ 133. Lapsele turvakoduteenuse, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse ning asendushooldusteenuse osutamise erandid kriisiolukorra ajal
(1) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt turvakoduteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib turvakodus viibivale lapsele teenust vahetult osutada isik, kes vastab vähemalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud nõuetele.
(2) Kriisiolukord käesoleva seaduse tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse (edaspidi hoiuteenus) osutamiseks vajalik, võib lapsehoiuteenust saada rohkem lapsi, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 453 lõikes 2.
(4) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt hoiuteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib lapsehoidjaks olla isik, kes vastab vähemalt käesoleva seaduse § 454 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõudele ning kellel on tööks sobivad isikuomadused.
(5) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib asendushooldusteenust osutada pikemalt kui käesoleva seaduse § 455 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul, kui see on kriisiolukorrast tulenevatel asjaoludel põhjendatud ja teenust vajava lapse huvides.
(6) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast vastava olukorra lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel perekodus, asenduskodus ja hooldusperes teha laste arvu suhtes ajutisi erandeid käesoleva seaduse § 456 lõikes 2, § 457 lõikes 1 ja § 458 lõikes 1 sätestatust, kui see on kriisiolukorra ajal teenuse osutamiseks vajalik. Laste arvu suurendamise korral ei kohaldata käesoleva seaduse § 456 lõikes 3, § 457 lõikes 11 ja § 458 lõikes 11 sätestatut.
(7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 455 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.
(8) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt asendushooldusteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatada isik, kes on vähemalt täisealine ning kes vastab käesoleva seaduse § 4513 lõike 1 punktides 1, 3–7 ja 11 sätestatud nõuetele.
(9) Kui kriisiolukorra ajal osutatakse asendushooldusteenust last vahetult kasvatava isiku eluruumides, ei kohaldata käesoleva seaduse § 4513 lõikes 2 sätestatud nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi esitamise nõuet.
(10) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on asendushooldusteenuse osutamise jätkamiseks vajalik, võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 4514 lõikes 1 ning lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud perevanema minimaalse ja maksimaalse tööaja ning teenuse osutamise aja nõuded.
§ 134. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erandid kriisiolukorra ajal
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.
(2) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks. Toetuse võib sularahas välja maksta mõistliku aja jooksul.”;
3) paragrahvi 451 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi hoiuteenus)”;
4) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 1551 järgmises sõnastuses:
㤠1551. Tegevusloa andmise erandid ja teavitamiskohustus kriisiolukorra ajal
(1) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt sotsiaalteenuse osutamist, võib Sotsiaalkindlustusamet lisada tegevusloale kõrvaltingimusena tegevusloa tähtaja. Tähtajalise tegevusloa võib anda kuni kolmeks aastaks.
(2) Kui massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal on sotsiaalteenuse osutajal vaja jätkata sotsiaalteenuse osutamist kehtival tegevusloal märgitud tegevuskohast erinevas tegevuskohas või suuremale arvule isikutele, on ta kohustatud sellest Sotsiaalkindlustusametit teavitama.
(3) Sotsiaalteenuse osutamise tegevusloa taotlemisel kriisiolukorra ajal ja 90 kalendripäeva pärast kriisiolukorra lõppemist ei kohaldata käesoleva seaduse § 152 lõikes 4, lõike 5 punktis 2 ja lõikes 7 sätestatut.
(4) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ja 90 päeva pärast vastava olukorra lõppemist ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud tegevusloa nõuet ning sotsiaalteenuse osutajal tuleb enne §-s 151 nimetatud teenuste osutamise alustamist esitada Sotsiaalkindlustusametile teade teenuse osutamise alustamise kohta.”.
]]>„§ 301. Hüvitise andmine kriisiolukorra ajal
(1) Kriisiolukorra ajal on hüvitise andjal õigus laiendada nende isikute ringi, kellele võimaldatakse seaduses sätestatud rahalise hüvitise riigi kulul kojukannet, kui see on kriisiolukorra tõttu vajalik.
(2) Kriisiolukorra tõttu Eestist ajutiselt eemal viibiv isik loetakse Eestis elavaks isikuks käesoleva seaduse § 3 lõike 1 tähenduses.
(3) Kriisiolukord käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses.
(4) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib hüvitise andja anda sama hüvitise puhul hüvitise andmise või hüvitise andmisest keeldumise haldusakti korraga mitmele hüvitise saamise õigust omavale isikule.”.
]]>„(5) Tervisekassa püsiv kriisiülesanne kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses on tagada käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmine.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”.
]]>1) paragrahvi 1 lõige 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(24) Kriisiolukorraks valmistumisel ning selle lahendamisel kohaldatakse tervishoiukorraldusele kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”;
2) paragrahvi 4 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
„(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega:
1) loetelu tervishoiuteenuse osutajatest, kes ei kuulu elutähtsa teenuse osutajate hulka, kuid kes täidavad püsivaid kriisiülesandeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 12 lõike 2 tähenduses;
2) tervishoiuteenuse osutaja püsiva kriisiülesande täpsema sisu, selle täitmise mahu, püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise nõuded, arvestades käesoleva seaduse §-des 581–583 sätestatut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud loetelus nimetatud juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva tervishoiuteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada tervishoiuteenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt.”;
3) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 45 järgmises sõnastuses:
㤠45. Tervishoiu toimepidevust ohustav olukord
(1) Tervishoiu toimepidevust ohustav olukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord või oht sellise olukorra tekkeks:
1) mis põhjustab tõsiseid häireid käesoleva seaduse § 7 lõikes 5, § 17 lõikes 11 ja § 22 lõikes 41 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuses või ohustab vahetult paljude inimeste elu ja tervist ning
2) mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus ning mille lahendamine ei ole võimalik tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust rakendamata või tavapärasest oluliselt rohkem võimeid, isikuid ja vahendeid kasutamata ning
3) mille lahendamiseks ei ole vaja rakendada kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud juhtimiskorraldust ega kriisiolukorra meetmeid, piiranguid ega nõudeid.
(2) Tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra üle otsustab Terviseamet, lähtudes ohuhinnangust ja muust asjassepuutuvast teabest.
(3) Terviseamet teavitab tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ja selle lõpetamisest valdkonna eest vastutavat ministrit ning teisi asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid.
(4) Terviseamet hindab tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ja otsustab nende äralangemisel selle lõppemise üle.”;
4) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 19”;
5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud perearstiabi osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
6) paragrahvi 17 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Kiirabibrigaadi pidaja, kellega on sõlmitud käesoleva seaduse §-s 172 sätestatud kiirabi rahastamise leping, on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 19 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.”;
7) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kiirabibrigaadi pidaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
8) paragrahvi 22 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 19”;
9) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:
„(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud haiglavõrgu haigla püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
10) seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses:
㤠422. Tegevusloa taotlemise ja andmise erisused
(1) Tegevusloale võib lisada kõrvaltingimusena tegevusloa tähtajalisuse kriisiolukorra ajaks (edaspidi tähtajaline tegevusluba). Tähtajaline tegevusluba väljastatakse kuni üheks aastaks. Kriisiolukorra ajaks antud tähtajalise tegevusloa puhul ei kehti kindlustuskohustuse nõue tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse tähenduses.
(2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, kui tervishoiuteenuse osutamist ei ole võimalik kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohas jätkata ning Terviseametil ei ole võimalik anda tähtajalist tegevusluba, ei ole tervishoiuteenuse osutamise jätkamiseks tegevusluba nõutav.
(3) Kui tervishoiuteenuse osutajal on vaja käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses jätkata tervishoiuteenuse osutamist kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohast erinevas tegevuskohas, on ta sellest kohustatud teavitama Terviseametit ja tegevust võib jätkata Terviseameti nõusolekul.”;
11) paragrahvi 52 lõike 1 punktid 21 ja 22 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„21) tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu isikutele ravikindlustuse seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel hüvitiste maksmist tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast või kriisiolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste ennetamiseks ja leevendamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;
22) tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast või kriisiolukorrast tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale ja kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tasumist tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;”;
12) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 23 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„24) sõjas haavata saanud isikute raviks käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale ja kiirabibrigaadi pidajale teenuste eest tasumist riigieelarvega ettenähtud summa piires;”;
14) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) valmisoleku tagamist tervishoiuteenuste osutamiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal, tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru moodustamist ja uuendamist, tervishoiuteenuste osutamise korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate kriisialast väljaõpet;”;
15) paragrahvi 52 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 21 ja 22 sätestatud tervishoiu toimepidevust ohustava olukorraga või kriisiolukorraga seotud hüvitisi ja teenuste eest tasumist võib rakendada kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 90 kalendripäeva pärast nimetatud olukorra lõppemist.”;
16) paragrahvi 52 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 150 nimetatud sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamist, sealhulgas vanglas kohapeal osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muid tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu vangistusseaduse § 52 lõike 11 alusel kehtestatud korras ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.”;
17) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses:
„(34) Tervisekassa püsiva kriisiülesande täitmine tagatakse riigieelarves ravikindlustuseks ja Tervisekassa eelarves ettenähtud vahenditest.”;
18) paragrahv 574 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠574. Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru
Käesolevas seaduses sätestatud elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud tagama enda teenuse toimepidevuse tagamiseks tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru, lähtudes kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse kirjeldusest ja toimepidevuse nõuetest.”;
19) paragrahv 581 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 581. Tervishoiukorraldus tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ülesannete täitmisel ning selleks valmistumisel
(1) Tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ja kriisiolukorrast tulenevate ülesannete täitmiseks ning selleks valmisoleku tagamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega:
1) tervishoius rakendatavate meetmete, piirangute ja nõuete (edaspidi koos kriisimeetmed) sisu valitsemisala asutustele ning tervishoiuteenuse osutajatele;
2) Terviseameti juures tegutseva eriarstiabi, kiirabi ja perearstiabi kriisistaabi moodustamise alused ja ülesanded.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kriisimeetmed hõlmavad vastavalt olukorra kriitilisusele olukorraks ettevalmistavaid tegevusi, tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal rakendatavaid tervishoiuteenuste ümberkorraldusi ning tervishoiuteenuste kvaliteedi nõudeid ja kättesaadavuse piiranguid ning tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru kasutusele võtmist.
(3) Terviseamet määrab haldusaktiga konkreetse kriisimeetme koos vajalike tegevuste ja tervishoiuteenuse osutajatega, kellele need kohalduvad. Edasilükkamatus olukorras antakse kriisimeetme rakendamise korraldus suuliselt ja see vormistatakse haldusaktina esimesel võimalusel.
(4) Terviseamet kohaldab ainult sellist kriisimeedet, mis on proportsionaalne, arvestades sellega taotletavat eesmärki ja kohaldamist nõudvat olukorda. Terviseamet hindab konkreetse kriisimeetme vajalikkust pidevalt ja otsustab tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra lõppemisel ka sellega seonduva kriisimeetme rakendamise lõpetamise.
(5) Terviseamet teavitab kriisimeetme rakendamisest ja selle lõpetamisest valdkonna eest vastutavat ministrit ning teisi asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ning kriisiolukorrast tulenevate ülesannete täitmiseks kehtestada haldusaktiga tervishoiuteenuse osutajatele ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi nõuded ja kättesaadavuse piirangud ning tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutised nõuded, sealhulgas tavapärasest erinevad väljaõppe- ja haridusnõuded töötajatele, juhul kui nõuete ja piirangute kehtestamine ei ole ette nähtud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud määrusega ning nõuete ja piirangute kehtestamine on vältimatult vajalik.
(7) Terviseametil on õigus nimetada meditsiinijuht või -juhid, kes täidavad Terviseameti peadirektori antud ülesandeid ja koordineerivad tervishoiuteenuse osutajate tegevust tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ning kriisiolukorra ajal või selleks valmistumisel, sealhulgas juhivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kriisistaapide tegevust.”;
20) seadust täiendatakse §-dega 582–585 järgmises sõnastuses:
„§ 582. Terviseameti ülesanded tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel
Terviseamet tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel:
1) kavandab kooskõlas kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega tervishoiutöötajate ning apteekide töötajate töökohustuse täitmise korraldust;
2) annab kooskõlas kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega töökohustuse täitmiseks asjakohaseid korraldusi;
3) kaasab vajaduse korral teisi ministeeriume ning asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid muudatuste ettevalmistamiseks tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks;
4) annab tervishoiuteenuse osutajatele haldusakte, lähtudes käesoleva seaduse § 581 lõike 1 alusel kehtestatud kriisimeetmetest ja lõike 6 alusel kehtestatud ministri haldusaktidest ning muudest õigusaktidest;
5) omab ülevaadet nende tervishoiuteenuse osutajate hõivatusest, kes täidavad kriisiülesannet, ja koordineerib tervishoiualase info vahetust;
6) otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise;
7) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise;
8) täidab muid käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesandeid.
§ 583. Püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutaja ülesanded tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel
Püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutaja, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja, tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel:
1) teavitab Terviseametit tervishoiuteenuse osutamise takistustest, abi vajadusest ja patsientide teise tervishoiuteenuse osutaja juurde ümberpaigutamisest suures mahus;
2) teavitab Terviseametit lisapersonali ning täiendavate meditsiiniseadmete ja ravimite vajadusest;
3) annab Terviseametile tema nõudmisel tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra lahendamise juhtimiseks või selleks valmistumiseks vajalikku teavet;
4) teavitab õigel ajal oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest;
5) korraldab personali kriisialase väljaõppe;
6) täidab muid käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesandeid.
§ 584. Haldusmenetluse erisused
(1) Teabe käesoleva seaduse §-s 581 sätestatud Terviseameti ja valdkonna eest vastutava ministri haldusaktide kohta võib avaldada massiteabevahendis, kui haldusakti adressaatide arv on suurem kui 50.
(2) Käesoleva seaduse §-s 581 sätestatud haldusakt jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega.
§ 585. Terviseameti ülesanded piiriülese tervishoiualase humanitaarabi andmisel ja vastuvõtmisel
Terviseamet koordineerib riiklikul tasandil piiriülese tervishoiualase humanitaarabi (edaspidi humanitaarabi) andmist ja vastuvõtmist järgmiselt:
1) hindab humanitaarabi vajadust ja mahtu ning teeb vajaduse korral vastavasisulise ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile;
2) hindab Eestis viibivate patsientide teistesse riikidesse suunamise vajadust ja teeb vajaduse korral vastavasisulise ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile;
3) teeb koostööd rahvusvaheliste koostööpartneritega humanitaarabi väljasaatmisel ja vastuvõtmisel;
4) juhib humanitaarabi vastuvõtmist ja väljastamist, sealhulgas abi jagamist Eesti territooriumil;
5) koordineerib tervishoiutöötajate ja muu tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku personali tervishoius rakendamisega seotud vastuvõtmist ja väljasaatmist;
6) osaleb oma haldusala rahvusvaheliste abitaotluste koostamisel koostöös asjaomaste ministeeriumide, asutuste ja isikutega;
7) täidab muid ülesandeid kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsusega.”;
21) paragrahv 59 tunnistatakse kehtetuks;
22) seadust täiendatakse §-ga 611 järgmises sõnastuses:
„§ 611. Riiklik järelevalve kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 4 lõikes 3, § 7 lõikes 10, § 17 lõikes 13 ja § 22 lõikes 43 sätestatud kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud kindlustuskohustus ei kehti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses tähtajalise tegevusloa puhul, mis on antud kriisiolukorra ajaks.”;
2) paragrahvi 20 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) kahju, mis on tekkinud tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra tõttu või seoses terroriakti toimepanemisega;”.
]]>1) paragrahvi 1 lõikes 41 ja § 461 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja hädaolukorra seaduses” tekstiosaga „ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses”;
2) paragrahvi 461 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Hädaolukorras või selle ohu, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal” sõnadega „Kriisiolukorra ajal”;
3) paragrahvi 462 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 462 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 5” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 20”;
5) seaduse 71. peatükki täiendatakse §-dega 466–468 järgmises sõnastuses:
„§ 466. Toidu jaekaubandusega tegeleva ettevõtja püsiv kriisiülesanne
(1) Ettevõtja on püsiva kriisiülesandega isik toidu jaekaubanduse valdkonnas, kui tema turuosa toidu jaekaubanduse valdkonnas, välja arvatud toitlustamine ja hulgikaubandus, moodustab tema toidu jaekaubanduse müügitulu suuruse alusel vähemalt ühe protsendi suurimate asjakohase müügituluga või asjakohaste ettevõtete arvuga ettevõtjate valimis olevate ettevõtjate müügitulude summast, ja kelle valdkonna eest vastutav minister on määranud haldusaktiga püsiva kriisiülesandega isikuks.
(2) Ettevõtja vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudele tehakse kindlaks tema majandusaasta aruande ning riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete alusel.
(3) Püsiva kriisiülesande määramiseks ettevõtja toidu jaekaubanduse valdkonna turuosa kindlakstegemisel toidu jaekaubanduse valdkonna turust võetakse aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta andmed.
(4) Toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isiku tingimustele vastab enim selline ettevõtja, kes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmisele on teisi toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isikuid või toiduga varustamise valdkonna ettevõtjaid arvestades sobivaim, et tagada elanikkonna toiduga varustamine võimalikult terviklikult, laiapindselt ja parimal viisil, lähtudes tema ettevõtte asukohast, teistest tegevusvaldkondadest, käideldavatest toidugruppidest, tegevuseks vajaliku lepingulise suhte olemasolust ning võimaluse korral ettevõtja huvidest.
(5) Ettevõtja määrab püsiva kriisiülesandega isikuks kindlaksmääratud piirkonna ettevõtte piires, vajaduse korral määratud mahus ja ajaks, valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga.
(6) Vajaduse korral võib valdkonna eest vastutav minister määrata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud haldusaktis ettevõtjale käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tähtaja, mis ei ole pikem kui viis aastat.
(7) Ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise otsus tehakse ettevõtjale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega.
(8) Püsiva kriisiülesandega isiku kriisiülesanne on tagada toidu jaekaubanduse toimimine kriisiolukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri haldusaktiga määratud piirkonna ettevõttes, vajaduse korral määratud mahus ja toidugruppide kaupa.
(9) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega toidu jaekaubanduse valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise täpsemad tingimused ja korra ning püsiva kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded, samuti nõuded ettevõtte ja selles kriisiülesande täitmiseks vajalike vahendite ja varustuse kohta.
§ 467. Toiduvaru koosseis ja kasutusele võtmise tingimused
(1) Riigi tegevusvarusse kuulub toiduvaru. Toiduvaru hulka kuulub toit ning võib kuuluda teravilja ja sellise toote varu, mis on vajalik ettevõtjale tootmissisendina toidu või loomse toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade sööda tootmiseks või nende loomade söötmiseks (edaspidi tooraine varu).
(2) Toiduvaru moodustab ning seda haldab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 99 lõikes 3 sätestatud riigi tegevusvaru haldaja.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada toiduvarus oleva toidu ja tooraine varu kogused, koguste osakaalu või varu täpsema koosseisu ning toiduvaru väljaostmise ja uuendamise alused.
(4) Toiduvaru võetakse kasutusele, kui toidupuudus ohustab elanikkonna elu või loomse toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade elu või on oht sellise olukorra tekkeks.
(5) Toiduvaru võetakse kasutusele kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 101 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud korras.
(6) Vabariigi Valitsus kehtestab tooraine varu tootmissisendina kasutusele võtmise otsustamisel seda kasutavale ettevõtjale kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 4 punkti 3 alusel selle kasutamise tingimused.
§ 468. Toidu väljaveo keelamine
Vabariigi Valitsus võib keelata osaliselt või täielikult toidu väljaveo Eestist, kui toitu ei turustata piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või on oht sellise olukorra tekkeks.”;
6) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Riiklikku järelevalvet toiduga varustamise tagamise nõuete täitmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>1) paragrahvi 19 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „reservteenistuses” sõnadega „või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses”;
2) paragrahvi 65 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Vanemapuhkusele jäämisel ei rakendata käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 sätestatud etteteatamistähtaega, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.”;
3) paragrahvi 92 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „reservteenistuses” sõnadega „või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses”.
]]>„(2) Kriisiolukorra ajal võib töötukassa valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada isiku osalise või puuduva töövõime kestust, kui töövõime hindamine on kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik vähenenud töövõimega inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast tingitud ümberkorralduse vajadus on ära langenud.”.
]]>„(3) Loa andja võib kuni kuueks kuuks kirjalikult peatada kohustuse järgida vääveldioksiidi heite piirväärtust suure põletusseadme puhul, mis tavaliselt kasutab vähese väävlisisaldusega kütust, kui seadme käitaja ei suuda täita vääveldioksiidi piirväärtuse nõuet vähese väävlisisaldusega kütuse tarnete katkemise või katkemise ohu tõttu, kui see on vajalik kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses elutähtsa teenuse kättesaadavuse ja toimepidevuse tagamiseks.”.
]]>„§ 61. Tööhõiveprogramm erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus vähendada tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise ulatust või peatada tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise, kui tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine on erakorralise või sõjaseisukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud või kui on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid riigi kaitsmiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks.”.
]]>1) paragrahvi 23 pealkirja täiendatakse pärast sõna „eesmärk” sõnadega „ja püsiv kriisiülesanne”;
2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Töötukassa püsivad kriisiülesanded on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 31 ja 4 nimetatud ülesannete täitmine, tööturumeetmete seaduse alusel töötuna arvelevõtmine ning töötute, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse, töötutoetuse maksmise ning käesoleva seaduse alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle arvestuse pidamine.”.
]]>1) paragrahvi 16 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks ministrit.”;
2) paragrahvi 37 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „ja riigikaitseseaduse § 9 lõikes 4” tekstiosaga „ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 39 lõikes 2”;
3) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse läbivalt sõna „riigikaitse” sõnadega „sõjalise riigikaitse”;
4) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) nõustab Vabariigi Valitsust ja peaministrit;”;
5) paragrahvi 77 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„13) juhib riigi julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist;”;
6) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktidega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:
„131) koordineerib riigi strateegilist kommunikatsiooni;
132) kogub ja töötleb ühtlustatud riigiülese olukorrateadlikkuse tagamiseks tsiviilkriise ja riigikaitset puudutavat teavet;”;
7) paragrahvi 77 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„14) töötab välja tsiviilkriisipoliitika ja koordineerib selle elluviimist ning koordineerib riigikaitse laia käsituse poliitika elluviimist;”;
8) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Oma ülesannete täitmiseks teeb Riigikantselei koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste riikide asutuste ja isikutega.”.
]]>1) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) võimaldada pidada arvestust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 153 nimetatud sõjavangide kinnipidamise üle.”;
2) paragrahvi 51 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Sõjavangide kinnipidamise arvestuse andmetöötluse (edaspidi sõjavangide andmestik) kaasvastutavad töötlejad on Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium ning Kaitsevägi.”;
3) paragrahvi 51 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) vangiregistri vastutav töötleja, kaasvastutavad töötlejad ja volitatud töötleja ning nende ülesanded;”;
4) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Sõjavangide andmestikust väljastatakse andmeid:
1) seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele ja asutustele;
2) käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud tervishoiuteenuse osutajale, kellel on juurdepääs vangiregistrile, et täita käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud ülesandeid;
3) teise riiki andmete edastamiseks seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks üksnes juhul, kui neid kasutatakse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, ning kooskõlas andmete töötlemise ja andmekogusse kandmise eesmärgiga;
4) sõjavangile tema kohta andmekogusse kantud andmetega tutvumiseks sõjavangi kirjaliku taotluse alusel.”;
5) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Sõjavangide andmestikku kantakse järgmised andmed:
1) üldandmed;
2) auastme andmed;
3) andmed kinnipidamise asjaolude, sealhulgas kinnipidamise aja ja koha kohta;
4) kinnipidamise korraldamiseks vajalikud terviseandmed;
5) andmed asjade, sõjaliste dokumentide ja raha hoiulevõtmise ja tagastamise ning sõjavangile vanglateenistuse või Kaitseväe poolt antud asjade kohta;
6) andmed sõjavangi paiknemise ja liikumise kohta;
7) andmed sõjavangile määratud distsiplinaarkaristuse ja selle täideviimise kohta;
8) andmed sõjavangi suhete, kontaktide, sealhulgas elektroonilise suhtluse, kirjavahetuse, interneti kasutamise ja telefonikõnede ning nende kontrollimise ja piiramise kohta;
9) andmed sõjavangi töötamise kohta;
10) digitaalsed dokumendid, mis koostatakse ning edastatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses või muus seaduses või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmise käigus;
11) andmed usulise kuuluvuse kohta, kui sõjavang on need avaldanud;
12) teave sõjavangi või kinnipidamiskohta ohustavate sündmuste kohta või nende toimumise ohule viitav teave.”;
6) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Sõjavangide andmestikku kantakse andmed kinnipidamise alusdokumentide, teistest andmekogudest saadud teabe, isikutelt ja asutustelt saadud teabe ning vanglateenistuse tegevuse käigus saadud teabe alusel.”;
7) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Sõjavangi andmeid töödeldakse sõjavangide andmestikus tema kinnipidamise ajal. Pärast kinnipidamise lõppemist andmed arhiveeritakse ja neid säilitatakse 50 aastat.”;
8) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse ka arestialustele.”;
9) seaduse 2. peatüki 8. jagu täiendatakse §-ga 723 järgmises sõnastuses:
„§ 723. Vangla püsiv kriisiülesanne
Vangla püsiv kriisiülesanne on vangla toimepidevuse ja vangistuse täideviimise tagamine piiratult.”;
10) seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1091 järgmises sõnastuses:
„§ 1091. Vangla ülesannete täitmisse kaasamine
(1) Vangla võib kaasata vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamisse ning kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute saatmiseks politseiametnikke juhul ja nii kaua, kui vangla ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud politseiametnikul on vanglaametniku volitused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisse politseiametnike kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”.
]]>1) paragrahvi 112 lõikes 5 asendatakse sõna „hädaolukorra” sõnaga „kriisiolukorra”;
2) paragrahvi 114 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maandamiskava rakendamist korraldab Kliimaministeerium koostöös teiste ministeeriumide ja kohaliku omavalitsuse üksustega.
(2) Valmisolek üleujutusteks tagatakse päästeseaduses ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud korras koostatud plaanide ja maandamiskavade kohaselt.”;
3) paragrahvi 188 lõike 1 punktides 1 ja 8 ning § 194 lõikes 4 asendatakse sõna „hädaolukord” sõnaga „kriisiolukord” vastavas käändes.
]]>1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kütuse hoiuteenuse osutamine on isiku poolt tema majandustegevuse raames teisele isikule kuuluva kütuse hoidmine ja ladustamine, välja arvatud kriisiülesannete täitmiseks vajalike vahendite ja varu hoidmine kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses;”;
2) paragrahvi 21 lõike 8 punktis 3 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 183 lõikes 1 või 2” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 101 lõikes 1, 2 või 3”;
3) paragrahvi 21 lõike 8 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud vedelkütusega varustamisest tingitud kriisiolukorra ajal.”;
4) paragrahvi 3 lõike 7 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 3” tekstiosaga „Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 21”;
5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmiseks vajalikke toimepidevuse nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
6) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 3 lõikes 71 sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Varu moodustab ning seda haldab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 99 lõikes 3 nimetatud äriühing (edaspidi varu haldaja).”;
2) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Varustamisraskuste korral võetakse varu kasutusele kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 101 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud korras.”;
3) paragrahvi 71 lõikes 2 asendatakse sõnad „hädaolukorra seaduse” sõnadega „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse”.
]]>1) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad „hädaolukorra seadust” sõnadega „kriisiolukorra ja riigikaitse seadust”;
2) paragrahv 60 tunnistatakse kehtetuks.
]]>„(3) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses.
(4) Käesolevas seaduses massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta sätestatut võib kohaldada ka kriisiolukorra ajal.”.
]]>1) paragrahvi 43 lõikes 32 asendatakse sõnad „hädaolukorras või eriolukorras” tekstiosaga „massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal”;
2) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses:
„(34) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses.”;
3) paragrahvi 911 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Pärast massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra või kriisiolukorra lõppu võib pikaajalist viisat Politsei- ja Piirivalveametis taotleda välismaalane, kellele on antud Eestis viibimise seaduslik alus käesoleva seaduse § 43 lõike 32 alusel.”;
4) paragrahvi 106 lõikes 16 asendatakse sõnad „hädaolukorras või eriolukorras” tekstiosaga „massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal”.
]]>1) seadust täiendatakse §-ga 15 järgmises sõnastuses:
„§ 15. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord
(1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus ootamatult saabub Eestisse ja viibib Eestis erakordselt palju välismaalasi ning see tekitab ettenägematult suure koormuse haldusasutustele, kohtutele ja rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusele või kinnipidamiskohtade mahutavusele.
(2) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra lahendamist juhib Politsei- ja Piirivalveamet, kes otsustab, kas olukord on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord. Politsei- ja Piirivalveamet otsustab massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra alguse ja lõpu ning teavitab võimalikult vara massilise sisserände ohust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 20 sätestatud kriisiplaanis nimetatud osalisi.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet juhib massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra lahendamist kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel koostatud kriisiplaani kohaselt.
(4) Käesolevas seaduses massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta sätestatut võib kohaldada ka kriisiolukorra ajal.”;
2) paragrahvi 13 lõikes 4 asendatakse sõnad „hädaolukorras või eriolukorras” sõnadega „massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras”.
]]>1) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 4.”;
2) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib isikut kinni pidada kuni 96 tundi.”.
]]>1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Õiguskantsler teostab järelevalvet kriisiolukorra kehtestamise ja selle lõpetamise otsuse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud korras.”;
2) paragrahvi 61 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui õiguskantsleri volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll õiguskantsleri kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine. Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.”.
]]>1) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:
„§ 61. Vedaja püsiv kriisiülesanne
(1) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud liinivedu teostava vedaja püsiv kriisiülesanne on tagada liinivedu pädeva asutusega sõlmitud avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga pandud avaliku teenindamise kohustuse kohaselt.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega või liinivedu korraldav pädev asutus avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”;
2) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>1) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 22 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on vee-ettevõtja, kes on määratud vee-ettevõtjaks käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud korras.”;
2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”;
3) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Järelevalvet käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
]]>