Riigikogu
seadus
terviktekst
TKindlSavaldamine
avaldatud
2001-06-13
RT I
2001
59
359
73040
2002-01-01
RT I2026-06-30202640130062026040
2026-10-01
2026-12-31
2022-11-29
tyviseadus_1_10.02.2010.xsd
130062026040
145
2026-06-29
Maret Mauer
162491
Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks
avaldamine
esitatud avaldamiseks
90
2020-02-27
Maret Mauer
Töötuskindlustuse seadus
1
2001-09-26
RT I
2001
82
488
73182
2002-01-01
2002-05-15
RT I
2002
44
284
110025
2002-07-01
2002-06-12
RT I
2002
57
357
178387
2002-08-01
2002-06-19
RT I
2002
61
375
184811
2002-08-01
2002-10-22
RT I
2002
89
511
211881
2002-11-01
2002-12-18
RT I
2002
111
663
234625
2003-01-01
2003-01-22
RT I
2003
17
95
257670
2004-01-01
2003-12-17
RT I
2003
88
591
690845
2004-01-01
2005-06-15
RT I
2005
39
308
919178
2006-01-01
2005-09-28
RT I
2005
54
430
948762
2006-01-01
2005-10-12
RT I
2005
57
451
955779
2005-11-18
2006-05-10
RT I
2006
26
193
12854467
2007-01-01
2006-06-14
RT I
2006
31
236
1044394
2007-01-01
2007-01-24
RT I
2007
12
66
12789344
2008-01-01
2007-02-15
RT I
2007
24
127
12802623
2008-01-01
2007-10-24
RT I
2007
59
381
12881991
2007-11-26
2008-10-22
RT I
2008
48
264
13062998
2009-02-01
2008-12-03
RT I
2008
53
295
13091458
2009-01-01
2008-12-04
RT I
2008
58
323
13096465
2009-01-01
2008-12-10
RT I
2008
59
330
13099767
2009-01-01
2008-12-17
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
2009-01-28
RT I
2009
11
67
13145414
2009-02-14
2009-01-28
RT I
2009
11
67
13145414
2009-05-01
2009-06-18
RT I
2009
36
234
13196609
2009-07-01
, osaliselt 01.01.2013 - osaline jõustumine kehtetuks tunnistatud [RT I, 25.05.2012, 24]
2010-04-07
RT I
2010
18
97
13307470
2010-05-16
2010-04-22
RT I
2010
22
108
13310847
2011-01-01
jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
2010-10-20
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
2010-12-08
RT I
2010-12-21
2
121122010002
2011-01-01
2011-02-10
RT I
2011-03-03
2
103032011002
2011-05-01
2011-12-07
RT I
2011-12-23
2
123122011002
2011-12-24
, osaliselt 1.01.2012 ja 1.02.2012
2012-05-08
RT I
2012-05-25
24
125052012024
2012-06-04
2012-06-13
RT I
2012-07-06
1
106072012001
2013-04-01
2012-10-10
RT I
2012-10-25
1
125102012001
2012-12-01
2013-03-14
RT I
2013-03-26
1
126032013001
2013-04-01
, osaliselt 27.03.2013
2013-05-15
RT I
2013-06-01
1
101062013001
2013-07-01
2013-06-20
RT I
2013-07-06
2
106072013002
2013-07-16
2013-12-12
RT I
2013-12-22
4
122122013004
2014-01-01
2013-12-11
RT I
2013-12-23
1
123122013001
2014-01-01
, osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.2020
2014-02-19
RT I
2014-03-13
2
113032014002
2014-03-23
, osaliselt 01.01.2015, 01.01.2017 ja 01.01.2019
2014-03-27
RT I
2014-04-16
5
116042014005
2014-05-01
2014-03-26
RT I
2014-04-16
3
116042014003
2014-07-01
2014-06-19
RT I
2014-06-29
109
129062014109
2014-07-01
, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
2014-11-19
RT I
2014-12-13
1
113122014001
2016-01-01
, jõustumisaeg muudetud 01.07.2016 [RT I, 17.12.2015, 1]
2015-11-25
RT I
2015-12-17
1
117122015001
2015-12-20
, osaliselt 01.01.2016 ja 01.07.2016
2017-02-08
RT I
2017-02-21
1
121022017001
2017-04-01
2017-05-11
RT I
2017-05-12
8
112052017008
2017-05-11
- Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkti 4 ja töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punkti 1 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles need välistavad töötuskindlustuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud kindlustatule, kellel oleks töötuskindlustuse seaduse §-st 6 tulenevalt õigus saada töötuskindlustushüvitist, hüvitise maksmise ainuüksi põhjusel, et ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.
2017-06-19
RT I
2017-07-07
2
107072017002
2018-01-01
2018-04-18
RT I
2018-05-04
1
104052018001
2018-05-14
2018-10-17
RT I
2018-10-26
1
126102018001
2022-04-01
2018-12-12
RT I
2019-01-03
1
103012019001
2021-01-01
, osaliselt muudetud [RT I, 19.12.2020,1]
2018-12-19
RT I
2019-01-10
2
110012019002
2019-01-20
2019-02-13
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
- jõustub nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9‒29), artikli 4 lõike 3 või artikli 9 lõike 3 kohase Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui Euroopa Komisjon teeb otsuse pärast kalendriaasta 1. oktoobrit, jõustub Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale ülejärgneva aasta 1. jaanuaril; jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
2019-02-20
RT I
2019-03-13
2
113032019002
2019-03-15
2020-02-18
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
2020-04-15
RT I
2020-04-21
1
121042020001
2020-04-22
2020-06-18
RT I
2020-07-08
4
108072020004
2020-09-01
, osaliselt 01.08.2020
2020-12-08
RT I
2020-12-19
1
119122020001
2021-01-01
, osaliselt 01.01.2024 ja 01.01.2027
2021-10-27
RT I
2021-11-12
2
112112021002
2021-11-22
2022-05-18
RT I
2022-06-04
3
104062022003
2022-06-14
2022-06-01
RT I
2022-06-20
1
120062022001
2022-07-01
2022-09-21
RT I
2022-10-05
1
105102022001
2022-10-15
2022-11-16
RT I
2022-12-02
3
102122022003
2022-12-12
, osaliselt 30.06.2023
2023-02-15
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
2023-06-20
RT I
2023-06-30
1
130062023001
2023-07-01
2023-06-20
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
2025-05-14
RT I
2025-05-17
9
117052025009
2025-05-14
- Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab töötuskindlustuse seaduse § 9 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see võimaldab määrata väiksema töötuskindlustushüvitise põhjusel, et kindlustatu teenis sama seaduse § 6 lg-s 5 nimetatud puhkuse ajal tasu, millelt peeti kinni töötuskindlustusmakse.
2025-05-14
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2025-06-13
, osaliselt 01.01.2026
2026-05-04
RT I
2026-05-21
2
121052026002
2026-05-22
2026-06-02
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
1
ÜLDSÄTTED
1
Seaduse reguleerimisala
1
Käesolev seadus reguleerib hüvitiste määramise ja maksmise tingimusi ning korda töötuks jäämise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral, töötuskindlustuse korraldust ning tööturuteenuste ja -toetuste finantseerimises osalemist.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
2
Käesoleva seadusega luuakse avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa), mis täidab käesolevast seadusest, tööturumeetmete seadusest, töövõimetoetuse seadusest ning teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
3
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
RT I
2002
61
375
184811
2002-08-01
4
Käesolevat seadust kohaldatakse välislepingus sätestatud juhtudel välislepingust tulenevate erisustega.
RT I
2013-06-01
1
101062013001
2013-07-01
2
Töötuskindlustuse mõiste
Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
3
Kindlustatu ja kindlustusandja
1
Käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, vallavanem või linnapea, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2025-06-13
1
1)]]>
Töötaja, kes on tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud laeva laevapere liige, on kindlustatu, kui ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või nendes riikides seaduslikult elav isik või isik, kellele kohaldatakse Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingut, mis käsitleb töötushüvitisi.
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
2
Käesoleva seaduse mõttes ei ole kindlustatu isik, kes on:
1
füüsilisest isikust ettevõtja;
2
notar, kohtutäitur või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana;
RT I
2013-12-23
1
123122013001
2014-01-01
3
juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus;
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
4
Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik ja kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige;
RT I
2012-07-06
1
106072012001
2013-04-01
5
jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud või § 71 lõike 6 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) või kellele on määratud sama seaduse alusel ennetähtaegne või paindlik vanaduspension;
RT I
2020-12-19
1
119122020001
2024-01-01
6
teenuse osutaja või kauba müüja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses.
RT I
2017-07-07
2
107072017002
2018-01-01
3
Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa.
RT I
2006
31
236
1044394
2007-01-01
4
Töötuskindlustusmakse ja makse maksja
1
Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad:
1
kindlustatu;
2
tööandja.
2
Tööandja käesoleva seaduse tähenduses on:
1
residendist juriidiline isik tulumaksuseaduse § 6 lõike 2 tähenduses;
2
riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus;
3
füüsilisest isikust tööandja, kes teeb kindlustatule käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud väljamakseid;
4
tulumaksuseaduse tähenduses Eestis püsivat tegevuskohta omav või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb kindlustatule käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud väljamakseid;
RT I
2002
44
284
110025
2002-07-01
5
reeder meretöö seaduse tähenduses.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
5
Hüvitiste liigid
Käesolev seadus sätestab järgmised hüvitiste liigid:
1
töötuskindlustushüvitis;
2
kindlustushüvitis koondamise korral;
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
3
hüvitis tööandja maksejõuetuse korral.
2
TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS
5
1. ]]>
Töötuskindlustushüvitise liigid
Töötuskindlustushüvitise liigid on sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
6
Õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
1
Õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
1
kes on töötuna arvele võetud tööturumeetmete seaduse § 8 kohaselt ja
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
2
kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
2
Sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes:
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
1
töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuse seaduse § 105 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel;
RT I
2022-06-04
3
104062022003
2022-06-14
2
töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega;
RT I
2012-07-06
1
106072012001
2013-04-01
3
poolte kokkuleppel.
RT I
2009
36
234
13196609
2009-07-01
2
1)]]>
Kindlustatul ei teki õigust sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele tööturumeetmete seaduse §-s 11 sätestatud ajutise töötamise alusel.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
3
Kehtetu -
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
4
Kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe öeldi üles koondamise tõttu või kes ütles töölepingu üles töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel ning kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele:
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
1
kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž kestis viis kuni kümme aastat – 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest;
2
kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž kestis üle kümne aasta – 60 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest.
RT I
2009
36
234
13196609
2009-07-01
5
Kehtetu -
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
6
1. ]]>
Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele
1
Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1
kes on töötuna arvele võetud tööturumeetmete seaduse § 8 kohaselt ja
2
kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
2
Baasmääras töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kellel on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.
3
Kindlustatul ei teki õigust baasmääras töötuskindlustushüvitisele tööturumeetmete seaduse §-s 11 sätestatud ajutise töötamise alusel.
4
Kindlustatul, kellele jätkati käesoleva seaduse § 82 alusel sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmist, on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemist, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1
kindlustatu on jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval jätkuvalt töötuna arvel;
2
sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamisele eelnenud 12 kuu jooksul on kindlustatul kogunenud töötuskindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud;
3
jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise, sealhulgas käesoleva seaduse § 8 lõigete 11–14 alusel pikenenud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise kestus on alla 180 kalendripäeva.
5
Jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise ja baasmääras töötuskindlustushüvitise kestus kokku ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul 180 kalendripäeva, välja arvatud käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 nimetatud perioodi pikenemisel.
6
Käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud tingimusi kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
6
2. ]]>
Töötuskindlustusstaaži referentsperioodi pikendamine
1
Kindlustatul, kes kasutas käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 või § 61 lõike 1 punktis 2 nimetatud töötuskindlustusstaaži referentsperioodi jooksul emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, pikendatakse töötuskindlustusstaaži referentsperioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötukassa andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta.
2
Töötuskindlustusstaaži referentsperiood (edaspidi referentsperiood) on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36-kuuline periood, mille jooksul peab olema omandatud töötuskindlustushüvitisele õigust andev töötuskindlustusstaaž.
3
Kindlustatul, kellele maksti käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud referentsperioodi jooksul baasmääras töötuskindlustushüvitist ning viimase baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne hüvitise perioodi lõppemist, pikendatakse referentsperioodi 18 kuu võrra, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1
kindlustatu on pärast baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
2
pärast töötuna arveloleku lõpetamist on kindlustatu töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses, osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane.
4
Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud 12-kuulist perioodi arvestatakse sellest baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisest arvates, mil kindlustatu käesoleva seaduse § 7 lõigetes 31 ja 32 sätestatud baasmääras töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud töötuskindlustusstaaž loeti nulliks, arvestamata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud perioode.
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud referentsperioodi pikendamine rakendub üksnes juhul, kui pikendamise tulemusena tekib kindlustatul õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
7
Töötuskindlustusstaaž
1
Töötuskindlustusstaaž (edaspidi kindlustusstaaž) on periood:
1
mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise või avalikus teenistuses olemise eest või tasu riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana või avaliku teenistuse seaduse §-s 46 või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu, kui nendelt on kohustus käesolevas seaduses sätestatud korras kinni pidada töötuskindlustusmakse;
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2025-06-13
2
millal kindlustatu sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest, kui sellelt on käesolevas seaduses sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse.
RT I
2014-04-16
3
116042014003
2014-07-01
2
Kindlustusstaaži arvestatakse kuudes ja aastates. Ühe kalendrikuu eest arvestatakse üks kuu kindlustusstaaži sõltumata selle tekkimise alusest. Iga 12 kuud kindlustusstaaži arvestatakse ühe kindlustusstaaži aastana.
RT I
2014-04-16
3
116042014003
2014-07-01
2
1)]]>
Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse sõltumata selles kuus töötatud päevade arvust:
1
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud perioodi iga kalendrikuu eest;
2
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul iga kalendrikuu eest, millal kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
RT I
2014-04-16
3
116042014003
2014-07-01
2
2)]]>
Töötuskindlustusstaažina ei arvestata perioodi, millal isik kasutas emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, poolte kokkuleppel antavat tasustamata puhkust, oli ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses või viibis aja- või asendusteenistuses, välja arvatud periood, millal isikul tekib töötuskindlustusstaaž käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt.
RT I
2018-10-26
1
126102018001
2022-04-01
2
3)]]>
Töötuskindlustusstaažina ei arvestata perioodi, millal isik töötas ajutiselt tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses.
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
3
Kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse alusel. Kindlustatu tööle asumisel, välja arvatud ajutine töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses, algab kindlustusstaaži arvestus uuesti.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
3
1)]]>
Käesoleva seaduse § 61 lõike 1 punktis 2 nimetatud referentsperioodi jooksul kogunenud kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse baasmääras töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse alusel. Kindlustatu tööle asumisel, välja arvatud ajutine töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses, jätkub kindlustusstaaži arvestus.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
3
2)]]>
Kui käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud referentsperioodi on pikendatud käesoleva seaduse § 62 lõike 1 alusel, loetakse nulliks kogu pikendatud referentsperioodil kogunenud kindlustusstaaž.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
4
Kindlustusstaaži arvestamisel võetakse aluseks töötukassa andmekogu andmed, mis:
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
1
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud registri andmete alusel;
2
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud maksukorralduse seaduse §-s 17 sätestatud registri andmete alusel.
RT I
2014-04-16
3
116042014003
2014-07-01
8
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
1
Kindlustatul on õigus saada sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist järgmiselt:
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
1
180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui viis aastat;
2
210 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on viis kuni kümme aastat;
3
300 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on kümme aastat või enam.
RT I
2022-12-02
3
102122022003
2023-06-30
1
1)]]>
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv:
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
1
võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 120 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 0,8 korrutis või
2
võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmine.
RT I
2022-12-02
3
102122022003
2023-06-30
1
2)]]>
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 120 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
1
3)]]>
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
1
4)]]>
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra kindlustatul, kelle hüvitise saamise perioodi on pikendatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korras ja kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
1
5)]]>
Töötukassa avaldab registreeritud töötute arvu eelmise kalendrikuu lõpu seisuga oma kodulehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäeval.
RT I
2022-12-02
3
102122022003
2023-06-30
1
6)]]>
Käesoleva paragrahvi lõigetes 11–14 nimetatud keskmine registreeritud töötute arv leitakse vastavasse perioodi jäävate kuude lõpu seisuga registreeritud töötute arvu alusel.
RT I
2022-12-02
3
102122022003
2023-06-30
2
Kehtetu -
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
2
1)]]>
Kehtetu -
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
3
Kehtetu -
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
8
1. ]]>
Baasmääras töötuskindlustushüvitise saamise periood
1
Kindlustatul on õigus saada baasmääras töötuskindlustushüvitist 180 kalendripäeva.
2
Käesoleva seaduse § 8 lõikes 13 sätestatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikenemist kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
8
2. ]]>
Töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamine
1
Kui kindlustatule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–14 või §-s 81 nimetatud perioodi lõppemist, on tal õigus sama liiki töötuskindlustushüvitise kasutamata osale juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1
kindlustatu on pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
2
pärast töötuna arveloleku lõpetamist on kindlustatu töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses, ajateenistuses või korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses, osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane;
3
kindlustatu vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja § 61 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue ning § 6 lõikes 2 nimetatud töö- või teenistussuhte lõpetamise alus.
2
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud 12-kuulist perioodi arvestatakse sellest töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisest arvates, mil kindlustatu käesoleva seaduse § 7 lõikes 3, 31 või 32 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaž loeti nulliks, arvestamata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud perioode.
3
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud perioodil kogunenud kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis käesoleva paragrahvi alusel.
4
Töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamisel arvutatakse hüvitise suurus hüvitise liigi põhjal käesoleva seaduse § 9 või 91 kohaselt.
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei ületa töötuskindlustushüvitise maksmine kahe või enama töötuna arveloleku ajavahemiku jooksul sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul kokku käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–14 sätestatud päevade arvu ja baasmääras töötuskindlustushüvitise puhul kokku §-s 81 sätestatud päevade arvu.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
9
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
1
Kindlustatu ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, millal töötukassa andmekogu andmete kohaselt on kindlustatule välja makstud tasusid. Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud tasu ega tööturumeetmete seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud ajutise töötamise eest makstud tasu.
RT I
2025-05-17
9
117052025009
2025-05-14
- Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab töötuskindlustuse seaduse § 9 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see võimaldab määrata väiksema töötuskindlustushüvitise põhjusel, et kindlustatu teenis sama seaduse § 6 lg-s 5 nimetatud puhkuse ajal tasu, millelt peeti kinni töötuskindlustusmakse.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
1
1)]]>
Kui kindlustatu töötas enne töötuks jäämist viimati Eestis ja enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, arvutatakse tema ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt talle Eestis makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
2
Kindlustatu keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamisel jagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 nimetatud tasude summa arvuga 270.
RT I
2011-03-03
2
103032011002
2011-05-01
3
Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel arvutatud kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu ületab hüvitise arvestamise alguspäevale eelnenud kalendriaasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordset suurust, arvestatakse hüvitis viimati nimetatu alusel.
RT I
2011-03-03
2
103032011002
2011-05-01
4
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel leitud ühe kalendripäeva töötasust:
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
1
60% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
RT I
2020-07-08
4
108072020004
2020-08-01
2
40% 101. kalendripäevast kuni töötuskindlustushüvitise perioodi lõpuni.
RT I
2020-07-08
4
108072020004
2020-08-01
5
Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast, võrdub ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus 50 protsendiga viimati nimetatud alammäärast. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
6
Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise korra kehtestab
määrusega.
7
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
9
1. ]]>
Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus
1
Kindlustatu ühe kalendripäeva baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30.
2
Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
10
Töötuskindlustushüvitise taotlemine
1
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse. Avaldusele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, elukoha aadress, pangakonto number ja kontaktandmed, andmed hüvitiselt tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu arvesse võtmise kohta. Avaldusele lisatakse andmed käesoleva seaduse §-des 6‒62 ja 82 nimetatud töötuskindlustushüvitise tingimustele vastamise asjaolude kohta, kui andmed ei ole kättesaadavad andmekogudest. Töötukassal on vajaduse korral õigus nõuda dokumente nimetatud asjaolude tõendamiseks.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
2
Kehtetu -
RT I
2009
11
67
13145414
2009-05-01
3
Kehtetu -
RT I
2009
11
67
13145414
2009-05-01
11
Töötuskindlustushüvitise määramine
1
Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.
RT I
2009
11
67
13145414
2009-05-01
2
Otsuses märgitakse:
1
otsuse tegemise kuupäev;
2
töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise alused ning määramata jätmise põhjendused;
3
töötuskindlustushüvitise määramise korral selle maksmise periood ja töötuskindlustushüvitise suurus;
RT I
2022-12-02
3
102122022003
2023-06-30
3
1) ]]>
kõrvaltingimus, mille kohaselt pikeneb kindlustatu töötuskindlustushüvitise saamise periood käesoleva seaduse § 8 lõigetes 11–14 nimetatud tingimuste täitumisel;
RT I
2022-12-02
3
102122022003
2023-06-30
4
töötuskindlustushüvitise suuruse muutumine vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõike 4 punktile 2;
5
otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.
3
Kehtetu -
RT I
2009
11
67
13145414
2009-05-01
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus toimetatakse kindlustatule kätte elektrooniliselt, posti teel lihtkirjaga või töötukassa kohalikus osakonnas.
RT I
2019-01-10
2
110012019002
2019-01-20
5
Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustus-hüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates. Kui töötuskindlustushüvitise saamise õigus tekkis käesoleva seaduse § 82 lõike 1 alusel, arvestatakse töötuskindlustushüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates, kuid mitte varem kui isiku töötuna arvelevõtmise päevast arvates.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
6
Töötuskindlustushüvitise määramisel käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud juhtumite korral arvestatakse hüvitist samas lõikes nimetatud tähtaja möödumisest arvates, välja arvatud juhul, kui avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks esitatakse pärast eelnimetatud tähtaja möödumist. Kui avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks esitatakse pärast käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumist, arvestatakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5.
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
12
Töötuskindlustushüvitise maksmine
RT I
2002
111
663
234625
2003-01-01
1
Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
RT I
2002
111
663
234625
2003-01-01
1
1)]]>
Kui töötukassal puuduvad töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi kestel andmed selle kohta, kas kindlustatu vastab käesoleva seaduse §-des 6‒62 ja 82 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, peatatakse hüvitise maksmine alates esimesest kuust, mille kohta hüvitise väljamaksmiseks vajalikud andmed puuduvad. Pärast puuduolevate andmete saamist makstakse hüvitis tagantjärele välja, kui kindlustatu vastas hüvitise saamise tingimustele.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
2
Töötuskindlustushüvitist ei maksta, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpeb enne kaheksa päeva möödumist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse töötukassale esitamisest, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitise saamise õigus tekkis käesoleva seaduse § 82 lõike 1 alusel.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
3
Vastavalt kindlustatu soovile makstakse töötuskindlustushüvitis:
1
kindlustatu pangakontole Eestis maksja kulul või
2
kindlustatu pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või
RT I
2014-04-16
5
116042014005
2014-05-01
3
kindlustatu elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.
RT I
2019-01-10
2
110012019002
2019-01-20
12
1. ]]>
Töötuskindlustushüvitise maksmise peatamine ja jätkamine
Kehtetu -
RT I
2014-04-16
5
116042014005
2014-05-01
13
Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamine
1
Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–14 või §-s 81 nimetatud perioodi lõppemist:
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
1
töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse tööturumeetmete seaduse § 12 lõike 1 punktide 1, 3 ja 6–11 alusel;
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
2
hüvitise saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu keeldub mõjuva põhjuseta tööturumeetmete seaduse §-s 7 sätestatud tegevuskava täitmisest või sama seaduse § 9 lõigetes 5 ja 6 sätestatud sobivast tööst;
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
3
nõustamisel osalemata jätmise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu ei osale mõjuva põhjuseta nõustamisel temaga kokkulepitud ajal või viisil;
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
4
teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis tööotsingu perioodi lõppkuupäevast arvates, kui kindlustatu ei naase Eestisse enne tööotsinguteks lubatud perioodi lõppu;
RT I
2011-03-03
2
103032011002
2011-05-01
5
avalduse esitamise päevast arvates, kui kindlustatu esitab sellekohase kirjaliku avalduse;
6
riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel paindliku vanaduspensioni määramise päevast arvates.
RT I
2019-01-03
1
103012019001
2021-01-01
2
Kehtetu -
RT I
2009
11
67
13145414
2009-05-01
3
Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsuse teeb töötukassa.
RT I
2009
11
67
13145414
2009-05-01
4
Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse kindlustatule kätte elektrooniliselt või posti teel lihtkirjaga.
RT I
2019-01-10
2
110012019002
2019-01-20
14
Teatamiskohustus
1
Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.
RT I
2009
11
67
13145414
2009-05-01
2
Kehtetu -
RT I
2009
11
67
13145414
2009-05-01
2
1. peatükk]]>
KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
14
1. ]]>
Õigus kindlustushüvitisele koondamise korral
Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.
RT I
2012-07-06
1
106072012001
2013-04-01
14
2. ]]>
Kindlustushüvitise suurus koondamise korral
1
Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures, või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud:
1
viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;
2
üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.
RT I
2009
36
234
13196609
2009-07-01
1
1)]]>
Kui töötaja oli käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 nimetatud isik, kelle töötasult maksti töötuskindlustusmakset sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 nimetatud summalt, arvutatakse kindlustushüvitis koondamise korral sellest töötasust, millelt töötuskindlustusmakset maksti.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise suurus arvutatakse töötaja või ametniku üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust või palgast töötukassa andmekogu andmete alusel. Töötaja või ametniku keskmine ühe kalendripäeva töötasu või palk leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul selle tööandja poolt töötajale või ametnikule makstud tasude summa jagamisel arvuga 270. Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud tasusid. Töötaja või ametniku puhul, kellele on viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud perioodil makstud töötasu või palka lühemal kui üheksakuulisel perioodil, võetakse aluseks tegelikult makstud tasude summa, mis jagatakse töötatud kuude arvu ja 30 korrutisega. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, mil töötukassa andmekogu andmete kohaselt on töötajale või ametnikule välja makstud tasusid.
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
14
3. ]]>
Kindlustushüvitise taotlemine koondamise korral
1
Kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitab tööandja töötukassale avalduse viie kalendripäeva jooksul töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates.
2
Kui tööandja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul avaldust kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitanud, on töötukassale eespool nimetatud avalduse esitamise õigus ka töötajal või ametnikul.
3
Avalduses märgitakse:
1
töötaja või ametniku nimi, isikukood ja aadress või e-posti aadress ning käesoleva seaduse § 144 lõikes 4 nimetatud pangakonto number;
2
tööandja nimi, isiku- või registrikood ja aadress või e-posti aadress;
3
töötaja või ametniku töö- või teenistussuhte alguse kuupäev;
4
ametniku teenistusstaaži pikkus.
4
Töötukassa nõudel esitab tööandja, töötaja või ametnik kindlustushüvitise koondamise korral määramiseks vajalikke andmeid tõendavad dokumendid.
RT I
2017-02-21
1
121022017001
2017-04-01
14
4. ]]>
Kindlustushüvitise määramine ja maksmine koondamise korral
1
Töötukassa vaatab avalduse kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral läbi ja teeb otsuse 14 kalendripäeva jooksul käesoleva seaduse §-s 143 sätestatud nõuetele vastava avalduse ja dokumentide vastuvõtmise päevast arvates.
RT I
2017-02-21
1
121022017001
2017-04-01
2
Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 kalendripäeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa tööandjale ja töötajale või ametnikule viivitamata.
RT I
2012-07-06
1
106072012001
2013-04-01
3
Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tööandjale ja töötajale või ametnikule kätte elektrooniliselt või posti teel lihtkirjaga.
RT I
2019-01-10
2
110012019002
2019-01-20
4
Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja või ametniku:
1
pangakontole Eestis maksja kulul;
2
pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või
RT I
2014-04-16
5
116042014005
2014-05-01
3
elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.
RT I
2019-01-10
2
110012019002
2019-01-20
3
HÜVITIS TÖÖLEPINGUTE KOLLEKTIIVSE ÜLESÜTLEMISE KORRAL
Kehtetu -
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
15
Töölepingute kollektiivne ülesütlemine
Kehtetu -
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
16
Hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral
Kehtetu -
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
17
Hüvitise taotlemine töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral
Kehtetu -
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
18
Töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral makstava hüvitise määramine ja väljamaksmine
Kehtetu -
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
4
HÜVITISED TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE KORRAL
19
Tööandja maksejõuetus
Käesoleva seaduse tähenduses on tööandja maksejõuetu, kui:
1
kohus on tööandja pankroti välja kuulutanud;
2
kohus on lõpetanud tööandja pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõike 1 tähenduses;
3
kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse;
3
1) ]]>
kohus on teinud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 15 lõike 1 ja pankrotiseaduse § 15 lõike 41 alusel usaldusisiku nimetamata jätmise määruse või füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõike 1 ja pankrotiseaduse § 27 lõike 41 alusel maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise määruse;
RT I
2022-06-20
1
120062022001
2022-07-01
4
kohus või muu pädev organ on teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tunnistanud tööandja maksejõuetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (EÜT L 160, 30.06.2000, lk 1–18) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 05.06.2015, lk 19–72) tähenduses.
RT I
2018-05-04
1
104052018001
2018-05-14
20
Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral
1
Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud:
1
enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu;
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
2
enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu;
3
enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
2
Eestis ja mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsenud tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasud töötajale, kelle töö tegemise koht või harilik töö tegemise koht on Eestis.
3
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
4
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
5
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
6
Kui töötaja oli käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 nimetatud isik ja tema töötasult maksti töötuskindlustusmakset sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 nimetatud summalt, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud hüvitis tööandja maksejõuetuse korral sellest töötasust, millelt töötuskindlustusmakset maksti.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
21
Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral
RT I
2006
31
236
1044394
2007-01-01
1
Hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral esitab töötukassale avalduse:
1
pankrotihaldur;
2
ajutine pankrotihaldur;
3
teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik;
4
töötaja, kelle esitatud pankrotiavalduse alusel on tööandja maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel.
RT I
2022-12-02
3
102122022003
2022-12-12
1
1)]]>
Avalduses märgitakse:
1
töötaja nimi, isikukood ja aadress või e-posti aadress ning andmed hüvitise maksmiseks vastavalt käesoleva seaduse § 22 lõikele 5;
2
tööandja nimi, isiku- või registrikood ja aadress või e-posti aadress;
3
töötaja töösuhte alguse kuupäev;
4
töötaja saamata jäänud töö- ja puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitiste ning keskmise töötasu andmed.
RT I
2018-05-04
1
104052018001
2018-05-14
1
2)]]>
Avaldusele lisatakse tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid ning töötaja kinnitus nõude suuruse kohta.
RT I
2018-05-04
1
104052018001
2018-05-14
2
Tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavateks dokumentideks on:
1
tööandja pankroti korral ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankroti väljakuulutamise kohta;
RT I
2008
59
330
13099767
2009-01-01
2
tööandja pankrotimenetluse raugemisel ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata;
2
1) ]]>
tööandja maksejõuetuks tunnistamise korral käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel ametlikult kinnitatud ärakiri pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 või § 27 lõikes 41 nimetatud kohtumäärusest;
RT I
2018-05-04
1
104052018001
2018-05-14
3
tööandja maksejõuetuks tunnistamisel teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis selle riigi pädeva asutuse otsuse ärakiri, mis on tõestatud otsuse tegemise riigi õiguse kohaselt, koos selle vandetõlgi tehtud tõlkega eesti keelde.
RT I
2013-12-23
1
123122013001
2020-01-01
3
Hüvitise avaldus loetakse vastuvõetuks päevast, millal töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega.
4
Kehtetu -
RT I
2002
61
375
184811
2002-08-01
22
Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise määramine ja väljamaksmine
1
Töötukassa vaatab tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates.
RT I
2018-05-04
1
104052018001
2018-05-14
1
1)]]>
Töötukassa jätab hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või kui taotletav summa ei ole põhjendatud.
RT I
2011-03-03
2
103032011002
2011-05-01
1
2)]]>
Töötukassal on õigus keelduda hüvitise maksmisest või vähendada seda, kui töötaja nõue põhineb lepingul, milles pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise täies ulatuses või osaliselt käesoleva seaduse alusel. Pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise käesoleva seaduse alusel, eelkõige kui:
1
tööleping või kokkulepe töötasu suurendamise kohta on sõlmitud tööandja lähikondsega ühe aasta jooksul enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist. Tööandja lähikondsetena käsitatakse pankrotiseaduse § 117 lõigetes 1 ja 2 toodud füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgniku lähikondseid;
2
tööleping või kokkulepe töötasu suurendamise kohta on sõlmitud pärast tööandja püsiva maksejõuetuse tekkimist ning tööandja ei tõenda, et tal oli rahalisi vahendeid kokkulepitud töötasu maksmiseks või töölepingu sõlmimine oli oluline tööandja majandustegevuse jätkamiseks;
3
tööleping on sõlmitud pärast tööandja majandustegevuse lõppemist ning tööandja ei tõenda, et tal oli võimalus kindlustada töötajat kokkulepitud tööga.
RT I
2011-03-03
2
103032011002
2011-05-01
2
Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa avalduse esitajale viivitamatult.
3
Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse avalduse esitajale kätte elektrooniliselt või posti teel lihtkirjaga.
RT I
2019-01-10
2
110012019002
2019-01-20
4
Hüvitise määramisel maksab töötukassa hüvitise töötajale hiljemalt viiendal päeval hüvitise määramise päevast arvates.
RT I
2014-04-16
5
116042014005
2014-05-01
5
Hüvitis makstakse:
1
töötaja pangakontole Eestis maksja kulul või
2
töötaja pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või
RT I
2014-04-16
5
116042014005
2014-05-01
3
töötaja elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.
RT I
2019-01-10
2
110012019002
2019-01-20
5
TÖÖTUKASSA
23
Töötukassa eesmärk ja püsiv kriisiülesanne
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
1
Töötukassa eesmärk on tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine käesolevas seaduses, tööturumeetmete seaduses, töövõimetoetuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras.
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
2
Oma eesmärgi saavutamiseks täidab töötukassa järgmisi ülesandeid:
1
maksab käesolevas seaduses sätestatud hüvitisi;
2
korraldab tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid;
3
maksab tööturutoetusi;
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
3
1) ]]>
hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust;
RT I
2014-12-13
1
113122014001
2016-07-01
(jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)
4
maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 8 ning § 6 lõike 1 punktide 5–7 ja 11 alusel;
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
5
peab arvestust töötute, tööturuteenuse osutamise, tööturutoetuste maksmise, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise ning käesoleva seaduse alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle;
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
6
analüüsib tööturu olukorda ning töötukassa tegevuse, sealhulgas töötuskindlustuse ja rakendatavate tööturumeetmete ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkust;
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
7
osaleb töötuskindlustuse, tööturumeetmete, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse planeerimisel ning avaldab arvamust töötuskindlustusega, tööturuteenuste ja -toetustega ning töövõime hindamise ja töövõimetoetusega seotud õigusaktide eelnõude kohta;
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
7
1) ]]>
kontrollib töötukassa rahastatavate tööturumeetmete kvaliteeti;
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
8
teeb koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja välisriikide töötuskindlustus- ja tööturuasutustega ning täidab oma pädevuse piires välislepingutest ning Euroopa Liidu õigusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid ülesandeid töötuskindlustuse ja tööturu valdkondades;
8
1) ]]>
täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.04.2016, lk 1–28), tähenduses riikliku koordinatsioonibüroo ülesandeid, on EURESe võrgustiku liige ning korraldab organisatsioonide EURESe võrgustiku liikmeks ja partneriks vastuvõtmist ning nendega koostööd;
RT I
2019-01-10
2
110012019002
2019-01-20
9
täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
2
1)]]>
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 81 nimetatud EURESe võrgustiku liikmeks ja partneriks vastuvõtmise ning koostöö tingimused ja korra kehtestab
määrusega.
RT I
2019-01-10
2
110012019002
2019-01-20
2
2)]]>
Töötukassa püsivad kriisiülesanded on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 31 ja 4 nimetatud ülesannete täitmine, tööturumeetmete seaduse alusel töötuna arvelevõtmine ning töötute, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse, töötutoetuse maksmise ning käesoleva seaduse alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle arvestuse pidamine.
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
3
Töötukassal on oma eesmärgi saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid õigus saada kõikidelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt ja nende peetavatest andmekogudest ning kindlustatutelt, tööandjatelt, töötutelt, tööturumeetmete ja hüvitise taotlejatelt, samuti teistelt isikutelt, kui andmete saamist ei ole piiratud seadusega.
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
4
Töötukassal on oma eesmärgi saavutamiseks ja seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigus anda haldusakte automatiseeritult isiku vahetu sekkumiseta, kui see on võimalik arvestades haldusakti andmise asjaolusid ja sisu.
RT I
2019-03-13
2
113032019002
2019-03-15
24
Töötukassa õiguslik seisund
1
Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik.
2
Töötukassa põhikirja kehtestab ning selles teeb muudatusi
määrusega.
3
Töötukassa ei saa olla pankrotivõlgnik.
4
Töötukassal on õigus võtta laenu üksnes käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 sätestatud juhul. Töötukassal on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute kohustuste täitmist.
4
1)]]>
Kehtetu -
RT I
2011-12-23
2
123122011002
2011-12-24
5
Töötukassat kontrollib Riigikontroll.
6
Töötukassa registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
RT I
2002
57
357
178387
2002-08-01
25
Töötukassa nimi
1
Töötukassa nimi on «Eesti Töötukassa».
2
Töötukassal on ainuõigus oma nimele.
26
Töötukassa asukoht ja aadress
1
Töötukassa asukoht on Tallinn.
2
Töötukassa aadress on koht, kus asub töötukassa juhatus.
27
Töötukassa juhtimine ja esindamine
1
Töötukassat juhivad töötukassa nõukogu ja töötukassa juhatus.
2
Töötukassa nõukogu esindab nõukogu esimees.
3
Töötukassat esindab juhatuse esimees. Juhatuse esimehel on edasivolitamise õigus. Juhatuse teiste liikmete esindusõigus ja edasivolitamise õigus sätestatakse töötukassa põhikirjas. Nõukogu otsusega võib piirata juhatuse esindusõigust. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
28
Töötukassa nõukogu
1
Töötukassa kõrgeim organ on töötukassa nõukogu. Nõukogul on kuus liiget.
2
Nõukogu pädevuses on:
1
nõukogu esimehe valimine;
2
töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
2
1) ]]>
töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamise ja muutmise ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
RT I
2010-12-21
2
121122010002
2011-01-01
2
2) ]]>
tähtajalise tööhõiveprogrammi heaks kiitmine;
RT I
2010-12-21
2
121122010002
2011-01-01
2
3) ]]>
töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi kasutamata vahendite tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekandmise kohta ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
RT I
2020-04-21
1
121042020001
2020-04-22
3
töötukassa põhikirja kehtestamise ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
4
töötukassa rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise kontrollimine;
5
töötukassa arengukava ja aastaplaani kehtestamine;
6
töötukassa eelarve kinnitamine ning vahendite laekumise ja kasutamise aruande kinnitamine;
7
kehtetu -
RT I
2009
11
67
13145414
2009-05-01
8
juhatuse ettepanekul kinnisasjade ja registrisse kantud või kantavate vallasasjade omandamise, võõrandamise ja koormamise ning laenude võtmise otsustamine;
9
juhatuse esimehe ametisse nimetamine ja tagasikutsumine;
10
juhatuse liikmete ametisse nimetamine ja tagasikutsumine;
11
juhatuse esimehe ja juhatuse liikmega ametilepingu sõlmimine ning nende vastu varalise nõude esitamise otsustamine;
12
juhatuselt aruannete ja muu informatsiooni nõudmine ning aruannetele esitatavate nõuete kehtestamine;
13
töötukassa audiitori ja audiitorile makstava tasu suuruse määramine.
3
Nõukogu töö vorm on koosolek. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu liikmetest.
29
Töötukassa nõukogu liikmed
1
Vabariigi Valitsus nimetab ühe nõukogu liikme. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki ühe nõukogu liikme. Eesti Tööandjate Keskliit nimetab kaks nõukogu liiget. Valdkonna eest vastutav minister on nõukogu liige ametikoha järgi.
RT I
2009
11
67
13145414
2009-05-01
2
Nõukogu liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis ja kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ning laitmatu reputatsioon.
3
Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis aastat. Mõjuval põhjusel võib nõukogu liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda liikme nimetanu või kohus huvitatud isiku nõudel.
3
1)]]>
Valdkonna eest vastutavale ministrile ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
RT I
2009
11
67
13145414
2009-05-01
4
Nõukogu liikmele, kes ei kuulu nõukogusse ametikoha järgi, makstakse nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu, mille suuruse ja maksmise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2009
11
67
13145414
2009-05-01
30
Töötukassa juhatus
1
Töötukassat juhib töötukassa juhatus.
2
Juhatusel on kuni viis liiget.
RT I
2009
11
67
13145414
2009-05-01
3
Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikme volituste lõppemise tähtpäev määratakse kindlaks juhatuse liikme nimetamisel.
4
Juhatus täidab töötukassa juhtimisel talle seaduse, töötukassa põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid. Juhatus seisab hea töötukassa ülesannete ja kohustuste täitmise ning õiguste teostumise eest niivõrd, kuivõrd see ei ole käesoleva seaduse või põhikirja kohaselt nõukogu kohustus.
5
Juhatus annab aru nõukogule.
6
Juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl.
31
Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete vastutus
1
Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja töötukassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega töötukassale tekitatud kahju eest solidaarselt.
2
Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on kahju tekitanud töötukassa võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt töötukassaga.
3
Töötukassa nõukogu ja juhatuse liige vabaneb vastutusest töötukassa või võlausaldaja ees, kui ta on otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises, kui mitteosalemine oli lubatud, või kui ta ei osalenud töötukassa organi koosolekul.
4
Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
5
Töötukassa võib sõlmida vastutuskindlustuse lepingu töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete varalise vastutuse kindlustamiseks.
RT I
2002
111
663
234625
2003-01-01
32
Töötukassa põhikiri
Töötukassa põhikirjas sätestatakse:
1
töötukassa struktuuriüksused ja komisjonid ning nende moodustamise kord, samuti struktuuriüksuse pädevus;
2
nõuded töötukassa sümboolikale;
3
nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe pädevus töötukassa nõukogu ning juhatuse juhina;
4
toimingud, mille tegemiseks on juhatusel vajalik nõukogu eelnev kirjalik nõusolek;
5
vastutuskindlustuslepingu põhitingimused, sealhulgas töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete omavastutuse määr;
6
nõukogu ja juhatuse koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise ning otsuste vastuvõtmise, samuti protokollimise ja otsuste vormistamise kord;
7
töötukassa dokumendihalduse põhinõuded;
8
juhatuse liikme leidmiseks vajadusel korraldatava konkursi kord;
9
töötukassa eelarve projekti ettevalmistamise ja kinnitamise kord ning nõuded töötukassa eelarvele;
10
kehtetu -
RT I
2011-12-23
2
123122011002
2011-12-24
11
muud eeskirjad, mis on vajalikud töötukassa tegevuse reguleerimiseks, kui selliseid eeskirju ei ole kehtestatud seaduse või teiste õigusaktidega.
33
Töötukassa eelarve
1
Töötukassa eelarves määratakse kindlaks töötukassa tulud ja kulud kalendriaastal.
2
Töötukassa eelarve tuludeks on laekumised töötuskindlustusmaksetest, intressitulu, eraldised riigieelarvest ja muud tulud.
RT I
2011-12-23
2
123122011002
2011-12-24
3
Töötukassa eelarve koosneb järgmistest osadest:
1
töötuskindlustushüvitiste sihtfondi eelarve;
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2025-06-13
2
koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelarve;
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
2
1) ]]>
tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali eelarve;
RT I
2010-12-21
2
121122010002
2011-01-01
3
töötukassa tegevuskulude eelarve;
4
eraldised reservkapitali;
5
eraldised riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks ning tööturutoetuste, töövõimetoetuse ja erijuhtude sotsiaalmaksu maksmiseks.
RT I
2014-12-13
1
113122014001
2016-07-01
(jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)
4
Töötukassa tegevuskulud ja eraldised reservkapitali jagatakse proportsionaalselt töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahel.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2025-06-13
5
Töötukassa eelarve valmistatakse ette, kinnitatakse ja selle täitmist kontrollitakse kooskõlas käesoleva seaduse ja töötukassa põhikirjaga.
6
Kui riigieelarve ei ole eelarveaasta alguseks jõustunud, võib kuni töötukassa eelarve kinnitamiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1/12 osa ulatuses töötukassa eelmise aasta eelarves ettenähtud kulude mahust. Kulusid, mille suurus tuleneb seadusest, ja kulusid käesoleva seaduse alusel hüvitiste maksmiseks võib teha vastavalt tegelikele kuludele.
RT I
2014-03-13
2
113032014002
2014-03-23
34
Reservkapital
1
Töötukassa reservkapital on töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks.
2
Reservkapitali suuruseks on vähemalt 10 protsenti töötukassa varade mahust.
RT I
2002
111
663
234625
2003-01-01
3
Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras töötukassa sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral töötukassa nõukogu otsusega. Enne vastava otsuse tegemist esitab nõukogu valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepaneku Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määra suurendamiseks tasemeni, mis tagab töötukassa eesmärkide täitmiseks piisavate rahaliste vahendite laekumise.
4
Kehtetu -
RT I
2011-12-23
2
123122011002
2011-12-24
5
Kehtetu -
RT I
2011-12-23
2
123122011002
2011-12-24
34
1. ]]>
Töötukassa vahendite hoidmine
1
Töötukassa hoiab rahalisi vahendeid riigiga sõlmitava hoiulepingu alusel riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol ja teostab sealt makseid.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiuleping peab võimaldama töötukassal igal ajal riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavate rahaliste vahendite arvelt teostada õigusaktides sätestatud tingimustel väljamakseid talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Töötukassa kavandatavatest väljamaksetest Rahandusministeeriumi teavitamise konkreetsed tingimused lepitakse kokku hoiulepingus.
3
Riik maksab töötukassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavate vahendite jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi likviidsete finantsvarade tulususega, kui töötukassaga sõlmitavas hoiulepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
RT I
2014-03-13
2
113032014002
2014-03-23
4
Riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavaid vahendeid paigutab Rahandusministeerium koos riigi rahaga riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud riigi rahavoo juhtimise põhimõtete kohaselt.
RT I
2014-03-13
2
113032014002
2014-03-23
35
Töötukassa andmekogu
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
1
Töötukassa andmekogu (edaspidi ka andmekogu) pidamise eesmärk on täita käesolevast seadusest, tööturumeetmete seadusest, töövõimetoetuse seadusest ja teistest seadustest tulenevaid töötukassa ülesandeid, sealhulgas:
1
isikute töötuna arvelevõtmise ja töötute üle arvestuse pidamine;
2
tööturumeetmete pakkumise korraldamine ja pakkumine, tööandjale töökoha täitmiseks välismaalasega loa andmise otsustamine välismaalaste seaduse alusel ning töötajate vaba liikumise soodustamiseks Euroopa Liidu õigusaktide alusel pandud ülesannete täitmine;
3
kehtetu -
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
4
sotsiaalmaksu erijuhtudel määramine ja maksmine;
5
hüvitiste määramine ja maksmine ning töötuskindlustusstaaži üle arvestuse pidamine;
6
töövõime hindamine ning töövõimetoetuse määramine ja maksmine;
7
statistika ja analüüside tegemine.
2
Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab
määrusega, milles sätestatakse:
1
andmeandjad ja andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis;
2
andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
3
andmete säilitamise täpsem kord;
4
muud korraldusküsimused.
3
Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa.
4
Andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid:
1
isiku üldandmed – ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja sugu või isikukood, teovõime, kontaktandmed, surmaaeg;
2
isiku muud andmed – kodakondsus, elamisloa ja -õiguse andmed, lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa andmed, lühiajaliselt Eestis töötamise andmed, andmed rahvusvahelise või ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja seisundi kohta, esindusõiguse ja esindaja andmed, andmed töötamise, ettevõtlusega tegelemise ja õppimise kohta, andmed emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse ja vanemapuhkuse kohta, andmed sissetuleku kohta;
RT I
2026-05-21
2
121052026002
2026-05-22
3
andmed terviseseisundi ja puude kohta;
4
töötuna arvelevõtmise andmed;
5
tegevuskava andmed;
6
isikule tööturumeetmete osutamise ning hüvitiste ja töövõimetoetuse määramise alusandmed;
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
7
isikule osutatud tööturumeetmete ning hüvitiste ja töövõimetoetuse maksmise andmed;
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
8
kindlustatute töötuskindlustusstaaži andmed;
9
tööandja ja tööturuteenuse osutaja üldandmed;
10
töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise ja andmise andmed;
11
sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise andmed;
12
töövõime hindamise andmed.
5
Sotsiaalministeeriumi tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel on õigus töödelda poliitika kujundamiseks andmekogusse kantud isikuandmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed, välja arvatud ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed.
RT I
2023-06-30
1
130062023001
2023-07-01
6
Andmekogu andmeid säilitatakse teenuste osutamiseks, toetuste ja hüvitiste maksmiseks ning töövõime hindamiseks isikustatult järgmiselt:
1
töötuna arvelevõtmise, tegevuskava, tööturumeetmete, tööandja ja tööturuteenuse osutaja, töövõimetoetuse maksmise ning töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma;
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
2
kindlustatu ja hüvitiste saajate ning hüvitiste määramise ja maksmise andmeid ning töötuskindlustusmakse andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma;
3
sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma;
4
töövõime hindamise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma;
5
logid säilitatakse andmekogu põhimääruse kohaselt.
7
Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–4 sätestatud tähtaegade möödumisel andmed pseudonüümitakse üks kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.
8
Andmekogusse kantud pseudonüümitud andmeid säilitatakse 65 aastat. Andmed anonüümitakse üks kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
35
1. ]]>
Piiriülene andmevahetus
1
Töötukassa kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42), artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud ühtset turvalist keskkonda (edaspidi andmevahetuse infosüsteem) töötuskindlustuse, töövõime hindamise ning töövõimetoetusega seotud andmete edastamiseks teisele Euroopa Liidu liikmesriigile, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigile ning Šveitsi Konföderatsioonile ning neilt andmete vastuvõtmiseks, kui teise riigi kontaktasutus on andmevahetuse infosüsteemiga liitunud.
2
Andmevahetuse infosüsteemi kaudu edastatakse ja võetakse vastu käesoleva seaduse § 35 lõike 4 punktides 1‒8 ja 12 nimetatud andmeid. Töödeldavate andmete täpsema koosseisu kehtestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 1 alusel sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise halduskomisjon (edaspidi halduskomisjon).
3
Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel moodustatud Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus täidab andmevahetuse infosüsteemis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 1 lõike 2 punktis a nimetatud juurdepääsupunkti ülesandeid Eesti juurdepääsupunktina. Kui nende ülesannete täitmisel tekivad küberintsidendid küberturvalisuse seaduse tähenduses, on Eesti juurdepääsupunktil lisaks andmete edastamisele ja vastuvõtmisele õigus küberintsidendi lahendamise eesmärgil lugeda ja kustutada andmeid, piirata nende edastamist ning säilitada andmevahetuse infosüsteemi kaudu edastatavaid isikuandmeid kuni intsidendi lahendamiseni.
4
Kui küberintsidendi lahendamise eesmärgil on andmete edastamist piiratud, edastatakse need andmed viivitamata pärast intsidendi lahendamist, kui see on infosüsteemi andmevahetuse turvalisust kahjustamata võimalik. Seejärel säilitatud andmed kustutatakse viivitamata.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2025-06-13
6
TÖÖTUSKINDLUSTUSE VAHENDID
36
Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendite kasutamine
1
Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendeid kasutatakse üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
2
Töötuskindlustusmaksetest moodustatakse kaks eraldiseisvat sihtotstarbelist fondi (edaspidi sihtfond):
1
töötuskindlustushüvitiste sihtfond;
2
koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond.
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
2
1)]]>
Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahenditest ning riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest moodustatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital (edaspidi sihtkapital).
RT I
2023-06-30
1
130062023001
2023-07-01
3
Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud sihtfonde ja sihtkapitali valitseb töötukassa.
RT I
2011-12-23
2
123122011002
2011-12-24
4
Sihtfondide kohta peetakse eraldi arvestust.
37
Töötuskindlustushüvitiste sihtfond
1
Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi moodustavad kindlustatute töötuskindlustusmaksed ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu.
RT I
2011-12-23
2
123122011002
2011-12-24
2
Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi vahendeid kasutatakse:
1
töötuskindlustushüvitiste maksmiseks;
2
kehtetu -
RT I
2009
11
67
13145414
2009-05-01
3
kehtetu -
RT I
2011-12-23
2
123122011002
2011-12-24
4
töötukassa tegevuskulude katmiseks;
5
eraldisteks reservkapitali;
6
sihtkapitali osaliseks finantseerimiseks.
RT I
2010-12-21
2
121122010002
2011-01-01
3
Töötukassal on õigus tööhõivet soodustavast Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatavate tegevuste kulude finantseerimiseks kasutada ajutiselt kuni väljamaksetaotluse rahuldamiseni töötuskindlustushüvitiste sihtfondi vahendeid. Väljamaksetaotluse rahuldamata jätmise korral kaetakse eelnimetatud tegevuste kulud käesoleva seaduse §-s 381 ettenähtud vahenditest.
RT I
2019-01-10
2
110012019002
2019-01-20
38
Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond
1
Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi moodustavad tööandja töötuskindlustusmaksed ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu.
RT I
2011-12-23
2
123122011002
2011-12-24
2
Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid kasutatakse:
1
käesoleva seaduse §-s 141 ja § 20 lõikes 1 sätestatud hüvitiste ning nendelt arvestatud sotsiaalmaksu maksmiseks;
2
töötuskindlustushüvitiselt arvestatud sotsiaalmaksu maksmiseks;
3
kehtetu -
RT I
2011-12-23
2
123122011002
2011-12-24
4
töötukassa tegevuskulude katmiseks;
5
eraldisteks reservkapitali;
6
sihtkapitali osaliseks finantseerimiseks.
RT I
2010-12-21
2
121122010002
2011-01-01
3
Töötukassal on õigus tööhõivet soodustavast Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatavate tegevuste kulude finantseerimiseks kasutada ajutiselt kuni väljamaksetaotluse rahuldamiseni koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid. Väljamaksetaotluse rahuldamata jätmise korral kaetakse eelnimetatud tegevuste kulud käesoleva seaduse §-s 381 ettenähtud vahenditest.
RT I
2019-01-10
2
110012019002
2019-01-20
38
1. ]]>
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital
1
Sihtkapitali moodustavad kuni 30 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest, kuni 30 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest, riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu.
RT I
2023-06-30
1
130062023001
2023-07-01
2
Töötukassa nõukogu esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks vähemalt kord kalendriaastas, hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks.
RT I
2022-10-05
1
105102022001
2022-10-15
3
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra järgmiseks kalendriaastaks kehtestab
määrusega hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks. Sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral võib Vabariigi Valitsus sihtkapitali ülekantavate vahendite määra töötukassa nõukogu ettepanekul muuta.
RT I
2022-10-05
1
105102022001
2022-10-15
3
1)]]>
Vabariigi Valitsus võib otsustada sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral sihtkapitali üle kanda töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelnevatel kalendriaastatel kogunenud kasutamata vahendeid. Vabariigi Valitsus võib nimetatud otsuse teha töötukassa nõukogu ettepanekul erakorralise tööturu vajaduse tõttu ning arvestades, et sihtfondide vahenditest oleks võimalik katta muud seaduses sätestatud kulud. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr ei tohi ületada kalendriaasta jooksul 30 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning 30 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelnevatel kalendriaastatel kogunenud kasutamata vahenditest.
RT I
2020-04-21
1
121042020001
2020-04-22
3
2)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud juhul kehtestab sihtkapitali ülekantavate vahendite määra töötukassa nõukogu ettepanekul
määrusega.
RT I
2020-04-21
1
121042020001
2020-04-22
4
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahendeid kasutatakse:
1
tööturuteenuste osutamiseks;
2
tööturutoetuste maksmiseks;
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
3
kehtetu -
RT I
2011-12-23
2
123122011002
2011-12-24
4
tööhõivet soodustavast Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatavate teenuste osutamiseks ja toetuste maksmiseks.
RT I
2019-01-10
2
110012019002
2019-01-20
39
Töötukassa tegevused sihtfondi ja sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral
RT I
2010-12-21
2
121122010002
2011-01-01
1
Sihtfondi ja sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral kasutatakse käesolevas seaduses sätestatud hüvitiste väljamaksmiseks, tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks töötukassa reservkapitali vahendeid käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud korras.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
2
Töötukassa reservkapitali vahendite ebapiisavuse korral on töötukassal nõukogu otsusega õigus võtta laenu enda omandis olevate asjade või riigi tagatisel.
3
Käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 1 nimetatud sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral võib töötukassa nõukogu otsusega kasutada töötuskindlustushüvitiste maksmiseks käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 1 nimetatud sihtfondi vahendeid.
7
TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE
40
Töötuskindlustusmakse objekt
1
Töötuskindlustusmakset makstakse:
1
kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras;
2
käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikutele makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras;
3
käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 nimetatud kindlustatu puhul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 nimetatud summalt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
2
Töötuskindlustusmakset ei maksta:
1
kindlustatule töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt, mida maksab tööandja;
RT I
2012-07-06
1
106072012001
2013-04-01
2
kindlustatule töölepingu ebaseaduslikul ülesütlemisel või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt või viiviselt;
RT I
2012-07-06
1
106072012001
2013-04-01
3
kindlustatule lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt;
4
sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt.
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
40
1. ]]>
Riigiabi
1
Riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on laevapere liikme töötasult, mis ületab sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 sätestatud määra, arvutatud töötuskindlustusmakse. Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saaja on käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud isik, kelle töötaja on § 3 lõikes 11 nimetatud isik.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
2
Riigiabi saaja ei tohi:
1
olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;
2
olla jätnud täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
3
Kliimaministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti edastatud vajalikest andmetest lähtudes riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle.
RT I
2023-06-30
1
130062023001
2023-07-01
4
Riigiabi korda rakendatakse seni, kuni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ning tulumaksuseaduse § 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Riigiabi rakendamise nõuete täitmata jätmise korral on õigus uuesti riigiabi rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning riigiabi rakendamise tingimused on täidetud.
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
41
Töötuskindlustusmakse määr
1
Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,5 kuni 2,8 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
RT I
2009
36
234
13196609
2009-07-01
2
Tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25 kuni 1,4 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
RT I
2009
36
234
13196609
2009-07-01
3
Töötukassa nõukogu esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele järgmise nelja aasta töötuskindlustusmakse määrade kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks, tehes põhjendatud juhul ettepaneku muuta kehtestatud tulevaste kalendriaastate määrasid. Ettepanekuga koos esitatakse analüüs, millest nähtub töötuskindlustusmakse määrade piisavus töötukassa eesmärkide saavutamiseks järgmise nelja aasta jooksul, arvestades makromajanduslikku ja tööturu arengu prognoosi.
RT I
2022-10-05
1
105102022001
2022-10-15
4
Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks kalendriaastaks kehtestab
määrusega hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks. Jooksva kalendriaasta töötuskindlustusmakse määra ei saa kalendriaasta kestel vähendada.
RT I
2022-10-05
1
105102022001
2022-10-15
5
Käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud juhul kehtestab
uue töötuskindlustusmakse määra hiljemalt töötuskindlustuse nõukogu ettepaneku tegemise kalendrikuule ülejärgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast.
42
Töötuskindlustusmakse maksmise kord
1
Tööandja on kohustatud:
1
arvestama ja kinni pidama käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud summadelt kindlustatu töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta. Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse või paindliku vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval;
RT I
2019-01-03
1
103012019001
2021-01-01
2
maksma käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud summadelt tööandja töötuskindlustusmakseid;
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
3
üle kandma käesoleva lõike punkti 1 alusel kinni peetud ja käesoleva lõike punkti 2 alusel maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava deklaratsiooni;
RT I
2012-10-25
1
125102012001
2012-12-01
4
andma kindlustatu nõudmisel talle tõendi väljamaksetelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks või kindlustatuga töösuhte lõppemisel koos lõpparvega;
5
kindlustatu nõudmisel väljastama või edastama talle elektrooniliselt töö- või teenistussuhte või abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise lõpetamisel tõendi viimasel kolmel töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa, tema viimase töö- või teenistussuhte lõppemise aluse ja aja, abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise lõppemise aja, tema töösuhte pikkuse selle tööandja juures, ametniku teenistusstaaži pikkuse ning emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel oldud aja kohta.
RT I
2023-07-06
6
106072023006
2024-01-01
1
1)]]>
Tööandja pankroti väljakuulutamise korral esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud deklaratsioon eraldi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva maksustamisperioodi osa kohta.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
2
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud deklaratsiooni ja tõendi vormid kehtestab
määrusega.
2
1)]]>
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tõendi vormi kehtestab
määrusega.
3
Iga kindlustatu kohta arvutatud ja tööandja poolt maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksete summad ümardatakse sendi täpsusega.
RT I
2010
22
108
13310847
2011-01-01
4
Töötuskindlustusmaksele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajaduse korral tasumisele või tagastamisele kuuluva makse summa, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab rikkuja suhtes kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid.
5
Tööandja suhtes kohaldatakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase kohta sätestatut. Käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest kohaldatakse tööandja suhtes maksukorralduse seaduses ja karistusseaduses maksukohustuslasele ettenähtud sanktsioone.
6
Andmed kindlustatu ja makse kinnipidaja kohta kantakse maksukorralduse seaduse kohaselt asutatud maksukohustuslaste registrisse.
7
Kindlustatu, kes töötab asutuses, mille koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, töötuskindlustusmakse kinnipidamise ja arvestamise korra kehtestab
.
RT I
2006
31
236
1044394
2007-01-01
43
Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendite kandmine töötukassale
Maksu- ja Tolliamet kannab laekunud töötuskindlustusmaksed üle töötukassa arvele 15 tööpäeva jooksul nende Maksu- ja Tolliameti arvele laekumisest arvates.
RT I
2008
58
323
13096465
2009-01-01
44
Laekumata töötuskindlustusmaksete tagasinõudmine pankrotimenetluses
Tööandja maksujõuetuse korral on tähtajaks laekumata jäänud töötuskindlustusmaksete osas pankrotimenetluses võlausaldaja riik, keda esindab Maksu- ja Tolliamet. Sissenõutud summad kantakse töötukassa arvele 15 tööpäeva jooksul nende Maksu- ja Tolliameti arvele laekumisest arvates.
RT I
2008
58
323
13096465
2009-01-01
8
VAIDLUSTE LAHENDAMINE
45
Vaidluste alluvus
1
Isik, kes leiab, et hüvitiste määramise ja maksmise käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada töötukassale vaide.
RT I
2002
61
375
184811
2002-08-01
2
Töötuskindlustusmakse maksmise ja kinnipidamisega seotud vaidlused lahendatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
46
Enammakstud hüvitiste tagasinõudmine
1
Töötukassa võib nõuda kindlustatule, töötajale või ametnikule (edaspidi hüvitise saaja) õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised hüvitise saajalt tagasi.
RT I
2019-01-10
2
110012019002
2019-01-20
2
Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud töötuskindlustushüvitise võib töötukassa nõuda tagasi tööandjalt, kui hüvitis maksti tööandja esitatud ebaõigete andmete tõttu ja hüvitise saajalt ei ole võimalik hüvitist tagasi nõuda.
3
Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud kindlustushüvitise koondamise korral võib töötukassa nõuda tagasi tööandjalt, kui hüvitis maksti tööandja esitatud ebaõigete andmete tõttu ja hüvitise saajalt ei ole võimalik hüvitist tagasi nõuda.
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
4
Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud maksejõuetuse hüvitise võib töötukassa nõuda tagasi haldurilt, kui hüvitis maksti halduri esitatud ebaõigete andmete tõttu ja isikult ei ole võimalik hüvitist tagasi nõuda.
5
Aluseta määratud ja makstud hüvitise nõuab töötukassa käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud isikult tagasi korraga või temaga kokkuleppel koostatud tagasimaksegraafiku alusel.
5
1)]]>
Kui isik alusetult makstud töötuskindlustushüvitist töötukassa antud tähtajaks korraga tagasi ei maksa või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tagasimaksegraafikut ei täida, on töötukassal õigus alusetult makstu korraga või osade kaupa järgmistest töötuskindlustushüvitise väljamaksetest kinni pidada. Töötuskindlustushüvitise kinnipidamisel säilitatakse isikule vähemalt 50 protsenti maksmisele kuuluvast hüvitisest. Isiku kirjalikul nõusolekul võib kinni pidada rohkem kui 50 protsenti maksmisele kuuluvast hüvitisest.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
6
Kui isik ei maksa alusetult määratud ja makstud hüvitisi tagasi, tehakse enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
RT I
2006
31
236
1044394
2007-01-01
7
Ettekirjutus koos hoiatusega toimetatakse kätte elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.
RT I
2019-01-10
2
110012019002
2019-01-20
9
RAKENDUSSÄTTED
47
§ 47.
–
51
§ 51.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
52
Seaduse rakendamine
1
Vabariigi Valitsus nimetab töötukassa kaks nõukogu liiget hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks. Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit nimetab töötukassa nõukogu kaks liiget hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki töötukassa nõukogu ühe liikme hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks.
2
Töötukassa nõukogu teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötukassa põhikirja kehtestamiseks hiljemalt 2001. aasta 1. detsembril. Vabariigi Valitsus kehtestab töötukassa põhikirja määrusega hiljemalt 2001. aasta 15. detsembril.
3
Valdkonna eest vastutav minister kehtestab töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse vormi, avaldusele kantavate andmete loetelu ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu määrusega hiljemalt 2001. aasta 15. detsembril.
4
Töötukassa nõukogu nimetab töötukassa juhatuse liikmed ametisse ja sõlmib juhatuse liikmetega ametilepingu hiljemalt 2001. aasta 1. detsembril. Juhatuse liikmete volitused tekivad seaduse jõustumisest.
5
Töötukassa nõukogu kehtestab käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud dokumendid hiljemalt 2002. aasta 1. juunil.
6
Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr aastal 2002 on 1 protsent käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. Tööandja töötuskindlustusmakse määr aastal 2002 on 0,5 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
6
1)]]>
Käesoleva seaduse alusel töötuskindlustushüvitise määramisel võetakse arvesse kindlustusstaaž, mille hüvitise taotleja on omandanud käesoleva seaduse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni õigusaktide alusel pärast 2002. aasta 1. jaanuari.
RT I
2006
31
236
1044394
2007-01-01
7
Käesoleva seaduse § 5 punktides 2 ja 3 nimetatud hüvitisi makstakse alates 2003. aasta 1. jaanuarist.
7
1)]]>
Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral, kui töölepingud lõpetatakse või teenistusest vabastatakse pärast 2003. aasta 1. jaanuari. Kui töölepingute kollektiivne ülesütlemine on algatatud ning töölepingute lõpetamisest või teenistusest vabastamisest on ette teatatud enne 2003. aasta 1. jaanuari, esitab tööandja hüvitise taotlemiseks avalduse 2002. aasta 31. detsembrini kehtinud alustel ja korras.
7
2)]]>
Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi tööandja maksejõuetuse korral, kui kohtu otsus tööandja pankroti väljakuulutamise kohta või kohtu määrus pankrotimenetluse raugemise kohta on jõustunud pärast 2003. aasta 1. jaanuari, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 73 sätestatud juhul.
7
3)]]>
Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi enne 2003. aasta 1. jaanuari jõustunud tööandja pankroti otsuse korral, kui pankrotihaldur ei ole vastavalt pankrotiseadusele esitanud taotlust töötajatele väljamaksete tegemiseks Vabariigi Valitsuse tagatisfondist või on taotluse esitanud pärast 2002. aasta 10. detsembrit ja taotlus on menetluses. Rahandusministeerium edastab käesolevas lõikes nimetatud menetluses olevad taotlused töötukassale hiljemalt 2003. aasta 15. jaanuariks.
8
Kindlustatu töötuskindlustusmakset ei maksta käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasudelt, mida makstakse isikule, kellel oli 2002. aasta 1. jaanuaril vanaduspensionieani jäänud vähem kui 12 kuud.
9
Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud hüvitised makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse § 12 lõikes 3, § 18 lõikes 4 ja § 22 lõikes 5 sätestatud korras.
RT I
2008
48
264
13062998
2009-02-01
10
Käesoleva seaduse § 5 punktis 2 sätestatud kindlustushüvitist koondamise korral makstakse ja § 6 lõikes 4 nimetatud ooteperioode rakendatakse töötajale või ametnikule, kelle töö- või teenistussuhe öeldakse üles pärast 2009. aasta 30. juunit.
RT I
2012-07-06
1
106072012001
2013-04-01
11
Isikule, kelle tööleping öeldakse kollektiivselt üles ning kellele taotletakse hüvitist enne 2009. aasta 1. juulit, kuid kelle töö- või teenistussuhe lõppeb pärast 2009. aasta 30. juunit, makstakse töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist enne 2009. aasta 1. juulit kehtinud alustel ja korras. Eelnimetatud isikutele ei maksta käesoleva seaduse § 5 punktis 2 sätestatud kindlustushüvitist koondamise korral ja ei kohaldata § 6 lõikes 4 nimetatud ooteperioode.
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
12
Käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 alates 2009. aasta 1. juulist sätestatud töötuskindlustushüvitise suurust rakendatakse kindlustatutele, kellele määratakse hüvitis pärast 2009. aasta 30. juunit ning enne 2009. aasta 1. juulit määratud hüvitisi ümber ei arvutata. Kui isikule enne 2009. aasta 1. juulit määratud hüvitis on väiksem käesoleva seaduse § 9 lõike 5 kohaselt arvutatud hüvitisest, arvutatakse hüvitis ümber 2009. aasta 1. juulist arvates.
RT I
2009
5
35
13120899
2009-07-01
13
Töötukassal on õigus tööturuteenuste ja -toetuste, välja arvatud töötutoetuse finantseerimiseks kasutada 2011. ja 2012. aastal töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vabu vahendeid. Kasutatud vahendid tagastatakse sihtkapitalist töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi 2015. aasta lõpuks.
RT I
2010-12-21
2
121122010002
2011-01-01
14
Töötukassa nõukogu esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku 2011. aastaks töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks hiljemalt 2011. aasta 1. märtsiks.
RT I
2010-12-21
2
121122010002
2011-01-01
15
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra 2011. kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega hiljemalt 2011. aasta 1. maiks.
RT I
2010-12-21
2
121122010002
2011-01-01
16
Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud määra kehtestamiseni on töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 12 protsenti.
RT I
2010-12-21
2
121122010002
2011-01-01
17
Käesoleva seaduse § 121 rakendatakse alates 2010. aasta 1. maist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) artikli 90 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42), artikli 96 lõikes 1 nimetatud juhtudel.
RT I
2011-03-03
2
103032011002
2011-05-01
18
Kui tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 43 lõikes 12 nimetatud isikule lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta:
1
on käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
2
vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue.
RT I
2013-12-22
4
122122013004
2014-01-01
19
Käesoleva paragrahvi lõikes 18 ja käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud juhul ei ületa töötuskindlustushüvitise maksmine kahe või enama töötuna arveloleku ajavahemiku jooksul kokku käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud päevade arvu.
RT I
2013-12-22
4
122122013004
2014-01-01
20
Kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui:
1
ta on käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
2
tema töötuna arvelolek lõpetati 2014. aasta 1. novembril tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 4 või 41 nimetatud asjaoludel ja
3
ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue.
RT I
2014-04-16
5
116042014005
2014-05-01
52
1. ]]>
Töötukassa rahaliste vahendite riigi kontsernikonto koosseisu üleviimine
1
Käesoleva seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud hoiulepingu sõlmivad töötukassa juhatuse esimees ja valdkonna eest vastutav minister 2012. aasta 16. jaanuariks. Rahaliste vahendite arvelt omandatud finantsvara realiseerib ja rahaliste vahendite hoidmise ning haldamisega seotud lepingud lõpetab töötukassa juhatus 2012. aasta 30. juuniks.
2
Kuni realiseerimiseni kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsvarale enne käesoleva paragrahvi jõustumist kehtinud vahendite haldamise korda ning piiranguid.
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsvara realiseerimisest saadud rahalised vahendid kantakse viivitamata käesoleva seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud arvelduskontole.
RT I
2011-12-23
2
123122011002
2011-12-24
52
2. ]]>
Erisus kindlustushüvitisest koondamise korral
1
Kuni 2018. aasta 1. aprillini on lisaks käesoleva seaduse §-s 141 sätestatule õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral töötajal, kellega on sõlmitud avaliku teenistuse seaduse alusel soodustingimustega tööleping ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel ja soodustingimustega tööleping lõpeb enne 2018. aasta 1. aprilli ning kelle soodustingimustega töölepingute kestus ja teenistusstaaž kokku on vähemalt viis aastat.
2
Kindlustushüvitise suuruse arvutamisel liidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soodustingimustega töölepingute kestus ja isiku teenistusstaaž, mis omavahel ei kattu.
RT I
2013-03-26
1
126032013001
2013-04-01
52
3. ]]>
Töötuskindlustusstaaži arvestamise erisus
1
Alates 2014. aasta 1. juulist kehtivat kindlustusstaaži arvestamise korda rakendatakse pärast 2014. aasta 1. juulit tekkinud kindlustusstaaži arvestamisel. Enne 2014. aasta 1. juulit tekkinud kindlustusstaaž arvestatakse kuni 2014. aasta 1. juulini kehtinud korras. Kindlustusstaaži kuud liidetakse.
2
Enne 2014. aasta 1. juulit määratud töötuskindlustushüvitist ümber ei arvutata.
RT I
2014-04-16
3
116042014003
2014-07-01
52
4. ]]>
Täiendavalt töötuskindlustushüvitise maksmise erisus
1
Töötule makstakse ühekordselt täiendavalt 60 kalendripäeva töötuskindlustushüvitist, kui töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemise kuul on täidetud järgmised tingimused:
1
registreeritud töötuse määr üle-eelmisel kalendrikuul oli kõrgem kui 8,5%;
2
töötuskindlustushüvitise periood lõpeb ajavahemikul 2021. aasta 1. september kuni 2022. aasta 28. veebruar.
2
Töötukassa arvutab eelmise kalendrikuu registreeritud töötuse määra ja avaldab selle oma veebilehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
3
Registreeritud töötuse määr esitatakse täpsusega üks koht pärast koma. Registreeritud töötuse määr ümardatakse teise koha alusel pärast koma. Kui teisel kohal pärast koma olev number on 0–4, jäetakse esimesel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui teisel kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse esimesel kohal olev number ühe võrra ülespoole.
RT I
2021-11-12
2
112112021002
2021-11-22
52
5. ]]>
Töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikendamise erisus
1
Kui töötuskindlustushüvitise määramise otsus tehakse pärast 2023. aasta 29. juunit, kuid kindlustatu on esitanud avalduse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks enne seda ja tema töötuskindlustushüvitise saamise periood algab enne 2023. aasta 30. juunit, määratakse töötuskindlustushüvitis perioodiks, mis on sätestatud käesoleva seaduse enne 2023. aasta 30. juunit kehtinud redaktsioonis.
2
Kindlustatul, kellele on määratud töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse enne 2023. aasta 30. juunit kehtinud redaktsioonis sätestatud perioodiks ning kelle töötuskindlustushüvitise saamise periood lõpeb pärast 2023. aasta 30. juunit, pikeneb töötuskindlustushüvitise saamise periood 60 kalendripäeva võrra, kui kindlustatu on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja tema hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.
RT I
2022-12-02
3
102122022003
2023-06-30
52
6. ]]>
Töötukassa andmekogu moodustamine
1
Käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud töötukassa andmekoguna käsitatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud:
1
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 8 lõike 2 alusel asutatud töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrit;
2
töövõimetoetuse seaduse § 22 lõike 4 alusel asutatud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu ning
3
töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 4 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogude andmete töötlemist jätkatakse käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud korras.
RT I
2023-03-07
5
107032023005
2024-01-01
52
7. ]]>
Töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamise erisus
Kuni käesoleva paragrahvi jõustumiseni kehtinud käesoleva seaduse § 8 lõike 2 redaktsiooni kohaldatakse kindlustatule, kelle töötuna arvelolek lõpetati tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punkti 11 alusel reservteenistusse asumise tõttu.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2025-06-13
52
8. ]]>
Üleminekusätted töötuskindlustushüvitise määramisel ja maksmisel
1
Kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse või tööturumeetmete seaduse alusel, on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1
kindlustatu on pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist töötanud, olnud avalikus teenistuses, osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, välja arvatud tööturumeetmete seaduse §-s 11 nimetatud ajutine töötamine, olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane;
2
kindlustatu vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.
2
Käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 6 alusel määratud töötuskindlustushüvitist käsitatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist käesoleva seaduse § 6 tähenduses sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitisena.
3
Kui isik on esitanud töötukassale enne 2026. aasta 1. jaanuari avalduse töötuskindlustushüvitise saamiseks ja töötuskindlustushüvitise otsust ei ole tehtud enne 2026. aasta 1. jaanuari, tehakse asjakohane otsus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.
4
Kindlustatul, kellele on jätkatud töötuskindlustushüvitise maksmist enne 2026. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 8 lõike 2 alusel ning kelle hüvitise periood lõpeb pärast 2025. aasta 30. detsembrit, on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud hüvitise lõppemist käesoleva seaduse § 61 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
52
9. ]]>
Töötukassa andmekogus andmete töötlemise erisused
Tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel isikule töötutoetuse määramise alusandmeid ja töötutoetuse maksmise andmeid töödeldakse andmekogus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis sätestatud tingimustel.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
52
10. ]]>
Järelhindamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib koostöös töötukassaga töötutoetuse kaotamise ja baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise mõju ja tulemuslikkust eeldatavasti 2031. aastal.
RT I
2025-06-03
1
103062025001
2026-01-01
53
Seaduse jõustumine
1
Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
2
Käesoleva seaduse § 48 punktid 1 ja 5 jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/74/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/987/EMÜ töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 270, 08.10.2002, lk 10–13).