Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruses nr 242 «Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks» (RT I 2004, 55, 397; 2008, 4, 25) tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

«Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused»;

2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

«Määrus kehtestab kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise korra ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, samuti kinnisasja väärtuse määramise korra ja alused.»;

3) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Määrusega sätestatud korras omandab riik kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamise eesmärgil kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab ning mis asub kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas või sisaldab kaitstavat looduse üksikobjekti.

(2) Kui kinnisasi ei asu kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas või on suurem kui kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvöönd, võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada selle osa kinnisasjast, mis ulatub kaitsealale, hoiualale või püsielupaika. Kinnisasja jagamise korraldab kinnisasja omanik, jagamisega seotud kulud kannab omandamise algataja.

(3) Kogu kinnisasja võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada juhul, kui kinnisasja kaitsealale või hoiualale ulatuv osa on suurem kui kaks kolmandikku kinnisasja kogupindalast või kinnisasja hõlmab osaliselt I kaitsekategooria liigi püsielupaik või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvöönd.»;

4) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

« 4) avaldaja soovi korral hinnaettepanek;»;

5) määrust täiendatakse §-ga 6¹ järgmises sõnastuses:

« § 6¹. Kinnisasja omandamiseks tehtud ettepanekute menetlemise kord

(1) Kinnisasja omandamiseks tehtud ettepanekuid menetletakse nende laekumise järjekorras, kui ei esine mõjuvaid põhjusi menetluse pikendamiseks. Mõjuva põhjuse esinemisel lahendatakse avaldus pärast mõjuva põhjuse äralangemist.

(2) Ettepanekute ja nende laekumise järjekorra kohta avaldatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel järgmised andmed:
1) ettepaneku laekumise kuupäev;
2) ettepaneku esitaja nimi;
3) kinnisasja asukoha maakond ja vald.»;

6) määrust täiendatakse §-dega 7¹ ja 7² järgmises sõnastuses:

« § 7¹. Kinnisasja väärtuse määramine

(1) Kinnisasja väärtus, välja arvatud metsaga kinnisasja väärtus, määratakse hinnatava objektiga sarnaste objektidega sooritatud tehingute hindade põhjal tehingute võrdlemise meetodil. Tehinguhindadena käsitatakse ainult neid müügitehingute hindu, mis kajastavad hindamise hetkele vastavat turusituatsiooni.

(2) Kinnisasja väärtuse määramisel arvestatakse asjaõigustega, mida nende olemuse tõttu ei ole võimalik kinnistusraamatust kustutada (servituudid, naabrusõigused jms), samuti seadusest tulenevate kinnisomandi kitsendustega, välja arvatud «Looduskaitseseadusest» tulenevad kaitstava loodusobjektiga seotud kitsendused.

(3) Vajadusel tellitakse kinnisasja väärtuse määramiseks maa erakorraline hindamine või selgitab katastripidaja «Maakatastriseaduse» alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate omandatava kinnisasjaga samas piirkonnas asuvate sarnaste kinnisasjadega tehtud tehingute keskmise tehinguväärtuse.

§ 7². Metsaga kinnisasja väärtuse määramine

(1) Metsaga kinnisasja väärtus määratakse maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana.

(2) Maatüki väärtuseks loetakse metsakõlviku eraldiste kaupa metsa kasvukohatüübile vastavate lisa 7 kohaselt määratavate hindade ja ülejäänud kõlvikute maa maksustamishinna summa.

(3) Kui metsaga kinnisasja väärtuse määramisel ei oma kasvava metsa väärtus olulist tähtsust ja piirkonna turusituatsioonist lähtuvalt ei kajasta maa maksustamishind selle piirkonna turuhinda, võib riigi esindaja metsaga kinnisasja väärtuse määramiseks tellida erakorralise hindamise.

(4) Kasvava metsa väärtuse määramisel kasutatakse lähteinformatsioonina:
1) sortimentidele vastava ühikuhinna määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt kinnisasja asukoha regioonis hindamisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul teostatud vastava metsamaterjali (sortimentide) müügi tehingute keskmist hinda. Keskmine hind (kr/m³) leitakse, jagades regiooni kõigi antud perioodil teostatud samaliigiliste sortimentide müügitehingute väärtuste summa nende tehingute käigus müüdud sortimentide summaarse mahuga;
2) metsauuendustööde kuluhindade määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt kinnisasja omandamisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul vastavas regioonis teostatud metsauuendustööde statistilist keskmist kulu hektari kohta;
3) likviidse metsamaterjali koguse määramisel metsa inventeerimise andmeid metsaeraldiste lõikes;
4) väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavat kinnisasja omandamisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul kehtinud keskmist intressimäära EURIBOR, mida suurendatakse 1% võrra (pankade riskipreemia);
5) boniteediklassile vastavat küpsusvanust puuliikide kaupa;
6) metsa ülestöötamise kulude määramiseks metsa inventeerimisel, paikvaatlusega või kaardimaterjali alusel määratud lähima võimaliku esmase vahelaoplatsi asukoha andmeid;
7) maksustamismäära 2% aastas lisas 7 toodud kasvukohatüübile vastavalt.

(5) Kui metsa või metsaosa kohta, mille väärtust määratakse, puuduvad värskemad kui viie aasta vanused inventeerimise andmed, samuti juhul, kui metsa inventeerimise toimumise ajast on metsaandmed muutunud tormikahjustuste, tulekahju, raiete vmt tulemusel, teostatakse enne metsaga kinnisasja väärtuse määramist metsa inventeerimine ülepinnalise takseerimisega.

(6) Kui metsaga kinnisasja väärtuse määramiseks kasutatavate inventeerimisandmete kogumise välitöödest on möödunud terve vegetatsiooniperiood või rohkem, kasvatatakse andmeid enne kasvava metsa väärtuse leidmist lisas 2 kirjeldatud viisil puistuelementide kaupa.

(7) Kui vähemalt üks osapooltest leiab, et likviidse metsamaterjali koguse määramiseks kasutatavad metsa inventeerimisandmed ei vasta kasvava metsa tegelikele näitajatele, teostatakse nendel eraldistel, kus väidetav erinevus inventeerimisandmetega võrreldes on suurem kui 15%, enne kasvava metsa väärtuse määramist uus metsa inventeerimine. Kui erinevus jääb 15% piiresse, määratakse kasvava metsa väärtus esialgsetest inventeerimisandmetest lähtudes. Kui erinevus on suurem kui 15%, määratakse kasvava metsa väärtus kordusinventeerimise andmetest lähtudes.

(8) Kui lõike 7 alusel on avaldaja nõudmisel teostatud uus metsa inventeerimine ja selle tulemused kinnitavad, et varasema inventeerimise andmed vastavad lõikes 7 sätestatud piiridele, kannab uue inventeerimise kulud avaldaja.

(9) Kui metsa inventeerimise käigus selgub, et riigile üleantava metsamaaga kaasneb riigil õigusaktidest tulenevalt metsa uuendamise kohustus, arvatakse nimetatud kohustuse täitmise kulu kinnisasja väärtusest maha.

(10) Kasvava metsa väärtuse leidmiseks summeeritakse lisas 4 kirjeldatud viisil sooritatud arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide mahtude ja neile vastavate ühikuhindade korrutised ning seejärel lahutatakse lisas 6 kirjeldatud viisil arvestatud kogu likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulud. Leitakse tulude ja kulude nüüdisväärtus.

(11) Metsa väärtuse leidmiseks kasutatakse lisas 1 toodud arvutamise skeemi. Lisa 1 punktis 3 nimetatud harvendusraie vajadus määratakse lisade 3 ja 5 kohaselt. Arvutamine teostatakse kõikide eraldiste kohta, mis on kaetud vähemalt kahe meetri kõrguse metsaga.

(12) Kui arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide maht on 0, lähtutakse kinnisasja väärtuse määramisel üksnes maatüki väärtusest.

(13) Riigimetsa Majandamise Keskus esitab vastava taotluse saamisel riigi esindajale käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed.»;

7) paragrahvi 8 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kinnisasja omanikul on õigus määrata omandajale läbirääkimiste käigus tehtud ettepanekutega nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks tähtaegu. Kui kokkulepet ei saavutata kuue kuu jooksul, arvates omandaja poolt nõustumise või vastuväite esitamisest, võib keskkonnaminister lõpetada omandamise menetluse.

(4) Kui kinnisasja omaniku ja riigi vahel ei saavutata kinnisasja omandamises kokkulepet, võib riik teha ettepaneku algatada kinnisasja sundvõõrandamine vastavalt «Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse» § 3 lõike 1 punktis 9 sätestatule.»;

8) paragrahvi 11 täiendatakse pärast sõna «keskkonnaministrile» sõnadega «, kes otsustab kinnisasja omandamise või keeldub sellest.»;

9) määrust täiendatakse §-ga 11¹ järgmises sõnastuses:

« § 11¹. Lepingu sõlmimine

Kinnisasja omandamise otsuses märgitud kinnisasja omandamise lepingut riigi nimel sõlmima volitatud isik sõlmib omandamise otsuses märgitud tingimustel kinnisasja omandamise lepingu.»;

10) paragrahvi 12 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

« § 12. Rakendussätted»;

11) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kinnisasja vahetamiseks enne 1. augustit 2008. a esitatud avaldusi, mis «Looduskaitseseaduse» § 91 lõike 10 alusel loetakse kinnisasja omandamise ettepanekuteks, menetletakse kinnisasja omandamise ettepanekutega ühises järjekorras ning ettepaneku tegemise ajaks loetakse kinnisasja vahetamise avalduse laekumise kuupäev.»;

12) määrust täiendatakse lisadega 1–7 (lisatud).

Peaminister Andrus ANSIP

Keskkonnaminister Jaanus TAMKIVI

Riigisekretär Heiki LOOT

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 10.10.2008. a resolutsioon nr 17-1/08-06350.

Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 “Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” lisa 1 (Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. a määruse nr 150 sõnastuses)

METSA VÄÄRTUSE ARVUTAMISE KÄIK

1. Kui metsa inventeerimisest on möödunud rohkem kui üks vegetatsiooniperiood, kasvatatakse metsa andmed käesolevasse aastasse. Selleks kasutatakse lisas 2 toodud algoritmi, mis kasvatab metsa andmeid ühe aasta kaupa ning mida tuleb kasutada seni, kuni on saavutatud käesolev aasta.

2. Kontrollitakse, kas mets on küps. Selleks võrreldakse enamuspuuliigi vanust küpsusnormatiivides toodud vanusega. Kui mets on küps, teostatakse arvestuslik lageraie. Selleks antakse muutujale Rok väärtuseks 1 (Rok = 1) ning suundutakse punkti 5 juurde. Vastasel korral suundutakse punkti 3 juurde.

3. Kontrollitakse, kas mets vajab harvendusraiet. Selleks kasutatakse lisas 3 toodud algoritme. Kui mets ei vaja harvendusraiet, siis suundutakse punkti 4 juurde. Vastasel korral on lisas 3 arvutatud abisuurus Rok, mida kasutatakse raiemahtude hindamisel. Suundutakse punkti 5 juurde. Harvendusraiet ei teostata, kui küpsusvanuseni on jäänud 10 või vähem aastat ja puistu boniteet on 5, 5A.

4. Kasvatatakse metsade andmeid ühe aasta võrra. Selleks kasutatakse lisas 2 toodud algoritmi. Pärast kasvatamist suundutakse uuesti punkti 2 juurde.

5. Leitakse raiest saadavad sortimendid. Sortimentide leidmiseks kasutatakse lisa  4, mis omakorda kasutab sama määruse lisa 5. Leitakse raietulud, korrutades sortimentide kogused sortimentide ühikuhindadega. Suundutakse järgmise punkti juurde.

6. Lisa 6 põhjal arvutatakse raiekulud. Suundutakse järgmise punkti juurde.

7. Leitakse tulude ja kulude nüüdisväärtus. Selleks korrutatakse raietest saadavad tulud ja kulud diskonteerimisteguriga.

8. Diskonteerimistegur leitakse järgmise valemiga:

DK = 1/(1+INTR/100)^AEG,

9. Kui oli tegemist harvendusraiega, siis jätkatakse arvutusi, suundudes tagasi punkti 2 juurde. Lageraie korral suundutakse punkti 10 juurde.

10. Leitakse metsa uuendamiskulude nüüdisväärtus. Selleks korrutatakse diskonteerimistegur metsa uuendamise kuluga. Metsa uuendamise kulude määramisel lähtutakse Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt kinnisasja omandamisele  eelnenud kolme kalendriaasta jooksul vastavas regioonis teostatud metsauuendustööde statistilisest keskmisest kulust hektari kohta. Metsa uuendamise kulud määratakse kõikidele kasvukohatüüpidele, välja arvatud  sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsa uuendamise kulud arvestatakse ka siis, kui inventeerimise hetkel on tegemist lageda alaga (lageraielangiga).

11. Metsa väärtuse leidmiseks liidetakse kõikidest raietest saadud tulude nüüdisväärtused (mis on arvutatud käesolevas lisas toodud punktide alusel) ja lahutatakse kultiveerimiskulude ning raiekulude nüüdisväärtused. Saadud tulemusest lahutatakse maamaksu diskonteeritud väärtus kuni lageraieni. Selleks leitakse diskonteerimistegurite summa ning see korrutatakse metsakõlviku eraldiste metsakasvukohatüüpidele vastava maahinna ja maa maksustamismääraga.

Diskonteerimistegurite summa leidmise valem:

]]>

Punkti 11 täitmisega lõpeb eraldisel kasvava metsa väärtuse arvutamine.

METSA KASVATAMISE ALGORITMID

1. Leitakse moodhõredus.

1.1.       Leitakse igale I rinde puuliigile:

L_{mood_PL} = a + b×D×D/H,

Tabel 2.1. Metsa kasvatamise valemite kasutamiseks vajalikud parameetrid

1.2.       Leitakse parameetri a_ri tagavaraga kaalutud keskmine väärtus alapunktis 1.1 valitud rinde elementidele:

a_ri = sum(KF×a)/100,

1.3.       Leitakse kaalutud keskmine moodhõredus:

L_mood =sum(KF×L_{mood_PL})/100,

1.4.       Leitakse alapunktis 1.1 valitud rindele keskmine H ja D (HM ja DM):

HM = sum(H×KF)/100;

DM = (sum(D×D×KF)/100)^0,5,

1.5.  Leitakse edasiseks arvutamiseks rinde moodpuistu arvutamise valemile parameeter b_ri:

b_ri = HM× (L_mood - a_ri)/DM/DM,

2.      Leitakse piirhõredus:

L_piir = L_mood/1,34,

3.      Leitakse alapunktis 1.1 valitud rindele tegelik hõredus:

3.1. Leitakse puude arv rindes (N_sum). Selleks liidetakse rinde kõikide elementide puude arvud ha-l

3.2. Leitakse rinde hõredus:

L = 10 000/N_sum^0,5,

4.      Leitakse diameetri juurdekasvu koefitsient (KD):

4.1. Esmalt leitakse abimuutuja abi:

abi = (L_mood/L)⁶,

4.2. Leitakse diameetri juurdekasvu koefitsient (KD):

KD = 2–2×abi/(abi+1),

5.        Kasvatatakse kõikide puistuelementide diameetrit ja kõrgust, kasutades järgmisi A. Kiviste moodpuistute mudeleid. Diameetri ja kõrguse juurdekasvu arvutamiseks kasutatakse 8 erinevat valemit alltoodud järjekorras. Kuue esimese valemiga arvutatakse abimuutujaid ning kahe viimasega saadakse tulemuseks diameetri ja kõrguse juurdekasv (vastavalt zH ja zD):

betH = c4 – 493×Log(OHOR+1)+1355×k×kP
betD = c5 – 306×Log(OHOR+1)
dH = betH/50^{^c1}
dD = betD/50^{^c2}
rH = SQRT((H – dH)^{^2}+4×betH×H/A^{^c1})
rD = SQRT((D – dD)^{^2}+4×betD×D/A^{^c2})
zH = (H+dH+rH)/(2+4×betH×(A+1)^{^(– c1)}/(H – dH+rH)) – H
zD = KD× ((D+dD+rD)/(2+4×betD×(A+1)^{^(– c2)}/(D – dD+rD))) – D,

6. Leitakse alapunktis 1.1 valitud rindele kasvatatud keskmine kõrgus ja diameeter (HM_uus ja DM_uus):

HM_uus = sum((H+zH) × KF)/100;

DM_uus = (sum((D+zD) × (D+zD) × KF)/100)^0,5,

7. Leitakse alapunktis 1.1 valitud rindele kasvatatud puude arv, arvestades loomulikku väljalangevust. Kasutatakse 6 erinevat valemit alltoodud järjekorras:

abi = iif(L – L_piir < 0; 0; L – L_piir)

abi = (1–(80 × (abi)/L_piir/30)^0,5) × b_ri/1,34

L_uus = L + iif(abi<0,02; 0,02; abi) × (DM_uus × DM_uus/HM_uus – DM × DM/HM)

L_{piir uus} = (a_ri + b_ri × DM_uus × DM_uus/HM_uus)/1,34

L_uus = iif(L_uus < L_{piir uus}; L_{piir uus}; L_uus)

N_uus = 100 000 000/L_uus/L_uus

KN = N_uus/N_sum,

8. Arvutatakse uued kõrgused (H), diameetrid (D) ja puude arvud (N) igale elemendile:

H = H + zH

D = D + zD

N = N×KN

A = A + 1,

HARVENDUSRAIE MÄÄRAMINE JA TEOSTAMINE

1.      Leitakse metsa raie-eelne (Lre) ja raiejärgne (Lrj) hõredus järgmiste valemitega:

Lre = (re1 + re2×d – re3×h100) ×0,95

Lrj = rj1 + rj2×d – rj3×h100, 

Tabel 3.1. Harvendusraie normatiivide valemi parameetrid

2.      Leitakse puistu hõredus:

2.1. Leitakse puude arv I rindes (kui I rinnet ei ole, siis kas II rindes või üksikpuude rindes) kokku (N_sum), st liidetakse rinde kõikide puuliikide arvud hektari kohta. Kui puude arvu andmetes ei ole, siis vaata käesoleva lisa punkti 3

2.2. Leitakse tegelik hõredus:    L = 10 000/N_sum^0,5

3. Leitakse puude arv:

3.1. Arvutatakse ühe keskmise puu tüvemaht, kasutades R. Ozolinši puu tüvemoodustaja mudelit. Keskmise puu tüvemahu arvutamisel on sortimendi alguseks 0 ja lõpuks puu kõrgus. Tulemiks on tüvemaht v

3.2. Leitakse puude arv (n – puude arv (tk); M – tagavara (m³); v – tüvemaht (m³)):
n = M/v

4. Kui punktis 2 leitud hõredus L on väiksem või võrdne raie-eelse hõredusega Lre, siis teostatakse harvendusraie:
4.1. Raiutavate puude arv hektari kohta:

Nr = N_sum – 100000000/Lrj/Lrj,  

4.2. Leitakse raiutavate puude osakaal:
Rok = Nr/N_sum,

ARVESTUSLIK SORTIMENTEERIMINE

1. Arvestuslik sortimenteerimine teostatakse puistuelementide lõikes. Arvestusliku sortimenteerimise lõpptulemusena liidetakse kõikide puistuelementide sortimenteerimisel saadud tulemused. Puistuelemendi arvestuslikul sortimenteerimisel kasutatakse takseertunnuseid: kõduhorisondi tüsedus – OHOR (cm), puuliik, vanus – a (a), diameeter – d (cm), kõrgus – h (m), tagavara – M (m³), kahjustatud puude osakaal – k (%).

Kui mulla organogeense horisondi tüsedus (OHOR) ei ole takseerandmetes kirjeldatud, võetakse see näitaja kasvukoha tüübist lähtuvalt tabelist 4.1.

Tabel 4.1. Kasvukohatüübile vastav organogeense horisondi tüsedus

2. Puud jagatakse diameetriklassidesse. Diameetriklassidesse jagamine on toodud tabelis 4.2. Ülemisel real on toodud diameetriklassi suhtelised suurused võrrelduna keskmise diameetriga ning alumisel real puude arv vastavas diameetriklassis. Jaotus on toodud 1000 puu kohta.

Tabel 4.2. Puude jagamine suhtelistesse diameetriklassidesse

3.         Leitakse kõrgusekõvera parameeter kh:

kh = h'/(1,3+c1×(d'/(d'+c2))^{^c3}),

Tabel 4.3. Kõrgusekõvera parameetrid

4. Leitakse diameetriklassides olevate puude sortimendid. Arvutus on vaja teha kõikide tabelis 4.2 toodud diameetriklasside kohta. Alljärgnevalt on kirjeldatud arvutust ühe diameetriklassi kohta (kõikide diameetriklasside puhul toimub arvutamine analoogselt):

4.1. Leitakse diameetriklassi suurus D (ds – suhteline diameeter tabelist 4.2, d' – kasvatatud diameeter):

D = ds×d'

4.2. Leitakse diameetriklassile vastav kõrgus H (kh – punktis 3 leitud parameeter; c1, c2 ja c3 – tabelis 4.3 toodud valemi parameetrid):

H = kh×(1,3+c1×(D/(D+c2))^{^c3})

4.3. Arvutatakse diameetriklassi ühe puu sortimendid. Sisenditeks on puuliik, D ja H. Tabelis 4.4 on toodud peenema otsa miinimumdiameetrid jämepalkidele (djp), peenpalkidele (dpp), paberipuudele (dpa) ja küttepuudele (dky).

Tabel 4.4. Sortimentide minimaalsed peenema otsa diameetrid (cm)

Arvutamise käik, mille tulemusena saadakse ühe puu mahu (mpu) jagunemine jämepalkideks (mjp), peenpalkideks (mpp), paberipuudeks (mpa) ja küttepuudeks (mky), on järgmine:

4.3.1. Esmalt saavad jämepalkide, peenpalkide, paberipuude ja küttepuude mahud väärtuseks 0.

4.3.2. Kui puu on väike – diameetriga alla 8 cm või kõrgusega alla 5 m, siis arvutatakse vaid terve puu maht mpu ja sortimentide kogused on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemiga:

mpu = 0,000019+0,00001142×(D+2)^{^2,61614}×H^{^0,76489}

4.3.3. Muudel juhtudel sortimenteeritakse puu järgmiselt:

4.3.3.1. Arvutatakse terve puu maht (vastavalt lisas 3 toodud mudelile, kusjuures sortimendi alguseks on 0 ja lõpuks puu kõrgus);

4.3.3.2. Leitakse koore osamaht KOOR (a1, a2 ja a3 on valemis kasutatavad parameetrid, mis on toodud tabelis 4.5):

KOOR = (a1×(D+a2)/(D+a2+1))^{^a3}/100

Tabel 4.5. Koore suhtelise mahu arvutamise valemi parameetrid

4.3.3.3. Arvutatakse kännu kõrgus koos saetee paksustega. Kui D≤30 cm, siis kännu kõrgus on HS = 0,1+H/300. Kui D>30, siis kännu kõrgus on HS = D/300+H/300.

4.3.3.4. Leitakse puu diameeter kõrgusel HS = HS+3,1. Diameetri leidmisel on lähtetunnusteks puuliik, puu kõrgus – H (m), puu diameeter – D (cm) ja soovitud diameetri kõrgus – HS (m). Diameetri leidmiseks kasutatakse järgmisi valemeid, mis annavad diameetri DS (cm):

abi1 = 1,3/H

abi2 = (((((a6×abi1+a5)×abi1+a4)×abi1+a3)×abi1+a2)×abi1+a1)×abi1+a0

abi3 = HS/H

abi4 = (((((a6×abi3+a5)×abi3+a4)×abi3+a3)×abi3+a2)×abi3+a1)×abi3+a0

abi5 = p×(H – h0)+q×(D–d0)

DS = D×(1+(abi3×abi3– 0,01)×abi5)×abi4/((1+(abi1×abi1– 0,01)×abi5)×abi1),

Koore paksusega korrigeerides saadakse:

DS = DS/(1+KOOR)^{^0,5}

4.3.3.5. Võrreldakse saadud diameetrit DS sortimentide diameetritega djp, dpp, dpa ja dky.

a. Kui diameeter on suurem või võrdne jämepalgi diameetriga djp, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse jämepalgi mahuga mjp. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS.

b. Kui diameeter on väiksem kui jämepalgi diameeter djp, kuid suurem või võrdne diameetriga dpp, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse peenpalgi mahuga mpp. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS.

c. Kui diameeter on väiksem kui peenpalgi diameeter dpp, kuid suurem või võrdne diameetriga dpa, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse paberipuu mahuga mpa. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS = HS – 0,1.

d. Kui diameeter on väiksem kui paberipuu diameeter dpa, kuid suurem või võrdne diameetriga dky, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse küttepuu mahuga mky. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS = HS – 0,1.

4.3.3.6. Kontrollitakse, kas puu kõrgus H on väiksem kui HS+3,1. Kui on, siis korratakse punktides 4.3.3.4 – 4.3.3.6 kirjeldatud toiminguid. Kui aga H on suurem või võrdne suurusega HS+3,1, siis kasutatakse punktis 4.3.3.7 toodud valemeid.

4.3.3.7. Leitud jämepalkide, peenpalkide, paberipuude ja küttepuude mahud mjp, mpp, mpa ja mky on siiani koos koorega mahud. Kuna arvestus käib ilma kooreta mahtudega, siis on vaja enne sortimenteerimise lõpetamist arvutada vastavatele sortimentidele ilma kooreta mahud:

mjp = mjp×(1 – KOOR)

mpp = mpp×(1 – KOOR)

mpa = mpa×(1 – KOOR)

mky = mky×(1 – KOOR)

4.4. Korrutatakse saadud suurused mjp, mpp, mpa, mky ja mpu puude arvuga diameetriklassis (n" tabelis 4.2).

5. Igas diameetriklassis saadud mahud mjp, mpp, mpa, mky ja mpu liidetakse kokku ja tulemus korrigeeritakse tegeliku mahu (M') järgi:

mjp = sum(mjp)×M'/sum(mpu)

mpp = sum(mpp)×M'/sum(mpu)

mpa = sum(mpa)×M'/sum(mpu)

mky = sum(mky)×M'/sum(mpu)

6. Leitakse kahjustatud puude osakaal. Soovitatav on võtta kahjustatud puude osakaal takseerandmetest. Kui seda takseerandmetes ei ole, tuleb kasutada vanusega seotud kahjustatud puude osakaalu mudelit. Kahjustatud puude osakaalu leidmiseks on valem:

 _]]>

Tabel 4.6. Kahjustatud puude osakaalu leidmise valemi parameetrid

7. Korrigeeritakse sortimentide koguseid kõveruse ja punktis 6 arvutatud kahjustustega:

7.1. Kõverusest tingitud paberipuudesse minevate palkide osakaal on toodud tabelis 4.7.

7.2. Kahjustatud puudest saadavast tarbepuidu dimensioonidega sortimentidest küttesse mineva puidu osakaal võetakse tabelist 4.7, kui see näitaja ei ole toodud metsa inventeerimise andmetes.

7.3. Kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgi fraktsioonist paberipuudesse mineva puidu osakaal on toodud tabelis 4.7.

Tabel 4.7. Mitmesugused sortimenteerimiseks vajalikud näitajad

R. OZOLINŠI TÜVEMOODUSTAJA MUDEL JA SELLE KASUTAMINE

1. Arvutamiseks on vaja lähtetunnuseid: puuliik, sortimendi algus (kaugus juurekaelast) – alg (m), sortimendi lõpp (kaugus juurekaelast) – lop (m), puu kõrgus – h (m), puu diameeter – d (cm).

2. Mudelis kasutatakse tabelis 5.1 toodud parameetreid. Tabelis 5.1 on toodud 9 erinevat puuliiki, kuid on ka teisi puuliike. Puuduva puuliigi puhul kasutatakse tabelit 5.2, kust selgub, millise puuliigi valemit kasutada.

Tabel 5.1. R. Ozolinši tüvemoodustaja valemi parameetrid

Tabel 5.2. Puuliikide asendatavus

3. Arvutamise käik

3.1. Kui puu on väike – diameeter alla 8 cm või kõrgus alla 5 m – siis arvutatakse vaid terve puu maht mpu ja likviidsete sortimentide kogus on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemiga:
mpu = 0,000019+0,00001142×(D+2)^{^2,61614}×H^{^0,76489}

3.2. Sortimendi mahu arvutamiseks on alljärgnevalt toodud 33 valemit, mis järjestikku kasutades annavad sortimendi mahu – m (m³). Kuna eespool olevate valemitega arvutatakse muutujad, mida kasutatakse järgmistes valemites, on valemite kasutamise järjekord oluline:
abi1 = 1,3/h

abi2 = (((((a6×abi1+a5)×abi1+a4)×abi1+a3)×abi1+a2)×abi1+a1)×abi1+a0

abi3 = p×(h – h0)+q×(d–d0)

abi4 = 1 – 0,01×abi3

c1 = abi4×a0

c2 = abi4×a1/h

c3 = (abi4×a2+abi3×a0)/(h^{^2})

c4 = (abi4×a3+abi3×a1)/(h^{^3})

c5 = (abi4×a4+abi3×a2)/(h^{^4})

c6 = (abi4×a5+abi3×a3)/(h^{^5})

c7 = (abi4×a6+abi3×a4)/(h^{^6})

c8 = abi3×a5/(h^{^7})

c9 = abi3×a6/(h^{^8})

d1 = c1×c1

d2 = c1×c2

d3 = (c2×c2+2×c1×c3)/3

d4 = (c1×c4+c2×c3)/2

d5 = (c3×c3+2×c2×c4+2×c1×c5)/5

d6 = (c1×c6+c2×c5+c3×c4)/3

d7 = (c4×c4+2×c3×c5+2×c2×c6+2×c1×c7)/7

d8 = (c1×c8+c2×c7+c3×c6+c4×c5)/4

d9 = (c5×c5+2×c4×c6+2×c3×c7+2×c2×c8+2×c1×c9)/9

d10 = (c2×c9+c3×c8+c4×c7+c5×c6)/5

d11 = (c6×c6+2×c5×c7+2×c4×c8+2×c3×c9)/11

d12 = (c4×c9+c5×c8+c6×c7)/6

d13 = (c7×c7+2×c6×c8+2×c5×c9)/13

d14 = (c6×c9+c7×c8)/7

d15 = (c8×c8+2×c7×c9)/15

d16 = c8×c9/8

d17 = (c9×c9)/17

abi5 = ((((((((((((((((d17×alg+d16)×alg+d15)×alg+d14)×alg+d13)×alg++d12)×alg+d11)×

alg+d10)×alg+d9)×alg+d8)×alg+d7)×alg+d6)×alg+d5)×alg+d4)×alg+d3)×alg+d2)×alg+d1)×

×alg

abi6 = ((((((((((((((((d17×lop+d16)×lop+d15)×lop+d14)×lop+d13)×lop+d12)×lop+d11)×

×lop+d10)×lop+d9)×lop+d8)×lop+d7)×lop+d6)×lop+d5)×lop+d4)×lop+d3)×lop+d2)×lop+d1)×lop

v = (abi6 – abi5)×d×d×π/(((1+(abi1×abi1 – 0,01)×abi3)×abi2)^{^2})/40000,

LIKVIIDSE METSAMATERJALI ÜLESTÖÖTAMISE KULUDE ARVUTAMINE

1. Raiekulu arvutamise valem

Likviidset metsamaterjali andvate metsaraiete raiekulu arvutatakse järgmise valemiga:

RK=(a₁+2/(0,01+v)+a₂×KV×(1+HR_k+TR_k)

raiekulu arvutusvalemi kulukonstandid:

a₁ = 120 kr/m³

a₂ = 0,06 kr/m

HR_k=0,25

TR_k=0,1

2. Kogu likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulu arvutamine

Kogu likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulu leitakse raiekulu (kr/m³) ja lisas 2 kirjeldatud viisil sooritatud arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide mahtude summeerimisel saadud kogumahu korrutisena.

3.    Kulude arvutamiseks vajalike muutujate leidmine:

Keskmine raiutav tüvemaht (v) määratakse lisade 2–4 parameetritele ja valemitele tuginedes. Kulukonstant TR_k määratakse lisa 7 põhjal vastavalt kasvukohatüübile.

Lähima võimaliku esmase vahelaoplatsi asukoha andmed määratakse metsa inventeerimisel, paikvaatlusega või kaardimaterjali alusel ja näidatakse punktina inventeerimisandmetes sisalduval digitaalsel metsakaardil. Kokkuveokaugus (KVK) määratakse meetrites kinnistu tsentroidist lähima võimaliku esmase laoplatsi asukoha punktini.

METSAKÕLVIKU  ERALDISTE KAUPA MÄÄRATAVAD METSA KASVUKOHATÜÜBILE VASTAVAD MAA HINNAD

]]>