1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine» meetme «Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine» raames riigile kuuluvate asenduskodude (edaspidi asenduskodu) ja erihooldekodude investeeringute kava koostamise kord ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

(1) Toetust antakse eesmärgiga tagada lastele ja psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis-, ja töötamistingimused.

(2) Lõikes 1 nimetatud eesmärgi alameesmärkideks on laste ja psüühiliste erivajadustega inimeste parem juurdepääs avalikele teenustele ning ühiskonna- ja tööelus osalemisvõimaluste avardumine.

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetatavateks tegevusteks loetakse lõikes 2 nimetatud tegevusi, mis on vajalikud §-s 2 nimetatud sihtgruppidele uute pere- ja tegelusmajade ehitamiseks.

(2) Projekti raames toetatavad tegevused on:
1) projekti tasuvus- ja teostatavusuuringute korraldamine, finantsanalüüsi koostamine, keskkonnamõju hindamine ja muude projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside tegemine;
2) katastrimõõdistamine ja muud maakorraldustoimingud;
3) detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine;
4) riigihangete korraldamine;
5) ehitusprojekti koostamine;
6) ehitustööde tegemine;
7) ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi koostamine;
8) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ja elektri võrguühendusega liitumine;
9) ehitusprojektis ettenähtud tehnoloogia ja sisustuse hankimine;
10) ehituse omanikujärelevalve korraldamine;
11) toetuse kasutamisest teavitamine;
12) projekti juhtimine;
13) ehitus- ja kasutusloa väljastamine;
14) kinnisasja omandamine ja hoonestusõiguse seadmine.

(3) Meetme raames ei toetata tegevusi, mille kulude hüvitamiseks on varem saadud raha riigieelarvelistest vahenditest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

§ 4. Toetuse taotleja ja toetuse saaja

(1) Toetuse taotlejaks võivad olla:
1) Sotsiaalministeerium;
2) AS Hoolekandeteenused.

(2) Toetuse saajaks võivad olla:
1) Sotsiaalministeerium;
2) AS Hoolekandeteenused;
3) kohalikud omavalitsused.

(3) Sotsiaalministeerium annab pärast valminud hoonetele kasutusloa saamist hooned koos nende juurde kuuluva maaga või hoonestusõiguse «Riigivaraseaduses» sätestatud korras üle hoonete asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.

§ 5. Toetuse ja omafinantseeringu määr

(1) Riiklike laste asenduskodude reorganiseerimise projektidele (edaspidi asenduskodude projekt) antakse toetust kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest.

(2) Riiklike erihooldekodude reorganiseerimise projektidele (edaspidi erihooldekodude projekt) antakse toetust kuni 85% abikõlblikest kuludest. Toetuse saaja omafinantseering peab moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kogukuludest.

(3) Toetuse maksimaalne summa määratakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud investeeringute kavas.

(4) Toetuse maksimaalne määr sätestatakse asenduskodude projektide puhul investeeringute kavas ning erihooldekodude projektide puhul taotluse rahuldamise otsuses.

§ 6. Meetme eelarvevahendite jaotus

Toetus riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimiseks on kokku 490 miljonit krooni, sealhulgas toetus asenduskodude reorganiseerimiseks 143,9 miljonit krooni ja toetus erihooldekodude reorganiseerimiseks 346,1 miljonit krooni.

§ 7. Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus

Meetme rakendusasutuseks on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk
KULUDE ABIKÕLBLIKKUS

§ 8. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega.

(2) Abikõlblikud on kulud, mis on seotud §-s 3 nimetatud toetatavate tegevustega ja vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks ning on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengufondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210; 31.07.2006, lk 1–11) ning «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korraga.

(3) Abikõlblikud on järgmised kulud:
1) projekti tasuvus- ja teostatavusuuringute korraldamise-, finantsanalüüsi koostamise-, keskkonnamõju hindamise- ja muude projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside tegemisega seotud kulud;
2) katastrimõõdistamise ja muude maakorraldustoimingutega seotud kulud;
3) detailplaneeringu koostamise-, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kulud;
4) kinnisasja omandamise ja hoonestusõiguse seadmise kulud;
5) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ja elektri võrguühendusega liitumise kulud;
6) riigihangete korraldamise kulud;
7) ehitusprojekti koostamise kulud;
8) ehituse omanikujärelevalve korraldamise kulud;
9) ehitustööde tegemise kulud;
10) ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi koostamise kulud;
11) projekti juhtimise kulud;
12) ehitusprojektis ettenähtud tehnoloogia ja sisustuse hankimise kulud;
13) toetuse kasutamisest teavitamise kulud;
14) ehitus- ja kasutusloa väljastamise kulud.

(4) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) kontoritehnika ja -inventari ostmise ning liisimise kulud;
2) amortisatsioonikulud;
3) personali- ja üldkulud;
4) personali koolituskulud;
5) mitterahaline sissemakse;
6) erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitatavad kulud;
7) liiklusvahendi ostmise ja liisimise kulud;
8) rendi- ja üürikulud;
9) intressid ja valuutavahetustasud;
10) laenu, liisingu, pangagarantii ja muude finantseerimisteenustega kaasnevad kulud, sealhulgas pangakonto avamise ja haldamisega seotud kulud ning ülekandetasud;
11) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulud;
12) kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;
13) kindlustusmaksed, sealhulgas kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustuse maksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed;
14) hüvitised ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise korral;
15) kulud projekti personali lisahüvedele ja töötasule lisaks makstavatele toetustele;
16) rahvusvaheliste ja siseriiklike organisatsioonide liikmemaksud, sealhulgas projekti rakendamisega lisandunud liikmemaksud;
17) hangetest või teenuse osutamisest tingitud kulud, kui hangete korraldamine või teenuste osutamine tekitab projektile kulusid, loomata sellele lisaväärtust;
18) kulu kinnisasja ostmiseks, mille maksumus ületab 10% projekti abikõlblikest kogukuludest.

(5) Kinnisasja ostmisel on toetuse saaja kohustatud esitama rakendusüksusele kinnisasja turuväärtuse kohta sõltumatu kvalifitseeritud hindaja eksperdihinnangu, mis on väljastatud kuni 90 kalendripäeva enne ostutehingut.

(6) Käibemaks projekti raames on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

(7) Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või 90 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kui tegevused on toimunud abikõlblikkuse perioodil.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse asenduskodude projektide puhul investeeringute kavas ning erihooldekodude projektide puhul toetuse taotluse rahuldamise otsuses.

(2) Projekti tegevused peavad olema tehtud investeeringute kavas või taotluse rahuldamise otsuses määratud abikõlblikkuse perioodil.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev ei või olla varasem kui 2007. aasta 1. jaanuar ning lõppkuupäev ei või olla hilisem kui 2015. aasta 31. august.

3. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA KOOSTAMINE JA MUUTMINE

§ 10. Investeeringute kava koostamise alused

(1) Investeeringute kavandamisel asenduskodude reorganiseerimiseks on aluseks:
1) riigi ja kohaliku omavalitsuse vaheline kokkulepe laste asenduskoduteenuse ja selle korraldamiseks ettenähtud varade üleandmise ja muude edasiste tegevuste kohta;
2) olemasolevate hoonete tehnilise seisukorra ja teenuse vastavus hoolekande printsiipidele;
3) projekti tulemuste jätkusuutlikkus;
4) piirkondlik asenduskoduteenuse vajadus.

(2) Investeeringute kavandamisel erihooldekodude reorganiseerimiseks on aluseks:
1) asutuste kuulumine riiklike erihoolekandeasutuste ja -teenuste reorganiseerimise kavva;
2) olemasolevate hoonete tehnilise seisukorra ja teenuse vastavus hoolekande printsiipidele;
3) avalike teenuste kättesaadavuse paranemine erihooldekodude klientidele;
4) projekti tulemuste jätkusuutlikkus;
5) piirkondlik erihoolekandeteenuse vajadus.

§ 11. Investeeringute kava koostamine

(1) Rakendusasutus koostab investeeringute kava tuginedes §-s 10 nimetatud investeeringute kava koostamise alustele. Rakendusasutus moodustab investeeringute kava koostamiseks hindamiskomisjoni.

(2) Hindamiskomisjon hindab projekte §-s 10 nimetatud kriteeriumite alusel ja koostab investeeringute kavasse arvatavate projektide nimekirja.

(3) Investeeringute kava koosneb projektide nimekirjast ning selles on märgitud projekti nimetus, toetuse saaja, projekti hinnanguline maksumus, projektile antava toetuse maksimaalne määr ja summa, taotluse esitamise tähtaeg ning asenduskodude reorganiseerimise puhul projektide abikõlblikkuse periood.

(4) Investeeringute kava võib asenduskodude projektide ja erihooldekodude projektide elluviimiseks koostada kahes etapis.

(5) Investeeringute kavas võib sätestada lisaprojektide nimekirja, millele antakse toetust juhul, kui langeb ära vajadus toetada varem väljavalitud projekte. Lisaprojektidele arvestatud vahendite olemasolul võib katta ka projektide ettenägematu kallinemisega seotud kulusid.

§ 12. Investeeringute kava muutmine

Rakendusasutus algatab investeeringute kava muutmise kui:
1) langeb ära vajadus teostada investeeringuid investeeringute kavasse kantud projektile või kui projekt katkestatakse;
2) muutuvad projektide maksumused, toetuse määrad või tähtajad;
3) investeeringute kavas nimetatud projekt rahastatakse täies ulatuses riigieelarvest;
4) tekib §-s 6 sätestatud vahendite ülejääk, mis võimaldab lisada investeeringute kavasse täiendavaid projekte;
5) investeeringute kava on esimeses etapis koostatud asenduskodude projektide elluviimiseks ning kavasse lisatakse erihooldekodude projektid.

§ 13. Investeeringute kava kinnitamisest teavitamine

Investeeringute kava kinnitamisest teavitab rakendusasutus toetuse taotlejaid 5 tööpäeva jooksul pärast Vabariigi Valitsuse korralduse jõustumist.

4. peatükk
PROJEKTIDE ELLUVIIMINE JA MUUTMINE

§ 14. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud:
1) esitama taotluse menetleja nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet määruses sätestatud vormis ja tähtajaks;
2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
3) taotluse menetlejat viivitamata teavitama taotluses esitatud andmete muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
4) tõendama taotluse menetleja nõudmisel meetme tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
5) esitama taotluse sätestatud korras ja tähtajaks.

§ 15. Projekti taotluse esitamine

Erihooldekodude projektide taotlejad esitavad projekti taotluse määruse lisas 1 toodud vormil ja asenduskodude projektide taotlejad määruse lisas 2 toodud vormil rakendusüksusele investeeringute kavas nimetatud tähtajaks.

§ 16. Nõuded toetuse taotlusele

Toetuse taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud tähtajaks ja nõuetekohasel vormil;
2) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
3) erihooldekodude projektide taotlusele on lisatud projekti finantsanalüüs Euroopa Liidu nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69) artikli 55 mõistes projekti tulususe ja abikõlblike kulude hindamiseks;
4) projekti elluviimiseks kavandatud kulud on abikõlblikud;
5) taotletav toetus ei ületa investeeringute kavas märgitud maksimaalset toetuse määra ja summat;
6) taotluses sisalduv abikõlblike kulude summa vastab nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 55 sätestatud nõuetele;
7) projekti eelarve on põhjendatud;
8) projekti tegevuskava on teostatav;
9) projekti ei ole võimalik toetuseta ellu viia;
10) taotluse on esitanud investeeringute kavas märgitud toetuse saaja.

§ 17. Toetuse taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Erihooldekodude projektide kohta teeb toetuse taotluse rahuldamise otsused rakendusüksus. Asenduskodude projekte rakendatakse kinnitatud investeeringute kava alusel ning täiendavat toetuse taotluse rahuldamise otsust ei tehta.

(2) Rakendusüksus teeb toetuse taotluse rahuldamise otsuse, kui toetuse taotlus vastab §-s 16 nimetatud nõuetele. Kui toetuse taotlus ei vasta §-s 16 nimetatud nõuetele, siis teavitab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest toetuse taotlejat taotluses esinevatest puudustest kirjalikult ning määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis on vähemalt 10 tööpäeva järelepärimise saamisest arvates.

(3) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(4) Rakendusüksus teeb otsuse toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse taotluse saamist või pärast lõikes 2 nimetatud puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist.

(5) Projekti taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) toetuse saaja;
2) toetatava projekti nimi;
3) projekti abikõlblike kulude summa;
4) toetuse määr osakaaluna abikõlblike kulude summast ja maksimaalne toetussumma Eesti kroonides;
5) omafinantseeringu minimaalne määr ja suurus Eesti kroonides;
6) projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;
7) toetuse kasutamise tingimused.

(6) Rakendusüksus teavitab kirjalikult taotlejat toetuse taotlemise rahuldamise otsusest või selle rahuldamata jätmisest 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

§ 18. Toetuse saaja kohustused

(1) Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud kohustustele on toetuse saaja kohustatud:
1) tagama projekti abikõlblike kulude katmise eraldatava toetuse ning omafinantseeringuga;
2) kasutama toetust sihtotstarbeliselt. Kõik toetusest hüvitatud kulud peavad olema projektiga seotud ja abikõlblikud;
3) viima projekti ellu kinnitatud valdkondliku arengukava, investeeringute kava ja toetuse taotluse ning toetuse taotluse rahuldamise otsuse kohaselt;
4) tagama projekti elluviimisega seotud dokumentide säilimise 2025. aasta 31. detsembrini;
5) maksma tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks;
6) viivitamata teavitama rakendusüksust projekti abil saadud tulust projekti abikõlblikkuse perioodil ja viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu välja arvatud juba § 16 punkti 3 alusel koostatud finantsanalüüsis arvesse võetud tulust;
7) maksma projekti abil saadud ja § 16 punkti 3 alusel koostatud finantsanalüüsis kajastamata tulu rakendusüksusele tagasi.

(2) Kui vara antakse üle kohalikule omavalitsusele, on kohalik omavalitsus kohustatud:
1) säilitama varade üleandmisel saadud ning täiendavalt vara kasutamisel tekkivaid projektiga seotud dokumente;
2) kasutama üle antud vara sihtotstarbeliselt ja vastavalt kinnitatud valdkondlikule arengukavale, investeeringute kavale, toetuse taotlusele ning toetuse taotluse rahuldamise otsusele;
3) võimaldama auditi ja järelevalve teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;
4) andma õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul;
5) näitama, et tegemist on toetuse abil elluviidud projektiga ja kasutama selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitusviisi.

(3) Erihooldekodude projektide toetuse saaja on lisaks lõikes 1 sätestatule kohustatud:
1) esitama enne hankemenetluse alustamist projekti elluviimisega seotud hankedokumendid rakendusüksusele teadmiseks;
2) teavitama hanketeate või hankedokumentide muutmise korral rakendusüksust 5 tööpäeva jooksul arvates hanketeate muudatuste esitamisest riiklikule riigihangete registrile;
3) saatma hankekomisjoni otsuste koopiad rakendusüksusele teadmiseks 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest;
4) saatma hankelepingu koopia rakendusüksusele teadmiseks 5 tööpäeva jooksul arvates hankelepingu sõlmimisest;
5) saatma hankelepingu muudatused rakendusüksusele teadmiseks 5 tööpäeva jooksul arvates hankelepingu muutmise kuupäevast;
6) esitama kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks rakendusüksusele projektiga seotud eelneva kvartali tulukanded.

(4) Toetuse saaja esitab lõikes 3 nimetatud dokumendid ja teabe rakendusüksusele elektrooniliselt või paberkandjal.

(5) Erihooldekodude projektide toetuse saaja ei või alustada hankemenetlust enne 10 tööpäeva möödumist hankedokumentide rakendusüksusele esitamise kuupäevast arvates.

§ 19. Projekti muutmine

(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt nõusolekut projektis oluliste muudatuste tegemiseks.

(2) Olulised muudatused on:
1) projekti kestuse muutmine;
2) projekti tegevuste muutmine;
3) projekti eelarve muutmine.

(3) Rakendusüksus võib keelduda nõusoleku andmisest kui:
1) muudatus ei vasta projekti eesmärkidele;
2) muudatus ei võimalda projekti tegevusi lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
3) muudatuse tulemusena kasvavad investeeringuteks kavandatud kulutused;
4) muudatuse tulemusena suureneb toetuse summa ja meetme eelarves ei ole vahendeid toetuse suurendamiseks.

(4) Rakendusüksus teavitab toetuse saajat oma otsusest 15 tööpäeva jooksul arvates projekti muutmise taotluse saamisest.

(5) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

§ 20. Toetuse kasutamise aruannete esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele iga aasta 20. jaanuariks möödunud aasta 31. detsembri seisuga ja iga aasta 15. juuliks sama aasta 30. juuni seisuga projekti vahearuande määruse lisas 6 toodud vormil.

(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande määruse lisas 6 toodud vormil 60 kalendripäeva jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 2015. aasta 30. septembriks.

(3) Juhul kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne.

5. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSMINE

§ 21. Toetuse väljamaksmine

(1) Toetus makstakse välja «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti kestel iga aasta 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab erihooldekodude projektide toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul arvates projekti taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Asenduskodude projektide toetuse saaja esitab esimese väljamaksete prognoosi 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse taotluse esitamist. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.

(3) Toetuse väljamakse tegemiseks esitab toetuse saaja väljamakse taotluse, kuludokumentide nimekirja ja projekti eelarve täitmise aruande määruse lisades 3, 4 ja 5 toodud vormidel.

(4) Väljamakse taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:
1) kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad;
2) kuludokumentide aluseks olevate kaupade üleandmist või tööde tegemist kinnitavate dokumentide koopiad (üleandmise-vastuvõtmise aktid, tehtud tööde aktid);
3) kuludokumentide aluseks olevate lepingute koopiad, välja arvatud juhul, kui lepingu koopia on rakendusüksusele varem esitatud väljamakse taotluse lisana või kooskõlas § 18 lõike 3 punktidega 4 ja 5.

(5) Väljamakse taotlus tuleb esitada vähemalt üks kord 6 kalendrikuu jooksul, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.

(6) Toetuse väljamaksed tehakse proportsionaalselt omafinantseeringuga või toetuse taotluses toodud eelarve järgi.

(7) Omafinantseeringu osa abikõlblikest kuludest võib väljamaksetes olla taotluse rahuldamise otsuses sätestatust suurem või väiksem, kui väljamakstud toetuse kogusumma ja proportsioon ei ületa taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud toetussummat ja proportsiooni.

(8) Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projektile antava toetuse kogusummast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%.

§ 22. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Toetuse tagasinõudeid menetleb rakendusüksus «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 alusel.

(2) Toetuse tagasimaksmine toimub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-de 27–28 kohaselt.