Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Eesti Vabariigi valitsus ja Soome Vabariigi valitsus, edaspidi nimetatud lepingupooled,

soovides koostöö vaimus ja vastastikkuse põhimõttel kergendada ebaseaduslikult riiki saabunud ja riigis viibivate isikute tagasivõtmist,

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste ülddeklaratsiooni 10. detsembrist 1948, Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 4. novembrist 1950 ja Põgenike staatuse konventsiooni 28. juulist 1951 koos parandustega, mis on tehtud Protokolliga põgenike staatusest 31. jaanuaril 1967,

on leppinud kokku alljärgnevas:

Artikkel 1. Mõisted

Käesolevas kokkuleppes tähendavad allpool loetletud mõisted järgmist:

1. «Välismaalane» – isik, kes ei ole Eesti ega Soome kodanik,

2. «Viisa» – lepingupoole kompetentse ametivõimu poolt välismaalasele välja antud kehtiv luba saabuda riiki ja seal viibida mitte rohkem kui kolm kuud järjest,

3. «Elamisluba» – lepingupoole kompetentse ametivõimu poolt välja antud kehtiv luba, mis annab isikule õiguse korduvalt saabuda riiki ja seal viibida. Elamisluba ei tähenda viisat ega asüüli- või elamisloataotluse või väljasaatmise käsitlusajaga seotud võimalust olla lepingupoole territooriumil.

Artikkel 2. Oma kodaniku tagasivõtmine

1. Kumbki lepingupool võtab ilma formaalsusteta tagasi oma kodaniku ning isiku, keda võib põhjendatult pidada oma kodanikuks. Sama kohaldatakse isiku suhtes, kes pärast saabumist teise lepingupoole territooriumile on kaotanud lepingupoole kodakondsuse, saamata ühegi riigi kodakondsust.

2. Kui tagasi saadetud isik osutub välismaalaseks ja tema suhtes ei saa kohaldada käesoleva kokkuleppe artiklite 3 ja 4 sätteid, on teine lepingupool kohustatud selle isiku uuesti viivitamatult vastu võtma.

Artikkel 3. Välismaalase vastuvõtmine eelteate alusel

1. Lepingupool võtab ilma formaalsusteta vastu oma territooriumilt teise lepingupoole territooriumile otse saabunud välismaalase teise lepingupoole kompetentse ametivõimu eelteate alusel, kui välismaalase riiki saabumisest on möödunud mitte rohkem kui 48 tundi.

2. Välismaalast peetakse otse teise lepingupoole territooriumilt saabunuks, kui seda saab tõestada või kui seda saab põhjendatult pidada piisavalt tõenäoliseks.

Artikkel 4. Välismaalase vastuvõtmine taotluse alusel

1. Lepingupool võtab teise lepingupoole taotlusel vastu välismaalase, kes on saabunud teise lepingupoole territooriumile otse lepingupoole territooriumilt ja kelle riiki saabumine või riigis viibimine ei vasta teise lepingupoole õigusaktidega sätestatud tingimustele. Seda ei rakendata siiski, kui välismaalasele on pärast riiki saabumist välja antud teise lepingupoole elamisluba.

2. Lepingupool võtab teise lepingupoole taotlusel vastu välismaalase, kes ebaseaduslikult viibib teise lepingupoole territooriumil ja kellel on lepingupoole kehtiv elamisluba või viisa, välja arvatud transiitviisa.

3. Lepingupool võtab teise lepingupoole taotlusel vastu ka kodakondsuseta välismaalase, kes on saabunud teise lepingupoole territooriumile lepingupoole poolt välja antud sellise reisidokumendi abil, mis annab õiguse tagasipöördumiseks reisidokumendi välja andnud lepingupoole territooriumile, või kes on vahetult enne saabumist teise lepingupoole territooriumile vastavalt kehtivatele õigusaktidele tegelikult elanud lepingupoole territooriumil ja saabunud otse lepingupoole territooriumilt pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Artikkel 5. Ajalised piirangud

1. Lepingupool peab vastama talle esitatud tagasivõtmistaotlusele viivitamata ja igal juhul mitte rohkem kui kahekümne päeva möödumisel taotluse esitamisest.

Tagasivõtmistaotluse võib saata posti teel, edastades taotluse otse teise lepingupoole kompetentsele ametivõimule või andmeside vahendusel.

2. Lepingupoole kompetentne ametivõim peab isikud vastu võtma viivitamata pärast taotlusega nõustumist ja igal juhul mitte rohkem kui kolme kuu jooksul taotlusega nõustumisest. Taotluse esitanud lepingupoole teatel pikendatakse seda ajalist piiri juriidiliste või praktiliste tõkete kõrvaldamiseks vajaliku aja võrra.

Artikkel 6. Vastuvõtmiskohustuse lõppemine

Vastuvõtmistaotlus tuleb teise lepingupoole kompetentsele ametivõimule esitada mitte rohkem kui kuue kuu möödumisel sellest, kui lepingupoole kompetentsed ametivõimud on avastanud ebaseadusliku riiki saabumise või riigis viibimise.

Artikkel 7. Läbisõit seoses riigist väljasaatmisega

1. Lepingupooled võimaldavad teise lepingupoole taotlusel seoses riigist väljasaatmisega välismaalasel liikuda läbi oma territooriumi. Lepingupool võib nõuda teise lepingupoole kompetentse ametivõimu esindaja kaasasolekut saatjana oma territooriumi kaudu toimuva transportimise ajaks.

2. Taotluse vastuvõtnud lepingupool väljastab saadetavale ja saatjatele tasuta transiitviisa kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega.

3. Lepingupooled võtavad väljaantud loast hoolimata välismaalase tagasi, kui teda ei võeta kolmandasse riiki vastu või reisi jätkamine osutub muul põhjusel võimatuks.

Artikkel 8. Kulud

1. Lepingupool tasub artiklite 2, 3 ja 4 kohased teise lepingupoole piirini transportimisest tulenevad kulud, kui siseriiklikest õigusaktidest ei tulene muud.

2. Taotluse esitanud lepingupool tasub artikli 7 kohased läbisõidukulud sihtkohariigi piirini ja vajaduse korral tagasisõidu kulud.

3. Lepingupooled tasuvad oma ametivõimude antavast ametialasest abist tulenevad kulud oma territooriumi kaudu toimuva transportimise ajal.

Artikkel 9. Andmete edastamine

Edastades teisele lepingupoolele käesoleva kokkuleppe täitmiseks üksikjuhtumeid puudutavaid andmeid, võivad need puudutada ainult alljärgnevaid üksikasju:
a) isiku ja vajaduse korral tema perekonnaliikmete isikuandmed (perekonnanimi, eesnimed, varasemad nimed, hüüdnimed või pseudonüümid, valenimed, sünniaeg ja -koht, sugu, praegune ja võimalik varasem kodakondsus),
b) pass, isikutunnistus või muu reisidokument (number, väljaandmise kuupäev, väljaandnud ametivõim, väljaandmise koht, kehtivusaeg, kehtivusala),
c) muud üksikasjalikud andmed, mida vajatakse isikute identifitseerimiseks ja
d) lepingupoolte või kolmandate riikide võimalikud viisad ja elamisload, reisimarsruut, peatuskohad, sõidupiletid ning võimalikud muud reisikorraldused.

Artikkel 10. Rakendamistingimused

1. Pärast käesoleva kokkuleppe heakskiitmist teatavad lepingupooled teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu kokkuleppe rakendamise eest vastutavad kompetentsed ametivõimud ja nende kontaktandmed. Lepingupooled teatavad teineteisele samuti nende ametivõimudega seotud muudatustest.

2. Kompetentsed ametivõimud kohtuvad vastavalt vajadusele ja otsustavad käesoleva kokkuleppe rakendamiseks vajalike praktiliste meetmete üle.

3. Kompetentsed ametivõimud lepivad omavahel kokku muudes kokkuleppe rakendamiseks vajalikes meetmetes, mis puudutavad näiteks:
– isikuandmeid, isiku transportimise aluseks olevaid dokumente ja tõendusmaterjali ning abinõusid läbisõidu teostamiseks,
– tagasivõtmiseks kasutatavate piiriületuspunktide ja saabumisaegade kindlaksmääramist,
– kolmanda riigi kodanike läbisõidu tingimusi kompetentse ametivõimu esindaja saatel ja
– tõendusmaterjali või põhjendusi, mille abil saab tõendada või põhjendatult oletada, et välismaalane on saabunud lepingupoole territooriumilt otse teise lepingupoole territooriumile.

Artikkel 11. Suhe teiste rahvusvaheliste lepingutega

Käesoleva kokkuleppe sätted ei mõjuta lepingupoolte õigusi või kohustusi, mis tulenevad teistest rahvusvahelistest lepingutest.

Artikkel 12. Lõppsätted

1. Käesolev kokkulepe jõustub kolmekümne päeva möödumisel päevast, kui lepingupooled on teineteisele kirjalikult teatanud, et kokkuleppe jõustumiseks vajalikud siseriiklikud toimingud on teostatud.

2. Kumbki lepingupool võib käesoleva kokkuleppe rakendamise ajutiselt peatada riigi julgeoleku, avaliku korra või rahvatervise kaitsmiseks, teatades sellest teisele lepingupoolele kirjalikult. Peatamine jõustub koheselt.

3. Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks. Kumbki lepingupool võib käesoleva kokkuleppe lõpetada, teatades sellest teisele lepingupoolele kirjalikult. Kokkulepe kaotab kehtivuse lepingupoole poolt sellekohase teate kättesaamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

Koostatud Tallinnas 22. septembril 1995. aastal kahes eksemplaris eesti ja soome keeles, kusjuures mõlemad tekstid omavad võrdset jõudu.