Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Eesti Vabariigi valitsus ja Saksamaa Liitvabariigi valitsus, soovides saavutada Eesti Vabariigi territooriumil paiknevate saksa sõjahaudade staatuse lõplikku reguleerimist,

püüdes tagada nende haudade väärika ning kehtiva humanitaarõiguse normidele vastava säilitamise ja hooldamise,

täites punkti 13 ühisavaldusest Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vaheliste suhete alustest 29. aprillist 1993,

leppisid kokku alljärgnevas:

Artikkel 1

Käesolevas kokkuleppes tähendavad mõisted:
a) saksa sõjaohvrid
– Saksa relvajõudude koosseisu kuulunud isikuid,
– Saksa seaduste järgi nendega võrdsustatud isikuid,
– teisi Saksa kodakondsusest isikuid,kes surid seoses 1914/1918 või 1939/1945 sõdade sündmustega või pärast deporteerimist;
b) saksa sõjahauad – Eesti Vabariigi territooriumil paiknevaid saksa sõjaohvrite haudu;
c) saksa sõjakalmistud – Eesti Vabariigi territooriumil veel olemasolevaid, ülesleitavaid või rajatavaid surnuaedu või surnuaedade osi, kuhu on maetud saksa sõjaohvrid.

Artikkel 2

1) Eesti Vabariigi valitsus kindlustab oma territooriumil saksa sõjahaudade kaitse ja saksa sõjaohvrite igavese rahu õiguse ning hoiab edaspidi saksa sõjakalmistute ümbruse vabana kõigist rajatistest, mis ei sobi kokku nende paikade väärikusega.

2) Saksamaa Liitvabariigi valitsusel on õigus saksa sõjahaudu ja sõjakalmistuid Eesti Vabariigis omal kulul korda seada ja korras hoida.

Artikkel 3

1) Eesti Vabariigi valitsus jätab tasuta ja piiramata ajaks minevikus ja tulevikus saksa sõjakalmistutena kasutatavad maa-alad saksa sõjaohvrite igaveseks rahupaigaks.

2) Käesolev kokkulepe ei puuduta omandiõigusi. Saksa sõjakalmistutena kasutatavate maa-alade piiride vajalikuks peetav muutmine lepitakse kokku lepingupoolte või nende poolt nimetatud ametkondade vahel. Kui lepingupoolte kokkuleppel mingit maa-ala ettenähtud eesmärgil kas täielikult või osaliselt enam ei kasutata, kaotab Saksamaa Liitvabariigi valitsus selle tulemusel kasutusõiguse antud maa-alale.

3) Kui käesoleva artikli lõikele 1 vastavat maa-ala on tungivatel avalikel põhjustel vaja kasutada muuks otstarbeks, siis annab Eesti Vabariigi valitsus Saksamaa Liitvabariigi valitsuse käsutusse teise sobiva maa-ala ning võtab enda kanda surnute ümbermatmise ja uute haudade kordaseadmise kulud. Uue maa-ala valik, selle kordaseadmine ning surnute ümbermatmine toimuvad vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 4

1) Eesti Vabariigi valitsus lubab, ilma et tal sellest mingeid kulusid tekiks ning pärast seda, kui talle on eelnevaks heakskiitmiseks esitatud plaan, Saksamaa Liitvabariigi valitsusel koondada kokku nende saksa sõjaohvrite hauad, kelle ümbermatmist Saksamaa Liitvabariigi valitsus peab vajalikuks. Saksa sõjaohvrite ekshumeerimine teostatakse Saksa poole nimetatud isikute poolt.

2) Saksa sõjaohvrite iga ümbermatmise kohta koostab Saksa pool protokolli, milles märgitakse ära haua vana ja uus asukoht, isikuandmed, eraldusmärgi pealiskiri või muud identifitseerimistunnused. See protokoll antakse Eesti poole käsutusse.

3) Kuivõrd varem tõestatavalt eksisteerinud saksa sõjakalmistud Eesti pinnal on vahepealsete infrastruktuursete muudatuste tõttu maha jäetud ning sinna maetud surnuid pole võimalik ümber matta, lubab Eesti Vabariigi valitsus Saksa poole taotlusel püstitada nende endistes askohtades lihtsad ja väärikad mälestusmärgid. Eesti Vabariigi valitsus eraldab selleks otstarbeks sobiva maa-ala.

4) Kuivõrd lõpliku matmise võimaldamiseks saksa sõjakalmistule on vajalik Eesti pinnal leitavate saksa sõjaohvrite ajutine säilitamine või matmine, võtab Eesti Vabariigi valitsus tarvitusele abinõud nende nõuetekohaseks ja väärikaks ajutiseks säilitamiseks või matmiseks ja haudade tähistamiseks.

Artikkel 5

Kuivõrd sõjakalmistutel on saksa sõjahaudade kõrval ka teiste riikide sõjahaudu, tuleb seda asjaolu nende haudade säilitamis- ja hooldamisküsimuste otsustamisel vastavalt arvestada.

Artikkel 6

1) Saksa sõjaohvrite üleviimine Eesti Vabariigi territooriumilt Saksamaa Liitvabariiki peab olema Saksamaa Liitvabariigi valitsuse poolt eelnevalt heaks kiidetud. Eesti Vabariigi valitsus lubab niisugust üleviimist ainult nimetatud nõusoleku olemasolu korral.

2) Saksamaa Liitvabariigi valitsuse nõusolek on vajalik ka Eesti Vabariigi valitsusele esitatavate taotluste puhul saksa sõjaohvrite üleviimise kohta kolmandatesse riikidesse.

3) Kõik saksa sõjaohvrite ekshumeerimise ja välismaale üleviimisega seotud kulutused ja maksud kannab taotluse esitaja.

4) Saksa sõjaohvrite üleviimise eesmärgil läbiviidava ekshumeerimise juures võivad viibida mõlema lepingupoole ametkondade esindajad.

Artikkel 7

1) Saksamaa Liitvabariigi valitsus teeb käesolevast kokkuleppest Saksa poolele tulenevate ülesannete tehnilise teostamise Eesti Vabariigis ülesandeks Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliidule (edaspidi Rahvaliit).

2) Eesti Vabariigi valitsus teeb käesolevast kokkuleppest Eesti poolele tulenevate ülesannete koordineerimise ülesandeks Riigi Muinsuskaitseametile.

3) Juhul kui üks lepingupooltest tahab selleks volitada mõnda teist organisatsiooni, kooskõlastatakse see lepingupoolte vahel.

Artikkel 8

1) Eesti Vabariigi valitsus võimaldab Rahvaliidule igakülgset toetust, eriti jurdepääsu kõigis ametkondades ja muudes asutustes praegu või tulevikus kättesaadavatele dokumentidele saksa sõjahaudade ja surnud saksa sõdurite kohta. Muud kokkulepped jäävad puutumata.

2) Käesolevast kokkuleppest tulenevate ülesannete täitmiseks võib Rahvaliit vastavalt kehtivatele viisaeeskirjadele saata Eesti Vabariiki esindajaid, spetsialiste ja muud personali.

Artikkel 9

1) Rahvaliit kasutab käesolevast kokkuleppest tulenevate tööde teostamisel võimaluse korral kohalikku tööjõudu ja kohalikku materjali vastavalt vaba konkurentsi tingimustele.

2) Rahvaliit võib Saksamaa Liitvabariigist või mõnest muust Euroopa Liidu liikmesriigist Eesti Vabariiki sisse tuua ja jälle välja viia seadmeid, transpordivahendeid, materjali ja muud, mis on vajalik käesolevas kokkuleppes nimetatud tööde teostamiseks. Neid vahendeid ei maksustata impordimaksudega.

3) Seejuures kehtib nende vahendite vormistamisel tollis alljärgnev:
a) sissetoodavad seadmed ja transpordivahendid vormistatakse ajutiselt sisseveetavatena või nad loetakse reisiks vajalikeks isiklikeks esemeteks;
b) materjali ja muude vajalike vahendite puhul, mis on määratud haudade, mälestusmärkide või surnuaedade rajamiseks, kaunistamiseks või hooldamiseks tuleb lisaks tavapärasele sisseveodeklaratsioonile esitada:
– sissetoodavate vahendite täpne nimekiri;
– selleks nõuetekohaselt volitatud isiku poolt alla kirjutatud esildis kohustava kinnitusega, et nimetatud vahendeid kasutatakse ainult käesolevas kokkuleppes sätestatud eesmärkidel.

Artikkel 10

1) Saksa sõjakalmistutena kasutatavate maa-alade üleandmine vastavalt artikkel 3 lõikele 1 õigustab Rahvaliitu vastavate Eesti õigusnormide raames teostama vahetult kõiki korrastus- ja kaunistustöid saksa sõjakalmistutel ning ehitama külastajatele sobivaid juurdepääsuteid, viibimisruume ja muid rajatisi.

2) Rahvaliit hoolitseb selle eest, et ehitustöödel järgitaks kõiki kalmistute kasutamise, hügieeni- ja tervishoiunõudeid, mida Eesti õigusaktid ette näevad.

Artikkel 11

Käesolev kokkulepe jõustub üks kuu pärast päeva, mil lepingupooled on teineteisele kirjalikult diplomaatilisel teel teatanud lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike tingimuste täitmisest.

Sõlmitud Tallinnas 12. oktoobril 1995. aastal kahes eksemplaris, kumbki eesti ja saksa keeles, kusjuures mõlemad tekstid omavad võrdset jõudu.