Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Eesti Vabariigi valitsus ja Türgi Vabariigi valitsus (edaspidi nimetatud Lepingupooled),

soovides edendada reisijate ja kauba maanteevedu kahe riigi vahel, samuti transiidina läbi nende territooriumide,

on kokku leppinud alljärgnevas:

Artikkel 1

Käesoleva Kokkuleppe sätteid kohaldatakse reisijate ja kauba rahvusvahelisele maanteeveole ühe Lepingupoole territooriumile või territooriumilt ning transiidile läbi teise Lepingupoole territooriumi, kasutades esimese Lepingupoole territooriumil registreeritud sõidukeid.

Artikkel 2. Definitsioonid

Käesolevas Kokkuleppes:

mõiste «vedaja» tähendab iga füüsilist või juriidilist isikut, kes on volitatud reisijate ja kauba veoks vastavalt Lepingupoolte seadustele, määrustele ja eeskirjadele.

Mõiste «sõiduk» tähendab:

(i) iga mootorajamiga maanteesõidukit, mis on konstrueeritud kas enam kui kaheksa reisija, välja arvatud juht, või kauba vedamiseks või selliste sõidukite pukseerimiseks; või

(ii) kombinatsiooni, mis koosneb ülaltoodud lõigus i defineeritud sõidukist ja sellega ühendatud haagisest või poolhaagisest, mis on konstrueeritud reisijate või kauba veoks.

Mõiste «luba» tähendab luba, mis väljastatakse ühe Lepingupoole territooriumil registreeritud maanteesõidukile teise Lepingupoole poolt, et lubada sõidukil siseneda ja lahkuda või liikuda läbi viimati mainitu territooriumi, samuti ka muid lubasid, mis on ette nähtud käesoleva Kokkuleppega.

Mõiste «kvoot» tähendab lubade arvu, mis antakse välja igal aastal kummagi Lepingupoole pädevate ametkondade poolt.

Mõiste «regulaarne bussiliiklus» tähendab reisijate vedu kahe Lepingupoole territooriumide vahel kindlaksmääratud marsruudil kooskõlas riiklike sõiduplaanide ja tariifidega.

Mõiste «regulaarne busside transiitliiklus» tähendab regulaarset bussiliiklust, mis algab ühe Lepingupoole territooriumil, läbib teise Lepingupoole territooriumi, ilma et reisijaid lahkuks või peale võetaks, ning mis lõpeb kolmanda riigi teritooriumil.

Mõiste «pendelliiklus» tähendab kohalviibimise aja järgi eelnevalt grupeeritud reisijate organiseeritud rahvusvahelist vedu ühest ja samast lähtepunktist ühte ja samasse sihtkohta ning nende tagasipöördumist lähtepunkti eelnevalt planeeritud perioodi lõpul (kõigilt grupis reisivatelt isikutelt nõutakse tagasipöördumist sama grupi koosseisus, esimene tagasireis sihtkohast ja viimane reis sihtkohta teostatakse ilma reisijateta).

Mõiste «suletud ustega vedu (turismivedu)» tähendab ühe ja sama reisijategrupi rahvusvahelist vedu ühe ja sama sõidukiga reisi jooksul, mis algab punktist ühe Lepingupoole territooriumil, kus sõiduk on registreeritud, ning lõpeb sama Lepingupoole territooriumil ilma, et reisijad lahkuksid või neid võetaks peale.

Mõiste «transiitliiklus» tähendab reisijate ja kauba vedu läbi ühe Lepingupoole territooriumi väljaspool selle lepingupoole territooriumi asetsevate lähte- ja sihtpunktide vahel.

Artikkel 3

Kumbki Lepingupool tunnustab kooskõlas käesoleva Kokkuleppe sätetega teise Lepingupoole reisijate, nende isiklike asjade, kommertskaupade ja sõidukite transiidiõigust nendel marsruutidel, mis määratakse kindlaks kummagi Lepingupoole pädevate ametkondade poolt.

Artikkel 4

Kumbki Lepingupool väljastab vastavalt oma siseriiklikule seadusandlusele teise Lepingupoole vedajatele loa kontorite asutamiseks ja/või esindajate ja/või agentuuride määramiseks oma territooriumil neis kohtades, mille osas Lepingupooled lepivad kokku.

Vedaja ei tegutse teise Lepingupoole territooriumil reisibüroona.

Artikkel 5

Kumbki Lepingupool ei kehtesta teise Lepingupoole sõidukitele, mis läbivad tema territooriumi transiidina, mingisuguseid impordi- ega ekspordimakse ega lõive (kaasa arvatud tollimaksud), välja arvatud:
a) lõivud teedevõrgu infrastruktuuri kasutamise eest (maantee- ja sillatollid);
b) lõivud maanteede ja veonduse hooldamise, kaitse ja haldamisega seotud kulutuste katmiseks;
c) mitte-diskrimineerivad maksud kütuse riikliku ja rahvusvahelise hinna vahe katmiseks;
d) maksud, kui sõiduki kaal, mõõtmed või koorem ületavad Lepingupoole siseriiklikus seadusandluses ettenähtud piirid.

Lubatud transiitveod läbi Lepingupoolte territooriumide võib vastastikusel alusel vabastada lõikes b sätestatud maksudest.

Artikkel 6

Juhul kui ühe Lepingupoole vedajad ja juhid rikuvad teise Lepingupoole territooriumil olles liiklus- ja veonduseeskirju, informeerivad viimase pädevad ametkonnad sellest teise Lepingupoole pädevaid ametkondi.

Viimati mainitud Lepingupoole pädevad ametkonnad teatavad teise Lepingupoole pädevatele ametkondadele tarvitusele võetud abinõudest käesoleva artikli esimeses lõikes nimetatud rikkumiste osas.

Artikkel 7

Moodustatakse Segakomisjon, mis koosneb kahe Lepingupoole esindajatest. Segakomisjon on volitatud:
a) kontrollima käesoleva Kokkuleppe täitmist,
b) määrama kindlaks lubade vormi, nende vahetamise aja ja viisid,
c) uurima ja tegema ettepanekuid kerkida võivate probleemide lahendamiseks, kui neid ei ole lahendatud otse käesoleva Kokkuleppe artiklis 24 viidatud pädevate ametkondade vahel,
d) läbi vaatama kõiki teisi olulisi küsimusi, mis kuuluvad käesoleva Kokkuleppe reguleerimisalasse ning tegema soovitusi nende lahendamiseks,
e) arutama mis tahes teisi veondusega seotud küsimusi, mis kuuluvad ühisele lahendamisele.

Segakomisjon kohtub vajadusel ühe Lepingupoole palvel vaheldumisi Eestis ja Türgis.

Segakomisjon võib teha soovitusi käesoleva Kokkuleppe mis tahes artikli parandamiseks ning esitada need pädevatele ametkondadele heakskiitmiseks.

Artikkel 8

Ühe Lepingupoole territooriumil registreeritud sõidukid ei tohi vedada reisijaid ega kaupa mis tahes kahe punkti vahel teise Lepingupoole territooriumil.

Ilma teise Lepingupoole pädevalt ametkonnalt saadud eriloata ei tohi ühe Lepingupoole vedaja vedada reisijaid ega kaupa teise Lepingupoole territooriumilt kolmandatesse riikidesse.

Artikkel 9

Tühi sõiduk, mis on registreeritud ühe Lepingupoole territooriumil, ei tohi siseneda teise Lepingupoole territooriumile, et toimetada reisijaid ja kaupa oma riiki või kolmandasse riiki, kui selleks otstarbeks ei ole väljastatud eriluba.

REISIJATE VEDU

Artikkel 10

Ühe Lepingupoole vedaja teostab regulaarset liiklust teise Lepingupoole territooriumile või regulaarset transiitliiklust läbi teise Lepingupoole territooriumi, hankides eelnevalt aastase loa teise Lepingupoole pädevalt ametkonnalt.

Artikkel 11

Luba ei pea hankima suletud ustega veo (turismiveo) puhul, sõidukite väljasõidul reisijatega ja tagasisõidul tühjalt ning pendelliikluse puhul, mida teostatakse ühe Lepingupoole territooriumil registreeritud sõidukiga teise Lepingupoole territooriumile või territooriumilt.

KAUBAVEDU

Artikkel 12

Kaubavedu Lepingupoolte territooriumide vahel ja transiit läbi Lepingupoolte territooriumide toimub kvoodil põhineva eelneva loa alusel, välja arvatud allpool nimetatud juhtudel:
a) matusevedu (eriti selleks otstarbeks konstrueeritud sõidukitega),
b) teatrietenduste dekoratiivesemete vedu,
c) kauba, seadmete ja loomade vedu muusikaetenduste, kino, tsirkuse ja rahvakunstietenduste, spordiürituste tarbeks ning televisiooni- ja raadiosaadete salvestamise jaoks,
d) kunstiteoste vedu,
e) loomade vedu, välja arvatud tapamajadesse,
f) kannatada saanud või ekspluatatsioonist kõrvaldatud sõidukite vedu,
g) postivedu,
h) kauba juhuvedu lennuväljadele või lennuväljadelt lennugraafiku muutuste tulemusena,
i) humanitaarabi vedu loodusõnnetuste korral,
j) messide ja näituste materjalide vedu,
k) Segakomisjoni poolt ühiselt heakskiidetud muudel juhtudel,
l) veoteenused, mida sooritatakse mootorsõidukitega, mille maksimaalne täismass ei ületa 6 tonni, haagis kaasa arvatud, või mille maksimaalne kandejõud ei ületa 3,5 tonni, haagis kaasa arvatud.

Artikkel 13

Load kehtivad ühe aasta ja järgmise aasta load vahetatakse iga aasta novembris välja. Täiendavaid lubasid võib vastastikusel kokkuleppel Lepingupoolte nõuete rahuldamiseks vahetada igal ajal.

Luba kehtib ühe edasi-tagasi reisi jaoks Lepingupoolte territooriumidele ja/või läbi lepingupoolte territooriumide.

Luba kehtib ühe sõiduki kohta ja ainult selle vedaja jaoks, kellele see on väljastatud, ning ei ole edasiantav.

Artikkel 14

Ühe Lepingupoole territooriumil registreeritud sõiduk ei tohi pärast teisele Lepingupoolele kaupade kohaletoimetamist sealt ära sõites vedada laadungit oma territooriumile ega kolmandatesse riikidesse, kui selleks otstarbeks ei ole väljastatud eriluba.

Artikkel 15

Relvade, laskemoona, sõjavarustuse ja lõhkeainete vedu kahe Lepingupoole vahel või transiit läbi kummagi Lepingupoole territooriumi toimub selleks otstarbeks omandatud eriloa alusel.

Transiidiõigust ei anta ka kaubale, mille sissetoomine on keelatud inimeste, loomade ja taimede tervisekaitse eesmärkidel.

MUUD TINGIMUSED

Artikkel 16

Lepingupooled rakendavad kõiki nende poolt vajalikuks peetavaid meetmeid, et võimalikult suures ulatuses hõlbustada, lihtsustada ja kiirendada reisijate ja kauba veoga seotud tolli- ja muid formaalsusi.

Artikkel 17

Vastavalt käesolevale Kokkuleppele allub kauba rahvusvaheline maanteevedu rahvusvahelise kaubaveo konventsiooni (RT II 1995, 3, 12) nõuetele TIR-karnetite all ja/või siseriiklikele seadustele ja määrustele.

Sõidukil, mis teostab rahvusvahelist maanteevedu, peavad olema vajalikud rahvusvahelised dokumendid (tryptique või carnet de passage) ja/või muud siseriiklike seaduste ja määrustega nõutavad dokumendid.

Artikkel 18

Sõidukite standardsetes kütusepaakides asuv kütus vabastatakse tollimaksudest ja kõigist muudest maksudest ning lõivudest. Standardne kütusepaak on sõiduki tootja poolt antud paak.

Artikkel 19

Asendatud varuosa kas veetakse uuesti välja või hävitatakse tollivõimude järelevalve all või antakse neile üle.

Varuosade import toimub siseriiklike seaduste ja määruste alusel.

Artikkel 20

Kohustuslik kolmanda isiku kindlustus, mis on kooskõlas mõlema Lepingupoole kehtivate seaduste ja määrustega, kehtib sõiduki suhtes, mida kasutatakse reisijate, pagasi ja/või kauba rahvusvahelisel veol Lepingupoolte vahel ja/või transiidil läbi Lepingupoolte territooriumide.

Igasugune kindlustus, mis on kooskõlas Lepingupoole kehtivate seaduste ja määrustega, kus sõiduk on registreeritud, kehtib reisijate, pagasi ja/või kauba suhtes neile veo jooksul tekkida võivate kahjustuste osas.

Artikkel 21

Lepingupoolte vahelised maksed, mis puudutavad veo- ja transiiditehinguid, sooritatakse konverteeritavas valuutas, mida tunnustavad Lepingupoolte volitatud pangad vastavalt Lepingupoolte kehtivatele valuutaseadustele, -määrustele ja eeskirjadele.

Artikkel 22

Õnnetusjuhtumite, avariide või riikide siseriiklike seaduste rikkumise puhul esitavad selle Lepingupoole pädevad ametkonnad, kelle territooriumil nimetatud intsident aset leiab, teisele Lepingupoolele teatise ja uurimistulemused ning muu vajaliku informatsiooni.

Artikkel 23

Vedajad ja ühe Lepingupoole territooriumil registreeritud sõiduki meeskond peavad täitma teise Lepingupoole maanteeliiklust reguleerivaid seadusi ja määrusi.

Kõikide teiste veondusalaste küsimuste suhtes, mis ei ole käsitletud käesolevas Kokkuleppes, kehtivad Lepingupoolte seadused, määrused ja eeskirjad.

Artikkel 24

Käesoleva Kokkuleppe rakendamise eest vastutavad pädevad ametkonnad on:
a) Eestis: Teede- ja Sideministeerium, Viru 9, Tallinn EE0100;
b) Türgis: Ulastirma Bakanligi, Kara Ulastirmasi Genel Müdürlügü, EMEK/Ankara.

Artikkel 25

Käesolev Kokkulepe jõustub kuupäevast, millal vahetatakse noodid, milles kinnitatakse selle ratifitseerimist vastavalt Lepingupoolte siseriiklikule seadusandlusele, ning jääb kehtima üheks aastaks.

Käesolevat Kokkulepet pikendatakse automaatselt ühe aasta pikkuste perioodide kaupa, kui ükski Lepingupooltest ei teata teisele Lepingupoolele vähemalt kolm kuud enne Kokkuleppe lõppemist oma soovist Kokkulepe lõpetada.

Sõlmitud Ankaras 9. oktoobril 1995. a kahes originaaleksemplaris eesti, türgi ja inglise keeles, kusjuures kõik tekstid omavad võrdset jõudu. Erinevuste puhul tõlgendamisel prevaleerib ingliskeelne tekst.