Balti kriisi on viimasel ajal süvendatud. Ööl vastu 21. jaanuari toimus Riias relvastatud rünnak seadusliku riigivõimu vastu. Tallinnas pandi toime plahvatusi eesmärgiga destabiliseerida olukorda ja luua eeldused relvastatud sekkumiseks ka Eestis.

Eeltooduga seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu konstateerib:

1) tegemist on hoolikalt ette valmistatud Balti rahvaste vastu suunatud plaaniga, mis toetub 1940. aastal Balti riikide okupeerimisest saadud kogemustele. Sama stsenaariumi järgi tegutses Nõukogude Liit sõjajärgsetel aastatel ka Ida-Euroopas;

2) katse vägivalda kasutades laiali saata Leedu, Läti ja Eesti seaduslikult valitud riigiorganid on samm demokraatia hävitamiseks Nõukogude Liidus. Oma võimu säilitamiseks püüavad partokraatia ja sõjalis-tööstuslik kompleks õhutada mitmel pool NSV Liidu territooriumil pingeid eri rahvuste vahel ning provotseerida kokkupõrkeid.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu pöördub Nõukogude Liidu juhtkonna ja kogu maailma avalikkuse poole üleskutsega:

1) võtta teadmiseks, et Baltikumis ei seisa vastamisi erinevad rahvusgrupid, vaid arusaamad ühiskonna arengust. Tegu on tagurlike jõudude katsega lämmatada Balti rahvaste vabaduspüüd ning peatada demokratiseerimisprotsess Nõukogude Liidu territooriumil;

2} Nõukogude Liidu presidendil võtta kasutusele abinõud NSV Liidu eriüksuste viivitamatuks väljaviimiseks Baltikumist, kuna need põhjustavad pingeid ja verevalamist. Kahepoolsetel läbirääkimistel Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel määrata kindlaks Eesti Vabariigi territooriumil asuvate Nõukogude sõjaväeosade staatus;

3) Nõukogude Liidu presidendil anda sõjaväele korraldus sulgeda Eesti Vabariigis Keila linnas sõjaväe territooriumil asuv raadiojaam «Nade˛da», mis tegeleb rahvustevahelise vaenu õhutamisega ning sõjapropagandaga.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on veendunud, et Eesti Vabariigi elanikud ei lähe kaasa provokatsioonidega ning säilitavad rahu ja tasakaalu.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL

Tallinn, 21. jaanuaril 1991.