1. Vastavalt Eesti Vabariigi Riigikontrolli seadusele on Riigikontroll oma tegevuses iseseisev, Eesti Vabariigi seadustele alluv majanduskontrolli teostav riigiorgan, kes kontrollib riigi raha ja materiaalsete väärtuste kasutamise seaduslikkust ja otstarbekust ning riigi vara säilimist.

2. Riigikontroll viib kontrollimisi ja revideerimisi läbi tööplaani alusel. Plaanivälised kontrollimised ja revideerimised määrab riigikontrolör.

3. Kontrollimiste ja revideerimiste läbiviimise aja, viisi ning ulatuse määrab peakontrolör. Plaaniliste kontrollimiste ja revideerimiste aeg teatatakse üldjuhul ettevõttele, asutusele, organisatsioonile vähemalt 10 päeva ette.

4. Riigikontrolli poolt läbiviidavad kontrollimised ja revideerimised toimuvad vaid vastavalt vormistatud ülesande alusel.

Peakontrolöri asetäitjatele, kontrolöridele, revidentidele ja kaasatud spetsialistidele annab peakontrolör pitseriga kinnitatud ühekordse ülesande kontrollimise või revideerimise läbiviimiseks.

5. Kui ettevõtte, asutuse või organisatsiooni kontrollimisel või revideerimisel osalevad mitu võrdses ametiastmes kontrolöri või revidenti, määratakse nende alluvusvahekord kindlaks vastavas ülesandes.

6. Kontrollrevisjoni tegevuse planeerimine ja läbiviimine toimub vastavalt riigikontrolöri poolt kinnitatud kontrollimiste läbiviimise alustele.

7. Enne kontrollimisele või revideerimisele asumist peab kontrollija hoolikalt välja selgitama kontrollitava/revideeritava üksuse kõik olulised tegevusparameetrid ning funktsioonid riiklikus majandus- või haldussüsteemis. Seejärel, hinnates üksuse majandamise üldolukorda, selle tegevuse tähtsust ja aktuaalsust, määrab kontrollija endale kontrolli konkreetsed eesmärgid, selle läbiviimise ulatuse ja viisi.

Kui eelneva väljaselgitamiseks vastav ammendav informatsioon puudub, võib peakontrolöri äranägemisel vastavas üksuses läbi viia eelkontrolli.

8. Riigikontrolli töötajad ei tohi kontrollimise või revideerimise käigus sekkuda ettevõtte, asutuse, organisatsiooni jooksvasse töösse, avalikustada oma seisukohti ning anda hinnanguid lõpuni kontrollimata asjaolude kohta.

9. Riigikontrolli kontrolöridel ja revidentidel on oma ülesannete täitmisel õigus:

1) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, arvestusregistrite, bilansside ja aruannete, eelarvete, lepingute, käskkirjade, korralduste ning muude õigusaktide, asjaomase kirjavahetuse ja asjaajamisdokumentide esitamist;

2) takistamatult pääseda ladudesse, hoidlatesse, tootmishoonetesse ja muudesse ruumidesse ning objektidele materiaalsete väärtuste olemi väljaselgitamiseks ning kontrollida sularaha ja väärtpaberite olemasolu;

3) saada ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhtidelt ning teistelt töötajatelt suulisi ja kirjalikke selgitusi ning õiendeid küsimuste kohta, mis on seotud kontrollimise või revideerimisega;

4) kehtestatud korras võtta välja dokumente nende lisamiseks revideerimisaktile, kinni pitseerida toimikuid ja dokumente ning raha ja materiaalsete väärtuste hoiukohti, saada dokumentide ärakirju ja koopiaid;

5) saada seadusega ettenähtud juhtudel ja korras Eesti Panga asutustelt, krediidi- ja kommertspankadelt, teistelt ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt andmeid, õiendeid ning dokumentide ärakirju rahaliste ja muude operatsioonide kohta;

6) teha asjaosalistele ettepanekuid kontrollimise või revideerimise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks ning finantsmajandustegevuse täiustamiseks.

10. Kontrollimise või revideerimise tulemuste kohta koostatakse akt.

Akti koos sinna juurde kuuluva kontrolli materjalidega esitab kontrolör või revident peakontrolörile 3 päeva jooksul pärast allakirjutamist osapoolte poolt.

11. Majandusliku kahju avalikuks tulekul kontrollitavas/revideeritavas ettevõttes, organisatsioonis peab kontrolör/revident sellest viivitamatult teatama oma ülemusele, määrates kindlaks kahjude iseloomu ja suuruse, selgitama kahjude tekkimise asjaolud ja fikseerima need aktis.

12. Kui tekkinud kahjude, kuritarvituste kohta andmete edastamine peakontrolörile ei osutu võimalikuks, peab kontrollija asjast informeerima uurimisorganeid, välja arvatud kohtunike, uurijate ja prokuratuuri esindajate poolt kordasaadetud süüteod, millest Riigikontroll teatab Eesti Vabariigis kehtivates seadustes ettenähtud korras.

13. Peakontrolör vaatab esitatud materjalid läbi 10 tööpäeva jooksul ning võtab nende suhtes vastu otsuse.

14. Peakontrolöri otsus tehakse kontrollitud/revideeritud ettevõttele, asutusele, organisatsioonile teatavaks 5 tööpäeva jooksul. Viimasel on õigus peakontrolöri otsuse peale edasi kaevata riigikontrolörile kahe nädala jooksul arvates otsuse kättesaamise päevast.

15. Riigikontrolör langetab otsuse laekunud kaebuse kohta kahe nädala jooksul selle saabumise päevast arvates, suunates vastavalt vajadusele laekunud materjali eelnevaks läbivaatamiseks Riigikontrolli Nõukogule.

16. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Ülemkohtu, Prokratuuri ja Valitsuse informeerimine vastuvõetud otsustest kuulub riigikontrolöri kompetentsi.

17. Riigikontrolli töötajad ja kaasatud spetsialistid võivad neile kontrollimiste ning revideerimiste käigus teatavaks saanud andmeid kasutada vaid Riigikontrolli tööülesannete täitmise huvides, mida nad kinnitavad oma allkirjaga ning mille eest nad kannavad vastutust lähtudes Eesti Vabariigis kohaldatavatest seadustest.

II Riigikontrolli Nõukogu

18. Riigikontrolli Nõukogu on nõuandev organ, kes:

1) kuulab ära kontrollimiste ja revideerimiste kokkuvõtted;

2) vaatab läbi Riigikontrolli organisatsioonilise struktuuri, osakondade tööjaotuse ja koosseisu, eelarvete, tööplaanide ning tööaruannete projektid;

3) arutab muid riigikontrolöri poolt tõstatatud küsimusi.

19. Riigikontrolli Nõukogu kutsub kokku riigikontrolör, kes juhatab ka nõukogu istungit.

Nõukogu tööst kutsutakse vajaduse korral sõnaõigusega osa võtma Eesti Vabariigi Valitsuse ja teiste riigivalitsemisorganite esindajaid, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhte ning spetsialiste.

20. Materjalide Riigikontrolli Nõukogule esitamise ning nende nõukogus läbivaatamise kord kehtestatakse Riigikontrolli Nõukogu töö reglemendiga.

III Riigikontrolli töötajad

21. Riigikontrolli osakonda juhatab peakontrolör.

22. Peakontrolöri põhiülesanded on:

1) tagada vastavalt osakonna pädevusele Eesti Vabariigi seaduste, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi Valitsuse majandusküsimusi puudutavate normatiivaktide täitmise kontroll;

2) osakonna kontrollimisele kuuluvate riigiettevõtete, -asutuste ning riiklike organisatsioonide siserevisjoni alase tegevuse metoodiline juhendamine ja abistamine;

3) vastavalt vajadusele esitada riigikontrolörile ettepanekuid normatiivaktide muutmise kohta, mille järgimise kontroll kuulub osakonna kompetentsi;

4} koostada osakonna tööplaanid, määrates kindlaks kontrollimiste ja revideerimiste mahud ja tähtajad;

5) vastavalt vajadusele kaasata osakonna poolt korraldatavate kontrollimiste ja revideerimiste läbiviimisel spetsialiste väljastpoolt Riigikontrolli aparaati;

6) võtta vastu otsus kontrollimiste ja revideerimiste tulemuste kohta ning anda materjalidele tarvilik käik;

7) jälgida, et kontrollimise ja revideerimise käigus ilmnenud puudused kõrvaldataks ning et võetaks tarvitusele abinõud tekitatud kahju korvamiseks;

8) tagada osakonna käsutuses olevate riiklikku, äri-, tootmis- ja isikusaladust sisaldavate materjalide kaitse;

9) esindada vastavalt vajadusele Riigikontrolli osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes;

10) esitada riigikontrolörile aruanne osakonna tegevusest ning ettepanekud küsimuste lülitamiseks Riigikontrolli Nõukogu päevakorda.

23. Osakondade pädevuse ja nendevahelise tööjaotuse määrab riigikontrolör.

24. Osakonna sisene töökord, tööjaotus, ülesannete täpne loetelu kehtestatakse osakonna põhimäärusega, mille kinnitab riigikontrolör osakonnajuhataja esildisel.

25. Peakontrolöri äraolekul täidab tema kohuseid üks peakontrolöri määratud asetäitjatest.

26. Kontrolöride ja revidentide tähtsamad ülesanded on:

1) neile kontrollimisele/revideerimisele kuuluvate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide kontrollimine/revideerimine, samuti selle tegelik algatamine ja korraldamine;

2) käesoleva punkti alapunktis 1 märgitud asutuste majandusliku tegevuse ja operatsioonide hindamine ja ettepanekute tegemine ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks;

3) neile abiks määratud töötajate töö korraldamine;

4) nende kontrollimis-/revideerimisalasse puutuva asjaajamise ja kirjavahetuse korraldamine.

27. Vastavalt vajadusele on Riigikontrollil kontrolörid ja revidendid vahetult maakondades ja linnades, kelle tegevust koordineerib arendusosakond.

28. Riigikontrolli juhtivtöötajate, kontrolöride ja revidentide kohta kehtivad kõik riigiteenistujate töösuhete ja ettevõtluses osalemise piirangud, samuti ei või nad olla rahvasaadikud.

29. Riigikontrolli töötajaid võib valida ettevõtete, asutuste, organisatsioonide nõukogude liikmeteks või nad võivad osaleda ettevõtete, asutuste, organisatsioonide revisjonikomisjonides ainult kooskõlastatult riigikontrolöriga.

30. Riigikontrolli töötajad, kes on valitud ettevõtte, asutuse, organisatsiooni nõukogude või revisjoniorganite liikmeteks, kannavad oma osakonna juhatajale-peakontrolörile ette kõikidest küsimustest, mis tulevad arutamisele nõukogus ja nende poolt avaldatud seisukohtadest ning vastavalt revisjoni käigus ilmnenud puudustest ja revisjoni tulemustest.

31. Kui Riigikontrolli töötajale tehakse ettepanek osaleda mõne komisjoni, komitee või töörühma tegevuses, võib ta seda teha ainult riigikontrolöri või osakonna peakontrolöri eelneval nõusolekul.

32. Riigikontrolli töötaja on kohustatud temale teatavaks saanud riigi raha või materiaalsete väärtuste raiskamisest, rikkumisest, ebaefektiivsest kasutamisest, samuti riigiametite või -ametnike nimetatud tagajärgi põhjustavast tegevusest teatama kirjalikult ettekande vormis peakontrolörile.

Ettekande saanud peakontrolör võtab vastu otsuse laekunud informatsiooni edasise kasutamise kohta.

33. Riigikontrolli töötaja vastutab tema poolt kontrollimiste ja revideerimiste käigus või muul viisil saadud ja edastatud informatsiooni tõesuse eest.

34. Riigikontrolli töötaja, kellel on kontrollitava üksuse juhtkonnaga sugulus-, sotsiaalsed või muud sõltuvuslikud suhted, mis võivad mõjutada tema tegevuse või otsuste objektiivsust, peab sellest ülesande saamisel teatama peakontrolörile ning teda ei või määrata seda üksust kontrollima või revideerima.

35. Igal Riigikontrolli tööülesandeid täitval Riigikontrolli töötajal peab olema Riigikontrolli poolt välja antud fotoga varustatud töötõend, mis töösuhete lõppedes tagastatakse riigikontrolöri abile personali alal.

IV Dokumentatsiooni säilitamine ja aruandlus

36. Riigikontrolli osakonnad annavad asjaajamises lõpetatud toimikud kantselei kaudu arhiivi, kus neid säilitatakse vastavalt Eesti Riigiarhiiviga kooskõlastatud tähtaegadele.

37. Aruandeid ja dokumente antakse välja ning kohapeal tutvumiseks alljärgnevatel juhtudel:

1) lähtudes Eesti Vabariigis kohaldatavatest seadustest juurdluse või eeluurimise läbiviimiseks ja asja kohtulikuks arutamiseks;

2) materjalid esitanud või tema kõrgemalseisvale organisatsioonile asjaolude selgitamiseks või tegevuse kontrollimiseks;

3) teadusasutustele seoses teadusliku uurimistööga.

38. Dokumentide, nende ärakirjade ja teatiste väljaandmine toimub:

1) salajaste materjalide puhul riigikontrolöri otsusel;

2) muudel juhtudel osakonna juhataja-peakontrolöri või peasekretäri loal.

39. Riigikontroll on aruandekohustuslik Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ees, kellele ta esitab igal aastal tööaruande.

40. Tööaruande koostab arendusosakond osakondade aruannete alusel.

41. Riigikontrolli finantsaruande koostab pearaamatupidaja.

42. Töö- ja finantsaruanne kuuluvad eelnevale läbivaatamisele Riigikontrolli Nõukogus.

43. Riigikontroll informeerib Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tema ülesandel ja Eesti Vabariigi Valitsust tema ettepanekul läbiviidud kontrollimiste ja revideerimiste tulemustest, samuti muudest kontrollitulemustest, millel on üldine tähtsus või mis nõuavad kiiret abinõude rakendamist.

Alus: Eesti Vabariigi Riigikontrolli seaduse § 12 punkt 3.

Eesti Vabariigi riigikontrolör H. MERI
Eesti Vabariigi Riigikontrolli peasekretär J. TEDDER

Tallinn, 18. märtsil 1991.