Täitub 50 aastat ajast, mil okupeeritud Eesti Vabariigi territooriumil tapeti fašistliku režiimi poolt üle 1000 Eesti juudi. 1942 — 1944 jätkus meie territooriumil asunud mõnekümnes koonduslaagris teistest Euroopa riikidest pärit juutide, sealhulgas naiste, laste ja vanurite hävitamine.

Sügava kahetsustundega tuleb tunnistada, et nende hulgas, kes aitasid hitlerlastel okupatsiooni ajal terrorit teostada, oli ka Eesti Vabariigi kodanikke. Enamikku neist on tabanud õiglane karistus ja rahvusvaheline hukkamõist.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kinnitab, et vastavalt meie poolt ratifitseeritud rahvusvahelistele paktidele ei ole inimsusevastastel kuritegudel aegumistähtaega ega õigustust.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kinnitab üldsusele, sealhulgas Eesti Juudi Kultuuri Seltsile ja Juudi kogudusele, et kartused nende isikute võimaliku rehabiliteerimise suhtes Eestis, kes on süüdi osavõtus inimsusevastastest kuritegudest ning kelle südametunnistusel on Eesti Vabariigi ja teiste riikide rahumeelsete kodanike veri, on alusetud.

Viimasel ajal on sooritatud vandalismiakte juudi kalmistutel ning on hirmutatud juudi kooli õpilasi. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu deklareerib, et sellised aktsioonid on provokatsioonilise iseloomuga ning nende ainsaks eesmärgiks Eestis on poliitilise olukorra destabiliseerimine ja Eesti kui riigi rahvusvahelise autoriteedi õõnestamine. Nendes aktsioonides süüdi olevad isikud peavad saama karistuse vastavalt seadusele.

Avaldades kaastunnet fašistliku ja stalinistliku režiimi ohvrite omastele ja sugulastele, märgib Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, et Eesti Vabariigi Valitsus on eraldanud vahendeid mälestusmärgi rajamiseks Kloogale.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kinnitab, et valitsus, kohalikud omavalitsusorganid, ühiskondlikud organisatsioonid ja Eesti elanikud jätkavad ajaloolist traditsiooni Eestis elavate rahvusrühmade kultuuri ja hariduse arendamisel ning kultuurautonoomia laialdasel elluviimisel.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu deklareerib, et Eesti riik tõkestab ka edaspidi antisemitismi ilmingud Eestis kui eesti rahva huvide ja traditsioonidega kokkusobimatud nähtused.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL

Tallinn, 12. detsembril 1991.