Seoses vajadusega täiendada Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi 4. oktoobri 1991. a. määrusega nr 20 kinnitatud selgitusi (RT 1991, nr 35, art. 441) Eesti Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 1991. a määruse nr 203 «Eesti Vabariigi eelarveliste asutuste ja organisatsioonide töötajate töötasustamise kohta» rakendamiseks, arvestades nimetatud määruse rakendamise käigus tekkinud küsimusi ning Eesti Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1991. a. määruse nr 275 «Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajate töötasustamise kohta Eesti Vabariigis» vastuvõtmist Eesti Vabariigi Tööministeerium määrab:

Kinnitada «Selgitused Eesti Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 1991. a. määruse nr 203 «Eesti Vabariigi eelarveliste asutuste ja organisatsioonide töötajate töötasustamise kohta» ja 31. detsembri 1991. a. määruse nr 275 «Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajate töötasustamise kohta Eesti Vabariigis» rakendamiseks».

Eesti Vabariigi tööminister A. KUDDO

Tallinn, 6. jaanuaril 1992. Nr 1.

Kinnitatud
Eesti Vabariigi Tööministeeriumi
6. jaanuari 1992. a. määrusega nr 1

Selgitused
Eesti Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 1991. a. määruse nr 203 «Eesti Vabariigi eelarveliste asutuste ja organisatsioonide töötajate töötasustamise kohta» ja 31. detsembri 1991. a. määruse nr 275 «Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajate töötasustamise kohta Eesti Vabariigis» rakendamiseks

Täiendusena Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi 4. oktoobri 1991. a. määrusega nr 20 kinnitatud selgitustele, silmas pidades Eesti Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 1991. a. määruse nr 203 «Eesti Vabariigi eelarveliste asutuste ja organisatsioonide töötajate töötasustamise kohta» rakendamise käigus ilmnenud küsimusi ning valitsuse 31. detsembri 1991. a. määruse nr 275 «Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajate töötasustamise kohta Eesti Vabariigis» vastuvõtmist, Eesti Vabariigi Tööministeerium selgitab:

1. Määrusega nr 203 kinnitatud koondjaotuses toodud palgaastmete diferentseerimisel tuleb juhinduda järgmistest üldnõuetest:

1.1. Diferentseerimisele kuuluvad palgaastmed, mitte aga antud momendil kehtivad astmetele vastavad konkreetsed palgatasemed (palgamäärad).

1.2. Üldjuhul puudub kohustus ja sisuline õigustus kõikvõimalike diferentseerimiste puhul kasutada ära kogu koondjaotuses antud lai astmevahemik.

Nii näiteks ei ole asutuste ja organisatsioonide juhtivtöötajate palkade diferentseerimisel õiguspärane rakendada koondjaotuse vahemiku ülemisi astmeid juhtide puhul, kelle töö iseloom ja sisu ei nõua vältimatult erialast kõrgharidust. Samuti pole õiguspärane rakendada koondjaotuse vahemiku alumisi astmeid juhtide puhul, kelle töö iseloom ja sisu nõuavad erialast kõrgharidust.

1.3. Diferentseerimisel ministeeriumi või riikliku ameti ulatuses tuleb tingimata arvestada antud töövaldkonna iseärasusi, eeskätt asutuste ja organisatsioonide juhtivtöötajate, teadurite ja kõrgkoolide õppejõudude, kõrg- ja keskeriharidusega spetsialistide töö jaotamisel ja võrdlemisel.

Samal ajal tuleb silmas pidada, et teenistujate, abipersonali paljude erialade töö konkreetne iseloom ja sisu valdavalt ei sõltu asutuse kui terviku töö(tegevus)valdkonna iseärasustest, mistõttu tuleks rakendada ühesuguseid palgaastmeid sõltumata ametkondlikust kuuluvusest.

1.4. Diferentseeritud jaotus peab reeglina üheselt määrama konkreetse töö tegija kuuluvuse vastavasse jaotusvahemikku. Ministeeriumi (või ameti) haldusalas olevad erineva profiiliga asutused tuleb loetleda konkreetselt. Lubamatu on asutuste loetelus lühendi «jne. » kasutamine.

1.5. Diferentseerimise tulemusena võib palgajuhendis ühelaadse töö-või ametikoha jaoks jääda vahemik reeglina kuni 3 (erandina kuni 5) astme ulatuses, arvestades 4. oktoobril 1991. a. kinnitatud selgituste p. 9 toodud asutusesisese diferentseerimise võimalust ja ulatust.

1. 6. Soovitavalt on diferentseerimise põhikriteeriumideks eeskätt töö keerukus, juhtimisulatus ja vastutus. Seejuures tuleks silmas pidada alljärgnevaid asjaolusid:

a) töö keerukus seondub valdavalt (kuid mitte ainult) antud ametikoha täitjalt nõutava (eri)haridustasemega. Põhimõtteliselt on võimalik rakendada ka teisi töö keerukust peegeldavaid kriteeriume. Tuleb arvestada, et mitte kõigi asutuste, organisatsioonide, allüksuste jne. juhtidelt ei nõuta tingimata erialast kõrgharidust;

b) asutuste, organisatsioonide, allüksuste jne. juhtide töö diferentseerimisel on soovitav arvestada juhitavate alluvate hulka, nende kvalitatiivset koosseisu (tippspetsialistid, loomingulised töötajad, kõrgharidusega ja keskeriharidusega spetsialistid, (kontori)ametnikud, tootvad ja teenindavad töölised jt. ), juhtimise iseloom (vahendatud, vahetu, sisuline, administratiivne jne. juhtimine). Spetsialistide puhul on soovitav arvesse võtta teiste juhendamist, iseseisvuse astet jne.;

c) vastutuse puhul on soovitav arvestada ulatust (ainult oma töö, piiritletud ja piiritlemata vastutus jne. ), iseloom (materiaalne vastutus, inimeste tervis või isegi elu jne. ).

Eeltoodud kriteeriumid pole ammendavad ega lõplikud, pigem suunavad antud konkreetse töö(valdkonna) iseärasuste arvestamiseks ja võrdlemiseks palgaastmete diferentseerimisel.

2. Määrusega nr 203 kinnitatud koondjaotuse p. 4, 5, 6 ja 9 toodud palgaastmete diferentseerimisel on soovitav kujundada oma töövaldkonna konkreetsed kriteeriumid lähtudes alljärgnevas põhimõttelises näites toodud jaotustest:

2.1. Eriti keeruka ja eriti vastutusrikka tööga tegeleva allüksuse juht, kelle vahetus alluvuses on näiteks 10 või enam töötajat, neist üle poole kõrgharidusega.

Kõrgharidus, astmed 26 — 30.

2.2. Eriti keeruka ja eriti vastutusrikka tööga tegeleva allüksuse juht, kelle vahetus alluvuses on näiteks alla 10 töötaja, neist üle poole kõrgharidusega. Keeruka ja vastutusrikka tööga tegeleva allüksuse juht, kelle vahetus alluvuses on näiteks 10 või enam töötajat, neist üle poole kõrgharidusega. Suure tootmisüksuse (või näiteks ehitusjaoskonna) juht. Projekteerimis- või inseneriüksuse juht. Peaspetsialist keerukatel ja eriti keerukatel töödel.

Kõrgharidus, astmed 23 — 28.

2.3. Keeruka ja vastutusrikka tööga tegeleva allüksuse juht, kelle vahetus alluvuses on näiteks alla 10 töötaja, neist üle poole kõrgharidusega. Allüksuse juht, kelle vahetus alluvuses on näiteks 10 või enam töötajat, neist üle poole keskeriharidusega. Keskmise tootmis- või muu struktuuriüksuse (näiteks ehitusjaoskonna) juht. Suure struktuuriüksuse alljaotuse (jaoskonna) juht. Projekteerimis- või inseneriüksuse grupijuht. Peaspetsialist lihtsamatel töödel.

Kõrgharidus, astmed 21 — 26,

keskeriharidus, astmed 18 — 22.

2.4. Allüksuse juht, kelle vahetus alluvuses on näiteks alla 10 töötaja, neist üle poole keskeriharidusega. Väiksema struktuuriüksuse vahetu juht. Keskmise struktuuriüksuse alljaotuse (jaoskonna) juht (ehituse töödejuhataja). Juhtivad spetsialistid.

Kõrgharidus, astmed 20 — 24,

keskeriharidus, astmed 17 — 21.

2.5. Vanemspetsialistid ja spetsialistid. Tootmis- (ja ehitus-)üksuste meistrid.

Kõrgharidus, astmed 18 — 22,

keskeriharidus, astmed 16 — 20.

2. 6. Alla 1 a. tööstaa˛iga spetsialistid ja meistrid, vanemtehnikud, teenistujad (kantselei- ja kontoriametnikud) kutseõpet või erikoolitust nõudvatel töödel.

Kõrgharidus, astmed 16 — 20,

keskeriharidus, astmed 15 — 19,

keskharidus, astmed 14 — 18.

2.7. Tehnikud, joonestajad, kopeerijad, paljundajad jms. Teenistujad (kantselei- ja kontroriametnikud) kohapealset väljaõpet nõudvatel töödel.

Keskeriharidus, astmed 12 — 17,

keskharidus, astmed 12 — 16.

2.8. Teenistujad (kantselei- ja kontoriametnikud) eriväljaõpet mittenõudvatel töödel.

Keskharidus, astmed 10 — 14.

2.9. Abipersonal (koristaja, käskjalg, valvur, majahoidja, riidehoidja). Keskharidus, astmed 6 — 10,

mittetäielik keskharidus, astmed 4 — 7,

algharidus, astmed 1 — 5.

3. Määrusega nr 203 kinnitatud koondjaotuse p. 8 toodud kuupalgaliste tööliste töö keerukuse eristamisel on soovitav kujundada oma konkreetsed nõuded lähtudes alljärgnevatest üldnõuetest:

A. Lihtne või abitöö: ei nõua tööliselt kindlat haridustaset või eriettevalmistust; väljaõpe toimub töö käigus või lühikursustel; üldjuhul töötamine juhendamise järgi.

B. Erialatöö: valdavaim tööliik nõuab tööliselt eriettevalmistust kutsekoolis, kestvatel erialakursustel jms.; töö nõuab erialaseid kogemusi ja vilumusi, valdavalt ühe kutseala piires; üldjuhul kuuluvad siia ka sõidu- ja veoautojuhid.

C. Keerukas erialatöö: nõuab tööliselt eriettevalmistust, täiendõpet, suuri töökogemusi ja vilumusi, valdavalt mitmel (seonduval) kutsealal; töö esitab kõrgendatud nõudmisi täpsuse ja vastutuse osas, oskusi teenindada, häälestada või remontida keerukaid masinaid, seadmeid, aparaate; üldjuhul kuuluvad siia ka bussijuhid.

D. Eriti keerukas erialatöö: nõuab tööliselt reeglina vähemalt keskeriharidust; töö nõuab eriteadmisi, erilist täpsust, vastutust; töö on reeglina seotud kõrgtehnoloogiaga; paljudel traditsioonilistel kutsealadel meil sellise keerukusega töö (veel) puudub.

4. Tarbimiseks suunatud vahendite (töötasustamise fond) summade planeerimiseks ja kokkuvõtete tegemise hõlbustamiseks kiire inflatsioonitempo puhul on soovitav iga eelarvelise asutuse ja organisatsiooni, samuti ministeeriumi või riikliku ameti kohta tervikuna tuua välja keskmine palk (sissetulek) väljendatuna palgaastme kaudu. Seejuures on ilmselt otstarbekas välja tuua kaks taset:

a) otsese astmestikujärgse (põhi)palga keskmine aste;

b) kogupalga (sissetuleku) keskmine aste.

Otsese astmestikujärgse palga ja kogupalga vahe moodustavad palgajuhendi alusel vältimatud lisatasud, palgalisandid (ka preemiad), normi ületava koormuse eest makstav tasu jm. hüvitused (k. a. «jõuluraha»).

Astme väljaarvutamisel tegelik keskmine palgasumma ümardatakse seejuures järgmise kõrgema astmeni.

Näiteks:

a) asutuse keskmine otsene astmestikujärgne palk 1. detsembri 1991. a. seisuga moodustas 870 rbl. Selle alusel on keskmine ümardatud aste 28;

b) asutuse keskmine kogusissetulek samal ajal moodustas 998 rbl. Selle alusel on kogupalga keskmine ümardatud aste 31.

Nimetatud andmete alusel on võimalik astmepalga süsteemi edasine täiustamine.