Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee otsustab:

1. Kinnitada juurdelisatud «Ajutised valuutareeglid» ja kehtestada need 10. jaanuarist 1992. a.

2. Panna kontroll käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud valuutareeglite täitmise üle Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumile, Eesti Vabariigi Siseministeeriumile, Eesti Pangale, Eesti Vabariigi Riiklikule Maksuametile ja Eesti Vabariigi Riiklikule Välismajandusametile.

3. Kehtestada, et residendid — juriidilised isikud on kohustatud 1. veebruariks 1992. a. teatama Eesti Panga valuutaosakonnale oma kontodest välismaa pankades.

Eesti Pangal esitada 10. veebruariks 1992. a. Eesti Vabariigi Rahareformi Komiteele informatsioon selle nõude täitmise kohta.

4. Avaldada käesolev otsus vabariiklikes ajalehtedes ja Riigi Teatajas.

Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee esimees,
Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR
Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee liige,
Eesti Panga president S. KALLAS

Tallinn, 24. detsembril 1991. Nr 015.

Kinnitatud
Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee
24. detsembri 1991. a. otsusega nr 015

Ajutised valuutareeglid

Seoses rahareformi ettevalmistamisega ning vajadusega kindlustada Eesti Vabariigi maksevõimet välismaal ja korrastada Eesti valuutaturgu kehtestatakse käesolevad ajutised valuutareeglid.

Ajutised valuutareeglid määratlevad Eesti Vabariigis valuutatehingute sooritamise korra ning õiguslikud alused ja tingimused.

Eesti Pangal on õigus konkreetsete valuutatehingute puhul vastavalt vajadusele kehtestada lisatingimusi ja piiranguid.

Eesti Vabariigis valuutatehingute sooritamisel tuleb järgida Eesti Panga poolt kehtestatud valuutakursse.

I Terminid ja nende tähendus

1. Valuutaväärtused:

1.1. välisvaluuta — välismaa rahatähed (pangatähed, riigikassatähed, mündid) ja muud välismaa rahaga võrdsed maksevahendid, mis on seaduslikeks maksevahenditeks vastava välisriigi territooriumil, samuti ringlusest kõrvaldatud (või kõrvaldatavad), kuid käibelolevate rahatähtede vastu väljavahetamisele kuuluvad rahatähed;

1.2. väärtpaberid — aktsiad, obligatsioonid, tšekid, pangavekslid, samuti dividendide, osakasu- ning intressikupongid välisvaluutas;

1.3. maksekohustused välisvaluutas — võlakirjad, vekslid, pandikohustused ja teised analoogilised võladokumendid;

1.4. väärismetallidest (välja arvatud juveeltooted) — kuld, hõbe, plaatina ja plaatina rühma kuuluvad metallid;

1.5. looduslikud ja töödeldud vääriskivid (välja arvatud juveeltooted).

2. Eestis käibelolev valuuta — rublad NSV Liidu Riigipanga tähtedena, riigikassatähtedena ja müntidena ning panga- ja hoiukontodel olevad rahasummad.

3. Resident:

3.1. üksikisik, kes on alaliselt sisse kirjutatud Eesti Vabariiki;

3.2. juriidiline isik, kes on registreeritud Eestis ja asub Eesti Vabariigi territooriumil;

3.3. immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti firmade ja organisatsioonide esindused välismaal.

4. Mitteresident:

4.1. üksikisik, kellel ei ole alalist sissekirjutust Eesti Vabariigis (ajutiselt Eestis viibiv üksikisik);

4.2. juriidiline isik, kes on registreeritud ja paikneb välismaal (sealhulgas Eesti ettevõtete osalusega);

4.3. immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad välisriikide diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad välisriikide firmade ja organisatsioonide esindused Eestis.

5. Valuutatehingud on tegevus, mille käigus:

5.1. valuutaväärtused vahetavad omanikku;

5.2. tehakse rahvusvahelisi arveldusi;

5.3. toimub valuutaväärtuste Eesti Vabariiki sisse- ja siit väljavedu;

5.4. majandustegevuses kasutatakse maksevahendina välisvaluutat. Valuutatehingud jagunevad jooksvateks valuutatehinguteks ja kapitali siirdamisega seotud valuutatehinguteks.

6. Jooksvad valuutatehingud on tegevus, mille käigus toimub:

6.1. valuutaväärtuste ost ja müük;

6.2. kaupade ja teenuste ost ja müük välisvaluuta eest;

6.3. deposiitidelt, krediitidelt, investeeringutelt ja muudelt finantstehingutelt saadavate tulude (intressid, dividendid) ülekandmine välismaalt ja välismaale;

6.4. intellektuaalse omandi müük;

6.5. kommertstegevusega mitteseotud väälisvaluuta: töötasu, honorari, pensioni, alimentide, päranduse, liikmemaksude jne. ülekandmine.

7. Kapitali siirdamisega seotud valuutatehingud:

7.1. finantstehingud, mille tulemusena teatud aja möödudes nähakse ette valuutaväärtuse omaniku vahetus;

7.2. investeeringud, sealhulgas väärtpaberite ost ja müük;

7.3. krediitide andmine ja saamine;

7.4. valuutaväärtuste kaasamine ja paigutamine deposiitidesse.

8. Volitatud pangad — valuutatehinguteks Eesti Pangalt litsentsi saanud pangad.

II Üldosa

1. Välisvaluuta sisse- ja väljaveo eeskirjad kehtestab Eesti Pank.

2. Valuutatehinguid sooritatakse Eesti Panga poolt volitatud pankade kaudu Eesti Panga poolt kehtestatud korras.

3. Selliste valuutatehingute sooritamiseks, mis vajavad Eesti Panga luba või litsentsi, tuleb volitatud pangale esitada Eesti Panga poolt väljaantud loa või litsentsi ärakiri.

4. Välisvaluutat võivad üksikisikutelt osta ja üksikisikutele müüa ainult Eesti Panga poolt volitatud pangad ja rahavahetuskontorid. Välisvaluuta ostu-müügi eeskirjad kehtestab Eesti Pank.

5. Residendid — juriidilised isikud arvlevad nende käsutuses oleva seaduslikult saadud välisvaluuta ulatuses.

6. Välisvaluuta seaduslikeks allikateks on:

6.1. Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohalike omavalitsuste valuutafondid;

6.2. ettevõtete majandustegevuse tulem välisvaluutas;

6.3. sissemaksed põhikapitali;

6.4. volitatud pankadelt ja Eesti Panga loal välispankadelt ning teistelt välisriikide juriidilistelt isikutelt saadud krediidid;

6.5. oksjon või valuutabörs;

6.6. ost volitatud või välispangalt;

6.7. annetused, tagastamatu abi;

6.8. pärandused.

7. Volitatud pangad võivad anda valuutatagatise alusel kokkuleppelise kursiga krediiti rublades.

III Residentide — juriidiliste isikute ja mitteresidentide — juriidiliste isikute vahelised valuutatehingud

1. Kõik välismajandustegevusega seotud pangatehingud residentide — juriidiliste isikute ning mitteresidentide — juriidiliste isikute vahel tuleb sooritada välisvaluutas, kui Eesti Vabariigi normatiivaktidest või Eesti Vabariigi poolt sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest ei tulene teisiti; rublatsooni mitteresidentidega võib pangatehinguid sooritada ka rublades.

2. Välisvaluuta, mis on saadud välismajandustegevuse tulemusena või kaupade ja teenuste müügist mitteresidendile — juriidilisele isikule ning laekunud residendi — juriidilise isiku (Eesti Panga loal avatud) kontodele välispangas, tuleb residentidel juriidilistel isikutel kanda valuutakontodele volitatud pankades 30 päeva jooksul pärast makse sooritamist mitteresidendi — juriidilise isiku panga poolt.

IV Residentide — juriidiliste isikute omavahelised ja nende muud valuutatehingud Eesti Vabariigis

1. Residendid — juriidilised isikud võivad välispankades kontosid avada ainult Eesti Panga loal.

2. Eesti Vabariigis võivad välisvaluuta eest teenuseid osutada ja kaupu müüa ainult need residendid — juriidilised isikud, kellele Eesti Pank on väljastanud vastava loa.

3. Residendid — juriidilised isikud võivad kaupade ja teenuste eest üksteisele valuutas tasuda ainult sularahata arvelduse teel volitatud pankade kaudu residentide — juriidiliste isikute vahel sõlmitud ostu-müügilepingute alusel.

4. Residendid — juriidilised isikud võivad maksta residentidele-üksikisikutele ja mitteresidentidele-üksikisikutele töötasu, preemiat ja toetust välisvaluutas.

V Mitteresidentide valuutakontod

1. Mitteresidendid võivad volitatud pankades avada valuutakontosid, kuhu laekuv välisvaluuta on:

1.1. üle kantud, saadetud või toodud välismaalt;

1.2. laekunud residentidelt ja mitteresidentidelt neile müüdud kaupade ning osutatud teenuste eest;

1.3. laekunud kohustiste katteks konto valdajale;

1.4. intressid volitatud pankadelt;

1.5. Eestis tehtud investeeringutelt laekunud dividendid;

1.6. laekunud muude mitteresidentide kontodelt.

2. Mitteresidendid võivad oma välisvaluutat kasutada:

2.1. ülekandmiseks, saatmiseks ja viimiseks välismaale;

2.2. investeeringuteks (sissemakseteks ettevõtte põhikapitali) Eesti Vabariigis;

2.3. väärtpaberite ostmiseks;

2.4. kaupade ja teenuste eest tasumiseks;

2.5. tasumiseks kohustiste eest residentidele ja mitteresidentidele;

2.6. tähtajalisteks hoiusteks;

2.7. müügiks volitatud pankadele rublade eest Eesti Panga noteeringu järgi;

2.8. oma töötajatele palkade, preemiate ja toetuste maksmiseks.

3. Välisfirmade esindused võivad avada volitatud pankades valuutakontosid, kuhu laekuv valuuta on:

3.1. ülekantud, saadetud või toodud välismaalt;

3.2. saadud volitatud pankadelt intressidena.

4. Välisfirmade esindused võivad oma välisvaluutat:

4.1. üle kanda, saata või viia välismaale;

4.2. müüa volitatud pankadele rublade eest Eesti Panga noteeringu järgi.

5. Välisfirmade esindused ei või saada tulu kommertstegevusest. Muud valuutatehingud võivad toimuda Eesti Panga loal ja tema poolt kehtestatud korras.

VI Mitteresidentide rublakontod

1. Mitteresidentidele võidakse avada rublakontod, kuhu rublad võivad laekuda:

1. 1. dividendidena ühisettevõtlusest (ka 100 % väliskapitaliga ettevõtetelt) selle kasumi jaotamist tõendava dokumendi (audiitori poolt kinnitatud bilanss, aktsiaseltsi peakoosoleku protokoll dividendide jaotamise kohta) esitamisel;

1.2. tuluna väärtpaberitelt;

1.3. väärtpaberite realiseerimisest saadud tuluna.

2. Mitteresidendid võivad rublasid kasutada:

2.1. investeeringuteks Eesti Vabariigis (välja arvatud sissemaksed ettevõtte põhikapitali), kui raha on saadud kasumina välisinvesteeringutest Eesti Vabariigis või on vahetatud välisvaluuta vastu Eesti Vabariigi selleks volitatud pangas;

2.2. väärtpaberite ostmiseks;

2.3. välisvaluuta ostmiseks oksjonil ja valuutabörsil;

2.4. makseteks kaupade ja teenuste eest.

3. Immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavate välisriikide diplomaatiliste, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste, samuti välisriikide firmade ning organisatsioonide majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevate muude esinduste rublakontodele võivad rublad laekuda konsulaar- ja teistest maksudest ning neid võib kasutada oma töötajatele palkade, preemiate ja toetuste maksmiseks ning esinduse ülalapidamiseks vajalike muude kulutuste katteks.

4. Eesti Pank võib punktis 3 nimetatud esindustele kehtestada ka teisi arveldusre˛iime.

VII Residentide-üksikisikute valuutakontod

1. Residendid-üksikisikud võivad volitatud pankades avada valuutakontosid, kuhu välisvaluuta võib laekuda:

1.1. ülekannetena teiste riikide pankadest;

1.2. tooduna välismaalt, mida kinnitab tollideklaratsioon;

1.3. töötasuna, honorarina, alimentidena, kingitusena, pärandusena, mida kinnitab väljamakset tõendav dokument.

2. Residentide-üksikisikute kontodel olevat välisvaluutat võib üle kanda, saata ja viia välismaale ning kasutada Eesti Vabariigis kaupade ja teenuste eest tasumiseks nii sularahas kui ka sularahata arveldustes.

3. Kui residendil-üksikisikul puuduvad dokumendid valuuta päritolu kohta, avatakse talle valuutakonto, millel olevat välisvaluutat ei saa üle kanda ega viia välismaale 6 kuu jooksul pärast konto avamist. Küll aga võib neid vahendeid kasutada 6 kuu jooksul Eestis kaupade ja teenuste eest tasumiseks sularahata arvelduste teel.

VIII Sanktsioonid

Käesolevate ajutiste valuutareeglite rikkujaid karistatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele (kriminaalkoodeks ja administratiivõiguserikkumiste koodeks).