1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kaitsevägi

(1) Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

(2) Oma ülesannete täitmisel esindab kaitsevägi oma pädevuse piires riiki.

§ 2. Asukoht

Kaitseväe asukohaks loetakse Kaitseväe Peastaabi asukohta. Kaitseväe postiaadress on Juhkentali 58, 15007 Tallinn. Kaitseväe nende struktuuriüksuste asukohad, mis ei paikne Kaitseväe Peastaabi asukohas, nimetatakse struktuuriüksuste põhimäärustes.

§ 3. Kaitseväe ingliskeelne nimetus

Kaitseväe nimetus inglise keeles on Estonian Defence Forces. Kaitseväe nimetuse ingliskeelne lühend on «EDF».

§ 4. Sõjaaja ja reservüksused

Sõjaaja ja reservüksuste ülesehitus ja paiknemine on toodud käesoleva põhimääruse lisas.

2. peatükk
KAITSEVÄE ÜLESEHITUS

1. jagu
Üldsätted

§ 5. Vahetu alluvus kaitseväe juhatajale

Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses on Kaitseväe Peastaabi ülem, väeliikide ülemad, Sõjaväepolitsei ülem, Kaitseväe Logistikakeskuse ülem, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem, Kaitseväe Võru Lahingukooli ülem, kaitseväe peainspektor, kaitseväe peaaudiitor, Luurepataljoni ülem ning Staabi- ja Sidepataljoni ülem.

§ 6. Väeüksuste tüüpsuurused

Väeüksuste tüüpsuurused on toodud käesoleva põhimääruse lisas.

§ 7. Väeüksuste jagunemine valmiduse järgi

Väeüksuste jagunemine valmiduse järgi on toodud käesoleva põhimääruse lisas.

2. jagu
Maavägi

§ 8. Maaväe väeüksused

(1) Maaväe väeüksused on:
1) Põhja Kaitseringkond staabi paiknemisega Jägalas;
2) Lõuna Kaitseringkond staabi paiknemisega Luunjas;
3) Lääne Kaitseringkond staabi paiknemisega Pärnus;
4) Kirde Kaitseringkond staabi paiknemisega Tapal;
5) 1. Jalaväebrigaad staabi paiknemisega Paldiskis;
6) Vahipataljon paiknemisega Tallinnas;
7) Kuperjanovi jalaväepataljon paiknemisega Võrus;
8) Viru jalaväepataljon paiknemisega Jõhvis;
9) Suurtükiväepataljon paiknemisega Tapal;
10) Õhutõrjepataljon paiknemisega Tapal;
11) Pioneeripataljon paiknemisega Tapal;
12) Scoutspataljon paiknemisega Paldiskis;
13) Kalevi jalaväepataljon paiknemisega Paldiskis;
14) Tagalapataljon paiknemisega Paldiskis.

(2) Põhja Kaitseringkonna vastutusala on Tallinn, Harju maakond ja Rapla maakond. Põhja Kaitseringkonna struktuuri kuuluvad Põhja Kaitseringkonna staap, Vahipataljon, kaitseväe orkester ning staabi- ja tagalakeskus.

(3) Lõuna Kaitseringkonna vastutusala on Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond. Lõuna Kaitseringkonna struktuuri kuuluvad Lõuna Kaitseringkonna staap, Kuperjanovi jalaväepataljon ning staabi- ja tagalakeskus.

(4) Lääne Kaitseringkonna vastutusala on Hiiu maakond, Lääne maakond, Pärnu maakond ja Saare maakond. Lääne Kaitseringkonna struktuuri kuuluvad Lääne Kaitseringkonna staap ning staabi- ja tagalakeskus.

(5) Kirde Kaitseringkonna vastutusala on Ida-Viru maakond, Jõgeva maakond, Järva maakond ja Lääne-Viru maakond. Kirde Kaitseringkonna struktuuri kuuluvad Kirde Kaitseringkonna staap, Viru jalaväepataljon, Suurtükiväepataljon, Õhutõrjepataljon, Pioneeripataljon, harjutusväli Kaitseväe Keskpolügoon ning staabi- ja tagalakeskus.

(6) 1. Jalaväebrigaadi struktuuri kuuluvad brigaadi staap, Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon, Tagalapataljon, staabikompanii ning sidekompanii.

(7) Vahipataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, õppekompaniid ning staabi- ja tagalakeskus.

(8) Kuperjanovi jalaväepataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, õppekompaniid ning staabi- ja tagalakeskus.

(9) Viru jalaväepataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, õppekompaniid ning staabi- ja tagalakeskus.

(10) Suurtükiväepataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, patareid ja suurtükiväekool.

(11) Õhutõrjepataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, patareid ja õhutõrjekool.

(12) Pioneeripataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, pioneerikompaniid, pioneerikool ja kaitseväe demineerimiskeskus.

(13) Scoutspataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, jalaväekompaniid, lahingtoetuskompanii ning staabi- ja tagalakompanii.

(14) Kalevi jalaväepataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, õppekompaniid ja -rühmad ning staabi- ja tagalakeskus.

(15) Tagalapataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, juhtimis- ja teeninduskompanii, varustuskompanii, transpordikompanii, remondikompanii ja meditsiinikompanii.

§ 9. Vahetu alluvus maaväes rahuajal

(1) Maaväe ülema vahetus alluvuses on Maaväe Staabi ülem, Põhja Kaitseringkonna ülem, Lõuna Kaitseringkonna ülem, Lääne Kaitseringkonna ülem, Kirde Kaitseringkonna ülem ning 1. Jalaväebrigaadi ülem.

(2) Põhja Kaitseringkonna ülema vahetus alluvuses on Põhja Kaitseringkonna staabi ülem, staabi- ja tagalakeskuse ülem, Vahipataljoni ülem ning kaitseväe orkestri ülem – kaitseväe peadirigent.

(3) Lõuna Kaitseringkonna ülema vahetus alluvuses on Lõuna Kaitseringkonna staabi ülem, staabi- ja tagalakeskuse ülem ning Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem.

(4) Lääne Kaitseringkonna ülema vahetus alluvuses on Lääne Kaitseringkonna staabi ülem ning staabi- ja tagalakeskuse ülem.

(5) Kirde Kaitseringkonna ülema vahetus alluvuses on Kirde Kaitseringkonna staabi ülem, staabi- ja tagalakeskuse ülem, Viru jalaväepataljoni ülem, Suurtükiväepataljoni ülem, Õhutõrjepataljoni ülem, Pioneeripataljoni ülem ja harjutusvälja Kaitseväe Keskpolügoon ülem.

(6) 1. Jalaväebrigaadi ülema vahetus alluvuses on 1. Jalaväebrigaadi staabi ülem, staabikompanii ülem, sidekompanii ülem, Scoutspataljoni ülem, Kalevi jalaväepataljoni ülem ja Tagalapataljoni ülem.

§ 10. Maaväe väeüksuste allüksused

Maaväe väeüksuste allüksused on pataljon, malev, keskus, kool, kompanii, patarei, orkester, rühm, punkt, töökoda, osakond, harjutusväli, laatsaret, söökla, grupp, jagu, ladu, teenistus, jaoskond, sektsioon, kantselei ja meeskond.

§ 11. Maaväe väeüksuste jagunemine relvaliikidesse

Maaväe üksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt :
1) jalaväe relvaliiki kuuluvad Scoutspataljon, Viru jalaväepataljon, Kuperjanovi jalaväepataljon, Kalevi jalaväepataljon ja Vahipataljon ;
2) suurtükiväe relvaliiki kuulub Suurtükiväepataljon ;
3) õhutõrje relvaliiki kuulub Õhutõrjepataljon ;
4) pioneeri relvaliiki kuulub Pioneeripataljon;
5) lahinguteenindustoetuse relvaliiki kuulub Tagalapataljon.

3. jagu
Merevägi

§ 12. Mereväe väeüksused

(1) Mereväe väeüksused on:
1) Mereväebaas paiknemisega Tallinnas;
2) Miinilaevade Divisjon paiknemisega Tallinnas.

(2) Mereväebaasi struktuuri kuuluvad baasi staap, baasikaitsekompanii, transporditeenistus, materjaliteenistus, remondi- ja hooldusteenistus, haldusteenistus, meditsiiniteenistus ja mereväekool.

(3) Miinilaevade Divisjoni struktuuri kuuluvad divisjoni staap, sõjalaevad ja tuukrigrupp.

§ 13. Vahetu alluvus mereväes rahuajal

Mereväe ülema vahetus alluvuses on Mereväe Staabi ülem, Mereväebaasi ülem ja Miinilaevade Divisjoni ülem.

§ 14. Mereväe väeüksuste allüksused

Mereväe väeüksuste allüksused on sõjalaev, pataljon, patarei, kool, kompanii, grupp, söökla, ladu, laatsaret, kantselei, keskus, töökoda, teenistus, rühm, sektsioon, meeskond ja jagu.

§ 15. Mereväe väeüksuste jagunemine relvaliikidesse

Mereväe väeüksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt:
1) sõjalaevastiku relvaliiki kuulub Miinilaevade Divisjon;
2) kaldaüksuse relvaliiki kuulub Mereväebaas.

4. jagu
Õhuvägi

§ 16. Õhuväe väeüksused

(1) Õhuväe väeüksused on:
1) Lennubaas paiknemisega Ämaris;
2) Õhuseiredivisjon paiknemisega Ämaris.

(2) Lennubaasi struktuuri kuuluvad baasi staap, lennugrupp, lennuväljatoetusgrupp ning õhuväe väljaõppe- ja treeningkeskus.

(3) Õhuseiredivisjoni struktuuri kuuluvad divisjoni staap, tagalakompanii, õhuseire insener-tehniline kompanii ja õhuoperatsioonide juhtimiskeskus.

§ 17. Vahetu alluvus õhuväes rahuajal

Õhuväe ülema vahetus alluvuses on Õhuväe Staabi ülem, Lennubaasi ülem ja Õhuseiredivisjoni ülem.

§ 18. Õhuväe väeüksuste allüksused

Õhuväe väeüksuste allüksused on grupp, eskadrill, kompanii, söökla, ladu, lüli, teenistus, keskus, rühm, töökoda, laatsaret, radaripost, sektsioon, jaoskond, kantselei, jagu ja meeskond.

§ 19. Õhuväe väeüksuste jagunemine relvaliikidesse

Õhuväe väeüksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt:
1) lennuväe relvaliiki kuulub Lennubaas;
2) raadiotehnilisse relvaliiki kuulub Õhuseiredivisjon.

5. jagu
ERALDISEISVAD STAABID JA KAITSEVÄE JUHATAJALE VAHETULT ALLUVAD STRUKTUURIÜKSUSED

§ 20. Eraldiseisvad staabid

Eraldiseisvad staabid on:
1) Kaitseväe Peastaap paiknemisega Tallinnas;
2) Maaväe Staap paiknemisega Tallinnas;
3) Mereväe Staap paiknemisega Tallinnas;
4) Õhuväe Staap paiknemisega Tallinnas.

§ 21. Kaitseväe Logistikakeskus

(1) Kaitseväe Logistikakeskus paikneb Tallinnas.

(2) Kaitseväe Logistikakeskuse struktuuri kuuluvad:
1) staap;
2) materjaliteenistus;
3) liikumise ja vedude teenistus;
4) remondi- ja hooldusteenistus;
5) ladude teenistus;
6) haldusteenistus;
7) logistikapataljon;
8) tervisekeskus;
9) raamatupidamiskeskus;
10) hangete teenistus.

(3) Logistikapataljoni allüksused on staap, kompanii, grupp, keskus, kool ja laatsaret.

(4) Kaitseväe Logistikakeskuse struktuur sõjaajal on toodud käesoleva põhimääruse lisas.

§ 22. Sõjaväepolitsei

(1) Sõjaväepolitsei paikneb Tallinnas.

(2) Sõjaväepolitsei struktuuri kuuluvad:
1) uurimisosakond;
2) planeerimisosakond;
3) logistikaosakond;
4) operatiivteenistus;
5) kantselei.

§ 23. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

(1) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused paiknevad Tartus.

(2) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste struktuuri kuuluvad:
1) Kõrgem Sõjakool;
2) Täiendõppe Keskus;
3) Väljaõppevahendite Keskus;
4) Rakendusuuringute Keskus;
5) üldosakond;
6) õppeosakond;
7) logistikaosakond.

§ 24. Kaitseväe Võru Lahingukool

(1) Kaitseväe Võru Lahingukool paikneb Meegomäel.

(2) Kaitseväe Võru Lahingukooli struktuuri kuuluvad:
1) üldosakond;
2) õppeosakond.

§ 25. Luurepataljon

(1) Luurepataljon paikneb Tallinnas.

(2) Luurepataljoni struktuur on toodud käesoleva põhimääruse lisas.

§ 26. Staabi- ja Sidepataljon

(1) Staabi- ja sidepataljon paikneb Tallinnas.

(2) Staabi- ja Sidepataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, staabikompanii, sidekompaniid, tagalakeskus, Kaitseväe Strateegiline Staabi-Sidekeskus, Kaitseväe Peastaabi staabikaitseteenistus, kehakultuuri ja spordi arenduskeskus, Kaitseväe Side- ja Juhtimissüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskus ja Küberkaitse Kompetentsikeskuse Eesti kontingent.

3. peatükk
VÄELIIKIDE ÜLEMATE, STRUKTUURIÜKSUSTE JA STRUKTUURIÜKSUSTE ÜLEMATE PÕHIÜLESANDED

§ 27. Kaitseväe struktuuriüksuste üldised ülesanded

Kaitseväe struktuuriüksuste üldised ülesanded on:
1) kaitseväe infrastruktuuri haldamine, hooldamine ja remontimine väeüksuse põhimääruses sätestatud ulatuses;
2) asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise hangete lähteülesannete koostamine või koostamisel osalemine;
3) asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise hangete lähteandmete esitamine hangete planeerijale;
4) meditsiinilise teenindamise korraldamine oma vastutusalas;
5) vastuvõtva riigi toetuse osutamise elluviimine oma vastutusalas koostöös kaitseväe teiste struktuuriüksuste ja väeliikide ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega;
6) teiste seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.

§ 28. Kaitseväe struktuuriüksuste ja väeliikide ülemate üldine pädevus

Kaitseväe struktuuriüksuste ülemad ja väeliikide ülemad:
1) juhivad struktuuriüksuse või väeliigi tööd ja vastutavad struktuuriüksusele või väeliigile pandud ülesannete täitmise eest;
2) vastutavad sõjalise riigikaitse ettevalmistamise ja teostamise eest oma pädevuse piires;
3) esindavad kaitseväge kaitseväe juhataja volituse alusel;
4) korraldavad struktuuriüksuse või väeliigi eelarve planeerimist ja käsutavad kaitseväe juhataja volituse alusel struktuuriüksuse või väeliigi eelarvelisi vahendeid oma pädevuse piires;
5) vastutavad struktuuriüksusele või väeliigile eraldatud eelarveliste vahendite sihipärase kasutamise eest ning annavad aru oma vahetule ülemale;
6) vastutavad oma juhitava struktuuriüksuse käsutuses olevate vahendite, sealhulgas riigivara õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;
7) otsustavad kaitseväe juhataja poolt määratud ulatuses riigivaraga seotud küsimusi kooskõlas «Riigivaraseadusega» ja teiste õigusaktidega;
8) vastutavad distsipliini eest struktuuriüksuses või väeliigis;
9) kohaldavad struktuuriüksuse või väeliigi kaitseväelastele ja teenistujatele ergutusi ja määravad distsiplinaarkaristusi seadusega ettenähtud alustel ja korras;
10) lubavad puhkusele ning saadavad lähetusele struktuuriüksuses või väeliigis teenistuses olevaid kaadrikaitseväelasi ning teenistujaid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
11) teevad vahetule ülemale ettepanekuid isikkoosseisu ametikohtadele määramiseks ja ametikohtadelt vabastamiseks;
12) teevad vahetule ülemale ettepanekuid kaadrikaitseväelaste auastmete muutmiseks;
13) vastutavad kõrgemalseisvatele staapidele esitatavate ettekannete ja aruannete eest;
14) kinnitavad oma juhitava struktuuriüksuse sisekorraeeskirja ning isikkoosseisu ametijuhendid;
15) vastutavad «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest» ning Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusest nr 262 «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord» tulenevate nõuete täitmise ja julgeoleku tagamise eest struktuuriüksuses või väeliigis;
16) tagavad tervisekaitse, tööohutuse, töötervishoiu ja tuleohutuse nõuetest kinnipidamise oma juhitavas struktuuriüksuses;
17) korraldavad personalijulgeoleku, füüsilise julgeoleku, teabejulgeoleku ja tegevusjulgeoleku korralduslike meetmete rakendamist;
18) kontrollivad oma alluvate teenistuskohustuste täitmist;
19) annavad oma pädevuse piires välja käskkirju, käske ja suulisi ning kirjalikke korraldusi;
20) täidavad teisi seadustest ning muudest õigusaktidest tulenevaid ja otseste ülemate poolt antud ülesandeid.

§ 29. Väeliikide ülemad

Väeliigi ülem:
1) vastutab lahinguvalmiduse ja mobilisatsioonialase ettevalmistamise eest väeliigis;
2) vastutab väeliigi tegevuse Kaitseväe Peastaabiga koordineerimise eest;
3) vastutab väeliigi arengu eest;
4) planeerib ja juhib väeliigi sõjalisi operatsioone;
5) vastutab väeliigi väljaõppe korraldamise eest;
6) nõustab kaitseväe juhatajat väeliigi küsimustes;
7) kinnitab tema poolt ametikohale määratavate kaadrikaitseväelaste ja ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ning abiteenistujate tööjuhendid;
8) esitab kaitseväe juhatajale väeliigi eelarve eelnõu;
9) korraldab väeliiki kuuluvate väeüksuste ja allüksuste valdusesse antud riigivara kasutamist kaitseväe juhataja poolt määratud ulatuses kooskõlas «Riigivaraseadusega» ja teiste õigusaktidega;
10) koordineerib väeliiki kuuluvatele väeüksustele ja allüksustele eraldatud mobilisatsiooniladude ja mobilisatsioonidepoode kasutamist ning riigivara ladustamist hoidlates;
11) on aruandekohustuslik kaitseväe juhataja ees;
12) korraldab tsiviil-sõjalist koostööd oma pädevuse piires;
13) moodustab vajadusel väeliiki kuuluvate väeüksuste ja allüksuste pädevuses olevate ülesannete täitmiseks nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid või töörühmi.

§ 30. Eraldiseisvad staabid

(1) Kaitseväe Peastaabi põhiülesanded on sätestatud «Kaitseväe korralduse seaduses» ja Kaitseväe Peastaabi põhimääruses.

(2) Kaitseväe Peastaabi ülem:
1) tagab kaitseväe juhatajale õigeaegselt otsuste langetamiseks vajaliku informatsiooni ja analüüsid;
2) vastutab sõjalise riigikaitse ettevalmistamise ja teostamise eest oma pädevuse piires;
3) vastutab kaitseväe juhtimissüsteemi valmisoleku ja arendamise eest;
4) koordineerib kaitseväe luurevõimete arendamist;
5) tagab peastaabi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise;
6) moodustab vajadusel peastaabi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi;
7) koostab ja esitab kaitseväe juhatajale kaitseväe ja peastaabi eelarve eelnõu;
8) koostab ja esitab kaitseväe juhatajale kaitseväe hanke- ja infrastruktuuri investeeringute plaani;
9) koordineerib kaitseväe hankeid;
10) korraldab Kaitseväe Peastaabi isikkoosseisu väljaõpet;
11) koordineerib kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimist;
12) korraldab rahvusvahelist koostööd oma pädevuse piires;
13) korraldab kaitsejõudude mobilisatsioonialast ettevalmistamist ning mobilisatsiooni läbiviimist;
14) on aruandekohustuslik kaitseväe juhataja ees;
15) tagab Sõjaväepolitsei tegevuse administratiivse toetuse.

(3) Väeliigi staabi põhiülesanded on:
1) väeliigi ülema nõustamine ja tema tegevuse tagamine;
2) väeliigi tegevuse planeerimine ja analüüsimine;
3) väeliigi ja väeliigi staabi eelarve eelnõu koostamine;
4) väeliiki kuuluvate väeüksuste ja allüksuste tagala-, side- ja luuretegevuse planeerimine ja korraldamine;
5) väeliigi väljaõppe korraldamine;
6) väeliigi väeüksuste väljaõppetaseme ja lahinguvõime hindamine;
7) väeliigi sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine;
8) väeliigis mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine;
9) osalemine kaitseväe planeerimisdokumentide väljatöötamisel ja elluviimisel;
10) väeliigi väeüksuste koosseisu ja varustustabelite analüüsimine ja nende ajakohastamiseks ettepanekute tegemine;
11) väeliigi isikkoosseisu teenistuskäigu planeerimine ja juhtimine oma pädevuse piires;
12) tegevuse koordineerimine teiste kaitseväe struktuuriüksustega;
13) väeliigi infrastruktuuri ja hangete vajaduste määratlemine;
14) tsiviil-sõjalise koostöö korraldamine väeliigis;
15) väeliigi põhivõimete arendamise korraldamine.

(4) Väeliigi staabi ülem:
1) moodustab vajadusel staabi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi;
2) koostab ja esitab väeliigi ülemale väeliigi ja väeliigi staabi eelarve eelnõu;
3) on aruandekohustuslik väeliigi ülema ees.

§ 31. Väeüksused

(1) Kaitseringkonna ja 1. Jalaväebrigaadi põhiülesanded on:
1) juhtimis-, korraldus-, planeerimis-, arendus- ja järelevalvetoimingute teostamine oma vastutusalas;
2) mobilisatsiooni planeerimine ja läbiviimine oma vastutusalas;
3) oma alluvusse kuuluvate struktuuriüksuste isikkoosseisu väljaõppe korraldamine;
4) oma allüksuste lahinguvalmiduse tagamine.

(2) Kaitseringkonna ülem ja 1. Jalaväebrigaadi ülem:
1) koostavad ja esitavad väeüksuse eelarve eelnõu maaväe ülemale;
2) korraldavad väeüksusele eraldatud mobilisatsiooniladude ja mobilisatsioonidepoode kasutamist ning riigivara ladustamist hoidlates;
3) koostavad ja esitavad maaväe ülemale oma vastutusala puudutavad planeerimisdokumendid;
4) vastutavad kõrgemalseisvatele staapidele esitatavate ettekannete ja aruannete eest;
5) vastutavad objektikaitse, korrapidamis- ja vahiteenistuse korraldamise eest väeüksuses;
6) korraldavad ja viivad läbi kaitseväe tseremooniaid oma vastutusalas;
7) koordineerivad kaitseväe koostööd maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega.

(3) Maaväe pataljonide põhiülesanded on:
1) reservüksuste ettevalmistamine ajateenijate väljaõppe kaudu;
2) väljaõppe administratiivne ja tagalatoetus;
3) sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine.

(4) Scoutspataljoni põhiülesandeks on lisaks lõikes 3 sätestatule luureinformatsiooni kogumine «Kaitseväe korralduse seaduse» § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil ning selle töötlemine ja analüüsimine.

(5) Õhuväe väeüksuste põhiülesanded on:
1) Eesti Vabariigi õhuruumi puutumatuse järelevalve ning kollektiivse enesekaitsesüsteemi õhuturbes osalemine ja selle toetamine;
2) Eesti Vabariigi õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate objektide avastamine ja identifitseerimine ning osalemine NATO integreeritud õhukaitsesüsteemis;
3) kaitseväe lennutegevuse korraldamine ja teostamine vastavuses kehtivate õigusaktidega;
4) reservüksuste ettevalmistamine;
5) väljaõppe administratiivse ja tagalatoetuse tagamine;
6) oma allüksuste lahinguvalmiduse tagamine;
7) sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine;
8) väeüksuse infrastruktuuri hooldamine ja remontimine väeüksuse põhimääruses sätestatud ulatuses.

(6) Õhuseiredivisjoni põhiülesandeks on lisaks lõikes 5 sätestatule luureinformatsiooni kogumine «Kaitseväe korralduse seaduse» § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil ning selle töötlemine ja analüüsimine.

(7) Mereväe väeüksuste põhiülesanded on:
1) kaitseväe tuukri- ja sukeldumistööde korraldamine ja teostamine vastavuses kehtivate õigusaktidega;
2) luureinformatsiooni kogumine «Kaitseväe korralduse seaduse» § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil ning selle töötlemine ja analüüsimine;
3) oma allüksuste isikkoosseisu väljaõppe korraldamine;
4) reservüksuste ettevalmistamine ajateenijate väljaõppe kaudu;
5) väljaõppe administratiivse ja tagalatoetuse tagamine;
6) oma allüksuste lahinguvalmiduse tagamine;
7) sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine.

(8) Maaväe pataljoni ülem:
1) vastutab väeüksuse lahinguvalmiduse eest;
2) vastutab väeüksuse formeerimise ettevalmistamise ja läbiviimise eest;
3) vastutab kaitseväelaste väljaõppe ning kehalise ettevalmistuse eest, kontrollib õppuste käiku, nendest osavõttu ja tulemusi, kinnitab allüksuseülemate koostatud õppeplaanid;
4) juhib väeüksuse õppusi;
5) vastutab väeüksuse kasutusse antud relvastuse, laskemoona, lahingutehnika ja muu varustuse nõuetekohase käitlemise eest;
6) kontrollib relvade hoidmise ja väljastamise korda ning selle kohta peetavat arvestust.

(9) Mereväe ja õhuväe väeüksuste ülemad:
1) vastutavad väeüksuse lahinguvalmiduse eest;
2) vastutavad väeüksuse formeerimise ettevalmistamise ja läbiviimise eest;
3) korraldavad väeüksusele eraldatud mobilisatsiooniladude ja mobilisatsioonidepoode kasutamist ning riigivara ladustamist hoidlates;
4) vastutavad kaitseväelaste väljaõppe ning kehalise ettevalmistuse eest, kontrollivad õppuste käiku, sellest osavõttu ja tulemusi, kinnitavad allüksuste ülemate koostatud õppeplaanid;
5) juhivad väeüksuse õppusi;
6) vastutavad väeliigi staabile esitatavate ettekannete ja aruannete eest;
7) kontrollivad relvade hoidmise ja väljastamise korda ning selle kohta peetavat arvestust;
8) vastutavad objektikaitse ning korrapidamis- ja vahiteenistuse korraldamise eest väeüksuses;
9) korraldavad ja viivad läbi kaitseväe tseremooniaid oma vastutusalas.

§ 32. Sõjaväepolitsei

(1) Sõjaväepolitsei põhiülesanded on:
1) järelevalve teostamine kaitseväedistsipliini üle kaitseväes ja Kaitseliidus;
2) süütegude menetlemine oma pädevuse piires kaitseväes ja Kaitseliidus;
3) sõjaväepolitsei valdkonna juhtimine ja planeerimine;
4) Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajalik sõjaväepolitseiline tegevus Eesti Vabariigis ja väljaspool Eesti Vabariiki.

(2) Sõjaväepolitsei ülem koostab ja esitab Sõjaväepolitsei eelarve eelnõu kaitseväe juhatajale.

§ 33. Kaitseväe Logistikakeskuse põhiülesanded

(1) Kaitseväe Logistikakeskuse põhiülesanded on:
1) kaitseväe varade hankimine ja kasutusse määramine oma pädevuse piires, vastuvõtmine, kodifitseerimine, hoiustamine, hooldamine, remontimine, väljastamine, inventeerimine, ringluse korraldamine, utiliseerimine ja varade tsentraalne arvestamine (edaspidi käitlemine);
2) mobilisatsioonivarude käitlemine vastavalt sõjalise valmisoleku astmele;
3) oma pädevuse piires kontrolli teostamine kaitseväe varade seisukorra ja kasutamise üle;
4) varade elutsükli jälgimine ning varade üle arvestuse pidamine;
5) kaitseväe poolt korraldatavate hangete läbiviimise koordineerimine ja kontrolli teostamine ning andmete esitamine vastavalt kehtivatele õigusaktidele;
6) kaitseväe infrastruktuuri arendamine, haldamine, hooldamine ja remontimine Kaitseväe Logistikakeskuse põhimääruses sätestatud ulatuses;
7) kaitseväe vedude planeerimine ja korraldamine Eestis ja välismaal;
8) kaitseväe raamatupidamise teostamine;
9) kaitseväe logistilise ja meditsiinilise väljaõppe ja teenindamise korraldamine;
10) apteegiteenuse osutamine;
11) logistiliste ülesannetega sõjaaja ja reservüksuste ning allüksuste ettevalmistamine;
12) lahinguteenindustoetuse osutamine;
13) teenistuskohustuste täitmisel vigastatute ning haigestunute taastusravi ja rehabilitatsiooni korraldamine ning koordineerimine;
14) kaitseväe üksuste logistilise toetuse korraldamine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel;
15) oma pädevuse piires tsiviilstruktuuride toetamine;
16) kaitseväe tehnika, relvastuse ja muu varustuse testimine, arendamine, moderniseerimine ja juurutamine;
17) kaitseväe toitlustamise arendamine, koordineerimine ja kontrollimine;
18) oma pädevuse piires rahvusvahelise koostöö tegemine;
19) kaitseväe logistikaalaste juhtimissüsteemide töö koordineerimine;
20) Sõjaväepolitsei logistilise toetuse korraldamine;
21) sõjaväerelvade riikliku registri haldamine;
22) kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri haldamine.

(2) Kaitseväe Logistikakeskuse ülem:
1) koostab ja esitab Kaitseväe Logistikakeskuse eelarve eelnõu kaitseväe juhatajale;
2) koostab Kaitseväe Logistikakeskuse tegevust planeerivad dokumendid.

§ 34. Luurepataljoni põhiülesanded

(1) Luurepataljoni põhiülesanded on:
1) kaitseväe juhataja ja Kaitseväe Peastaabi luure- ja infovajaduste täitmise tagamine;
2) väeliikide staapide luure- ja infovajaduste täitmise tagamine oma pädevuse piires;
3) riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavast tulenevate ülesannete täitmine oma pädevuse piires;
4) NATO ja Euroopa Liidu teabenõuete menetlemine;
5) luureinformatsiooni kogumine «Kaitseväe korralduse seaduse» § 37 lõigetes 1 ja 2 sätestatud viisil, info töötlemine ja analüüsimine;
6) luurealase väljaõppe läbiviimine;
7) luureinformatsiooni kogumisviiside arendamine ja tegevuse koordineerimine kaitseväes;
8) kaitseväe militaargeograafia alaste vajaduste rahuldamine;
9) rahvusvahelises ja riigisiseses luurealases koostöös osalemine oma pädevuse piires.

(2) Luurepataljoni ülem:
1) koostab ja esitab pataljoni eelarve eelnõu kaitseväe juhatajale;
2) vastutab kaitseväelaste lahinguõppe ning kehalise ettevalmistuse eest, kontrollib õppuste käiku, sellest osavõttu ja tulemusi;
3) juhib pataljoni õppusi;
4) vastutab pataljoni formeerimise ettevalmistamise ja läbiviimise eest;
5) vastutab pataljoni relvastuse, laskemoona, lahingutehnika ja muu varustuse nõuetekohase käitlemise eest;
6) kontrollib relvade hoidmise ja väljastamise korda ning selle kohta peetavat arvestust;
7) vastutab objektikaitse, korrapidamis- ja vahiteenistuse korraldamise eest pataljonis;
8) kontrollib oma alluvate teenistuskohustuste täitmist.

§ 35. Staabi- ja Sidepataljoni põhiülesanded

(1) Staabi- ja Sidepataljoni põhiülesanded on:
1) oma alluvusse kuuluvate sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine;
2) Kaitseväe Peastaabi, Maaväe Staabi ja 1. Jalaväebrigaadi juhtimiseks vajaliku side- ja staabialase toetuse tagamine;
3) kaitseväe strateegilise side- ja infotehnoloogilise toetuse tagamine;
4) kaitseotstarbelise side, infotehnoloogia ja elektroonilise sõja arendusprojektide elluviimine;
5) väljaõppe administratiivne ja tagalatoetus;
6) sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine vastavalt formeerimisülesannetele.

(2) Staabi- ja Sidepataljoni ülem:
1) koostab ja esitab pataljoni eelarve eelnõu kaitseväe juhatajale;
2) võtab tegevteenistusse, määrab ametikohale ning vabastab ja arvab ajateenistusest reservi ajateenijaid «Kaitseväeteenistuse seaduses» sätestatud korras;
3) vastutab kaitseväelaste lahinguõppe ning kehalise ettevalmistuse eest, kontrollib õppuste käiku, nendest osavõttu ja tulemusi;
4) juhib pataljoni õppusi;
5) vastutab pataljoni formeerimise ettevalmistamise ja läbiviimise eest;
6) vastutab pataljoni relvastuse, laskemoona, lahingutehnika ja muu materiaal-tehnilise varustuse nõuetekohase käitlemise eest;
7) kontrollib relvade hoidmise ja väljastamise korda ning selle kohta peetavat arvestust;
8) vastutab objektikaitse, korrapidamis- ja vahiteenistuse korraldamise eest pataljonis ja Kaitseväe Peastaabis.

§ 36. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhiülesanded

(1) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhiülesanded on:
1) õppurite õppetöö ning nende isamaalise ja eetilise kasvatuse korraldamine;
2) kõrghariduse omandamiseks, täiendusõppe läbiviimiseks ning arendustegevuseks vajalike tingimuste loomine;
3) õppekirjanduse, õppemetoodiliste materjalide ja teiste õppevahendite koostamine kaitseväele;
4) teaduslik uurimis- ja arendustöö sõjanduse ja riigikaitsega seotud valdkondades;
5) koostöö arendamine teadus- ja arendusasutustega Eestis ja välisriikides.

(2) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem:
1) koostab ja esitab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste eelarve eelnõu kaitseväe juhatajale;
2) käsutab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste eelarvelisi vahendeid oma pädevuse piires;
3) kinnitab käskkirjaga Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kodukorra, õppekorralduse eeskirja ning teised õppetööd ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sisemist korraldust reguleerivad õigusaktid oma pädevuse piires;
4) on aruandekohustuslik kaitseväe juhataja ja kaitseministri ees;
5) esitab vähemalt kord aastas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste nõukogule aruande Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste tegevuse kohta;
6) moodustab vajadusel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste pädevuses olevate ülesannete täitmiseks nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid või töörühmi.

§ 37. Kaitseväe Võru Lahingukooli põhiülesanded

(1) Kaitseväe Võru Lahingukooli põhiülesanded on:
1) õppurite sõjaväelise väljaõppe ja isamaalise kasvatuse korraldamine;
2) kutsehariduse omandamiseks, täiendusõppe läbiviimiseks ning uurimis- ja arendustegevuseks vajalike tingimuste loomine;
3) kvaliteetse õppetöö korraldamine;
4) uurimis- ja arendustöö.

(2) Kaitseväe Võru Lahingukooli ülem:
1) vastutab Kaitseväe Võru Lahingukooli tegevuse korraldamise eest;
2) koostab ja esitab Kaitseväe Võru Lahingukooli eelarve eelnõu kaitseväe juhatajale;
3) kontrollib Kaitseväe Võru Lahingukooli õppe- ja kasvatustöö korraldamist ja läbiviimist;
4) juhatab õppenõukogu;
5) korraldab ja kontrollib Kaitseväe Võru Lahingukooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmist;
6) kinnitab Kaitseväe Võru Lahingukooli kursuste kodukorra, õppekorralduse eeskirja ja teised Kaitseväe Võru Lahingukooli sisemist korraldust ja õppetööd reguleerivad õigusaktid oma pädevuse piires;
7) on aruandekohustuslik kaitseministri, kaitseväe juhataja ja kooli nõukogu ees.

4. peatükk
KAITSEVÄE RAAMATUPIDAMINE JA EELARVE

§ 38. Kaitseväe raamatupidamine

Kaitseväe juhataja võib volitada pearaamatupidajat korraldama kaitseväe raamatupidamist.

§ 39. Kaitseväe eelarve

Kaitseväe juhataja võib volitada järgmisi ülemaid käsutama eelarvelisi vahendeid oma pädevuse piires:
1) Kaitseväe Peastaabi ülem;
2) väeliikide ülemad;
3) Kaitseväe Logistikakeskuse ülem;
4) Staabi- ja Sidepataljoni ülem;
5) Luurepataljoni ülem;
6) Sõjaväepolitsei ülem;
7) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem;
8) Kaitseväe Võru Lahingukooli ülem;
9) kaitseringkondade ülemad ja 1. Jalaväebrigaadi ülem.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 40. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 22. mai 2002. a määrus nr 172 «Kaitseväe ülesehitus» (RT I 2002, 44, 290; 2008, 14, 101) tunnistatakse kehtetuks.

§ 41. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2009. a.