Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud «Tervisele ja keskkonnale; ohtlike ainete tööstusliku kasutamise ning hoidmise kord».

2. Eesti Vabariigi Riiklikul Tehnilise Järelevalve Ametil:

1) töötada välja ja kinnitada ohtlike ainete tööstuslikku kasutamist, tootmist ja hoidmist käsitlevad eeskirjad ja juhendid, lähtudes käesoleva määrusega kinnitatud «Tervisele ja keskkonnale ohtlike ainete tööstusliku kasutamise ning hoidmise korrast»;

2) kuni käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud eeskirjade ja juhendite kinnitamiseni juhinduda nendest tervisele ja keskkonnale ohtlike ainete tööstusliku kasutamise ning hoidmise kohta varem kehtestatud eeskirjadest, normidest ja juhenditest, mis ei ole vastuolus käesoleva määrusega kinnitatud «Tervisele ja keskkonnale ohtlike ainete tööstusliku kasutamise ning hoidmise korraga».

Eesti Vabariigi riigiminister
Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ülesandeis U. VEERING
Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER

Tallinn, Toompea, 11. juunil 1992. Nr 175.

KINNITATUD
Eesti Vabariigi Valitsuse 11. juuni
1992. a. määrusega nr 175

TERVISELE JA KESKKONNALE OHTLIKE AINETE TÖÖSTUSLIKU KASUTAMISE NING HOIDMISE KORD

I Üldsätted

1. Käesoleva «Tervisele ja keskkonnale ohtlike ainete tööstusliku kasutamise ning hoidmise korra» (edaspidi — kord) eesmärk on luua õiguslik alus ohtlikest ainetest põhjustatavate tervise-, keskkonna- ja omandikahjustuste vältimiseks.

2. Käesolevas korras mõistetakse ohtlike ainete all tule- ja plahvatusohtlikke ning muid tervisele ja keskkonnale ohtlikke aineid.

Tervisele ohtlike ainete loetelu koostab Riigi Tervisekaitsekeskus, keskkonnale ohtlike ainete loetelu Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium.

Nimetatud ametkonnad otsustavad ka igal üksikjuhul, kas aine tuleb kanda ohtlike ainete nimistusse.

3. Käesolevas korras mõistetakse ohtlike ainete tööstusliku kasutamise all nende tootmist või tehnilist (tehnoloogilist) kasutamist või sellist tööstuslikku tegevust, kus neid aineid kasutatakse keemilises protsessis toor- või abiainena, või kui ohtlikku ainet tekib kõrvaltootena (jäätmetena).

4. Käesolevat korda ei rakendata:

1) lõhkematerjalide kasutamisel ja hoidmisel;

2) radioaktiivsete ainete kasutamisel ja hoidmisel;

3) ohtlike ainete veol.

5. Ohtlike ainete tööstusliku kasutamise ja hoidmise riiklikuks kontroll- ja järelevalveorganiks Eesti Vabariigi territooriumil on Eesti Vabariigi Riiklik Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi — Tehnilise Järelevalve Amet) ja teised riiklikud järelevalveorganid vastavalt oma pädevusele.

6. Käesolev kord laieneb kõigile juriidilistele isikutele ja üksikisikutele, kes tegelevad ohtlike ainete tööstusliku kasutamise ja hoidmisega (edaspidi — valdajad).

7. Isikud, kes rikuvad käesolevat korda ning selle alusel väljaantud eeskirjade ja juhendite või nimetatud normatiivaktidega seotud standardite ja normide nõudeid, kannavad vastutust Eesti Vabariigi seaduste ja muude normatiivaktidega kehtestatud korras.

II Kasutamine ja hoidmine

8. Ohtlike ainete tööstuslikuks kasutamiseks või hoidmiseks ettenähtud hoonete ja rajatiste ehitus- ja montaa˛itöid võib teha Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljaantud loa alusel ning tema poolt tunnustatud, järelevalvet teostava isiku kontrolli all.

Vastava loa taotlemise ja kooskõlastamise korra kehtestab Tehnilise Järelevalve Amet.

9. Ohtlike ainete tööstuslikuks kasutamiseks või hoidmiseks ettenähtud hoonete ja rajatiste seadmekompleksi võib kasutada, kui Tehnilise Järelevalve Amet on kontrolli tulemuste alusel väljastanud tegevusloa.

10. Ohtlike ainete tööstuslikul kasutamisel või hoidmisel peab valdaja:

1) tegema enne tegevuse alustamist kindlaks kasutatava aine poolt tervisele ja keskkonnale avaldatava kahjuliku mõju ja tagama, et ohtlike ainete kasutamine või hoidmine ning järelevalve selle tegevuse üle toimuks käesoleva korra ja selle alusel väljaantud eeskirjade, juhendite ning nendega seotud standardite ja normide kohaselt;

2) määrama ohtlike ainete kasutamise ja hoidmise üle järelevalvet teostama vajalike erialateadmistega ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tunnustatud isikuid;

3) tagama ohtlike ainete kasutamise ja hoidmise üle järelevalvet teostavatele isikutele võimaluse kasutada ja hooldada seadmekompleksi selliselt, et ei tekiks tervise-, keskkonna- ega omandikahjustusi;

4) määrama töötajad, kes võivad töötada ohtlike ainete kasutamiseks või hoidmiseks ettenähtud seadmetel;

5) esitama Tehnilise Järelevalve Ametile ohtlike ainete kasutamiseks ettenähtud rajatised ja seadmed riiklikuks kontrolliks ning järelevaatuseks vastavalt kehtestatud tähtaegadele;

6) varustama müügile minevate ohtlike ainete taara ja pakendid ettenähtud andmete ning märgistega ning vajaduse korral kaasa andma ainete kasutamisjuhendid.

11. Ohtlike ainete tööstuslikuks kasutamiseks või hoidmiseks ettenähtud seadmetel võib töötada vähemalt 18-aastane isik ning tal peavad olema selleks tööks nõutavad erialased teadmised ja oskused.

12. Valdaja on kohustatud teatama Tehnilise Järelevalve Ametile tootmise käigus tehtavatest muudatustest, uute ohtlike ainete kasutuselevõtmisest ja tootmise lõpetamisest.

III Riiklik kontroll ja järelevalve

13. Riiklik kontroll ja järelevalve on ette nähtud tervise-, keskkonna- ning omandikahjustuste vältimiseks.

14. Riikliku kontrolli ja järelevalve liigid on:

1) ohtlike ainete tööstuslikuks kasutamiseks või hoidmiseks ettenähtud ehitiste ja seadmete projektdokumentatsiooni kontrollimine, mis seisneb projekti eeskirjade, juhendite ja normide nõuetele vastavuse/ mittevastavuse konstateerimises;

2) ehitiste seadmekompleksi käikulaskmistingimuste kontrollimine, mis seisneb projekti ellurakendamise, seadmete montaa˛i kvaliteedi ning personali pädevuse kontrollimises;

3) ehitiste seadmekompleksi korralised tehnilised järelevaatused, milleks on kasutuseloleva seadme tehnilise seisukorra ja kasutamise tingimuste kontrollimine;

4) seadmekompleksi erakorralised tehnilised järelevaatused, mis on tingitud seadmete vigastustest, remondi- ja ümberehitustöödest, ümberpaigutamisest, tööparameetrite muutmisest või seadme valmistaja poolt kehtestatud kasutamisjuhendi rikkumisest.

15. Nimetatud kontrolli ja järelevalvet teostavad oma pädevuse piires Tehnilise Järelevalve Ameti töötajad või tema poolt tunnustatud teised spetsialistid.

16. Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda valdajalt tema kulul täiendavaid uuringuid ainete omaduste kohta ja eksperthinnanguid seadmete tehnilise seisukorra kohta ning kontrollimise jaoks vajalike vahendite kasutamist.

IV Avariide ja õnnetusjuhtumite juurdlus

17. Ohtlike ainete tööstuslikul kasutamisel ja hoidmisel toimunud avariist, õnnetusjuhtumist või muust tervise-, keskkonna- või omandikahjustusest, samuti igast tehnilisest rikkest, mis võib põhjustada kahjulikke tagajärgi, peab valdaja viivitamatult teatama Tehnilise Järelevalve Ametile.

Avariide ja õnnetusjuhtumite põhjuste juurdlust tuleb teostada vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud korrale.

18. Kuni Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja kohalejõudmiseni juurdluse läbiviimiseks on valdaja kohustatud tagama avarii või õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud olukorra täieliku säilimise, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi.

19. Valdaja on kohustatud andma ametiisikutele igakülgset abi avariide ja õnnetusjuhtumite põhjuste juurdlusel.

Juurdlusega seotud kulutused kannab valdaja.

V Erisätted

20. Tehnilise Järelevalve Ameti teenistuses olev, samuti tema ülesandel kontrolli ja juurdlust teostav isik ei tohi kasutada enda huvides ega avaldada kõrvalistele isikutele äri- või ametisaladusi, mida ta saab teada oma tööülesannete täitmisel.

21. Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tehtavate kontrollimiste, tehniliste järelevaatuste ja osutatavate teenuste eest tasumine toimub ettenähtud korras.

22. Täpsemaid juhiseid käesoleva korra rakendamise kohta annab Tehnilise Järelevalve Amet oma eeskirjades ja juhendites. Seadmete kasutamise tehnilised nõuded on kindlaks määratud Eesti Vabariigi stadardites, Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tunnustatud rahvusvahelistes ja teiste riikide standardites või Tehnilise Järelevalve Ameti juhendites.