Rahandusministermäärusalgtekst-terviktekstvälisriikkordaruandlusinvesteerimisfondinvesteeringavaldamineavaldatud2008-11-28+02:0040RTL2008-12-11+02:00971348http://www.riigiteataja.ee/akt/130802212009-01-01+02:00maarus_1_10.02.2010.xsd1308022112010-10-28+03:00migraator328957Rahandusministermäärusalgtekst-terviktekstvälisriikkordaruandlusinvesteerimisfondinvesteeringavaldamineavaldatud2008-11-28+02:0040RTL2008-12-11+02:00971348http://www.riigiteataja.ee/akt/130802212009-01-01+02:002010-12-31+02:00maarus_1_10.02.2010.xsd1308022122010-11-15+02:00Maret Mauer328957Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord Määrus kehtestatakse «Väärtpaberituru seaduse» § 108 lõigete 3 ja 4 alusel.

]]>1ÜLDSÄTTED1ReguleerimisalaKäesolev määrus sätestab nõuded Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisühingu ja välisriigi investeerimisühingu filiaali (edaspidi investeerimisühing) ning investeerimisühingu konsolideerimisgrupi aruannete sisule, koostamise metoodikale ning esitamise korrale.2KohaldamineKäesolevat määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegutsevatele investeerimisühingutele individuaalsel (edaspidi soolo) baasil ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtjatele «Väärtpaberituru seaduse» § 8¹ lõike 2 tähenduses.2MÕISTED3Kasutatud mõistedKäesolevas määruses ja selle lisades olevate aruannete täitmisel kasutatakse mõisteid käesoleva määruse §-des 4–9 esitatud tähenduses.4Klientide ja emitentide kohta kasutatud mõisted1Keskvalitsuseks loetakse muu hulgas alljärgnevaid institutsioone:1Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused;2muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 25 lõike 2 mõistes, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja avalik-õiguslikud kutseühendused;3riigi ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutatud sihtasutused, mille kuludest üle poole on katnud eelnimetatud isikud.2Kohalikuks omavalitsuseks loetakse muu hulgas kõiki regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksusi, sealhulgas regionaalse või kohaliku omavalitsuse hallatavaid munitsipaalasutusi ja regionaalse või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutusi, mille kuludest üle poole on katnud eelnimetatud isikud.3Riiklikuks sotsiaalkindlustusfondiks loetakse muu hulgas kõiki riiklikke ja kohalikke institutsionaalseid üksusi, nagu Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, ning teiste riikide samasuguseid asutusi, mille põhitegevusalaks on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastavad järgnevale kahele tingimusele:1seaduse või muu õigusakti kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamakseid;2valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi, sõltumata oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana.4Kindlustusandja on «Kindlustustegevuse seaduse» § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing ja teiste riikide samasugune äriühing.5Pensionifond on «Kogumispensionide seaduse» §-s 3 nimetatud lepinguline investeerimisfond ja teiste riikide samasugune äriühing.6Muu finantseerimisasutus on «Krediidiasutuste seaduse» §-s 5 nimetatud tunnustele vastav äriühing ja teiste riikide samasugune äriühing. Muu finantseerimisasutus on muu hulgas investeerimisfond, investeerimisühing, hoiu-laenuühistu, fondivalitseja, liisinguettevõtja, valuutavahetusettevõtja, e-raha asutus, kui see samal ajal ei ole krediidiasutus, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, väärtpaberite registreerimise teenust osutav ettevõtja, finantskonsultatsioone osutav ettevõtja, kindlustusmaakler ning muu finantsvahendusettevõtja ja finantsvahenduse abiettevõtja. Muuks finantseerimisasutuseks loetakse ka Tagatisfond.7Krediidiasutus on «Krediidiasutuste seaduse» § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing ja teiste riikide samasugune äriühing.8Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühing on äriühing, mille üle keskvalitsus, regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) «Väärtpaberituru seaduse» tähenduses ja teiste riikide samasugune äriühing. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühinguks loetakse ka riigitulundusasutused (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus). Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühinguks ei loeta äriühinguid, mis on «Väärtpaberituru seaduse» § 6 lõikes 2 sätestatud kui kutselised investorid.9Muu äriühing on käesoleva paragrahvi eelnevates lõigetes nimetamata äriühing. Muuks äriühinguks loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kui ta on tööandja kümnele või enamale töötajale.10Mittetulundusühingu all käsitletakse isikute vabatahtlikku ühendust või muud eraõiguslikku juriidilist isikut vastavalt «Mittetulundusühingute seaduse» §-le 1. Mittetulundusühingu all kajastatakse käesoleva määruse §-des 10 ja 11 nimetatud aruannete koostamisel muu hulgas «Sihtasutuste seaduse» §-le 1 vastavad asutused, välja arvatud sihtasutused, mida loetakse keskvalitsuseks või kohalikuks omavalitsuseks.11Eraisik on füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on tööandja kuni üheksale töötajale. Eraisikuks loetakse muu hulgas füüsilisest isikust ettevõtja, kelle palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha.12Keskpank on juriidiline isik, kelle peamine funktsioon on raharingluse korraldamine nii oma koduriigis kui ka välisriikidega ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine.5Laenude kohta kasutatud mõisted1Repotehing on leping, mille alusel aruandev investeerimisühing müüb väärtpabereid või kaupa või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistusi ning on kohustatud müüdud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi ostma.2Pöördrepotehing on leping, mille alusel aruandev investeerimisühing ostab väärtpabereid või kaupa või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistusi ning on kohustatud ostetud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma.3Arvelduskrediit on kliendi käsutuses olev laenuressurss vastavalt «Võlaõigusseaduse» §-s 407 sätestatule, välja arvatud sama seaduse § 407 lõikes 5 sätestatu.4Allutatud laen on investeerimisühingu nõue, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse enne kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist.5Allutatud kohustus on investeerimisühingu kohustus, mis investeerimisühingu lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist.6Muu laen on laen, mis ei ole arvelduskrediit, allutatud laen või kohustus.6Hoiuste kohta kasutatud mõisted1Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arvelduskonto- või hoiuselepingust. Hoiusena käsitletakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiuse sertifikaati), kui see ei ole võõrandatav.2Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:1hoius on ette nähtud arveldusteks;2hoius on tähtajatu;3hoiustatud vahendeid võib vabalt (kuni 24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada.3Üleööhoius on hoius, mille tähtaeg on kahe järjestikuse pangapäeva vaheline aeg ja mis ei ole mõeldud arveldamiseks.4Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:1hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks;2hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;3hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud;4hoiustatud summa suurus ja makstav intress on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta;5lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sealhulgas maksta madalamat intressi).5Tagatishoius on hoius, mille osas on investeerimisühing andnud kontopidajale korralduse koormata lepingus sätestatud isiku kasuks ja ulatuses konto kasutus- ja käsutusõigust.7Väärtpaberite kohta kasutatud mõisted1Võlainstrument on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis väljendab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ja tasuda intressid ning laenuandja nõudeõigust sellele.2Investeerimisfondi (sh rahaturufondi) osaku või aktsia all mõistetakse väärtpaberit, mis väljendab osaku või aktsia omaniku proportsionaalset osalust fondi varast.3Erastamisväärtpaber on «Erastamisseaduse» § 28 lõikes 1 nimetatud väärtpaber ja teiste riikide samasugune väärtpaber.8Tuletisinstrumentide kohta kasutatud mõisted1Valuutaga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud enam kui ühe valuutaga (muu hulgas väärismetallid – kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium – maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes) ning mis ei ole seotud aktsiate ja kaupadega. Siia kuuluvad ka erineva valuuta intressimääraga seotud tuletisinstrumendid.2Intressimääraga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud ühe või mitme intressimääraga ega ole seotud aktsiate ja kaupadega. Siia kuuluvad kõik ühe valuuta intressimääraga seotud tuletisinstrumendid.3Aktsiatega seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud aktsiahindade või -indeksitega ega ole ühtlasi seotud kaupadega.4Kaupade ja muu alusvaraga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud kauba hindade ja -indeksitega, väärismetallidega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud, ja muude seesugustega ning võivad ühtlasi olla seotud ka mõne muu tururiski kategooriaga.5Forwardiks loetakse kohustust osta või müüa mingit vara kindlaksmääratud ajal tulevikus kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.6Futuuriks loetakse standardiseeritud tingimustega forwardit, millega on võimalik kaubelda börsil.7Vahetuslepinguks (swap) loetakse lepingut, mille alusel tehingu partnerid vahetavad tehingu alusvarast tulenevaid makseid (näiteks valuutat, intressitulu) eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel.8Kirjutatud optsiooniks (written options) loetakse kohustust müüa või osta mingi vara kindlaksmääratud tähtpäeval tulevikus (või enne seda tähtpäeva) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.9Ostetud optsiooniks (option purchased) loetakse õigust müüa või osta mingi vara kindlaksmääratud tähtpäeval tulevikus (või enne seda tähtpäeva) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.10Euroopa optsiooniks loetakse optsiooni, mida saab realiseerida ainult täitmistähtpäeva saabudes.11Ameerika optsiooniks loetakse optsiooni, mida saab realiseerida enne täitmistähtpäeva.9Osaluste kohta kasutatud mõisted1Tütarettevõtja on emaettevõtja poolt kontrollitav ettevõtja. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtjas 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõtja:1omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega;2kontrollib ettevõtja finants- ja tegevuspoliitikat põhikirja või lepingu alusel;3suudab määrata või tagasi kutsuda enamust tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani (näiteks äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest;4suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid.2Sidusettevõtja on ettevõtja, millele emaettevõtjal on oluline mõju, kuid mis ei allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Erandjuhtudel võib oluline mõju esineda ka väiksema kui 20%-lise osaluse korral.3Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud:1esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis;2osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel;3olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel;4investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine;5tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel.3ARUANNETE KOOSTAMINE JA ESITAMINE10Soolo baasil aruanded1Investeerimisühing on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded:1«Investeerimisühingu bilanss» vastavalt lisale 5;2«Investeerimisühingu kasumiaruanne» vastavalt lisale 7;3«Nõuete ja kohustuste aruanne» vastavalt lisale 9;4«Väärtpaberite aruanne» vastavalt lisale 10;5«Tuletisinstrumentide aruanne» vastavalt lisale 12;6«Investeerimisteenuste aruanne» vastavalt lisale 13.2Aruannete esitamisel peab investeerimisühing kasutama järgmisi Finantsinspektsiooni määratud aruannete koode:1«Investeerimisühingu bilanss» koodiga 41;2«Investeerimisühingu kasumiaruanne» koodiga 42;3«Nõuete ja kohustuste aruanne» koodiga 419;4«Väärtpaberite aruanne» koodiga 413;5«Tuletisinstrumentide aruanne» koodiga 457;6«Investeerimisteenuste aruanne» koodiga 456.3Välisriigi investeerimisühingu filiaal on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded, kasutades käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruannete koode:1«Investeerimisühingu bilanss» vastavalt lisale 5;2«Investeerimisühingu kasumiaruanne» vastavalt lisale 7;3«Nõuete ja kohustuste aruanne» vastavalt lisale 9;4«Väärtpaberite aruanne» vastavalt lisale 10;5«Investeerimisteenuste aruanne» vastavalt lisale 13.11Konsolideeritud baasil aruanded1Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded:1«Investeerimisühingu konsolideeritud bilanss» vastavalt lisale 6;2«Investeerimisühingu konsolideeritud kasumiaruanne» vastavalt lisale 8;3«Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi väärtpaberite aruanne» vastavalt lisale 11.2Aruannete esitamisel peab investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja kasutama järgmisi Finantsinspektsiooni poolt määratud aruannete koode:1«Investeerimisühingu konsolideeritud bilanss» koodiga 43;2«Investeerimisühingu konsolideeritud kasumiaruanne» koodiga 44;3«Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi väärtpaberite aruanne» koodiga 458.12Aruandeperiood ja tähtajad1Kui investeerimisühingul on tegevusluba «Väärtpaberituru seaduse» § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud teenuste osutamiseks, on tema käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud aruannete aruandeperioodideks kuu ja punktis 6 nimetatud aruande aruandeperioodiks kvartal.2Kui investeerimisühingul on tegevusluba «Väärtpaberituru seaduse» § 43 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5, 7 või 8 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuste osutamiseks, on tema käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud aruannete aruandeperioodideks kvartal.3Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud soolo baasil aruanded esitatakse «Väärtpaberituru seaduse» § 109 lõikes 1 sätestatud korras.4Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktis 6 nimetatud soolo baasil aruanne esitatakse üks kord kvartalis 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.5Käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud konsolideeritud baasil aruanded esitatakse «Väärtpaberituru seaduse» § 109 lõikes 2 sätestatud korras.6Juhul kui käesoleva määruse §-s 10 lõikes 1 nimetatud aruannete esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse aruanded puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.13Aruannete koostamise alused1Aruanded koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.2Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 1 ja 2 ja § 11 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud aruannetes kajastatavad andmed esitatakse tuhandetes täisühikutes.3Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 3–6 ja § 11 lõike 1 punktis 3 nimetatud aruannetes kajastatavad andmed esitatakse täisühikutes, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.4Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber Eestis kehtivasse ametlikku vääringusse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursiga, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.5Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktides 1, 3–6 ja § 11 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud aruannetes esitatakse andmed aruandeperioodi lõpu seisuga.6Käesoleva määruse § 10 lõike 1 punktis 2 ja § 11 lõike 1 punktis 2 nimetatud aruannetes esitatakse andmed kumulatiivselt alates aruandeaasta algusest.14Bilansi ja kasumiaruande koostamise põhimõtted1Soolo ja konsolideeritud bilansi (edaspidi bilanss) ning soolo ja konsolideeritud kasumiaruande (edaspidi kasumiaruanne) koostamisel kajastatakse ja mõõdetakse varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses nr 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IAS/IFRS) alusel.2Bilansi ja kasumiaruande koostamisel lähtutakse käesoleva määruse lisadest 1 «Bilansi skeem», 2 «Kasumiaruande skeem», 3 «Bilansi kirjete selgitused» ja 4 «Kasumiaruande kirjete selgitused».3Bilansis näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga tasumata intressid samal kirjel finantsinstrumentidega, millega nad on seotud.4Finantsinstrumendid, mida mõõdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses ja mis on väärtuse languse tõttu alla hinnatud, näidatakse bilansis neto-põhimõttel.5Kasumiaruandes näidatakse õiglases väärtuses mõõdetavate finantsinstrumentidega seotud tekkepõhiselt arvestatud intressid ja välja kuulutatud dividendid intressitulude ja -kulude ning dividenditulu vastavatel alamkirjetel.15Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine1Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse see suurtähtedega.2Aruannetes määratakse riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse see suurtähtedega.3Aruannetes määratakse kuupäeva formaat vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 8601.4Aruannetes määratakse ISIN kood (International Security Identification Number), mis on ISO (International Standards Organization) poolt loodud unikaalne registrikood, mille all ühetüübilised väärtpaberid kantakse emiteerimisel vastavasse registrisse vastava väärtpaberitehinguid haldava ja korraldava institutsiooni poolt vastavalt konkreetsele instrumendile väljastatud registrikoodile.16Aruannete esitamine1Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina.2Aruandes esitatavate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.17Esitatud aruannete kontroll1Finantsinspektsioon kontrollib esitatud aruannete vastavust käesolevas määruses esitatud nõuetele kohe pärast aruande laekumist.2Kui Finantsinspektsioon tuvastab aruandes puudusi, teavitab ta sellest viivitamatult aruande esitajat.3Aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb esitada ka juhul kui aruande esitaja on varasemalt esitatud andmetes tuvastanud vea või on toimunud eelnevate aruandeperioodide arvestuspõhimõtete muutumine.18Aruannete esitamise turvamineInvesteerimisühing peab lähtuma aruannete esitamise turvamisel rahandusministri 14. novembri 2007. a määrus nr 52 «Väärtpaberitehingutest Finantsinspektsiooni teavitamise kord» 3. peatükis sätestatud nõuetest.19Isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel1Finantsinspektsioon tuvastab aruannete esitamisel nende esitaja iga kord.2Aruannete esitaja isikusamasus tuvastatakse aruannete esitamisel avaliku võtme ja sõrmejälje alusel.3Finantsinspektsioon registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel:1volitatud töötaja nime;2volitatud töötaja sõrmejälje;3aruandekohustuslase nime;4aruande esitamise aja;5aruande koodi.4RAKENDUSSÄTTED20Määruse kehtetuks tunnistamineRahandusministri 16. oktoobri 2003. a määrus nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» (RTL 2003, 111, 1764) tunnistatakse kehtetuks alates 2009. aasta 1. jaanuarist.21Määruse jõustumine ja rakendamineKäesolev määrus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril ja seda kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel alates aruandeperioodidest, mis lõpevad 2009. aasta 31. jaanuaril või hiljem. Aruanded, mille aruandeperiood lõppes 2008. aasta 31. detsembril koostatakse ja esitatakse kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud määruse alusel. Minister Ivari PADAR ]]> Kantsler Tea VARRAK ]]>Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 1.12.2008. a resolutsioon nr 17-1/08-07429.Lisa 1Lisa 2Lisa 3Lisa 4Lisa 5Lisa 6Lisa 7Lisa 8Lisa 9Lisa 10Lisa 11Lisa 12Lisa 13