Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses (RT I 2003, 18, 96; 2005, 11, 43) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) riiklik tagatis – käesolevas seaduses sätestatud riikliku tagatise andja ja tagatise saaja vahel sõlmitud ning käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavast kirjalikust tagatislepingust tulenev riigi poolt tagatud riikliku tagatise andja kohustus tasuda tagatise saajale finantseerimistehingust tulenev võlgniku võlakohustus, arvestades § 8 lõikes 4¹ sätestatut.»;

2) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tagatislepingust tulenev sihtasutuse vastutus laieneb üksnes võlgniku põhikohustusele ning sihtasutus täidab tagatislepingust tulenevad kohustused üksnes juhul, kui tagatise saaja ei saa nõuet võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastu võlgniku põhikohustuse ulatuses rahuldada. Võlgniku kohustusi tagavad kolmandad isikud ei omanda võlgniku kohustuse täitmisega nõudeõigust sihtasutuse vastu.»;

3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

« (4¹) Tagatislepingust tulenev sihtasutuse kohustus ei ole riiklik tagatis, kui tagatislepingus sisaldub tingimus, mille täitmine ei allu tagatise saaja otsesele kontrollile ja mis annab sihtasutusele õiguse:
1) lühendada tagatislepingu tähtaega;
2) tagatislepingut või selles sisalduvaid tingimusi muuta või tühistada;
3) suurendada tagatistasu võlgniku majandusliku olukorra halvenemise korral;
4) keelduda nõude täitmisest võlgniku makseraskuse korral.»;

4) paragrahvi 8 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Riikliku tagatise saaja esitab tagatislepingust tuleneva nõude sihtasutuse vastu. Riiklikest tagatistest tulenevad sihtasutuse kohustused lähevad üle riigile, kui sihtasutuse vastava sihtfondi tehnilistest eraldistest ja omavahenditest ei piisa riikliku tagatise saaja nõude täielikuks rahuldamiseks.»