1. Kehtestada Eesti Vabariigi puhkuseseadus alates 1993. aasta 1. jaanuarist.

2. Teha Eesti Vabariigi Valitsusele ülesandeks:

1) esitada ettepanekud Eesti Vabariigi Ülemnõukogule Eesti NSV töökoodeksi ning muude seadusandlike aktide kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi puhkuseseaduse ja käesoleva otsusega;

2) viia Eesti Vabariigi Valitsuse määrused ja muud normatiivaktid kooskõlla puhkuseseadusega;

3) kehtestada 19S2. aasta 31. detsembriks ametikohtade loetelu, kus töötamisel antakse pikendatud puhkust vastavalt puhkuseseaduse § 9 2. lõike punktile 4, ning ette näha selle puhkuse kestus konkreetsel ametikohal;

4) kehtestada 1992. aasta 31. detsembriks allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde näidustused ja loetelu, kus töötamisel antakse lisapuhkust vastavalt puhkuseseaduse § 10 2. lõikele, nähes ette lisapuhkuse kestuse nendel töödel ning lisapuhkuse andmise tingimused eriiseloomuga töödel;

5) kehtestada 1992. aasta 31. detsembriks puhkuse ajal makstava tasu (puhkusetasu) arvutamise kord vastavalt puhkuseseaduse §-le 24.

3. Rakendada Eesti Vabariigi puhkuseseadust kõikide töötajate suhtes, kes saavad puhkust pärast 1993. aasta 1. jaanuari, sõltumata sellest, millise tööperioodi eest seda antakse.

4. Kuni töö kõrvalt haridusasutustes õppivatele töötajatele riiklike soodustuste andmist reguleeriva õigusakti vastuvõtmiseni rakendada neile õppetööks vajaliku tööst vaba aja andmisel (õppepuhkus, tööaja lühendamine) vastavaid Eesti NSV töökoodeksi ja teiste Eesti Vabariigi territooriumil kehtivate õigusaktide sätteid.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL

Tallinn, 7. juulil 1992.