I. Lennundusseaduses (RT I 1999, 26, 376; RT III 2008, 33, 223) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 1:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) Käesolev seadus sätestab lennundustegevuse ja lennundusjulgestuse korraldamise ning lennuohutuse tagamise alused.»;
2) lõikes 2 asendatakse sõna «-väljakute» sõnaga «kopteriväljakute».
§ 2. Paragrahvi 4:
1) lõikes 3 asendatakse sõna «Lendamisel» sõnadega «Õhusõidukite liiklemisel»;
2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa andmine otsustatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel.»;
3) täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
« (51) Välisriigi riigipea või valitsusliikme ametliku visiidiga, muu välispoliitiliselt olulise ametliku visiidiga või muu diplomaatilise missiooniga seotud lendu teostavale õhusõidukile Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa, mida ei menetleta käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel, annab välisminister või tema volitatud ametiisik.
(52) Ametliku visiidiga või muu diplomaatilise missiooniga seotud välisriigi õhusõidukile lennuloa andmise korra kehtestab välisminister.»
§ 3. Paragrahvi 5:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Õhusõiduk on aparaat, mis püsib atmosfääris õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt põrkunud õhu vastumõjul.»;
2) lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Paragrahvi 7:
1) lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõna «ettevõtja» sõnaga «isik» vastavas käändes;
2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Lennuamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad (EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1–21), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 9.04.2008, lk 72–84), mõistes ning ta koordineerib lennundusjulgestusalast tegevust Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktide ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennundusjulgestusalaste standardite osas.»
§ 5. Paragrahv 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 71. Nõuetele vastavuse kontroll ja kontrolliva isiku tunnustamine
(1) Tsiviilõhusõiduki, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud lennukõlblikkuse kontrolli puhul, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni ja aeronavigatsiooniteenust osutava ettevõtja siseriiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ning haldusotsuste tegemiseks teeb Lennuamet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli tegemiseks vajaliku pädevuse puudumisel võib Lennuamet tunnustada nõuetele vastavust kontrolliva isikuna pädevusnõuetele vastavat isikut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Lennuameti tunnustatud isik esitab pärast nõuetele vastavuse kontrolli Lennuametile kontrolli lõppakti. Kontrolli teostamise kulud tasub ettevõtja.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kontrolli lõppakti alusel väljastab käesoleva seaduse kohaseid sertifikaate ja lube ning teeb haldusotsuseid Lennuamet.
(5) Tunnustamine on menetlus, mille käigus Lennuamet hindab nõuetele vastavust kontrolliva isiku vastavust Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) B jaos, II lisa (145. osa) B jaos, Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa osas 21, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 I lisas või Euroopa Ühinenud Lennuametite menetlustoimingute 4. jao 2. osa 3. peatükis sätestatud nõuetele.
(6) Nõuetele vastavust kontrolliva isiku tunnustamiseks tuleb esitada
Lennuametile taotlus, mis sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente:
1)
taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
2) vastavalt
tunnustatavale valdkonnale käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud
vastava õigusakti nõuetekohast kvalifikatsiooni, teadmisi, kogemusi ning
asjakohast kutsealusõpet ja jätkukoolitust tõendavad dokumendid.
(7) Taotleja nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib Lennuamet lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 esitatule küsida täiendavat informatsiooni.
(8) Lennuamet teeb tunnustamise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Otsuse tegemise tähtaega võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud lisainformatsiooni esitamise tähtaja võrra.
(9) Lennuamet keeldub tunnustamisest, kui taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.
(10) Tunnustamise otsus kehtib kaks aastat.
(11) Tunnustamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui nõuetele vastavust kontrolliv isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.»
§ 6. Paragrahvi 72 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Paragrahvi 73 pealkirjast ning lõigetest 1 ja 3 jäetakse välja sõna «paindliku».
§ 8. Paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 8. Õhusõiduki tootja- ja hooldusorganisatsioon ning selle sertifikaat
(1) Õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsioon on õhusõiduki või selle komponendi valmistamiseks või hooldamiseks sertifitseeritud organisatsioon, millel on Lennuameti välja antud sertifikaadiga lubatud tööde tegemiseks vajalikud talitused, seadmed, rajatised, varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal ja kvaliteedisüsteem.
(2) Õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsioon peab vastama Euroopa Ühenduste Komisjoni määrustes (EÜ) nr 1702/2003 ja 2042/2003 kehtestatud nõuetele.
(4) Õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise, sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ja nimetatud organisatsioonide sertifikaatide hoidmise eest tuleb tasuda riigilõivu.»
§ 9. Paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 9. Õhusõiduki lennukõlblikkus, jätkuv lennukõlblikkus ja jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon
(1) Õhusõiduk on lennukõlblik, kui ta vastab Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab lennukõlblikkus- või piiratud lennukõlblikkussertifikaat.
(2) Õhusõiduk on jätkuvalt lennukõlblik, kui ta vastab Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.
(3) Jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon on isik, kes vastab Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaat.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.03.2008, lk 1–49), artikli 4 lõikes 1 nimetatud õhusõiduki käitamiseks peavad õhusõidukil olema kehtiv lennukõlblikkussertifikaat ning lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaatide väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(6) Lennukõlblikkus- või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi taotluse läbivaatamise, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi taotluse läbivaatamise ja kehtivusaja pikendamise ning jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi taotluse läbivaatamise ja hoidmise eest tuleb tasuda riigilõivu.»
§ 10. Paragrahvi 91 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ning Euroopa Liidu liikmesriikide õhusõidukite tehnilist järelevalvet perroonil teostab Lennuamet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli alla ei kuulu 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonis määratletud riiklikud õhusõidukid.
(3) Perroonil teostatava tehnilise järelevalve korra ja aruande vormid Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ning Euroopa Liidu liikmesriikide õhusõidukite suhtes kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»
§ 11. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 10. Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll
(1) Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll on iga-aastane õhusõiduki ja selle dokumentatsiooni vastavuse hindamine jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.
(2) Õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollib Lennuamet, sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon või käesoleva seaduse § 71 kohaselt Lennuameti tunnustatud isik.
(3) Lennuki, mille maksimaalne lubatud stardimass ületab 5700 kg, ja vähemalt kahemootorilise kopteri lennukõlblikkust kontrollib sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon.
(4) Jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta väljastab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi Lennuamet või käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud sertifikaadi alusel lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise õigust omav jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib üks aasta.
(5) Lennuameti tehtud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli eest tuleb tasuda riigilõivu.»
§ 12. Seadust täiendatakse §-ga 102 järgmises sõnastuses:
« § 102. Õhusõiduki meditsiiniabivahendid
(1) Õhusõiduki, välja arvatud moto-deltaplaani käitamiseks peab õhusõiduk olema varustatud nõuetekohaste meditsiiniabivahenditega.
(2) Reisijate veoks kasutatav õhusõiduk peab olema varustatud esmaabivahendite komplektiga ja vältimatu arstiabi vahendite komplektiga vastavalt nõukogu määruses (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4–8) ning JAR-OPS 3-s kehtestatud nõuetele.
(3) Lasti- või postiveoks, lennutöödeks ning mittetulunduslikel eesmärkidel kasutatav õhusõiduk peab olema varustatud ainult esmaabivahendite komplektiga.
(4) Õhusõiduki meditsiiniabivahendite, esmaabikomplekti ja vältimatu arstiabi komplekti nõuded ja meditsiiniabivahendite loetelu kehtestab sotsiaalminister.»
§ 13. Paragrahvid 11–14 tunnistatakse kehtetuks.
§ 14. Seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«3. peatükk
ÕHUSÕIDUKITE REGISTRID».
§ 15. Paragrahvid 16–19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 16. Õhusõidukite register
(1) Õhusõidukite register on andmekogu, mida peetakse õhusõidukite üle arvestuse pidamiseks, neile riikkondsuse andmiseks ning registerpantide registreerimiseks. Õhusõidukite registrisse ei kanta kaitseväe ülesannete täitmiseks kasutatavaid õhusõidukeid.
(2) Õhusõidukite registri vastutav töötleja on Lennuamet.
(3) Õhusõidukite registri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 17. Õhusõiduki registrisse kandmine
(1) Õhusõiduki käitamiseks tuleb see kanda registrisse.
(2) Õhusõiduki registrisse kandmist võib taotleda õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik.
(3) Õhusõiduki registreerimise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 18. Õhusõiduki õhusõidukite registrisse kandmise nõuded
(1) Õhusõiduk kantakse õhusõidukite registrisse taotluse alusel, kui:
1)
õhusõiduki omanik või käitaja on Eesti kodanik või isik, kellel on
pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus Eestis, või
Eestis registreeritud juriidiline isik või kohalik omavalitsus või Eesti
riik;
2) õhusõidukil on Eestis väljaantud lennuluba,
lennukõlblikkussertifikaat või mõne teise riigi pädeva asutuse
väljaantud ja Eestis tunnustatud lennukõlblikkussertifikaat;
3)
õhusõiduki tüüp on sertifitseeritud Eestis tunnustatud
lennukõlblikkusnõuete alusel või Lennuameti poolt tunnustatud.
(2) Õhusõiduk, millel puudub kehtiv lennukõlblikkussertifikaat või lennuluba, kantakse õhusõidukite registrisse ajutiselt kuni kolmeks kuuks, kuni käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud nõuded on täidetud.
(3) Registrisse ei kanta õhusõidukit, mis on teise riigi registris.
§ 19. Õhusõidukite registris sisalduv teave
(1) Õhusõidukite registrisse kantakse teave õhusõiduki, selle omaniku ja käitaja ning seda teavet puudutavate muutuste ning õhusõidukile seatud registerpandi kohta.
(2) Õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik on kohustatud registri vastutavale töötlejale viivitamata teatama registrisse kantud andmete muutumisest.
(3) Õhusõiduki omaniku vahetumise korral peab õhusõiduki uus omanik sellest Lennuametile teatama kümne päeva jooksul. Teatele peavad olema lisatud uue omaniku omandiõigust ning käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 esitatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid.
(4) Õhusõiduki omandiõiguse üleminekut tõendavad kokkulepped esitatakse registri vastutavale töötlejale registrikannete tegemiseks kirjalikult. Õhusõiduki omandiõigust või koormatisi tõendavad võõrkeelsed dokumendid esitatakse registri volitatud töötlejale registrikannete tegemiseks koos eestikeelsete tõlgetega vajalikus mahus ja juhul, kui registri volitatud töötleja peab seda registrikannete õigsuse tagamisel vajalikuks.
(5) Õhusõidukite registrisse esitatud andmete õigsuse eest, sealhulgas registerpandi kohta registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
(6) Muudatuste tegemise eest õhusõiduki registreerimissertifikaadis tuleb tasuda riigilõivu.»
§ 16. Paragrahvi 191 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad «tsiviilõhusõidukite riiklik» sõnaga «õhusõidukite» vastavas käändes.
§ 17. Paragrahvi 20:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 20. Õhusõiduki kustutamine õhusõidukite registrist»;
2) sissejuhatavas lauses asendatakse sõnad «tsiviilõhusõidukite riiklikust» sõnaga «õhusõidukite»;
3) punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 4) õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi või lennuloa kehtivuse lõppemisest on möödunud kolm aastat ja õhusõiduki omanik ei ole esitanud taotlust selle pikendamiseks;».
§ 18. Paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 21. Õhusõiduki registreerimissertifikaat
(1) Õhusõiduki kandmisel õhusõidukite registrisse väljastatakse õhusõiduki omanikule või tema poolt kirjalikult volitatud isikule õhusõiduki registreerimissertifikaat.
(2) Õhusõiduki ajutisel õhusõidukite registrisse kandmisel väljastatakse õhusõiduki omanikule või tema poolt kirjalikult volitatud isikule ajutine õhusõiduki registreerimissertifikaat.
(3) Õhusõiduki registreerimissertifikaate väljastab registri vastutav töötleja.
(4) Õhusõiduki registreerimissertifikaadi andmete muutmise korral või õhusõiduki registrist kustutamisel tagastab õhusõiduki omanik õhusõiduki registreerimissertifikaadi registri vastutavale töötlejale.»
§ 19. Paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Õhusõidukite registris registreeritud õhusõiduk peab olema märgistatud riikliku registreerimistunnusega, mis koosneb riigi tunnusest «ES» ja tähelisest või numbrilisest täiendist, mille annab õhusõidukile registri vastutav töötleja.»
§ 20. Seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:
« § 221. Kaitselennunduse õhusõidukite register
(1) Kaitselennunduse õhusõidukite register on andmekogu, mida peetakse kaitseväe ülesannete täitmiseks kasutatavate õhusõidukite üle arvestuse pidamiseks.
(2) Kaitselennunduse õhusõidukite registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
(3) Kaitselennunduse õhusõidukite registri asutab ning selle pidamise põhimääruse kehtestab kaitseminister.»
§ 21. Paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 23. Lennunduslubade kohustuslikkus
(1) Õhusõiduki lennundustehnilise töötajana, lennuliikluse lennujuhi ja -informaatorina ning käesoleva seaduse § 27 lõikes 21 määratletud lennumeeskonna liikmena (edaspidi lennundusspetsialist) on lubatud tegutseda isikul, kellel on kehtiv Eestis välja antud või välisriigis välja antud ning Eestis tunnustatud lennundusluba.
(2) Lennundusspetsialiste eksamineerib, lennunduslube annab välja ja välisriigis väljaantud lennunduslube tunnustab ning nende kohta peab arvestust Lennuamet.
(3) Lennundusloa taotluse läbivaatamise, lennundusloa uuendamise ja lennundusloa duplikaadi taotluse läbivaatamise eest, lennundusloa iga uue kande tegemise ja lennundusloa kannete kehtivusaja pikendamise eest, välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi taotluse läbivaatamise eest ning lennundusloa eksami sooritamise eest Lennuametis tuleb tasuda riigilõivu.
(4) Rahvusliku lennundusloa vahetamise eest Euroopa Ühinenud Lennuametite või Euroopa Lennuohutusadministratsiooni (European Aviation Safety Agency – EASA) Euroopa Ühenduste Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2042/2003 kehtestatud vormi 26 nõuetele vastavaks lennundusloaks tuleb tasuda riigilõivu.»
§ 22. Paragrahvi 231:
1) pealkirja täiendatakse pärast sõna «luba» sõnadega «ja lennunduse raadioside reeglid»;
2) täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
« (4) Tallinna lennuinfopiirkonnas lendamisel juhindutakse kahepoolses raadiosides lennunduse raadioside reeglitest.
(5) Lennunduse raadioside peab olema tagatud eesti või inglise keeles.
(6) Lennunduse raadioside reeglid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»
§ 23. Paragrahvi 232 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.»
§ 24. Seadust täiendatakse §-dega 233–235 järgmises sõnastuses:
« § 233. Lennunduse erialakeele oskustase ning selle kehtivus
(1) Lennuliikluse lennujuhi, lennujuhi õpilase, lennuinformaatori ning õhusõiduki piloodi ja raadiosidet pidava navigaatori lennunduse erialakeele oskustase peab vastama vähemalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas 1 sätestatud keeleoskusskaala 4. tasemele.
(2) Rahvusvahelises lennuliikluses osaleva lennumeeskonna liikme ja rahvusvahelist lennuliiklusteenust osutava lennujuhi ning lennujuhi õpilase lennunduse erialakeele oskustase inglise keeles peab vastama vähemalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas 1 sätestatud keeleoskusskaala 4. tasemele.
(3) Lennunduse erialakeele oskustaseme määramiseks kasutatavad testid peavad olema Lennuametiga kooskõlastatud.
(4) Lennuamet tunnustab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme testi tulemusi.
(5) Keeleoskusskaala 4. taseme tõendamiseks sooritatud tasemetesti läbinule kehtib erialakeele oskustase kolm aastat.
(6) Keeleoskusskaala 5. taseme tõendamiseks sooritatud tasemetesti läbinule kehtib erialakeele oskustase kuus aastat.
(7) Keeleoskusskaala 6. taseme tõendamiseks sooritatud tasemetesti läbinule kehtib erialakeele oskustase tähtajatult.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud erialakeele oskustaseme kehtivusaja pikendamise kordustest sooritatakse mitte varem kui kolm kuud enne erialakeele oskustaseme kehtivusaja lõppu, pikendatakse erialakeele oskustaseme kehtivust järgmiseks perioodiks eelmise perioodi lõppkuupäevast arvates. Kui kordustest on sooritatud varem kui kolm kuud enne erialakeele oskustaseme kehtivusaja lõppu, on erialakeele oskustaseme kehtivusaja uue perioodi alguseks testi sooritamise kuupäev.
(9) Nõuded lennunduse erialakeele oskustaseme testidele ning testimise korra, sealhulgas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme testi tunnustamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
§ 234. Lennunduse erialakeele oskustaseme testija
(1) Lennunduse erialakeele oskustaseme teste korraldab lennunduse erialakeele oskustaseme testija, kasutades selleks Lennuameti volitatud erialakeele oskustaseme eksamineerijaid.
(2) Lennunduse erialakeele oskustaseme testijal peab olema Lennuameti välja antud lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaat.
(3) Lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaat antakse välja esmase tähtajaga kolm aastat. Sertifikaati pikendatakse tähtajatult.
(4) Lennuamet keeldub erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmisest, kui taotleja ei ole esitanud kõiki sertifikaadi taotlemiseks vajalikke käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud õigusakti alusel nõutud dokumente.
(5) Lennuamet võib erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi
kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui testija:
1) ei
ole järginud enda koostatud erialakeele oskustesti korraldamise juhendit;
2)
on kaasanud keeletaseme eksamineerijateks vajaliku volituseta isikuid;
3)
on kasutanud teste, millel puudub Lennuameti kooskõlastus;
4) ei
täida Lennuameti riikliku järelevalve korras tehtud ettekirjutuse
nõudeid või
5) on esitanud Lennuametile tegevuse peatamise
või lõpetamise avalduse.
(6) Kui erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Lennuamet sertifikaadi kehtivuse.
(7) Lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra ning sertifikaadi vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(8) Lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi taotluse ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 235. Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija
(1) Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerimiseks peab eksamineerijal olema Lennuameti välja antud sellekohane volitus.
(2) Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija volitus kehtib kolm aastat. Volitust pikendatakse uueks kolmeaastaseks perioodiks eksamineerija taotlusel tingimusel, et eksamineerija on osalenud eelmise volituse kehtivuse ajal vähemalt viiel erialakeele oskustaseme testimisel.
(3) Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerijaks võib olla
eksamineerija koolituse läbinud:
1) rahvusvaheliste lendude
kogemusega vähemalt erialakeele 5. oskustasemega liinilendur;
2)
vähemalt kolmeaastase töökogemusega ja erialakeele 5. oskustasemega
lennujuht või
3) kõrgharidusega inglise keele filoloog, kes
valdab nii lennunduse raadioside kui ka üldist lennundusterminoloogiat.
(4) Lennuamet keeldub volituse väljaandmisest või tunnistab selle kehtetuks, kui isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud tingimustele.
(5) Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija volitamise korra ning volituse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»
§ 25. Paragrahvi 241 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ning õppima asuvate isikute terviseseisund peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud tervisenõuetele ja seda tõendab sellekohane tervisetõend.
(2) Esmast terviseseisundi kontrolli I ja III klassi tervisenõuete üle teeb eriarstiabi osutaja moodustatud tunnustatud arstide komisjon ning esmast terviseseisundi kontrolli II klassi tervisenõuete üle teeb tunnustatud arst või eriarstiabi osutaja moodustatud tunnustatud arstide komisjon.
(3) Perioodilist terviseseisundi kontrolli I, II ja III klassi tervisenõuete üle teeb tunnustatud arst või eriarstiabi osutaja moodustatud tunnustatud arstide komisjon.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjoni koosseisu peab kuuluma I ja III klassi esmase terviseseisundi kontrollimise puhul lisaks ühele tunnustatud arstile ka silmaarsti ning kõrva-, nina- ja kurguarsti kutset omav eriarst.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute tervisenõuded, tervisekontrolli korra ning tervisetõendite väljaandmise, kehtivuse pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(6) Esmakordselt vormistab ja väljastab JAR-FCL 3 või Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (European Organization for the Safety of Air Navigation – Eurocontrol) nõuetekohase tervisetõendi tunnustatud arsti otsuse alusel Lennuamet. Õhusõiduki meeskonnaliikme, lennuliikluse lennujuhi ja -informaatori ning nimetatud erialale õppima asuja tervisetõendi väljastab tunnustatud arst. Tervisetõendi kehtivusaja pikendamise või uuendamise otsustab tunnustatud arst või Lennuamet lähtuvalt tervisekontrolli tulemustest.
(7) Käesolevas seaduses sätestatud tunnustatud arsti tegevuse üle teostab järelevalvet Tervishoiuamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras.»
§ 26. Paragrahvi 242 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
« (11) 120-tunnise täienduskoolituse läbinud tunnustatud arstil on õigus kontrollida I, II ja III klassi tervisenõuetele vastavatel erialadel töötavate, õppivate ja õppima asuvate isikute tervist ning välja anda Euroopa Ühinenud Lennuametite ühtsete lennundusnõuete ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni nõuetekohaseid tervisetõendeid.
(12) 60-tunnise täienduskoolituse läbinud tunnustatud arstil on õigus kontrollida II klassi tervisenõuetele vastavatel erialadel tegelevate ja õppivate isikute tervist ning välja anda Euroopa Ühinenud Lennuametite ühtsete lennundusnõuete kohaseid tervisetõendeid.»
§ 27. Paragrahvi 243:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 243. Lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitva isiku kvalifikatsioon ja väljaõpe»;
2) lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Lennuettevõtja, lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuettevõtja õhusõidukeid varustav toitlustusettevõtja, lennuettevõtja või lennuvälja või kopteriväljaku käitajaga lepingulistes suhetes olev puhastusettevõtja, õhusõiduki hooldusega seotud ettevõtja ning õhuteed pidi edastatava kauba ja posti käitlemisega tegelevad ettevõtjad määravad lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitavad sellest Lennuametit.
(4) Nõuded lennundusjulgestusalasele koolitusele ja lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitva isiku kvalifikatsioonile ning lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitva isiku valiku ja lennundusjulgestusalase läbivaatuse teostaja tunnustamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»;
3) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Lennundusjulgestusalast läbivaatust teostava isiku tunnustamise eest tuleb tasuda riigilõivu.»
§ 28. Seadust täiendatakse §-ga 245 järgmises sõnastuses:
« § 245. Ärilisel eesmärgil käitatava õhusõiduki meeskonnaliikmete esma- ja meditsiiniabikoolitus
(1) Õhusõiduki meeskonnaliige, kes lennuettevõtja lennutegevuse käsiraamatus on määratud lennureisi ajal osutama esma- ja meditsiiniabi, peab oskama õhusõiduki pardal anda esma- ja meditsiiniabi ning kasutada meditsiiniabivahendeid.
(2) Õhusõiduki käitaja peab tagama ja korraldama esma- ja meditsiiniabi andvale õhusõiduki meeskonnaliikmele väljaõppe enne tema töökohustuste täitmisele asumist ning edaspidi tema sellekohase täiendusõppe.
(3) Õhusõiduki meeskonnaliikme esmaabi- ja meditsiiniabikoolituse väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, õppekavad ja koolitaja kvalifikatsiooninõuded kehtestab sotsiaalminister.»
§ 29. Paragrahvi 27 lõikes 2 ja § 28 lõikes 1 asendatakse sõna «valdaja» sõnaga «käitaja».
§ 30. Paragrahvi 29 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
« (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vastutab õhusõiduki kapten julgestusotstarbelise läbiotsimise ja kontrolli tulemuste kirjaliku fikseerimise ning andmete õigsuse eest.»
§ 31. Paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse sõnad «Eesti konsulaarametile» sõnadega «Eesti välisesinduse konsulaarametnikule».
§ 32. Paragrahv 33 tunnistatakse kehtetuks.
§ 33. Paragrahvi 34 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osade piires nimetab lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja majandus- ja kommunikatsiooniminister.»
§ 34. Seadust täiendatakse §-dega 341 ja 342 järgmises sõnastuses:
« § 341. Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrus
(1) Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrus on maa-ala lennuvälja ja kopteriväljaku ümber, millel asuvatele ehitistele kehtestatakse ohutu lennuliikluse tagamise eesmärgil kõrguspiirangud ning kus reguleeritakse lennuliiklust mõjutada võivat muud inimtegevust.
(2) Lähiümbruse määratlemise eesmärk on lennuvälja või kopteriväljaku käitamisega ning lennundustegevusega kaasnevate riskide maandamine, lennuohutuse tagamine ja elanike kaitse.
(3) Lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja kaitsevööndist.
(4) Takistuste piirangupind on lennuvälja või kopteriväljaku ümber olev õhuruumi osa, milles tagatakse saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevuse korraldamine. Takistuste piirangupindade projektsioonid maapinnal moodustavad lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse.
(5) Kaitsevöönd on lennuvälja sihtotstarbelise toimimise ja häireteta lennuliikluse tagamiseks ning lennuväljalt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, kus kitsendatakse kinnisasja kasutamist.
(6) Lennuvälja kaitsevöönd moodustab ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–500 meetrini lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja 600–2300 meetrini lennuraja lävedest lähenemisalade suunas.
(7) Lähiümbruse mõõtmed ning kõrguspiirangud sõltuvad lennuvälja ja kopteriväljaku klassist, lennuraja pikkusest, lennutegevuse laadist ning lennuvälja varustatusest lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmetega. Täpsed lähiümbruse ulatused ning kõrguspiirangud määratakse käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korra kohaselt, arvestades lennuvälja või kopteriväljaku klassi, lennuraja pikkust, lennutegevuse laadi ning lennuvälja varustatust lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmetega.
(8) Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse takistuste piirangupindade mõõtmed ja kõrguspiirangud kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 342. Lähiümbruse piiride kooskõlastamine
(1) Enne lennuväljale sertifikaadi väljaandmist ning lennuvälja käitamistingimuste muutumisel peab lennuvälja käitaja kooskõlastama Lennuametiga lähiümbruse skeemi Eesti baaskaardil mõõtkavas 1:50 000 ja digitaalversioonis.
(2) Enne kopteriväljakule sertifikaadi väljaandmist ning kopteriväljaku käitamistingimuste muutumisel peab kopteriväljaku käitaja kooskõlastama Lennuametiga lähiümbruse skeemi Eesti põhikaardil mõõtkavas 1:20 000 ja digitaalversioonis.
(3) Lennuamet kontrollib lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja esitatud andmeid konkreetse takistuste piirangupinna ja kaitsevööndi suhtes, arvestab lähiümbruses asuvate ehitiste mõju lennuväljal või kopteriväljakul asuvate lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööle ning otsustab ehitise tunnistamise lennutakistuseks.
(4) Pärast lähiümbruse piiride kooskõlastamist Lennuametiga kantakse lennuvälja lähiümbruse piirid maakatastrisse.
(5) Lennuameti kooskõlastatud lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse piire peab kohalik omavalitsus arvestama üld- ja detailplaneeringute koostamisel.»
§ 35. Paragrahvi 35:
1) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.
2) lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Lennuvälja, kopteriväljakut, selle lähiümbrust ja maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad detailplaneeringud peab kohalik omavalitsus kooskõlastama Lennuametiga.»;
3) täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
« (21) Lennuametil on õigus detailplaneeringu kooskõlastamisel väljastada lennuohutusnõuetest lähtuvaid tehnilisi tingimusi ja seada kitsendusi või lubada lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamist tulenevalt detailplaneeringule tehtud ekspertiisi tulemustest.
(22) Detailplaneeringu kooskõlastusega väljastatud lennuohutusnõuetele vastavad tehnilised tingimused, kitsendused ja lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamise lubamise otsus kehtivad kaks aastat. Kui kahe aasta jooksul ei ole alustatud ehitiste projekteerimist, tuleb taotleda uus kooskõlastus.»;
4) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
« (41) Ehitise omanik või tema esindaja peab üks kuu enne ehitise valmimist saatma Lennuametile eelteate ehitise valmimise kohta.»;
5) lõikes 6 asendatakse sõna «prügimägede» sõnaga «prügilate»;
6) täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
« (61) Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide detailplaneeringud ning ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Lennuameti, Kaitseministeeriumi ja Piirivalveametiga. Lennuametil, Kaitseministeeriumil ja Piirivalveametil on õigus 30 päeva jooksul esitada põhjendatud vastuväiteid detailplaneeringule või ehitusprojektile. Detailplaneeringuga väljastatud projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat.»;
7) lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 36. Seadust täiendatakse §-ga 352 järgmises sõnastuses:
« § 352. Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused
(1) Lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist, halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada liiklust.
(2) Lennuvälja kaitsevööndis hooldatakse metsa ja muud puittaimestikku vastavalt Lennuameti poolt kinnitatud hoolduskavale.
(3) Lennuvälja kaitsevööndis on keelatud:
1) uue
jäätmekäitluskoha rajamine, kus tehakse jäätmete taaskasutuse või
kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;
2)
kalatööstuse ja muu loomsete jäätmetega seotud tööstuse rajamine;
3)
kala-, linnu- ja loomakasvatusfarmi rajamine;
4) viljapõldude,
viljakuivatite, puuvilja- ja marjaistanduste rajamine ning muude lindude
massilisi toiterändeid põhjustavate põllumajanduslike tegevuste
kavandamine;
5) suurõnnetuse ohuga ettevõtte asumine;
6)
ohtlike kemikaalide ja lõhkematerjali tootmine ning ladustamine;
7)
auru- ja saasteainete väljutamisega seotud tootmistegevus;
8)
lõhketööd ja maavarade kaevandamine;
9) uute
metsaistanduste rajamine, metsaraie või muud oluliselt looduskeskkonda
muutvad tööd ilma Lennuametiga kooskõlastamata;
10)
planeerimis- ja ehitustegevus ilma Lennuametiga kooskõlastamata;
11)
põlevmaterjalide ladustamine üle 3000 kuupmeetri ilma Lennuametiga
kooskõlastamata;
12) seadmete paigaldamine, mille töö võib
segada lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööd;
13)
uute elamurajoonide ja ühiskasutusega hoonete ehitamine (näiteks koolid,
lasteaiad, haiglad ja ärihooned).
(4) Lennuvälja kaitsevööndis takistuste piirangupinna tagamiseks annab kinnisasja omanikule nõusoleku metsa raadata keskkonnaminister või tema volitatud isik, arvestades Lennuameti või vastava lennuvälja omaniku või käitaja kirjalikku põhjendatud seisukohta ja kaitsevööndi hoolduskava.
(5) Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust ega taga takistustevaba piirangupinda ning kinnisasja omanik keeldub taotlemast metsa raadamiseks nõusolekut ja metsa raadamast, samuti juhul, kui lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab muu puittaimestik, mis ei ole mets metsaseaduse tähenduses, ja kinnisasja omanik keeldub seda puittaimestikku raiumast, on lennuvälja omanikul või käitajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Lennuameti poole.
(6) Kui Lennuamet hindab metsa raadamise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on Lennuametil õigus nõuda kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt metsa raadamiseks nõusoleku andmist lennuvälja omanikule või käitajale. Kui Lennuamet hindab muu puittaimestiku likvideerimise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on lennuvälja omanikul õigus see puittaimestik likvideerida.
(7) Lennuliikluse ohutuse tagamiseks lennuvälja kaitsevööndis metsa raadamise või muu puittaimestiku likvideerimise korral on kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikul õigus lennuvälja omanikult või käitajalt nõuda varalise kahju hüvitamist.
(8) Kaitsevööndis asuva metsa raadamise või muu puittaimestiku likvideerimise ulatus, maht ja liik määratakse hoolduskavas, milles võimaluse korral arvestatakse metsaomaniku huvidega.»
§ 37. Paragrahvi 36:
1) lõike 1 lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses:
«Sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused.»;
2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi esmase taotluse ja muutmise taotluse läbivaatamise, käitamistingimuste muutmise ning sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.»
§ 38. Paragrahvi 37 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (7) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi taotluse ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise ning aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi taotluse, muutmise taotluse ning kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.»
§ 39. Paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Lennutegevusloa taotluse läbivaatamise ja lennutegevusloas muudatuste tegemise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.»
§ 40. Paragrahvi 42:
1) lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «huvilennud» sõnadega «kopteri ja õhupalliga»;
2) lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 41. Seadust täiendatakse §-ga 4210 järgmises sõnastuses:
« § 4210. Õhusõiduki lepingulise kasutamise kooskõlastamine
(1) Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa B-alajao osa OPS 1.165 kohasel õhusõiduki kasutusse võtmisel või õhusõiduki kasutusse andmisel peab lennuettevõtja sertifikaadi taotleja või lennuettevõtja sertifikaati omav isik, kes annab või võtab õhusõiduki kasutusse, enne õhusõiduki kasutamise lepingu sõlmimist esitama selle kooskõlastamiseks Lennuametile.
(2) Kooskõlastamiseks esitatud lepingus peavad sisalduma järgmised
andmed:
1) kasutuse liik, kasutusperioodi algus ja kestus;
2)
andmed lepingupoolte kohta – isiku- või registrikood, nimi, tegevuskoht,
postiaadress, lennuettevõtja sertifikaadi olemasolu korral selle number;
3)
andmed kasutusse antava õhusõiduki kohta – õhusõiduki tüüp,
seerianumber, registreerimistunnus;
4) eeldatav õhusõiduki alalise
paiknemise koht ja kavandatud lendude piirkond.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule tuleb Lennuametile esitada selle lennuettevõtja sertifikaadi andmed, kes annab õhusõiduki kasutusse ning kelle lennuettevõtja sertifikaadi alusel ja tingimustel kasutusse antud õhusõidukit käitatakse.
(4) Lennuamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetele küsida muid lennuohutuse ja lennundusjulgestuse seisukohalt olulisi andmeid, mis on kooskõlastuse andmiseks vajalikud.
(5) Otsuse lepingu kooskõlastamise kohta teeb Lennuamet hiljemalt 15 tööpäeva jooksul kooskõlastamiseks esitatud lepingu ja andmete saamise päevast arvates ning teatab otsusest kirjalikult viivitamata kooskõlastuse taotlejale.
(6) Lennutöödega tegelev lennuettevõtja peab õhusõiduki kasutusse võtmisel ning selle käitamisel kasutusse andja lennuettevõtja sertifikaadi alusel tagama õhusõiduki käitamise vastavuses ärilise lennutranspordiga tegelevale lennuettevõtjale nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 lisa III B-alajao osas OPS 1.165 kehtestatud nõuetega.
(7) Õhusõiduki käitamine ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kooskõlastuseta ei ole lubatud.»
§ 42. Paragrahvi 44:
1) tekstis asendatakse sõna «ettevõtja» sõnaga «isik»;
2) senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
« (2) Lennuohutuse tagamise huvides võib Lennuamet muuta sertifikaati või selle käitamistingimusi, kui käitaja või tema tegevus ei vasta käesoleva seaduse § 424 lõikes 1 nimetatud nõuetele. Sertifikaadi muutmisest teavitatakse kirjalikult viivitamata sertifikaati omavat isikut.»
§ 43. Paragrahv 45 tunnistatakse kehtetuks.
§ 44. Paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 46. Regulaarne ja mitteregulaarne lennuühendus Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega
(1) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peetav regulaarne ja mitteregulaarne lennuühendus Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt toimub vastavalt valitsustevahelistele lennunduskokkulepetele, rahvusvahelistele konventsioonidele ning Euroopa Liidu välislepingutele või nende puudumisel majandus- ja kommunikatsiooniministri nõusolekul.
(2) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja, kes taotleb
nõusolekut regulaarse või mitteregulaarse lennuühenduse alustamiseks
Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt,
esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile järgmised dokumendid:
1)
kehtiv lennuettevõtja sertifikaat;
2) kehtiv lennutegevusluba,
kui selle olemasolu on nõutav vastava Euroopa Liitu mittekuuluva riigi
poolt;
3) tõestus vastutuskindlustuslepingu olemasolu kohta;
4)
kehtiv mürasertifikaat;
5) tõestus ACAS II olemasolust
õhusõiduki pardal vastavalt käesoleva seaduse § 101
lõikele 4;
6) kehtiv lennukõlblikkussertifikaat;
7)
kehtiv lennukõlblikkuse kontrolli tõend, kui selle olemasolu nõuab
vastav Euroopa Liitu mittekuuluv riik.
(3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister vastab taotlusele 10 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist.
(4) Majandus- ja kommunikatsiooniminister keeldub nõusoleku andmisest,
kui:
1) nõusoleku taotleja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi
lõikes 2 nimetatud dokumente;
2) nõusoleku taotlemisel on
esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid.»
§ 45. Seadust täiendatakse peatükiga 71 järgmises sõnastuses:
«71. peatükk
LENNUNDUSJULGESTUS
§ 461. Lennundusjulgestusalane koostöö
(1) Riikliku lennundusjulgestusalase koostöö koordineerimiseks ja tõhustamiseks moodustab majandus- ja kommunikatsiooniminister lennundusjulgestusalastes küsimustes nõuandva komisjoni.
(2) Komisjoni kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Siseministeeriumi, Lennuameti, Kaitsepolitseiameti, Maksu- ja Tolliameti, Piirivalveameti, Politseiameti ning Päästeameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.
(3) Tsiviillennundusele avatud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja moodustab lennuväljal või kopteriväljakul tegutsevate ettevõtjate ja riigiasutuste esindajatest koosneva lennujaama julgestuskomitee, kelle ülesandeks on koordineerida lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tegutsevate ettevõtjate ja ametiasutuste lennundusjulgestusalast koostööd.
§ 462. Riigiasutuste lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutus
(1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas korraldab lennundusjulgestusalast tegevust Õhuväe Staap.
(2) Lennuväljadel või kopteriväljakutel, mida kasutavad ühiselt riiklik ja tsiviillennundus, töötab lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja ühised lennundusjulgestuse meetmed.
(3) Maksu- ja Tolliamet tagab vastavalt oma pädevusele reisijate, käsipagasi, pagasi, kauba ja õhusõidukite kontrolli.
(4) Politseiamet tagab vastavalt oma pädevusele avaliku korra ja julgestusotstarbelise läbivaatuse protseduuride tegemise kaitse lennujaamades.
(5) Kaitsepolitseiameti ülesandeks on vastavalt oma pädevusele õhusõiduki ja lennuohutusvastaste ründejuhtude ennetamine ja tõkestamine ning hädaolukorra lahendamine terrorikuriteo korral.
(6) Piirivalveamet teostab vastavalt oma pädevusele reisijate ja õhusõidukite meeskonnaliikmete piirikontrolli, tõkestab ebasoovitavate isikute riiki sisenemist ning saadab või võtab lennuettevõtjalt (saatjalt) vastu väljasaadetavaid isikuid riigi vastavale ametkonnale üleandmiseks.
(7) Päästeamet teostab tsiviillennunduses oma pädevuse kohaselt pommiähvarduste ja -kahtluste korral otsimis- ja demineerimistöid ning tagab ohuolukordade tekkimisel teabevahetuse ja häireteeninduse.
(8) Lennuamet lennundusjulgestusalaste ülesannete täitmiseks:
1)
juhendab käesoleva seaduse § 243 lõikes 3
nimetatud ettevõtjaid julgestuskäsiraamatute ning
lennundusjulgestusalaste nõuete ja meetmete väljatöötamisel;
2)
tagab lennundusjulgestusalaste dokumentide kättesaadavuse põhjendatud
huviga isikutele, kes vajavad nimetatud informatsiooni tööülesannete
täitmiseks;
3) kooskõlastab tsiviillennundusrajatiste
projekteerimise, olemasolevate tsiviillennundusehitiste laiendamise või
rekonstrueerimisega seotud dokumente lennundusjulgestusalastes
küsimustes;
4) kooskõlastab lennundusjulgestusalaseid
koolitusprogramme;
5) kooskõlastab relva ja selle laskemoona
kaasavõtmise ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki
reisijatesalongi;
6) kinnitab Eesti tsiviillennunduse
julgestuskäsiraamatu (National Civil Aviation Security Programme).
§ 463. Ettevõtjate lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutus
(1) Käesoleva seaduse § 243 lõikes 3 nimetatud
ettevõtja:
1) esitab ettevõtja julgestuskäsiraamatu ja selle
kavandatavad muudatused kooskõlastamiseks Lennuametile;
2)
teostab ettevõttes lennundusjulgestusalast järelevalvet ning tagab selle
käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamise;
3) tagab
ettevõttes töötavate lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil
tööülesandeid täitvate isikute julgestusvalmiduse koolituse läbiviimise
enne lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuloa väljaandmist;
4)
tagab ehitiste ehitamisel ning olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisel
lennundusjulgestusalaste nõuete täitmise;
5) tagab
ettevõtte töötajate lennundusjulgestusalaste nõuete täitmise;
6)
informeerib kohe kinnipidamisõigust omavat asutust isikust, kes
ebaseaduslikult siseneb või püüab siseneda lennuvälja või kopteriväljaku
kinnisele või julgestuspiirangu alale, samuti isikust, kes rikub
lennundusjulgestusalaseid nõudeid;
7) teatab viivitamata
Lennuametile kõikidest talle teada olevatest lennundusjulgestusalastest
probleemidest ja rikkumistest;
8) esitab lennuvälja või
kopteriväljaku projekteerimise, olemasolevate tsiviillennunduse ehitiste
laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumentide projektid
Lennuametile kooskõlastamiseks.
(2) Õhusõidukit pardavarudega varustav või õhusõiduki salongi või lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala puhastamisega tegelev ettevõtja kooskõlastab kasutatavad julgestusmeetmed lennuettevõtja ja Lennuametiga.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuvälja või
kopteriväljaku käitaja:
1) väljastab lennuvälja või
kopteriväljaku territooriumil tegutsevate ettevõtjate ja ametiasutuste
taotluste alusel isikutele ja sõidukitele läbipääsulubasid liikumiseks
lennuvälja või kopteriväljaku kinnisel alal;
2)
kontrollib lennundusjulgestusalaste nõuete täitmist lennujaama ning
lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tegutsevate ettevõtjate ja
ametiasutuste töötajate poolt;
3) tagab
lennundusjulgestusalaste nõuete järgimise lennuvälja või kopteriväljaku
rajamisel ja planeerimisel;
4) tagab julgestuspiiranguala
moodustamise lennuvälja või kopteriväljaku kinnisel alal;
5)
tagab isikute ja sõidukite liikumise kontrolli julgestuspiirangualal
õhusõidukite juurde ning nende juurest, et ennetada loata juurdepääsu
õhusõidukile;
6) tagab juurdepääsukontrolli lennuvälja või
kopteriväljaku kinnisele alale;
7) määratleb ja hindab
lennundusjulgestusalaseid riske ning kaitstuse taset lennuväljal või
kopteriväljakul;
8) tagab lennuvälja või kopteriväljaku
kinnisele ja julgestuspiirangualale sisenevate isikute ja sõidukite
tuvastamise;
9) tagab mittereisijatest isikute ja nendega kaasas
olevate esemete julgestusotstarbelise läbivaatuse enne isikute
sisenemist lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale;
10)
tagab lahkuvate reisijate ja nende käsipagasi julgestusotstarbelise
läbivaatuse enne julgestuspiirangualalt lahkuva õhusõiduki pardale
minekut;
11) tagab transfeerreisijate, nende käsipagasi ja
registreeritud pagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne õhusõiduki
pardale minekut;
12) tagab julgestusotstarbelise läbivaatuse läbinud
reisijate ja nende käsipagasi kaitse lubamatu sekkumise eest alates
julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamise kohast kuni õhusõiduki
pardale minekuni;
13) tagab transiitlendude korral transiitreisijate
ja nende käsipagasi kaitse lubamatu juurdepääsu eest;
14)
tagab registreeritud pagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne
lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualalt lahkuva õhusõiduki
pardale laadimist;
15) tagab registreeritud pagasi kaitse lubamatu
juurdepääsu eest alates julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisest
või vedaja nõustumisest vedada kuni selle õhusõiduki lahkumiseni,
millele pagas laaditakse.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuettevõtja:
1)
määratleb julgestuskäsiraamatus meetmed ja protseduurid õhusõiduki
pardal ohutuse tagamiseks, kui õhusõidukiga reisib käesoleva seaduse
§-s 4613 nimetatud erikohtlemist vajav reisija,
ning tagab võimaluse korral õhusõiduki kapteni informeerituse nimetatud
reisijast;
2) tagab õhusõiduki nõuetekohase julgestuskontrolli ja
läbiotsimise ning pärast nõuetekohast õhusõiduki julgestuskontrolli või
läbiotsimist õhusõiduki kaitstuse lubamatu juurdepääsu eest kuni
õhusõiduki lahkumiseni;
3) tagab, et õhusõiduki pardal
veetavad registreeritud pagasiühikud on individuaalselt määratletud
reisijaga koosliikuva või reisijast eraldiliikuva pagasiühikuna, on
nõuetekohaselt läbi vaadatud ning lubatud vedamiseks konkreetsel lennul;
4)
märgistab oma posti tähisega «lennuettevõtja post» ja saadetised
tähisega «lennuettevõtja saadetis»;
5) tagab, et
pitseeritud või plommitud esemete pardaleviimisel kontrollitakse, et
pitsatijäljendid või plommid on puutumata;
6) tagab
õhusõiduki kapteni informeerituse õhusõiduki pardal olevate relvastatud
isikute arvust ning nende istekohtade asukohast;
7) tagab, et
õhusõiduki pardal toimuva ebaseadusliku sekkumise korral teavitab
õhusõiduki kapten lennuliiklusteenistust ning võtab kasutusele
asjakohased protseduurid;
8) tagab, et õhusõiduki pardale ei võeta
vedamiseks kauba- ega postiühikuid, samuti toitlustus- ega muid varusid
ja vahendeid, mille suhtes ei ole kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid;
9)
tagab, et pardale ei võeta registreeritud pagasit, mille lennule
registreerinud reisija ei viibi pardal, välja arvatud juhul, kui pagas
on määratletud reisijast eraldiliikuva registreeritud pagasina ning
läbinud täiendavalt julgestusotstarbelise läbivaatuse.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule
aeronavigatsiooniteenuse osutaja:
1) teavitab Lennu- ja Merepääste
Koordinatsioonikeskust, Päästeameti juhtimiskeskust, lennuvälja või
kopteriväljaku julgestusteenistust ning Tallinnas Tallinna lennuvälja
peadispetšerit ohuolukorras olevast õhusõidukist;
2)
tagab ohuolukorras õhusõiduki teenindamise;
3) tagab
ohuolukorda sattunud õhusõiduki lennu juhtimise Tallinna
lennuinfopiirkonnas ning edastab teabe kõikidele lennumarsruudil
asuvatele lennuliiklusteenistustele ning võimaluse korral
sihtlennuväljale;
4) tagab õhusõiduki käitaja teavitamise
võimalikust ohuolukorrast ning muudest sellega seotud asjaoludest;
5)
informeerib ohuolukorras oleva õhusõiduki läheduses käitatavaid
õhusõidukeid;
6) võtab kasutusele meetmed ennetamaks
lubamatut juurdepääsu aeronavigatsiooniteenuse osutaja ehitistele;
7)
tagab oma töötaja usaldusväärsuse kontrollimise enne lennujaama
läbipääsuloa väljastamist.
§ 464. Lennundusjulgestusalane koolitus
(1) Lennujaama territooriumil tööülesandeid täitev isik peab enne talle lennuvälja läbipääsuloa väljastamist läbima lennundusjulgestusalase koolituse, edaspidi regulaarselt ka asjakohase korduvkoolituse. Koolituse korraldaja kooskõlastab julgestusvalmiduse koolituse koolitusprogrammi Lennuametiga.
(2) Lennundusjulgestusalased koolitused on rahvusvahelise organisatsiooni poolt heakskiidetud koolitusprogrammi alusel korraldatavad koolitused ja Lennuameti poolt kooskõlastatud koolitusprogrammide alusel tööandjate, lennuvälja käitaja poolt määratud isikute või vastava koolituse pakkujate koolitused.
(3) Isik, kellele on väljastatud või kes taotleb lennujaama läbipääsuluba, peab olema läbinud oma tööülesannete täitmiseks vajaliku lennundusjulgestusalase koolituse.
§ 465. Piirangute kehtestamine lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil ja sellega piirnevatel aladel
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil määratletud julgestuspiirangualad kooskõlastatakse Lennuametiga ning tehakse teatavaks kõigile lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tööülesandeid täitvatele isikutele.
(2) Lennuvälja käitaja, lennuväljal tegutsevad ettevõtjad ning ametiasutused vastutavad juurdepääsu eest oma territooriumile ja ehitistele.
(3) Lennuvälja kinnise alaga piirnevatele aladele, sealhulgas munitsipaal- ja eramaale, ei ole lubatud püstitada ehitisi ja paigutada seadmeid, mis ei ole seotud lennujaama käitamisega, ega ladustada materjale ning parkida sõidukeid viie meetri ulatuses lennuvälja piirdeaiast arvates, välja arvatud täiendavate julgestusmeetmete kohaldamisel Lennuameti poolt kehtestatud tingimustel.
§ 466. Läbipääsu lubav dokument ja selle kontrollimise üldnõuded
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil ühtsete läbipääsulubade süsteemi korraldamise ja kontrolli eest vastutavad Lennuamet ja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja.
(2) Isik võib lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal
liikuda järgmiste dokumentide alusel:
1) kindlale lennule
minemise eesmärgil reisija lennupileti alusel väljastatud kehtiv
õhusõiduki pardakaart koos isikut tõendava dokumendiga;
2)
Lennuameti ja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja poolt väljastatud
kehtiv isiku läbipääsuluba;
3) õhusõiduki
meeskonnaliikme sertifikaat riigipiiri ületamist lubava dokumendina
tööülesannete täitmisel.
(3) Reisija esitab julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisel läbivaatuse tegijale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud pardakaardi ning läbivaatuse tegijale või piirivalveametnikule isikut tõendava dokumendi nende nõudmisel.
(4) Reisija õhusõiduki pardale minekul veendub õhusõiduki käitaja või tema esindaja reisija pardalemineku õigsuses, kontrollides reisija isikut tõendavat dokumenti ning pardakaarti.
(5) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale lubatakse siseneda sõidukil, millel on Lennuameti ja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja antud kehtiv sõidukiluba. Samuti on lubatud juurdepääs julgestuspiirangualale lennuvälja või kopteriväljaku volitatud saatjaga sõidukil, sealhulgas operatiivülesandeid täitval alarmsõidukil.
(6) Läbipääsuloa väljaandjal on õigus lennuväljal kehtivate nõuete rikkumise korral läbipääsuloa kehtivus ajutiselt peatada või läbipääsuluba kehtetuks tunnistada.
§ 467. Lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuluba taotleva isiku usaldusväärsuse kontrollimine
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuluba taotlev isik esitab lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuloa väljaandjale isikuandmete ankeedi ja kirjaliku nõusoleku isikuandmete töötlemiseks.
(2) Isikuandmete ankeedis märgib läbipääsuluba taotlev isik ka oma sugulaste (vanemad, õde, vend, lapsed), abikaasa ja endise abikaasa, samuti elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, selle puudumisel või mitteteadmisel sünniaja ja -koha ning kontaktandmed.
(3) Lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuluba taotleva isiku isikuandmete ankeedi ja kirjaliku nõusoleku vormi isikuandmete töötlemiseks kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuandmete ankeedis esitatud andmete õigsuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asjaolude kontrollimiseks on loa väljaandjal õigus pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste poole järelepärimisega läbipääsuloa taotleja isikuandmete kontrollimiseks ja lõikes 7 nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks. Järelepärimise saanud asutus vastab järelepärimisele viie tööpäeva jooksul.
(5) Loa väljaandja edastab läbipääsuluba taotleva isiku isikuandmete ankeedi koopia Kaitsepolitseiametile.
(6) Taotleja usaldusväärsuse kontrollimisel hindab loa väljaandja kontrolli käigus kogutud materjale ning teeb otsuse loa väljaandmise kohta hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast isikuandmete ankeedi esitamist. Lennuvälja läbipääsuluba antakse välja kuni kolmeks aastaks.
(7) Asjaolud, mis välistavad isiku tööleasumise lennuvälja või
kopteriväljaku julgestuspiirangualas:
1) isiku tegevus on olnud
või on suunatud Eesti riigi ja selle julgeoleku vastu;
2) isik
on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab
avalikku korda või mille eesmärk on rünnata lennundustegevust;
3)
isik on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja tema
karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
4) isik on
isikuandmete ankeedis esitanud võltsitud andmeid või valeinformatsiooni;
5)
isik on piiratud teovõimega;
6) isik on kriminaalmenetluse
osaline kahtlustatavana või süüdistatavana;
7)
esinevad muud mõjuvad põhjused.
(8) Loa väljaandjal on õigus loa kehtimise ajal teostada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toiminguid isiku usaldusväärsuse jätkuvaks kontrollimiseks.
(9) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualaga seotud ameti- või töökohal ei saa töötada isik, kelle puhul esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud asjaolud. Selline isik nimetatakse võimaluse korral teisele ameti- või töökohale või vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse alusel ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras või lõpetatakse töösuhe käesoleva seaduse alusel ja töölepingu seaduses ettenähtud korras.
§ 468. Juurdepääs õhusõidukile
Lennuettevõtja tagab, et õhusõiduki juurde ei pääse selleks õigust mitteomavad isikud.
§ 469. Isikute ja nende pagasi julgestusotstarbeline läbivaatus
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ning õhusõiduki pardale viimiseks keelatud esemete loetelu hoitakse lennujaama reisiterminalis ja pääslates nähtaval kohal.
(2) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ja õhusõiduki pardale ei lubata isikut, kes keeldub läbivaatusest või on alust arvata, et ta võib asetada ohtu iseennast või teisi isikuid.
(3) Läbivaatuse tegemiseks vajalike tehniliste vahendite mittetöökorras oleku või elektrikatkestuse korral tehakse läbivaatus käsitsi.
(4) Julgestusotstarbelisest läbivaatusest vabastatakse riigipead ning Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse poolt kutsutud ametlikud külalised.
(5) Kui registreeritud pagasi läbivaatamisel selgub, et pagas võib sisaldada keelatud esemeid ning kui reisijat ei õnnestu üles leida, on julgestustöötajal õigus vahetuse vanema juuresolekul pagas avada. Lukustatud pagasit võib põhjendatud kahtluse korral avada Politseiameti või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul või reisija kirjalikul nõusolekul.
(6) Reisijast eraldiliikuv registreeritud pagas jääb pagasi vedu teostava lennuettevõtja või teda teenindava agendi valve alla.
(7) Läbivaatuseks vajalike tehniliste vahendite hanked ning hangitud vahendite tark- ja riistvara täiendused kooskõlastab nimetatud vahendite soetaja Lennuametiga.
§ 4610. Kauba ja posti julgestusmeetmed
(1) Tuntud saatja on kohustatud täitma tuntud saatja deklaratsiooniga võetud kohustusi.
(2) Tuntud saatja tunnustamise ning kokkuleppelise esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse määramise korra ning tuntud saatja deklaratsiooni vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Kokkuleppelise esindaja tunnustamise ja registreerimise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 4611. Diplomaatilise posti julgestusotstarbeline läbivaatus
(1) Nõuetekohaselt markeeritud ja pitseeritud diplomaatilist posti läbi ei vaadata ega peeta kinni.
(2) Kui tekib põhjendatud kahtlus, et diplomaatiline post sisaldab keelatud või ohtlikke esemeid või aineid või kui diplomaatiline post ei ole nõuetekohaselt markeeritud ja pitseeritud, võib seda kontrollida lähetajariigi diplomaatilise esindaja või kulleri juuresolekul. Kontrollist keeldumise korral diplomaatilist posti lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ega õhusõidukisse ei viida.
(3) Diplomaatilise posti vastuvõtmisel tuvastatakse diplomaatilise esindaja või kulleri isikusamasus ning kontrollitakse talle antud volitusi.
§ 4612. Tulirelvad ning laskemoon õhusõiduki pardal
(1) Tsiviilõhusõidukis registreeritud pagasina veetavad tulirelvad peavad olema tühjaks laetud ja pakendatud viisil, mis välistab nendele juurdepääsu ja kasutamise kogu lennu vältel. Kui lennuettevõtjal ei ole võimalik tagada nimetatud eseme puutumatust nimetatud ajavahemikul, siis relva õhusõiduki pardale ei võeta.
(2) Relva kandmine õhusõiduki salongis toimub vastavalt relvaseaduses sätestatud korrale ning vedu teostava lennuettevõtja lennutegevuskäsiraamatus sätestatu kohaselt.
(3) Relva ning laskemoona vedamisel õhusõidukiga registreeritud pagasina tehakse pakendile sellekohased märked eesti ja inglise keeles – tulirelv/firearm.
§ 4613. Erikohtlemist vajava reisija vedamine
(1) Erikohtlemist vajavaks reisijaks käesoleva seaduse mõistes loetakse:
1)
potentsiaalselt ohtlikku reisijat;
2) kordarikkuvat reisijat;
3)
kinnipeetavat, arestialust ja vahistatut;
4) riigist väljasaadetavat
isikut.
(2) Erikohtlemist vajava reisija veost informeerib lennu broneerija eelnevalt lennuettevõtjat või tema esindajat, kes teatab õhusõiduki kaptenile erikohtlemist vajava reisija lennu aja ning vajaduse korral relvaga õhusõiduki pardal viibivate õiguskaitseorgani esindajate arvu ja istekohtade asukoha. Erikohtlemist vajava reisija olemasolust õhusõiduki pardal tuleb õhusõiduki kaptenit vähemalt 24 tundi ette teavitada.
(3) Erikohtlemist vajavat reisijat saadab vajaduse korral õiguskaitseorgani esindaja.
(4) Riigist väljasaadetav isik võib olla õhusõiduki pardal saatjata, kui on piisavalt alust arvata, et isik ei mõjuta lennu ajal lennu kulgemise ohutust. Riigist väljasaadetava reisija eest kuni tema üleandmiseni vastava riigi immigratsiooniteenistusele vastutab saatja puudumise korral vedaja.
(5) Kordarikkuva reisija olemasolust õhusõiduki pardal teavitab õhusõiduki meeskond sihtlennujaama viivitamata. Sihtlennujaama jõudes antakse kordarikkuv reisija vajaduse korral üle kohalikule õiguskaitseorganile.
§ 4614. Täiendavad julgestusmeetmed
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku käitaja ja lennuettevõtja võtavad Lennuameti poolt nimetatud kõigi või teatud lennuettevõtjate lendude teenindamisel kindlaksmääratud ajavahemikuks või määramata ajaks kasutusele Lennuameti poolt kehtestatud täiendavad julgestusmeetmed.
(2) Võimaluse korral arvestab Eesti välisriikide taotlusi täiendavate julgestusmeetmete kohaldamisel konkreetse lennu või lendude suhtes ning vajaduse korral nõuab nimetatud meetmete kohaldamisega kaasnevate kulude katmist taotleja riigi poolt.
§ 4615. Teavitamine lennundusjulgestust mõjutavast juhtumist ja ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundustegevusse
Lennundusjulgestust mõjutavast juhtumist ja ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundustegevusse teavitab Lennuamet ICAO-d 30 päeva jooksul ning juhtumi lõpparuanne saadetakse ICAO-le viivitamata pärast uurimise lõppkokkuvõtte tegemist.»
§ 46. Paragrahvi 47:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 47. Lennuohutust mõjutav juhtum ja sellest teatamine»;
2) täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses:
« (6) Õhusõiduki kapten või, kui temal ei ole see võimalik, siis õhusõiduki omanik, valdaja või käitaja on kohustatud viivitamata teatama lennuõnnetusest või tõsisest lennuintsidendist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning esitama juhtunust 72 tunni jooksul kirjaliku ettekande.
(7) Õhusõiduki kapten või, kui temal ei ole see võimalik, siis õhusõiduki omanik, valdaja või käitaja on kohustatud viivitamata teatama toimunud vahejuhtumist Lennuametile ja esitama juhtunust 72 tunni jooksul kirjaliku ettekande.
(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikutele on
lennuohutust mõjutavast juhtumist kohustatud teatama:
1) isik,
kes Lennuameti järelevalve all tegeleb gaasiturbiinmootoriga õhusõiduki
või ühisõhusõiduki või selle mis tahes seadme või osa kavandamise,
tootmise, tehnilise hoolduse või täiustamisega;
2) isik,
kes Lennuameti järelevalve all allkirjastab gaasiturbiinmootoriga
õhusõiduki või ühisõhusõiduki või selle mis tahes seadme või osa
hooldustööde lehe või hooldustõendi;
3) isik, kes
täidab ametiülesannet, mis eeldab Lennuameti või mõne teise Euroopa
Liidu liikmesriigi pädeva asutuse poolt antud luba töötamiseks lennujuhi
või lennuinformaatorina;
4) ärilisele lennutegevusele ja
mittetulunduslikule lennutegevusele avatud lennuvälja või kopteriväljaku
käitaja;
5) isik, kes täidab ametiülesannet, mis on seotud
Lennuameti poolt sertifitseeritavate aeronavigatsiooniseadmete
paigaldamise, muutmise, tehnohoolduse, remondi, ülevaatuse,
lennukontrolli või järelevalvega;
6) isik, kes täidab
ärilisele lennutegevusele ja mittetulunduslikule lennutegevusele avatud
lennuväljal või kopteriväljakul õhusõiduki maapealse teenindusega seotud
ametiülesandeid, kaasa arvatud tankimine, teenindus, lastiplaani
koostamine, lastimine, jäätõrje ja pukseerimine.
(9) Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»
§ 47. Paragrahvi 48:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Tallinna lennuinfopiirkonnas toimunud lennuõnnetuste ja tõsiste lennuintsidentide uurimist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastav struktuuriüksus (edaspidi uurimisüksus). Uurimisüksus on uurimise teostamisel sõltumatu.»;
2) lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Lennuõnnetuse või tõsise lennuintsidendi uurimise eesmärk on kindlaks teha lennuõnnetuse või -intsidendi põhjused, et vältida selliseid õnnetusi ja intsidente tulevikus.
(5) Uurimisega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama uurimiskomisjonile või eksperdile vajalikku kaasabi ning võimaldama viia läbi uurimist lennuõnnetuse ja tõsise lennuintsidendi põhjuste tuvastamiseks uurimiskomisjoni määratud tegevuskava kohaselt. Kui uurimiskomisjoni määratud kava läheb vastuollu sündmuse kriminaalmenetluse protseduuridega, tuleb mõlema uurimise kavad omavahel kooskõlastada, arvestades uurimise otstarbekuse põhimõtteid ja olemasolevaid võimalusi.»;
3) paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
« (51) Lennuõnnetuse ja tõsise lennuintsidendi põhjuste väljaselgitamiseks ettenähtud lennuandmete pardasalvestuste uurimise eelisõigus on uurimiskomisjonil.»;
4) paragrahvi täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
« (7) Lennuõnnetuste ja tõsiste lennuintsidentide uurimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»
§ 48. Paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 51. Lennuameti ühekordne luba ja lennuluba
(1) Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse korraldamiseks, samuti lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks erakordse iseloomuga lennuks peab olema Lennuameti ühekordne luba.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4 nimetatud õhusõiduki käitamiseks väljastab Lennuamet lennuloa Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajaos P kehtestatud nõuete kohaselt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õhusõiduki lennuloa juurde kuuluvad lennutingimused kinnitab Lennuamet koos lennuloa väljaandmisega.
(4) Ühekordse loa väljaandmise ning lennuloa väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(5) Lennuameti ühekordse loa ja lennuloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.»
§ 49. Paragrahvi 53:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Siseriiklikele õhuvedudele kohaldatakse rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni.»;
2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 50. Paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Kui isik käitab õhusõidukit käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 keelatud viisil, siis suunatakse ta läbivaatusele haigus-, väsimus- või joobeseisundi tuvastamiseks politseiseaduses ja liiklusseaduses sätestatud alustel ja korras.»
§ 51. Paragrahv 57 tunnistatakse kehtetuks.
§ 52. Seadust täiendatakse §-dega 572 ja 573 järgmises sõnastuses:
« § 572. Aeronavigatsiooniteabe teenuse tagamine
(1) Aeronavigatsiooniteave on teave, mis on vajalik lennundustegevuse ohutuse, regulaarsuse ja efektiivsuse tagamiseks. Aeronavigatsiooniteave avaldatakse lennundusteabe kogumikus (Aeronautical Information Publication – AIP).
(2) Aeronavigatsiooniteabe kogumise, töötlemise, inglise keelde tõlkimise, auditeerimise, vormindamise, avaldamise ja levitamise eest vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministri nimetatud aeronavigatsiooniteenuse osutaja (edaspidi AIS), kellel on pädevus aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamiseks ning kelle koosseisu kuulub rahvusvaheline NOTAM-büroo. NOTAM-büroo on AIS-i struktuuriüksus, mis vahendab vormikohast rahvusvahelist ja siseriiklikku teavet lennuliikluse teenindamiseks vajalike side-, navigatsiooni- ja seireseadmete, lennu- ja teenindusprotseduuride ning osutatavate teenuste seisukorra ja muudatuste kohta.
(3) Aeronavigatsiooniteabe koostajad on isikud ja riigiasutused, kelle haldusalas aeronavigatsiooniteave tekib ja kes vastavalt oma tegevusvaldkondadele on pädevad andma 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisade 3 ja 15 kohast teavet.
(4) Aeronavigatsiooniteabe koostajad on:
1) Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium – teave käesoleva seaduse § 1 lõikes 2
nimetatud lennundustegevuse kohta, välja arvatud käesoleva lõike
punktides 2–9 nimetatud teabe osas;
2)
Kaitseministeerium – teave keelu-, ohu- ja piirangualade kohta,
sealhulgas õhuruumiosade kasutamise kohta laskeharjutusteks,
lõhkamistöödeks ja õppusteks ning kaitselennundust käsitlev muu teave;
3)
Keskkonnaministeerium – meteoroloogiateave vastavalt 1944. aasta Chicago
rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisale 3, teave lindude
rände ning lennupiirangute kehtestamise kohta loodushoiu või -uurimise
eesmärgil;
4) Sotsiaalministeerium – lennundusega seotud
tervisekaitseteave;
5) Siseministeerium – teave lennuotsingu ja
lennupääste, laskeharjutuste, lõhkamistööde ja julgeoleku tagamisega
seotud lennupiirangute kohta ning migratsiooniteave, sealhulgas teave
viisade ning passide kohta;
6) Rahandusministeerium – teave
tollinõuete kohta;
7) Põllumajandusministeerium – teave
karantiini kohta loomade ja taimede, samuti loomsete ning taimsete
saaduste riiki lubamisel;
8) lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja –
teave lennuvälja ja kopteriväljaku andmete ja käitamiseks vajalike
seadmete, rajatiste, teenistuste ja olukorra kohta lennuväljal ja
kopteriväljakul, teave lennundustegevust mõjutavate oluliste takistuste
kohta vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse
konventsiooni lisale 15, teave lennuvälja ja kopteriväljaku ning neid
ümbritseva õhuruumi protseduuride kohta koos asjakohaste kaartidega,
teave päikesetõusu ja loojangu aegade tabelite ning lennuliiklustasude
kohta;
9) aeronavigatsiooniteenuse osutaja – teave osutatavate
teenuste, lennuliikluse teenindamiseks vajalike side-, navigatsiooni- ja
seireseadmete, lennuliiklusteeninduse marsruutide, lennu- ja
teenindusprotseduuride ning lennuliiklustasude kohta.
(5) Aeronavigatsiooniteabe koostaja vastutab teabe terviklikkuse, õigsuse, täpsuse, puutumatuse ja õigeaegse edastamise eest AIS-ile.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmivad aeronavigatsiooniteabe koostaja, AIS ja Lennuamet kokkuleppe teabe edastamise tingimuste kohta.
(7) Aeronavigatsiooniteabe koostaja peab määrama käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuste täitmise eest vastutava isiku ning teatama AIS-ile ja Lennuametile isiku nime, ametikoha ja kontaktandmed.
(8) Nõuded aeronavigatsiooniteabe kogumisele, töötlemisele ja aeronavigatsioonimõõdistustele ning aeronavigatsiooniteabe edastamise ja avaldamise korra, sealhulgas teabe edastamise liigid ning teabe edastamise ja kehtivuse tähtajad kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
§ 573. Lennumeteoroloogiateenuse tagamine
(1) Lennumeteoroloogiateenus on õhusõiduki käitaja, lennumeeskonnaliikme, lennuliiklusteenindusüksuse, lennuotsingu ja lennupäästeteenistuse, lennuvälja ja kopteriväljaku ning teiste lennundustegevusega seotud isikute varustamine lennumeteoroloogiateabega, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.
(2) Lennuamet on riiklik lennumeteoroloogia ametkond, kes korraldab lennumeteoroloogiateenuse osutamist.
(3) Lennumeteoroloogiateenuse osutaja peab kooskõlastama lennumeteoroloogiateenuse liigid ja mahud ning lennumeteoroloogiateenuse osutajate vahelised infovahetuse protseduurid Lennuametiga.
(4) Lennumeteoroloogiateenust võivad osutada:
1)
sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kelle osutatav
lennumeteoroloogiateenus on ilmaprognoos;
2) sertifitseeritud
aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kelle osutatav
lennumeteoroloogiateenus on ilmavaatlus;
3) aeronavigatsiooniteenuse
osutaja sertifikaati mitteomav sertifitseeritud lennuvälja või
kopteriväljaku käitaja.
(5) Lennumeteoroloogiateenuse osutajal peavad olema teenuse osutamiseks nõuetekohaselt paigaldatud asjakohased seadmed.
(6) Lennumeteoroloogiateenuse osutamise eest tasub teenuse tarbija tarbitud teenuse mahu kohaselt.
(7) Lennumeteoroloogiateenuse osutamise ja tagamise korra, sealhulgas lennumeteoroloogiateabe liigid ja mahud, lennumeteoroloogia ametkonna ja lennumeteoroloogiateenuse osutajate ülesanded ning lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja antud meteoroloogiajuhendi sisu nõuded ning meteoroloogiaseadmete ja nende paigaldamise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»
§ 53. Paragrahv 59 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 59. Lennujuhtimisteenuste ning lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest võetavad tasud
(1) Lennujuhtimisteenuste eest võetavad tasud on:
1) marsruudi
navigatsioonitasu – lennujuhtimisteenuste eest võetav tasu lendamisel
Tallinna lennuinfopiirkonnas instrumentaallennureeglite järgi;
2)
terminali navigatsioonitasu – lennujuhtimisteenuste eest võetav tasu
lendamisel lennuvälja või kopteriväljaku lähenemisalas, lähialas või
lennuinfotsoonis.
(2) Lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest võetavad tasud on tasud lennuväljal või kopteriväljakul osutatud teenuste eest – maandumistasu, parkimistasu, reisijatasu, starditasu ja lennundusjulgestustasu.
(3) Tasude määrad kehtestab teenuse osutaja. Tasude määramisel ja allahindluste tegemisel peab lähtuma Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni tasude määramise põhimõtetest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 550/2004 ja Euroopa Komisjoni määrusest (EÜ) nr 1794/2006, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava (ELT L 341, 7.12.2006, lk 3–16), arvestades, et tasude suurus ja allahindluse tingimused peavad olema selgelt määratletud ja kehtima kõigile kehtestatud tingimustele vastavatele teenuse kasutajatele ning olema avalikustatud.
(4) Tasud avaldatakse lennundusteabe ringkirjas (Aeronautical Information Circular – AIC) vähemalt 30 päeva enne nende jõustumist ning lennundusteabe kogumikus.
(5) Tasud maksab õhusõiduki käitaja, kui õigusaktis või lepingus ei ole sätestatud teisiti. Teenuse osutaja nõudmisel on õhusõiduki omanik kohustatud andma teavet õhusõiduki käitaja tuvastamiseks ja tasude arvutamiseks.
(6) Maanduvatele ja startivatele õhusõidukitele osutatud lennujuhtimisteenuste ning lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest tasutakse enne õhusõiduki lahkumist lennuväljalt või kopteriväljakult, kui teenuse osutajaga ei ole kokku lepitud teisiti.
(7) Tasude maksmisega viivitamise korral võib teenuse osutaja nõuda viivist ja keelduda teenuse saajale teenuse osutamisest kuni võla tasumiseni.
(8) Marsruudi navigatsioonitasude, terminali navigatsioonitasude ning
lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest maksmisest on
vabastatud:
1) lennud, mis on seotud üksnes riigipeade või nende
pereliikmete, valitsusjuhtide või ministrite visiitidega nende
ametiülesannete täitmise ajal, erandjuhul muu Eesti Vabariigile
välispoliitiliselt olulise ametliku visiidiga seotud lend, kusjuures
isikute staatus tuleb lennuplaanis asjakohaselt märkida;
2)
asjakohase pädeva asutuse loal tehtud otsimis- ja päästelennud;
3)
humanitaarabilennud asjakohase pädeva asutuse loal;
4) Eesti
õhuruumi puutumatuse tagamise või kaitsmise eesmärgil sooritatud lennud;
5)
kaitseväe-, tolli- ja politseitegevusega seotud lennud;
6)
lennud lennuliiklusteenuse osutajate side-, seire- või
navigatsiooniseadmete kontrollimiseks, kui neid seadmeid kasutatakse või
kavatsetakse kasutada lennuliiklusteenuse osutamisel;
7) tagasilennud
lähtelennuväljale või kopteriväljakule tehnilistel põhjustel või halbade
ilmaolude tõttu;
8) vastastikkuse põhimõttel välisriigi riikliku
õhusõiduki sooritatud lennud;
9) Avatud Taeva Lepingu
alusel Eesti õhuruumis toimuvad lennud.
(9) Marsruudi navigatsioonitasudest on vabastatud:
1) lennud, mis
tehakse õhusõidukiga, mille suurim lubatud stardimass on alla kahe tonni;
2)
lennud, mis marsruudi navigatsiooniteenuse osutamise piirkonnas toimuvad
visuaallennureeglite kohaselt.
(10) Reisijatasust on vabastatud:
1) alla kahe aasta vanune laps, kui
ta reisib ilma eraldi piletita;
2) isik, kes on määratud kontrollima
õhusõidukit, selle seadmeid või meeskonda või kes lendab seda ülesannet
täitma;
3) õhusõiduki meeskonnaliikmed, kes on teel oma
töökohale;
4) otsimis-, pääste- ja õppelendudel osalejad.
(11) Starditasust on vabastatud lennuvälja ametlikul tööajal startivad õhusõidukid.
(12) Tasust vabastamiseks peavad lennuplaanis olema esitatud asjakohased vabastamise aluseks olevad andmed.
(13) Valitsusasutus, kelle valitsemisalasse kuuluvad lennujuhtimisteenuse ning lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise tasudest vabastatud lendudega seonduvad tegevusalad, teavitab oma teenustasudest vabastatud planeeritavatest lendudest teenuse osutajat ette ja tasub teenuse osutajale tasudest vabastatud lendude eest. Teavitamiskohustuse täitmata jätmine ei vabasta teenuse eest tasumise kohustusest.
(14) Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1794/2006 artiklis 12 nimetatud sooduskavad kinnitab ning sooduskavade nõuetekohase rakendamise järelevalvet teostab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(15) Sooduskava võib ette näha lennujuhtimisteenuste tasudest täiendavaid vabastusi ja allahindlusi, nähes samas ette ka nende vabastuste ja allahindluste rakendamise tingimused ning teenuse osutajale vabastuste ja allahindluste kulusid hüvitavad valitsusasutused.»
§ 54. Paragrahv 60 tunnistatakse kehtetuks.
§ 55. Paragrahvi 601 pealkirja ja teksti lisatakse pärast sõna «lennuohutust,» sõna «lennundusjulgestust,».
§ 56. Paragrahvi 602:
1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« 1) juriidiliste ja füüsiliste isikute lennutegevuse üle;»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Ametnikul, kes teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
riiklikku järelevalvet, on õigus:
1) kontrollida
lennundustegevusega seotud organisatsiooni ja objekti, sealhulgas
ehitise, seadme ja ettevõtte tööruumide vastavust seadusest tulenevatele
nõuetele;
2) kontrollida õhusõidukite registris oleva ja
Tallinna lennuinfopiirkonnas käitatava õhusõiduki vastavust käitamis-,
lennu- ja keskkonnakõlblikkusnõuetele nii maapinnal kui ka lennu ajal;
3)
saada riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni,
tutvuda dokumentide originaalidega ja saada nende ärakirju;
4)
keelata või peatada lennukõlblikkuse või keskkonnakõlblikkuse nõuetele
mittevastava õhusõiduki, samuti lennuvälja või kopteriväljaku või mis
tahes muu lennundustegevusega seotud objekti, sealhulgas ehitise või
seadme käitamine, kui ei ole tagatud käitamise ohutus, lennu- ja
keskkonnaohutus või turvalisus;
5) kõrvaldada
lennundustegevusega seotud ülesannete täitmiselt isik, kui kontrolli
tulemusel ilmneb, et tema pädevus ei vasta kehtestatud nõuetele või kui
isiku tegevuse või tegevusetuse tulemusel ei ole tagatud käitamise
ohutus, lennu- ja keskkonnaohutus või turvalisus;
6) käesoleva
seaduse § 55 lõike 1 punktides 3 ja 4 keelatud viisil õhusõidukit
käitanud isik haigus-, väsimus- või joobeseisundi tuvastamiseks
läbivaatusele suunata;
7) nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ja
seadmete ekspertiise;
8) korraldada lennuohutusnõuete järgimata
jätmisest tingitud juhtumite põhjuste uurimist;
9) teha
ettekirjutusi lennuohutust ja lennundusjulgestust reguleerivate
õigusaktide täitmiseks lennuettevõtjale, muule õhusõiduki omanikule või
käitajale, lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaati omavale isikule,
lennuohutust mõjutava ehitise omanikule, õhusõiduki valmistamise või
hooldusega tegelevale ettevõtjale, lennuettevõtja õhusõidukeid
varustavale toitlustusettevõtjale, lennuettevõtja või lennuvälja või
kopteriväljaku käitajaga lepingulistes suhetes olevale
puhastusettevõtjale või julgestusteenust osutavale ettevõtjale, õhuteed
pidi edastatava kauba või posti käitlemisega tegelevale ettevõtjale,
aeronavigatsiooniteenuse osutajale või lennundusspetsialistile.»;
3) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Riiklikku järelevalvet teostavale ametnikule tuleb kontrollimiseks võimaldada vaba pääs käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud objektidele igal ajal ja ette teatamata.»;
4) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Lennundusjulgestuse järelevalve teostamise korra, sealhulgas nõuded lennundusjulgestusalast riiklikku järelevalvet teostavale ametnikule kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»
§ 57. Paragrahvide 604 ja 6010 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahve täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
« (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse
rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»
§ 58. Paragrahv 605 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 605. Lennuväljale või kopteriväljakule või nende lähiümbrusesse ebaseaduslike tähistusmärkide, seadmete või ehitiste paigutamine või ehitamine
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku eristamiseks kasutatavate
tähistusmärkide või -seadmetega sarnanevate mis tahes märkide või
seadmete lennuväljale või kopteriväljakule või nende lähiümbrusesse
paigutamise või õhusõidukite lendudele ohtlike ehitiste või lindude
kogunemist soodustavate ehitiste ehitamise või pürotehniliste toodete
kasutamise eest ilma lennuvälja või kopteriväljaku juhtkonna loata –
karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse
rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»
§ 59. Paragrahvi 606 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
« (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse
rahatrahviga kuni 100 000 krooni.»
§ 60. Paragrahv 607 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 607. Lennuvälja või kopteriväljaku käitamisnõuete või lennuliikluse teenindamise nõuete rikkumine
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku või lennuliikluse teenindamisele
kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse
rahatrahviga kuni 200 000 krooni.»
§ 61. Paragrahvi 608 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Õhusõidukite või nende seadmete rikkumise eest –
karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.»
§ 62. Paragrahvide 6013, 6017–6019, 6023, 6025, 6026, 6028 ja 6029 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahve täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
« (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse
rahatrahviga kuni 200 000 krooni.»
§ 63. Paragrahv 6033 tunnistatakse kehtetuks.
§ 64. Seadust täiendatakse §-dega 6034–6036 järgmises sõnastuses:
« § 6034. Hooldustõendi väljaandmine selleks pädevust mitteomava isiku poolt
(1) Õhusõidukit hooldanud isiku poolt õhusõidukile hooldustõendi
väljaandmise eest, kui isik ei oma sellise hooldustõendi väljaandmise
pädevust –
karistatakse rahatrahviga kuni
300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse
rahatrahviga kuni 200 000 krooni.
§ 6035. Õhusõiduki käitamine ärilisel eesmärgil lennuettevõtja sertifikaadita
(1) Ärilise lennutranspordi või lennutööde teostamise eest ilma kehtiva
lennuettevõtja sertifikaadita –
karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse
rahatrahviga kuni 200 000 krooni.
§ 6036. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 604–6035 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 604–6035 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Lennuamet.»
§ 65. Seadust täiendatakse §-ga 613 järgmises sõnastuses:
« § 613. Lennukõlblikkuse kontrolli teostamise erisus
Käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud erisust § 10 lõikes 3 nimetatud lennukõlblikkuse kontrolli teostamise kohta ning § 10 lõiget 3 kohaldatakse alates 2009. aasta 1. oktoobrist.»
§ 66. Seaduse normitehnilist märkust täiendatakse järgmise tekstiga:
«Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses (ELT L 167, 4.07.2003, lk 23–36).»
II. Riigilõivuseaduses (RT I 2006, 58, 439; 2008, 47, 263) tehakse järgmised muudatused:
§ 67. Paragrahvi 30 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
« (2) Riigilõivu ei võeta sertifikaadi hoidmise eest, kui sertifikaadi hoidmiseks vajalikku nõuetele vastavuse kontrolli ei teosta Lennuamet.
(3) Riigilõivu ei võeta Lennuameti tehtavate toimingute eest, mille tegemise aluseks on lennundusseaduse § 71 lõikes 2 nimetatud Lennuameti tunnustatud isiku teostatud siseriiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli kontrollakt.»
§ 68. Paragrahvid 117–119 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 117. Õhusõiduki registreerimise taotluse läbivaatamine ning registreerimissertifikaadis muudatuste tegemine
(1) Õhusõiduki registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt
järgmiselt:
1) MTOW õhusõidukitel kuni 750 kg – 500 krooni;
2)
MTOW õhusõidukitel 751–5700 kg – 1500 krooni;
3)
MTOW õhusõidukitel üle 5700 kg – 3000 krooni.
(2) Õhusõiduki registreerimissertifikaadis muudatuste tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni iga sissekande kohta.
(3) Õhusõiduki registreerimise eest omaniku soovile vastava registreerimistunnusega tasutakse täiendavalt riigilõivu 13 000 krooni.
§ 118. Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja lennuloa väljaandmise taotluse läbivaatamine
(1) Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW)
lähtuvalt järgmiselt:
1) MTOW õhusõidukitel kuni 750 kg –
500 krooni;
2) MTOW õhusõidukitel 751–5700 kg – 2000 krooni;
3)
MTOW õhusõidukitel üle 5700 kg – 5000 krooni.
(2) Õhusõiduki lennuloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
§ 119. Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll
Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli eest tasutakse riigilõivu
maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt:
1)
MTOW õhusõidukitel kuni 750 kg – 500 krooni;
2)
MTOW õhusõidukitel 751–5700 kg – 2000 krooni;
3)
MTOW õhusõidukitel üle 5700 kg – 360 × kaalukoefitsent «K» (kus K=MTOW
(kilogrammides) : 1000) + 2000 krooni;
4) lisaks
punktides 1, 2 või 3 sätestatule täiendavalt 15 000 krooni, kui
kontrollitakse välisriigis asuva õhusõiduki lennukõlblikkust.»
§ 69. Paragrahvi 121:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 121. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi väljaandmise, muutmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine»;
2) lõike 3 sissejuhatav lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse pikendatud kehtivuse iga aasta kohta riigilõivu:».
§ 70. Seadust täiendatakse §-ga 1211 järgmises sõnastuses:
« § 1211. Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine
(1) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 11 000 krooni.
(2) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 11 000 krooni.»
§ 71. Paragrahvid 122–126 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 122. Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi väljaandmise, kehtivusaja pikendamise ja käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamine
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku esmase sertifikaadi taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1) Cat III, CAT II
ja CAT I lennuvälja puhul 57 000 krooni;
2)
mittetäppislähenemisega lennuvälja või kopteriväljaku puhul
15 000 krooni;
3) ainult visuaaltingimustes käitatava
lennuvälja või kopteriväljaku (visual flight rules –
VFR) puhul 3000 krooni.
(2) Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi või selle juurde kuuluvate käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
(3) Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi kehtivusaja pikendamise
taotluse läbivaatamise eest tasutakse pikendatud kehtivuse iga aasta
kohta riigilõivu:
1) Cat III, CAT II ja CAT I lennuvälja puhul
19 000 krooni;
2) mittetäppislähenemisega lennuvälja või
kopteriväljaku puhul 5000 krooni;
3) ainult
visuaaltingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku puhul
1000 krooni.
§ 123. Lennundusloaga seotud toimingute tegemine
(1) Lennundusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1)
õhusõiduki piloodiõpilase, lennujuhiõpilase, harrastuspiloodi,
purilennuki, õhupalli ja ülikerglennuki piloodi või lennundustehnilise
töötaja taotluse puhul 450 krooni;
2) ameti- ja
liinipiloodi, lennujuhi, lennuinformaatori või lendude korraldaja
taotluse puhul 900 krooni.
(2) Lennundusloa uuendamise või duplikaadi väljaandmise eest tasutakse
riigilõivu:
1) harrastuspiloodi, purilennuki, õhupalli ja
ülikerglennuki piloodi või lennundustehnilise töötaja taotluse puhul
200 krooni;
2) ameti- ja liinipiloodi, lennujuhi,
lennuinformaatori või lendude korraldaja taotluse puhul 500 krooni.
(3) Rahvusliku lennundusloa vahetamise eest Euroopa Ühinenud
Lennuametite (Joint Aviation Authorities – JAA) või Euroopa
Lennuohutusadministratsiooni (European Aviation Safety Agency –
EASA) vormi 26 nõuetele vastavaks lennundusloaks tasutakse riigilõivu:
1)
harrastuspiloodi ja lennundustehnilise töötaja taotluse puhul 350 krooni;
2)
ameti- ja liinipiloodi taotluse puhul 900 krooni.
(4) Lennundusloale tehtava iga uue kande või iga varasema kande kehtivusaja pikendamise eest uue tähtajani tasutakse riigilõivu 150 krooni.
(5) Välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 900 krooni.
(6) Lennundusloa saamiseks vajaliku teooriaeksami sooritamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni eksamiteema sooritamiseks ette nähtud ühe tunni kohta.
§ 124. Ühekordse loa väljaandmise taotluse läbivaatamine
Ühekordse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
§ 125. Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamine
Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.
§ 126. Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine
(1) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 34 000 krooni.
(2) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 11 000 krooni.
(3) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 18 000 krooni.»
§ 72. Paragrahv 128 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 128. Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine
(1) Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.
(2) Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
(3) Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 2000 krooni.»
§ 73. Seadust täiendatakse §-dega 1281–1284 järgmises sõnastuses:
« § 1281. Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine
(1) Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse või
muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu, lähtudes
taotletavast pädevusest:
1) õhusõiduki hoolduse A1 või A3
pädevuse taotluse puhul 20 000 krooni;
2) õhusõiduki
hoolduse A2 või A4 pädevuse taotluse puhul 10 000 krooni;
3)
õhusõiduki mootori või abijõuseadme hoolduse B1 kuni B3 pädevuse
taotluse puhul 10 000 krooni iga pädevuse kohta;
4)
õhusõiduki komponendi hoolduse C1 kuni C20 iga pädevuse taotluse puhul
2000 krooni iga pädevuse kohta;
5) eritööde D1 pädevuse
taotluse puhul 4000 krooni.
(2) Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 25 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pädevuste eest tasutavast riigilõivumäärast.
§ 1282. Lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine
(1) Lennunduse erialakeele testija sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
(2) Lennunduse erialakeele testija sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
§ 1283. Lennundusjulgestusalast läbivaatust teostava isiku ning kokkuleppelise esindaja tunnustamine ja registreerimine
(1) Lennundusjulgestusalast läbivaatust teostava isiku tunnustamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
(2) Kokkuleppelise esindaja tunnustamise ja registreerimise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
§ 1284. Riigilõivu tasumine sertifikaadi hoidmise eest
Käesoleva seaduse 8. peatüki 3. jaos sätestatud riigilõiv sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga kalendriaasta 31. märtsiks.»
| Riigikogu aseesimees Kristiina OJULAND |