§ 1. Äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 2008, 27, 177) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 58 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 58. Registrimenetlus pankroti, ärikeelu ja ettevõtluskeelu korral»;
2) paragrahvi 58 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «ärikeelu» sõnadega «ja isikule määratud ettevõtluskeelu»;
3) paragrahvi 58 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «olev» sõnadega «või ettevõtluskeelu saanud»;
4) paragrahv 691 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 691. Andmed ärikeeldude ja ettevõtluskeeldude kohta
Andmed pankrotiseaduse alusel määratud ärikeeldude ja karistusseadustiku alusel määratud ettevõtluskeeldude kohta tehakse arvutivõrgu kaudu kättesaadavaks samas korras, mis kehtib arvutis peetava äriregistri andmete kasutamise kohta.»;
5) paragrahvi 173 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
« (41) Kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele, peab hääletusprotokollile alla kirjutama juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või osaühingu osanik. Eelmises lauses nimetatud isiku poolt hääletusprotokollile antud allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab hääletusprotokolli digitaalallkirjastamine käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isiku poolt.
(42) Käesoleva paragrahvi 41. lõikes sätestatut ei pea järgima, kui otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamist. Käesoleva paragrahvi 41. lõikes sätestatut ei pea järgima ka juhul, kui juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või osaühingu osanik.»;
6) paragrahvi 173 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Kui osaühingul on üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise, võib otsuseid vastu võtta, järgimata §-s 170, § 171 4.–6. lõikes, §-s 172 ning käesoleva paragrahvi 1.–41. lõikes sätestatut. Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada osanike poolt ning selles tuleb märkida muu hulgas osanike nimed ja häälte arv, samuti otsuse tegemise aeg. Kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele, peab ühe osaniku allkiri olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab otsuse digitaalallkirjastamine eelmises lauses nimetatud isiku poolt. Käesoleva paragrahvi 42. lõiget kohaldatakse juhatuse liikme valimisele vastavalt.»;
7) paragrahvi 180 lõikes 31 asendatakse sõnad «§-le 49 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu» sõnadega «§-dele 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu»;
8) paragrahvi 184 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
« (12) Kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokollija või juhataja olema juhatuse liige, kelle kohta on äriregistrisse tehtud kanne, või osaühingu osanik. Eelmises lauses nimetatud isiku poolt koosoleku protokollile antud allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab protokolli digitaalallkirjastamine käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isiku poolt.
(13) Käesoleva paragrahvi 12. lõikes sätestatut ei pea järgima, kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud või kui otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamist. Käesoleva paragrahvi 12. lõikes sätestatut ei pea järgima ka juhul, kui juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või osaühingu osanik.»;
9) paragrahvi 189 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Nõukogu liikmete valimisele ja tagasikutsumisele kohaldatakse aktsiaseltsi nõukogu valimise kohta sätestatut, välja arvatud käesoleva seadustiku § 304 lõikes 7 sätestatu. Nõukogu liikme valimise otsuse kohta koostatavale protokollile ja hääletusprotokollile kohaldatakse osaühingu juhatuse liikme valimise kohta koostatava protokolli ja hääletusprotokolli kohta sätestatut.»;
10) paragrahvi 305 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kui aktsiaseltsil on üks aktsionär või kui lisaks temale on aktsionäriks vaid aktsiaselts ise, võib otsuseid vastu võtta, järgimata käesoleva seadustiku §-des 291, 293–297 ja 304 sätestatut. Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada aktsionäride poolt ning selles tuleb märkida muu hulgas aktsionäride nimed ja häälte arv, samuti otsuse tegemise aeg. Kui aktsionäride otsus on aluseks nõukogu liikme valimisele, välja arvatud nõukogu liikme ametiaja pikendamise korral, siis peab ühe aktsionäri allkiri olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab otsuse digitaalallkirjastamine eelmises lauses nimetatud isiku poolt.»;
11) paragrahvi 308 lõikes 31 asendatakse sõnad «§-le 49 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu» sõnadega «§-dele 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu»;
12) paragrahvi 318 lõikes 41 asendatakse sõnad «§-le 49 kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu» sõnadega «§-dele 49 või 491 kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu»;
13) paragrahvi 385 lõike 1 neljandas lauses asendatakse sõnad «§-le 49 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu» sõnadega «§-dele 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu».
§ 2. Karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2008, 33, 200) tehakse järgmised muudatused:
1) seadustikku täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:
« § 491. Ettevõtluskeeld
(1) Kohus võib kohaldada süüdimõistetu suhtes ettevõtluskeeldu tähtajaga üks kuni viis aastat, kui isik mõistetakse süüdi ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest või käesoleva seadustiku §-des 209–213, 2172, 280, 281, 295–2981 või 19. peatükis sätestatud kuriteo eest.
(2) Isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud ettevõtluskeeldu, ei tohi kohtu poolt määratud ajavahemikul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises.»;
2) paragrahv 373 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 373. Ärikeelu ja teataval erialal ning ametikohal töötamise keelu rikkumine
Seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeelu või teataval erialal või
ametikohal töötamise keelu rikkumise eest, kui puudub käesoleva
seadustiku §-s 329 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse
rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.»
§ 3. Kriminaalmenetluse seadustiku (RT I 2003, 27, 166; 2008, 33, 201) § 420 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 420. Tegutsemiskeelu ja ettevõtluskeelu täitmisele pööramine, täitmisele pööramise edasilükkamine ja täitmisele pööramisest loobumine
(1) Tegutsemiskeeld ja ettevõtluskeeld on täitmisele pööratud, kui kohtuotsus on jõustunud ja süüdimõistetule teatavaks tehtud ning kui tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu täitmisele pööramist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel edasi lükatud või täitmisele pööramisest loobutud.
(2) Süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib süüdimõistetu taotlusel lükata oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
(3) Ettevõtluskeelu kohaldamisel edastab kohus jõustunud kohtuotsuse koopia registripidajale ettevõtluskeelu andmete sisestamiseks asjakohasesse andmebaasi. Kui lisakaristusena mõistetud ettevõtluskeelu täitmisele pööramine lükatakse edasi või täitmisele pööramisest loobutakse, edastab kohus registripidajale andmebaasis sellekohase märke tegemiseks ka vastava määruse koopia.»
§ 4. Tulundusühistuseaduses (RT I 2002, 3, 6; 2008, 27, 177) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 53 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
«Äriseadustiku § 173 lõigetes 41 ja 42 sätestatud juhul võib hääletusprotokollile või kandeavaldusele alla kirjutada tulundusühistu liige, kes on kantud äriregistrisse.»;
2) paragrahvi 60 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
« (11) Kui juhatuse liige valitakse üldkoosolekul, siis peab üldkoosoleku protokollija või juhataja olema tulundusühistu liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse. Eelmises lauses nimetatud isiku poolt koosoleku protokollile antud allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab protokolli digitaalallkirjastamine käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isiku poolt.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatut ei pea järgima, kui üldkoosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud või kui otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatut ei pea järgima ka juhul, kui juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või tulundusühistu liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse.»
§ 5. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (RT I 2000, 57, 373; 2008, 48, 269) § 7 lõiked 8 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (8) Registripidaja esitab äriregistri keskandmebaasi haldavale asutusele andmed Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud üle 10 protsendi aktsiatega määratud hääli omavate aktsiate omanike ja osaühingute osanike kohta.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud andmete loetelu, esitamise viisi ja tähtaja kehtestab justiitsminister määrusega.»
§ 6. Hooneühistuseaduses (RT I 2004, 53, 368; 2007, 67, 413) tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
« § 41. Juhatuse liikme valimise erisused
Tulundusühistuseaduse §-s 53 ning § 60 lõigetes 11 ja 12 sätestatud juhul võib hääletusprotokollile, üldkoosoleku protokollile või juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele alla kirjutada iga hooneühistu liige.»;
2) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
« (81) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud juriidiline isik on kantud äriregistrisse, siis kohaldatakse käesolevas seaduses mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta sätestatut vastavalt äriregistrile. Kui eelmises lauses nimetatud juriidiline isik on viinud oma põhikirja vastavusse käesoleva seadusega, siis avab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidaja talle uue registrikaardi selles registris ning samal ajal suletakse tema registrikaart äriregistris.»
| Riigikogu aseesimees Kristiina OJULAND |