Vabariigi Valitsusmäärusalgtekst-terviktekstkutsekvalifikatsioonkordnõukoguavaldamineavaldatud2008-12-11+02:00165RT I2008-12-16+02:0053302http://www.riigiteataja.ee/akt/130910062008-12-19+02:002015-07-17+03:00maarus_1_10.02.2010.xsd1309100622015-07-14Maret Mauer329642Kutsetegevuse valdkondade loetelu, kutsenõukogude nimetused, kutsenõukogude moodustamise ja lõpetamise kord ning töökorraldus ja kutsenõukogusse institutsioonide esindajate nimetamise kord Määrus kehtestatakse «Kutseseaduse» § 8 lõike 6 alusel.

]]>1KUTSETEGEVUSE VALDKONDADE LOETELU NING KUTSENÕUKOGUDE NIMETUSED1Kutsetegevuse valdkonnad1Kutsetegevuse valdkond on tegevusvaldkond, mis hõlmab mitut lähedast kutseala.2Kutsetegevuse valdkonnad on järgmised:1ehitus, kinnisvara ja geomaatika;2energeetika, mäe- ja keemiatööstus;3haridus;4infotehnoloogia ja telekommunikatsioon;5inseneriteadus;6kergetööstus;7kultuur;8masina-, metalli- ja aparaaditööstus;9metsandus;10rahvakunst ja käsitöö;11teenindus;12tervishoid ja sotsiaaltöö;13toiduainetööstus ja põllumajandus;14transport ja logistika;15õigus- ja sisekaitse;16äriteenindus ja muu äritegevus.2Kutsenõukogude nimetusedKutsenõukogudel on järgmised nimetused:1Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu;2Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu;3Hariduse Kutsenõukogu;4Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu;5Inseneride Kutsenõukogu;6Kergetööstuse Kutsenõukogu;7Kultuuri Kutsenõukogu;8Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu;9Metsanduse Kutsenõukogu;10Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu;11Teeninduse Kutsenõukogu;12Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu;13Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu;14Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu;15Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu;16Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu.2KUTSENÕUKOGU MOODUSTAMINE JA LÕPETAMINE3Kutsenõukogu moodustamine ja lõpetamineKutsenõukogu moodustab ja tema tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus korraldusega.4Kutsenõukogu institutsionaalse koosseisu kinnitamine1Haridus- ja teadusminister teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kutsenõukogu institutsionaalse koosseisu kinnitamiseks, tuginedes vastava kutsetegevuse valdkonnaga vahetult seotud ja aktiivselt tegutsevate ning registreeritud töötajate, tööandjate, kutse- või erialaühenduste, juriidiliste isikute ning riigi- või valitsusasutuste (edaspidi institutsioonid) põhjendatud ettepanekutele.2Lõikes 1 nimetatud institutsioonide põhjendatud ettepanekud esitatakse «Kutseseaduse» § 6 lõikes 2 nimetatud kutseasutusele, kes koondab ettepanekud ning edastab need Haridus- ja Teadusministeeriumile.3Kutsenõukogu koosseisu kuuluvad proportsionaalselt nii vastava kutsetegevuse valdkonna töötajate, tööandjate kui ka riigi esindajad. Igat vastavasse kutsetegevuse valdkonda kuuluvat kutseala esindab kutsenõukogus vähemalt 1 institutsioon, kuid mitte rohkem kui 3 institutsiooni.4Vabariigi Valitsus kinnitab korraldusega kutsenõukogude institutsionaalse koosseisu, nimetades kutsenõukogusse kuuluvad institutsioonid.5Kutsenõukogu isikkoosseisu kinnitamine1Kutsenõukogu koosseisu kuuluv institutsioon nimetab oma esindaja kutsenõukogus haridus- ja teadusministrile.2Reeglina on igal institutsioonil kutsenõukogus üks esindaja. Juhul kui institutsioon ühendab mitut erinevat kutseala, võib tal olla mitu esindajat.3Kutsenõukogu isikkoosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.6Kutsenõukogu institutsionaalse koosseisu muutmine1Ettepanekuid kutsenõukogu institutsionaalse koosseisu muutmiseks teevad institutsioonid ning vastav kutsenõukogu § 4 lõikes 2 kehtestatud korras.2Institutsiooni võib kutsenõukogust välja arvata, kui:1institutsioon esitab vastava avalduse;2institutsioon on lõpetanud oma tegevuse;3see on vajalik § 4 lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmiseks;4institutsiooni esindaja on korduvalt põhjuseta puudunud kutsenõukogu koosolekutelt või jätnud osalemata kirjalikul hääletusel, takistab tahtlikult kutsenõukogu tööd või rikub tahtlikult kutsenõukogu töökorda ning kutsenõukogu on eelnevalt teinud institutsioonile uue esindaja nimetamiseks ettepaneku, mida institutsioon ei ole täitnud.3Kutsenõukogu institutsionaalse koosseisu muutmise kinnitab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul korraldusega.7Kutsenõukogu isikkoosseisu muutmine1Kutsenõukogus institutsiooni esindav isik arvatakse kutsenõukogust välja, kui:1isik on esitanud vastava avalduse;2isik lahkub teda kutsenõukogusse esitanud institutsioonist;3isiku esitanud institutsioon kutsub liikme tagasi;4isiku kutsenõukogusse esitanud institutsioon on kutsenõukogust Vabariigi Valitsuse korraldusega välja arvatud.2Kutsenõukogu võib teha institutsioonile ettepaneku nimetada uus esindaja, kui institutsiooni esindaja on korduvalt põhjuseta puudunud kutsenõukogu koosolekutelt või jätnud osalemata kirjalikul hääletusel, takistab tahtlikult kutsenõukogu tööd või rikub tahtlikult kutsenõukogu töökorda.3Kutsenõukogu isikkoosseisu muutmise kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.3KUTSENÕUKOGU TÖÖKORRALDUS8Kutsenõukogu esimees ja aseesimees1Kutsenõukogu tööd juhib esimees, tema äraolekul aseesimees.2Kutsenõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe(d). Esimees ja aseesimees (aseesimehed) valitakse poolthäälte enamusega kuni 5 aastaks.9Kutsenõukogu koosolekud1Kutsenõukogu töövorm on koosolek.2Kutsenõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aastas.3Kutsenõukogu koosoleku kutsub kokku kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, teatades sellest kirjalikult (paberkandjal või e-postiga) kutsenõukogu liikmetele vähemalt 10 kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Koos teatega koosoleku toimumise kohta edastatakse kutsenõukogu liikmetele koosoleku päevakord ja ettevalmistatud materjalid päevakorrapunktide kohta.4Vähemalt ühe kolmandiku kutsenõukogu liikmete motiveeritud nõudmisel kutsub kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, kutsenõukogu koosoleku kokku, teatades sellest kirjalikult (paberkandjal või e-postiga) kutsenõukogu liikmetele vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosolek peab toimuma 20 tööpäeva jooksul ettepaneku esitamise päevale järgnevast päevast.10Kutsenõukogu otsustusvõime1Kutsenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt kaks kolmandikku kutsenõukogu liikmetest, sealhulgas kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees.2Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, uue koosoleku kokku kahe nädala jooksul, järgides § 9 lõikes 4 sätestatud etteteatamistähtaega.11Kutsenõukogu otsuse vastuvõtmine1Kutsenõukogu otsus võetakse vastu koosolekul viibivate liikmete poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks kutsenõukogu esimehe hääl, tema äraolekul aseesimehe hääl.2Kutsenõukogu otsuse aluseks on asjaomaste töörühmade ja kutsenõukogu liikmete vastavad ettepanekud.3Kutsenõukogu otsuse võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui kutsenõukogu liikmed hääletavad kirjalikult e-posti või kirja teel, esitades oma kirjaliku seisukoha kutsenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe poolt määratud tähtajaks. Kui kutsenõukogu liige nimetatud tähtaja jooksul ei teata, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta on otsuse vastu. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas kirjalikult üle poole kutsenõukogu liikmetest. Kirjaliku hääletamise tulemustest informeeritakse kõiki kutsenõukogu liikmeid viivitamatult.4Kutsenõukogu koosolekul vastu võetud otsus vormistatakse kutsenõukogu koosoleku protokollis või eraldi dokumendina, millele lisatakse kirjalikud materjalid. Eraldi dokumendina vormistatud otsusele kirjutab alla kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees.5Lõikes 3 nimetatud kirjalikul hääletamisel vastuvõetud otsus vormistatakse eraldi dokumendina, millele lisatakse kirjalikud materjalid ning kutsenõukogu liikmete e-posti või kirja teel esitatud seisukohad. Otsusele kirjutab alla kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees.12Kutsenõukogu koosoleku protokollimine1Kutsenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile lisatakse otsustatuga seotud materjalid, sealhulgas kutsenõukogu liikmete kirjalikud seisukohad. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, ja protokollija.2Kutsenõukogu koosoleku protokoll edastatakse kutsenõukogu liikmetele hiljemalt kahe nädala möödumisel koosoleku toimumise päevast arvates. Koosolekust osavõtnu võib seitsme päeva jooksul pärast protokolli kättesaamist esitada kirjaliku taotluse protokolli muutmiseks. Nimetatud taotluse rahuldamine otsustatakse järgmisel kutsenõukogu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata § 11 lõikes 3 sätestatud menetlust kasutades.13Kutsenõukogu liikme teavitamiskohustusKutsenõukogu liikmel on kohustus teavitada institutsiooni, kelle esindaja ta kutsenõukogus on, kutsenõukogu tegevusest ja kutsenõukogu vastuvõetud otsustest. Haridus- ja teadusminister
peaministri ülesannetes Tõnis LUKAS ]]> Haridus- ja teadusminister Tõnis LUKAS ]]> Riigisekretär Heiki LOOT ]]>