§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrus reguleerib otsustamist kaitseväelase pääste- ja hädaabitöödel osalemise või kaitseväe vahendite pääste- ja hädaabitöödel kasutamise (edaspidi osalemine) üle ning kaitseväelase alluvust pääste- ja hädaabitöödel osalemisel.

(2) Pääste- ja hädaabitööd käesoleva määruse tähenduses on inimeste ja vara päästmiseks ning keskkonna kaitseks tehtavad tööd tulekahjude, loodusõnnetuste, katastroofide, avariide, plahvatuste, liiklusõnnetuste ja muude õnnetuste korral, samuti nendega kaasnevate ohtude likvideerimiseks tehtavad tööd (edaspidi päästetööd).

§ 2. Osalemise taotlemine

(1) Päästetöid teostav asutus esitab taotluse kaitseväe päästetöödel osalemiseks Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2003. a määrusega nr 176 «Ametiabi taotluse vorm» kinnitatud vormil.

(2) Ametiabi taotluses näidatakse ühtlasi ära, kas ja miks puudub võimalus teostada päästetöid kaitseväge kaasamata.

(3) Viivitamatut sekkumist vajavate sündmuste korral võib taotluse esitada ka muul viisil, kuid taotlus vormistatakse kirjalikult esimesel võimalusel.

§ 3. Osalemise üle otsustamine

Osalemise üle otsustamisel võetakse arvesse järgmisi asjaolusid:
1) päästetööde olulisus ning oht inimesele, varale või keskkonnale;
2) osalemisest keeldumisega kaasnevad võimalikud tagajärjed;
3) päästetöödel osalemisest tulenevad tagajärjed kaitseväele pandud ülesannete täitmisel, sealhulgas päästetöödel osalemise kulukus;
4) ohud päästetöödel osalevate kaitseväelaste elule ja tervisele, samuti osalevate kaitseväelaste ettevalmistus sellisteks töödeks;
5) teised olulised asjaolud.

§ 4. Osalemise üle otsustaja

(1) Osalemise otsustab kaitseväe struktuuriüksuse ülem või temast kõrgem ülem tema alluvuses olevate kaitseväelaste või tema käsutuses olevate vahendite suhtes.

(2) Järgnevalt nimetatud juhtudel otsustab osalemise allnimetatud ülem, tema poolt määratud ülem või temast kõrgem ülem:
1) osalemine ei võimalda operatiivülesande täitmist – vastava väeliigi ülem;
2) osalemine ei võimalda väljaõppe eesmärkide saavutamist – vastava väeliigi ülem;
3) sõjalise valmisoleku tõstmisel – kaitseväe juhataja;
4) erakorralise seisukorra ajal – kaitseväe juhataja;
5) pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist või sõjaseisukorra ajal – kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja.

(3) Lõikes 1 või 2 sätestatud ülemast madalam ülem võib osalemise üle otsustada üksnes juhul, kui osalemise otsustamine on viivitamata vajalik. Otsuse teinud ülem teavitab viivitamata tehtud otsusest pädevat ülemat lõike 1 või 2 tähenduses.

(4) Osalemise otsustanud ülem korraldab viivitamata kaitseministri teavitamise osalemise kohta antud käsust.

(5) Kaitseministril on õigus kõigil juhtudel otsustada osalemise üle või muuta osalemise kohta tehtud otsust.

§ 5. Kaitseväelase allumine

(1) Päästetöödel osalev kaitseväelane allub päästetööl osalevale ülemale, kes omakorda allub päästetöid puudutavates küsimustes päästetööde juhile.

(2) Päästetöödel osaleval kaitseväelasel on õigus keelduda täitmast päästetööde juhi korraldusi, kui korralduse täitmine võib seada põhjendamatusse ohtu kaitseväelase või tema alluvate elu või tervise või kaitseväe vara, sealhulgas juhul, kui korralduse andmisel ei ole arvestatud kaitseväelase teadmiste, oskuste või füüsiliste võimetega. Keeldumist peab põhjendama ja sellest viivitamata teavitama vahetut ülemat.

§ 6. Hüvitise taotlemine

(1) Osalemise otsuse teinud ülem esitab kaitseväe osalemist taotlenud, päästetöid teostanud asutusele kulude hüvitamise taotluse, arvestades kaitseväe alluvusvahekorda.

(2) Päästetöid teostanud asutus, kes taotles kaitseväe osalemist, hüvitab kaitseväele päästetöödel osalemisega tekkinud otsesed mõistlikud kulutused oma eelarvest.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2009. a.