1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Mereväe Staabi staatus

Mereväe Staap (edaspidi Staap) on mereväe ülema alluvuses asuv sõjaväeliselt korraldatud eraldiseisev struktuuriüksus.

§ 2. Esindamine

Oma ülesannete täitmisel esindab Staap kaitseväge.

§ 3. Staabi inglisekeelne nimetus

Staabi nimetus inglise keeles on Naval Staff.

§ 4. Staabi tegevust reguleerivad õigusaktid

Staap juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

§ 5. Staabi asukoht

Staap asub Tallinnas. Staabi postiaadress on Juhkentali 58, 15007 Tallinn.

§ 6. Pitsat, sümboolika ja dokumentide vormistamine

(1) Staabil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad «Kaitsevägi» ja «Mereväe Staap».

(2) Staabil on õigusaktidega kehtestatud korras kooskõlastatud sümbolid.

(3) Dokumentide vormistamisel ja pitsati kasutamisel lähtutakse kaitseväe asjaajamiskorrast.

§ 7. Staabi koosseis

Staabi koosseisu kinnitab kaitseväe juhataja, lähtudes kaitseministri poolt Staabile kehtestatud sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude riigiteenistujate üldarvust.

2. peatükk
STAABI JUHTIMINE, STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE ÜLESANDED

§ 8. Staabi juhtimine

(1) Staapi juhib staabiülem.

(2) Staabiülema äraolekul täidab tema ülesanded operatiiv-, planeerimis- ja väljaõppeosakonna ülem või mereväe ülema poolt määratud teine osakonna ülem.

§ 9. Staabiülema ülesanded

(1) Staabiülema põhiülesanded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a määruses nr 161 «Kaitseväe põhimäärus».

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule staabiülem:
1) juhib ja kontrollib Staabi tööd ning vastutab talle pandud ülesannete täitmise eest;
2) tagab Staabi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise;
3) esindab kaitseväge oma pädevuse piires;
4) kohaldab Staabis teenistuses olevatele kaitseväelastele ja ametnikele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi;
5) lubab puhkusele ning lähetab Staabis teenistuses olevaid kaadrikaitseväelasi ning ametnikke, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
6) käsutab Staabi eelarvelisi vahendeid oma pädevuse piires ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
7) otsustab oma pädevuse piires riigivaraga seotud küsimusi kooskõlas «Riigivaraseaduse» ja teiste õigusaktidega;
8) korraldab personali-, füüsilise-, teabe- ja tegevusjulgeolekukorralduslike meetmete rakendamist;
9) vastutab «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest» ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise ja julgeoleku tagamise eest Staabis;
10) tagab tervisekaitse-, töötervishoiu- ja tööohutus- ning tuleohutusnõuetest kinnipidamise Staabis;
11) kontrollib oma alluvate teenistuskohustuste täitmist;
12) annab oma pädevuse piires välja käskkirju, käske ja suulisi ning kirjalikke korraldusi;
13) täidab teisi seadustest, muudest õigusaktidest tulenevaid ja otseste ülemate poolt antud ülesandeid.

(3) Staabiülemal on talle alluvate kaitseväelaste suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseaduses» kaitseringkonna ülemale ettenähtud distsiplinaarvõim.

§ 10. Staabi ülesanded

Staabi põhiülesanded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a määruses nr 161 «Kaitseväe põhimäärus».

§ 11. Staabi struktuuriüksused

(1) Staabi struktuuri kuuluvad järgmised struktuuriüksused:
1) personaliosakond (N1);
2) luure- ja julgeolekuosakond (N2);
3) operatiiv- ja planeerimisosakond (N3/5);
4) tagalaosakond (N4);
5) side- ja juhtimissüsteemideosakond (N6);
6) rahandusosakond (N8);
7) kantselei.

(2) Osakonnad võivad jaguneda vastavalt tegevusvaldkondadele jaoskondadeks ja sektsioonideks, kui see on ette nähtud kaitseväe juhataja poolt kinnitatud koosseisus.

§ 12. Personaliosakond (N1)

Osakonna põhiülesanded on:
1) mereväe personalialase töö ning teenistujate hariduse ja täiendusõppe planeerimine, korraldamine, koordineerimine ja kontrollimine;
2) mereväe isikkoosseisu personalialane administreerimine;
3) mereväe personali teenistuskäigu planeerimine;
4) mereväe õigusalase teenindamise korraldamine;
5) mereväe kaitseväelaste psühholoogilise ja usulise teenindamise ning sotsiaalnõustamise korraldamine;
6) personali otsingu-, valiku- ja värbamisprotsesside koordineerimine ja korraldamine.

§ 13. Luure- ja julgeolekuosakond (N2)

Osakonna põhiülesanneteks on:
1) luurealase tegevuse planeerimine, korraldamine ja koordineerimine mereväes;
2) julgeolekualase tegevuse ning riigisaladuse kaitse planeerimine ja koordineerimine mereväes;
3) luure- ja julgeolekualase väljaõppe läbiviimine ning arendusprojektide rakendamine mereväes;
4) teabe kogumine ja analüüsimine mereväes;
5) osalemine ohu- ja olukorraanalüüside koostamisel;
6) mereväe ülema nõustamine luure- ja julgeolekuküsimustes;
7) luure- ja julgeolekualase toetuse tagamine mereväe väeüksustele teiste funktsioonide täitmisel;
8) luure- ja julgeolekualase koostöö korraldamine väeliikide staapide ning mereväe väeüksustega.

§ 14. Operatiiv- ja planeerimisosakond (N3/5)

Osakonna põhiülesanded on:
1) mereväe arenguplaanide ja lähiaja tegevusplaanide koostamine, täitmise koordineerimine ning täitmise kontroll;
2) mereväe väeüksuste arengu ja tegevuse planeerimine ning koordineerimine;
3) mereväe õppuste ja sõjaliste operatsioonide planeerimine ja ettevalmistamine vastavalt oma pädevusele;
4) mereväe väljaõppe korraldamine, väljaõppekavade koostamine väljaõppetoimingute kontrollimine ja väljaõppetaseme hindamine;
5) operatiiv-, planeerimis- ja väljaõppealaste ülesannete täitmise kontrollimine;
6) mereväe mobilisatsiooni planeerimine, ettevalmistamise koordineerimine ja valmisoleku kontroll;
7) mereväe tegevuse koordineerimine teiste väeliikidega ning avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikutega;
8) mereseires osalemine;
9) merekeskkonnaalase teabe kogumine ja analüüs.

§ 15. Tagalaosakond (N4)

Osakonna põhiülesanded on:
1) mereväe tagalaalase tegevuse planeerimine, koordineerimine, korraldamine ja kontrollimine;
2) mereväe kasutuses olevate kaitseotstarbeliste materiaalsete ressursside, nende käitlemise ja hoolduse planeerimine ning kontrollimine;
3) mereväe meditsiiniteenistuste tegevuse planeerimine, koordineerimine ning kontroll;
4) mereväe tagalaalase väljaõppe kooordineerimine;
5) mereväe infrastruktuuri ja hangete vajaduse määratlemine.

§ 16. Side- ja juhtimissüsteemide osakond (N6)

Osakonna põhiülesanded on:
1) mereväe side planeerimine, koordineerimine, korraldamine ja kontrollimine;
2) mereväe side- ja juhtimissüsteemide arendamise, kasutamise, haldamise planeerimine ja koordineerimine;
3) side- ja infotehnoloogiaalaste julgeolekumeetmete väljatöötamisel osalemine;
4) side ja infotehnoloogia ettekannete, hinnangute, käskude ja plaanide koostamine;
5) elektroonilist sõda käsitlevate plaanide koostamine;
6) sidealaste julgeolekunõuete täitmise kontrollimine mereväes;
7) erialase väljaõppe planeerimine ja koordineerimine.

§ 17. Rahandusosakond

Osakonna põhiülesanded on:
1) mereväe eelarve eelnõu koostamise koordineerimine ja eelarve koostamine;
2) mereväe eelarvevahendite käsutamise analüüsimine, hindamine ja kontrollimine.

§ 18. Kantselei

Kantselei põhiülesanded on:
1) mereväe asjaajamise koordineerimine, korraldamine ja kontroll;
2) Staabi asjaajamise korraldamine.

3. peatükk
STRUKTUURIÜKSUSTE JUHTIMINE

§ 19. Staabi struktuuriüksuste juhtimine

(1) Staabi struktuuriüksusi (edaspidi struktuuriüksus) juhivad ülemad, kes alluvad vahetult staabiülemale.

(2) Iga struktuuriüksuse ülem peab tagama tema poolt juhitava struktuuriüksuse ülesannete täitmise ning struktuuriüksusele eraldatud ressursside sihipärase ja efektiivse kasutamise. Selleks struktuuriüksuse ülem:
1) vastutab tema poolt juhitavale struktuuriüksusele pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest ning kontrollib temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmist;
2) täidab Staabi põhimääruses ja ametijuhendis sätestatud ülesandeid;
3) annab seadusega ettenähtud korras alluvatele teenistujatele ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmine ei tulene nende teenistuskohustustest;
4) täidab temale kõrgemalseisva ülema poolt antud korraldused või teatab nende täitmise takistustest ning annab kõrgemalseisvale ülemale aru struktuuriüksuse tegevusest;
5) korraldab oma teenistusülesannete piires kohtumisi, töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist või teeb vastavaid ettepanekuid staabiülemale;
6) korraldab Staabi struktuuriüksuste vahelist asjaajamist ning koostööd teiste kaitseväe struktuuriüksuste ja väeliikidega;
7) töötab välja ettepanekud struktuuriüksuse tegevusvaldkonna kulude eelarve koostamiseks;
8) korraldab oma teenistusülesannete valdkonnas dokumentide koostamist ja kooskõlastamist, millega võetakse rahalised või varalised kohustused ning mis annavad õiguse või panevad kohustusi staabivälistele isikutele ja esitab need allakirjutamiseks staabiülemale;
9) korraldab oma teenistusülesannete valdkonda puudutavates küsimustes informatsiooni kogumist, vajadusel vastavate ülevaadete koostamist ning Staabi andmekogude ja registrite täiendamist;
10) osaleb struktuuriüksuse ametikohtade täitmiseks personali valimisel, planeerib personalile vajalikku koolitust ja täiendusõpet;
11) korraldab struktuuriüksuse kasutuses oleva riigivara ja rahaliste vahendite sihipärast, otstarbekat ja heaperemehelikku kasutamist;
12) korraldab oma pädevuse piires «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest» ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist struktuuriüksuses.

(3) Struktuuriüksuse ülemal on talle alluvate kaitseväelaste suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseaduses» pataljoniülemale ettenähtud distsiplinaarvõim.

4. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 20. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril.