§ 1. Ohvriabi seaduse (RT I 2004, 2, 3; 2008, 48, 264) § 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Ohvriabiteenust osutatakse igas Eesti maakonnas. Teave ohvriabiteenuse kasutamise võimaluste kohta on kättesaadav kohaliku omavalitsuse, politsei-, pääste-, tervishoiu- ja hoolekande- ning muudes asjaomastes asutustes.»
§ 2. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse (RT I 1997, 51, 824; 2008, 25, 163) § 351 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 6 nimetatud kulutused ja tegevuste korraldamiskulud hüvitatakse Eesti Haigekassa eelarvest ja eelarveaastaks riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud halduslepingu alusel.»
§ 3. Notariaadiseaduse (RT I 2000, 104, 684; 2008, 30, 191) § 53 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) valla- ja linnasekretär – dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel, allkirja, sealhulgas allkirjanäidise õigsuse kinnitamisel, auto kasutamise volikirja tõestamisel, pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise volikirja tõestamisel, pensioni ja toetuste teise isiku arveldusarvele kandmise avalduse tõestamisel;».
§ 4. Notari tasu seaduse (RT I 1996, 23, 456; 2008, 27, 177) § 31 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
« 31) avalduse tõestamine pensioni või toetuse teise isiku arveldusarvele kandmiseks –10 krooni;».
§ 5. Puhkuseseaduses (RT I 2001, 42, 233; 2007, 71, 436) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud puhkusetasu ja hüvitised maksab välja tööandja.»;
3) paragrahv 301 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 301. Isapuhkus
Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva tasustamata isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.»
§6. Ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377; 2008, 34, 210) § 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Haigekassa hüvitab isikule, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension ja üle 63-aastasele kindlustatud isikule, rasedale, alla üheaastase lapse emale ja isikule, kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud vajadus saada hambaraviteenust ühe kalendriaasta jooksul hambaraviteenuste eest tasutud summa sotsiaalministri määrusega kehtestatud määras, tingimustel ja korras.»
§ 7. Ravimiseaduses (RT I 2005, 2, 4; 2008, 35, 213) tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:
« § 151. Ravimiameti tasulised teenused
Ravimiamet võib ravimituru arengu ja parema toimimise eesmärgil osutada tasulisi ravimite kontrollanalüüsi ja statistilise analüüsi teenuseid vastavalt sotsiaalministri määrusega kehtestatud korrale ja hinnakirjale. Hinnakirjajärgne tasu ühe teenuse osutamise eest ei tohi olla suurem kui 50 000 krooni.»;
2) paragrahvi 67 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kui müügiloa taotleja soovib, et Ravimiamet valmistaks ette taotluse hindamise ingliskeelse aruande ning et Eesti osaleks Euroopa Liidu detsentraliseeritud või vastastikuse tunnustamise müügiloaprotseduuris viidatava riigina, lisandub hindamistasule 100 000 krooni.»;
3) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Vastastikuse tunnustamise korduva müügiloaprotseduuri ning müügiloa uuendamise detsentraliseeritud või vastastikuse tunnustamise müügiloaprotseduuri puhul, kus Eesti osaleb viidatava riigina, lisandub hindamistasule 20 000 krooni.»;
4) paragrahvi 77 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Taotluse esitamise eest tasub müügiloa hoidja riigilõivu ja suure (II tüüpi) muudatuse taotluse korral erialase hindamise tasu vastavalt taotluse liigile. Tasu suuruseks II tüüpi muudatuse korral on 6000 krooni. Kui Eesti osaleb Euroopa Liidu detsentraliseeritud või vastastikuse tunnustamise müügiloaprotseduuris viidatava riigina, lisandub hindamistasule II tüüpi muudatuse korral 8000 krooni.»;
5) paragrahvi 95 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Ravimi kliinilise uuringu taotlemise eest peab ravimi kliinilise uuringu taotluse esitaja tasuma riigilõivu ning Ravimiametile taotluse erialase hindamise tasu 6000 krooni.»;
6) paragrahvi 96 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Ravimiamet teeb otsuse anda ravimi kliiniliseks uuringuks luba I faasi uuringu korral 60 päeva jooksul ja II–IV faasi uuringu korral 30 päeva jooksul pärast temale kõigi nõutavate dokumentide esitamist. Kui Ravimiamet ei ole nimetatud tähtaja jooksul taotlejale loa andmisest keeldumisest teatanud ega nõudnud lisaandmeid, loetakse luba antuks.»;
7) seadust täiendatakse §-ga 971 järgmises sõnastuses:
« § 971. Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimuste muutmise taotlemine
(1) Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimuste muutmiseks esitab uuringu sponsor või tema esindaja Ravimiametile käesoleva seaduse § 88 lõike 4 alusel kehtestatud korrale vastava taotluse ning muud samas korras ettenähtud andmed ja dokumendid vähemalt 30 päeva enne muudatuse planeeritud sisseviimist.
(2) Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimuste muutmise taotlemise eest tasub taotluse esitaja Ravimiametile taotluse hindamise tasu 1000 krooni. Taotleja vabastatakse tasust, kui on täidetud kõik § 95 lõikes 3 nimetatud tingimused.
(3) Ravimiamet teeb otsuse ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimuste muutmise loa andmise kohta 30 päeva jooksul pärast temale kõigi nõutavate dokumentide esitamist. Kui Ravimiamet ei ole nimetatud tähtaja jooksul taotlejale loa andmisest keeldumisest teatanud ega nõudnud lisaandmeid, loetakse luba antuks, arvestades § 96 lõikes 3 nimetatud erisust.
(4) Ravimiamet keeldub ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimuste muutmiseks loa andmisest §-s 97 nimetatud alustel.»;
8) paragrahvides 104–110 asendatakse tekstiosa «50 000 krooni» tekstiosaga «500 000 krooni»;
9) paragrahvis 111 asendatakse tekstiosa «50 000 krooni» tekstiosaga «250 000 krooni».
§ 8. Riigilõivuseaduses (RT I 2006, 58, 439; 2008, 49, 271) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Riigilõivu ei võeta riikliku toetuse ja pensioni saamiseks ning eestkoste, hoolduse ja lapsendamise asjas vajaliku dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest ning pensioni saamiseks vajaliku volikirja ning pensioni ja toetuste teise isiku arveldusarvele kandmise avalduse tõestamise eest.»;
2) paragrahvi 245 punktides 4–6 asendatakse tekstiosa «500 krooni» tekstiosaga «1000 krooni»;
3) paragrahvi 246 punktis 5 asendatakse tekstiosa «300 krooni» tekstiosaga «500 krooni»;
4) paragrahvi 249 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa «1000 krooni» tekstiosaga «3000 krooni»;
5) paragrahvi 249 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa «1000 krooni» tekstiosaga «2200 krooni»;
6) paragrahvi 249 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa «500 krooni» tekstiosaga «1350 krooni»;
7) paragrahvi 249 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa «2500 krooni» tekstiosaga «7850 krooni»;
8) paragrahvi 249 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa «3000 krooni» tekstiosaga «11 400 krooni»;
9) paragrahvi 249 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa «5000 krooni» tekstiosaga «16 400 krooni»;
10) paragrahvi 249 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa «10 000 krooni» tekstiosaga «22 700 krooni»;
11) paragrahvi 249 lõike 2 punktis 5 asendatakse tekstiosa «3000 krooni» tekstiosaga «7850 krooni»;
12) paragrahvi 249 lõike 2 punktides 6 ja 7 asendatakse tekstiosa «2000 krooni» tekstiosaga «7850 krooni»;
13) paragrahvi 249 lõikes 3 asendatakse tekstiosa «500 krooni» tekstiosaga «2200 krooni»;
14) paragrahvi 250 punktides 1–3 asendatakse tekstiosa «500 krooni» tekstiosaga «200 krooni»;
15) paragrahvi 250 punktis 4 asendatakse tekstiosa «150 krooni» tekstiosaga «200 krooni»;
16) paragrahvi 251 punktis 1 asendatakse tekstiosa «100 krooni» tekstiosaga «200 krooni»;
17) paragrahvi 251 punktis 2 asendatakse tekstiosa «1000 krooni» tekstiosaga «3000 krooni»;
18) paragrahvis 2511 asendatakse tekstiosa «1000 krooni» tekstiosaga «3000 krooni»;
19) paragrahv 252 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 252. Registreerimistõendi kinnitatud ärakirja või kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamine
Tervishoiuameti tervishoiutöötajana registreerimise tõendi kinnitatud ärakirja või tervishoiutöötaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.»;
20) paragrahvi 253 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 253. Proviisorina ja farmatseudina registreerimine ning proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ja registreerimistõendi ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamine»;
21) paragrahvi 253 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa «100 krooni» tekstiosaga «200 krooni»;
22) paragrahvi 253 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa «1000 krooni» tekstiosaga «3000 krooni»;
23) paragrahvi 253 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «1000 krooni» tekstiosaga «3000 krooni»;
24) paragrahvi 253 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Tervishoiuameti proviisorina või farmatseudina registreerimise tõendi kinnitatud ärakirja või proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni»;
25) seaduse 2. jagu täiendatakse 3. jaotisega järgmises sõnastuses:
«3. jaotis
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel
tehtavad toimingud
§ 2531. Töötervishoiuteenuse osutajana registreerimise taotluse läbivaatamine
Tervishoiuametis töötervishoiuteenuse osutajana registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1350 krooni.»;
26) paragrahvis 256 asendatakse tekstiosa «500 krooni» tekstiosaga «2200 krooni».
§ 9. Riiklike peretoetuste seaduses (RT I 2001, 95, 587; 2008, 48, 264) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Peretoetusi finantseeritakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. Ajateenija lapse toetust finantseeritakse riigieelarvest Kaitseministeeriumi eelarve kaudu.»;
3) paragrahvi 6 lõiked 7 ja 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 11 sätestatud lapsehooldustasu ei maksta lapse või laste kohta, kelle sünniga seoses makstakse sünnitushüvitist ravikindlustuse seaduse alusel.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 11 sätestatud lapsehooldustasu ei maksta lapse või laste kohta, kelle lapsendamisega seoses makstakse lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel.»;
4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
« (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 sätestatud lapsehooldustasu ei maksta, kui vanemale makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel.»;
5) seaduse 4. peatükk tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 20 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 21 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 24 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 25 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Hoolekandeasutusest õppimise tõttu eemalviibivale vanemliku hoolitsuseta lapsele makstakse lapsetoetust ja üksikvanema lapse toetust, kui ta vastab nimetatud toetuste saamiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.»;
10) paragrahvi 29 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel ühekordselt makstavat peretoetust ei maksta; igakuiselt makstava toetuse maksmine lõpetatakse asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust.»;
11) paragrahvi 29 lõike 4 punkte 1 ja 3 täiendatakse pärast sõna «toitjakaotuspensioni» sõnadega «või toitjakaotuse korral rahvapensioni»;
12) paragrahvi 30 lõiget 21 täiendatakse pärast sõna «toitjakaotuspensioni» sõnadega «või toitjakaotuse korral rahvapensioni»;
13) paragrahvi 31 lõike 11 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
14) seadust täiendatakse §-ga 333 järgmises sõnastuses:
« § 333. Koolitoetuse maksmine 2008.–2009. õppeaasta eest
Koolitoetus 2008.–2009. õppeaasta eest määratakse pärast 2009. aasta 1. jaanuari, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul nimetatud õppeaasta algusest arvates. Toetus määratakse ja makstakse enne 2009. aasta 1. jaanuari kehtinud tingimustel ja korras.»
§ 10. Töö- ja puhkeaja seaduses (RT I 2001, 17, 78; 2006, 14, 112) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni.»;
2) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sotsiaalministri kehtestatud korras, välja arvatud, kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest.»
§ 11. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (RT I 1999, 60, 616; 2007, 59, 381) § 191 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Töötervishoiuteenuse osutajana registreerimist taotlev isik on kohustatud enne registreerimistaotluse esitamist tasuma taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.»
§ 12. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse §-d 3 ja 4, § 8 punkt 1 ning § 9 punktid 11 ja 12 jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
| Riigikogu esimees Ene ERGMA |