1. peatükk
TESTAMENDIGA SEOTUD NOTARI AMETITOIMINGUD

§ 1. Notarile tõestamiseks esitatud testament

(1) Kui testaator esitab «Pärimisseaduse» § 21 lõike 1 alusel notarile tõestamiseks testamendi, koostab notar selle kohta notariaalakti vastavalt «Tõestamisseaduse» 2. peatükile.

(2) Kui notar ei oska piisavalt keelt, milles testament on koostatud, siis teatab ta sellest testaatorile ja märgib selle asjaolu notariaalakti.

(3) Esitatud testament on notariaalakti osa ja köidetakse notariaalakti külge.

§ 2. Testamendi hoiule võtmise menetlus

(1) Testamendi hoiule võtmiseks koostab notar notariaalakti vastavalt «Tõestamisseaduse» 2. peatükile.

(2) Notar teeb ümbrikule pealdise, milles sisalduvad järgmised andmed:
1) selgitus, et ümbrik sisaldab testaatori testamenti;
2) testamendi hoiuleandmise kuupäev;
3) testaatori ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
4) testaatori sünnikoht;
5) notari ametitoimingute raamatu registri number.

(3) Notar ja testaator allkirjastavad pealdise.

(4) Kui testaatori esitatud ümbrik pealdist teha ei võimalda, paneb notar testamenti sisaldava kinnise ümbriku teise ümbrikusse, millele teeb hoiule võtmise pealdise.

§ 3. Hoiule antud testamendi tagasivõtmine

(1) Kinnises ümbrikus testamendi tagasivõtmise tahteavalduse tõestamiseks koostab notar notariaalakti vastavalt «Tõestamisseaduse» 2. peatükile.

(2) Notar väljastab tagasivõetava testamendi ainult testaatorile.

2. peatükk
PÄRIMISMENETLUSE KÄIGUS TEHTAVAD TOIMINGUD

§ 4. Pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine

(1) Notar tõestab pärimismenetluse algatamise avalduse, kui algataja põhjendab, et tal on pärandvara suhtes õigusi.

(2) Enne pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamist küsib notar pärimisregistrist, kas samas pärimisasjas on varem esitatud pärimismenetluse algatamise avaldus.

(3) Kui samas pärimisasjas on varem esitatud pärimismenetluse algatamise avaldus, ei tõesta notar pärimismenetluse algatamise avaldust, vaid selgitab isikule pärandi vastuvõtmise ja loobumise korda. Isiku soovil tõestab notar pärandist loobumise avalduse ja edastab avalduse kinnitatud ärakirja pärimismenetlust läbiviivale notarile.

§ 5. Pärimistoimik

Pärimismenetluse algatamisel avab notar pärimistoimiku, kuhu köidetakse pärimisasjaga seotud dokumendid. Pärimisseaduse § 167 lõigetes 1–4 nimetatud päringute elektroonilised vastused säilitatakse infosüsteemis «E-notar».

§ 6. Testamenti sisaldava hoiule antud ümbriku avamine

(1) Pärimismenetluse algatamise teate saamisel määrab testamendi hoiule võtnud notar testamenti sisaldava ümbriku avamise aja ja koha ning saadab selle kohta teate pärimisasja menetlevale notarile. Notar avab ümbriku ühe kuu jooksul pärimismenetluse algatamise teate saamisest arvates.

(2) Pärimisasja menetlev notar saadab pärimismenetluse algatamise avalduse esitajale ja teadaolevatele pärijatele teate ümbriku avamise aja ja koha kohta. Nimetatud isikute ilmumata jäämine ümbriku avamise juurde ei takista ümbriku avamist.

(3) Testamendi hoiule võtnud notar avab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teates märgitud ajal testamenti sisaldava ümbriku. Ümbriku avamise kohta koostab notar vastavalt «Tõestamisseaduse» § 34 lõikele 1 ja §-le 35 notariaalakti, milles märgib avamise juures olnud isiku nime ja kontaktandmed. Ümbrik ja testament köidetakse notariaalakti külge.

(4) Testamendi hoiule võtnud notar saadab pärimisasja menetlevale notarile viivitamata testamendi kinnitatud ärakirja ja ümbriku avamise kohta koostatud notariaalakti kinnitatud ärakirja.

§ 7. Testamendi või pärimislepingu ärakirja väljastamine

Notar, kelle arhiivis on notariaalselt tõestatud testament või pärimisleping, esitab pärimismenetluse algatanud notarilt teate saamisel talle testamendi või pärimislepingu kinnitatud ärakirja.

§ 8. Pärimismenetluse algatamise teade

(1) Lisaks «Pärimisseaduse» § 168 lõikes 4 nimetatule peab teade pärimismenetluse algatamise kohta sisaldama üleskutset esitada notarile viivitamata isiku valduses olev pärandaja testament või andmed pärandaja testamendi asukoha kohta ja järgmist informatsiooni:
1) pärima õigustatud isikud, kes soovivad pärandist loobuda, peavad kolme kuu jooksul arvates oma pärimisõigusest ja pärandaja surmast teadasaamisest esitama notarile pärandist loobumise notariaalselt tõestatud avalduse;
2) pärimisõigust omavate isikute andmed tuleb notarile teatada;
3) pärimistunnistus väljastatakse pärijate kohta, kellest on notarile teatatud, kelle pärimisõigus ja selle ulatus on tõendatud ning kes ei ole pärandist loobunud.

(2) Pärimistunnistuse väljastamise kavandatav tähtpäev märgitakse teates kuupäevaliselt.

(3) Kui pärimistunnistuse väljastamise kavandatav tähtpäev on märgitud varasemaks kui kolm kuud teate avaldamisest arvates, peab pärimismenetluse algatamise teade sisaldama teavet selle kohta, et pärija, kes soovib oma andmete kandmist pärimistunnistusele, peab endast teatama notarile enne pärimistunnistuse väljastamise kavandatavat tähtpäeva.

(4) Kui pärimismenetluse algatamise teade saadetakse välisriigi kodanikule või välismaal elavale isikule, selgitab notar isikule:
1) pärandi vastuvõtmise ja loobumise korda;
2) et pärandist loobumise avalduse tõestamise õigus on igal Eesti notaril ja «Konsulaarseaduse» § 25 lõike 2 kohaselt erikutset omaval konsulaarametnikul;
3) et pärimismenetlusega seonduva avalduse võib teha esindaja kaudu;
4) millisel ametiisikul on «Tõestamisseaduse» § 57 kohaselt õigus tõestada avalduse esitamiseks antavat volikirja.

§ 9. Üleskutsemenetlus

(1) Kui kõik pärijad ei ole teada või nende elukohtade kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, annab notar pärimismenetluse algatajale ja teadaolevatele pärijatele enne üleskutsemenetluse läbiviimist 7–10-päevase tähtaja pärijate ning nende elukohtade kohta andmete esitamiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud isikud avaldavad, et neil puudub võimalus andmete väljaselgitamiseks. Kui pärast tähtaja möödumist ei ole notarile esitatud piisavaid andmeid, viib notar läbi üleskutsemenetluse.

(2) Kui ühtki pärijat ei ole teada, peab üleskutsemenetluse teates sisalduma info «Pärimisseaduse» § 125 lõikes 3 sätestatu kohta. Kui pärijat ei õnnestu üleskutsemenetluses välja selgitada, saadab notar «Pärimisseaduse» § 168 lõike 2 alusel teate pärima õigustatud kohaliku omavalitsuse üksusele või riigile.

§ 10. Päringud registritesse ja asutustele

(1) Pärandaja õiguste ja kohustuste kohta teeb notar «Pärimisseaduse» § 167 lõike 2 alusel päringu:
1) abieluvararegistrisse;
2) liiklusregistrisse;
3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse;
4) kinnistusregistrisse;
5) rahvastikuregistrisse;
6) pensionikeskusesse;
7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 ja 7 nimetatud registritesse teeb notar päringu ka pärandaja üleelanud abikaasa õiguste ja kohustuste kohta. Kui pärandaja abielu oli enne pärandi avanemist lõppenud, kuid abikaasade ühisvara oli notarile teadaolevalt jäänud jagamata, teeb notar nimetatud päringu ka pärandaja endise abikaasa õiguste ja kohustuste kohta.

(3) Pärimismenetluse algataja või pärija taotlusel või notarile teatavaks saanud asjaolu alusel teeb notar päringu:
1) ehitisregistrisse;
2) täitemenetlusregistri pidajale pärandaja suhtes toimunud täitemenetluse ja nende täitemenetluse väljaselgitamiseks, milles pärandaja oli sissenõudjaks;
3) kohtute infosüsteemi kohtumenetluses olevate nende kohtuasjade numbrite väljaselgitamiseks, milles pärandaja oli menetlusosaline.

(4) Pärimismenetluse algataja või pärija soovil ei esita notar järelepärimisi nendele «Pärimisseaduse» § 167 lõikes 3 nimetatud krediidiasutusele, millest informatsiooni saamine on tasuline.

(5) Pärija või muu pärandvara suhtes õigusi omava isiku kirjaliku taotluse ja esitatud andmete alusel teeb notar järelepärimise isiku nimetatud kohtule või perekonnaseisuasutusele pärandaja üleelanud abikaasa pärimisõiguse väljaselgitamiseks.

§ 11. Tunnistajate ärakuulamine

(1) Kui notar otsustab tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi õigsuse väljaselgitamiseks kuulata ära tunnistajad, vestleb ta iga tunnistajaga eraldi. Vestlus protokollitakse. Notar esitab vestluse protokolli tunnistajale läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks. Notar kinnitab protokollil tunnistaja allkirja õigsuse.

(2) Kui tunnistajate ütlused lahknevad, võib notar tunnistaja uuesti vestlusele kutsuda.

§ 12. Info avaldamine pärimismenetluse ajal

(1) Pärijale, annakusaajale ja sundosa saajale avaldatakse «Pärimisseaduse» § 170 lõigetes 1 ja 2 nimetatud infot tema mis tahes vormis esitatud avalduse alusel. Muule isikule avaldatakse infot eeldusel, et isik on notarile põhjendanud, et tal on pärandvara suhtes õigusi.

(2) Notar avaldab «Pärimisseaduse» § 170 lõike 1 alusel pärandi vastu võtnud ja pärandist loobunud isikute kohta vaid ees- ja perekonnanime ning isikukoodi. Muid isikuandmeid võib notar väljastada vaid isiku nõusolekul. Notar selgitab isikuandmete avaldamise nõusoleku välja ja avaldab info mõistliku aja jooksul taotluse esitamisest arvates.

(3) Notar tutvustab «Pärimisseaduse» § 170 lõike 3 alusel abikaasade vastastikuse testamendi või pärimislepingu seda osa, mis puudutab pärandaja viimse tahte avaldust. Üleelanud abikaasa ja teiste isikute iseseisvate korraldustega tutvuda ei saa.

§ 13. Pärandist loobumise avalduse tõestamine

(1) Pärandist loobumise avalduse tõestamiseks koostab notar notariaalakti vastavalt «Tõestamisseaduse» 2. peatükile.

(2) Notar tõestab pärandist loobumise avalduse samal ajal pärimismenetluse algatamise avaldusega või kui pärimisregistri andmetel on pärimismenetlus juba algatatud.

(3) Pärandist loobumise avalduses märgitakse järgmised andmed:
1) pärandist loobuja ees- ja perekonnanimi ning isikukood ja elukoht;
2) pärandaja ees- ja perekonnanimi, isikukood;
3) pärandaja surma kuupäev ja aasta;
4) pärimisõiguse alus ja seadusjärgse pärimise puhul sugulusside;
5) kuupäev, millal pärandist loobuja sai teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest;
6) pärandist loobunu asemel pärima õigustatud isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood ning andmed elukoha kohta.

(4) Kui notarile on esitatud notariaalselt tõestamata pärandist loobumise avaldus, tagastab notar selle viivitamata ning selgitab notar avaldajale avalduse notariaalse tõestamise vajalikkust ja vormikohase avalduse esitamata jätmise tagajärgi. Kui notariaalselt tõestatud avalduse esitamine ei ole pärandist loobumise tähtaja jooksul võimalik, selgitab notar avaldajale tähtaja pikendamise või uue tähtaja määramise taotlemise võimalust.

(5) Pärima õigustatud isiku pärandist loobumise korral saadab notar selle kohta teate isikutele, kellel on õigus astuda pärandist loobunu asemele, ja annab neile teada nende õigusest võtta pärand vastu või seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärandist loobuda.

§ 14. Pärandist loobumise tähtaja pikendamine või uue tähtaja määramine

(1) Pärandist loobumise tähtaja pikendamiseks või uue tähtaja määramiseks esitab pärima õigustatud isik notarile kirjaliku taotluse, milles on märgitud tähtaja pikendamise või uue tähtaja määramise taotlust põhjendavad asjaolud.

(2) Pikendamise või uue tähtaja määramise taotluse läbivaatamise kohta teeb notar otsuse, milles märgib pärija andmed, taotluse sisu ja otsuse põhjendused. Notar lisab otsuse pärimistoimikusse.

(3) Kui notar otsustab isiku taotlusel määrata talle uue pärandist loobumise tähtaja, saadab ta teistele pärima õigustatud isikutele sellekohase teate. Kui isikud ei vaidle uue tähtaja määramisele notari määratud tähtpäevaks vastu, loetakse, et nad on uue tähtaja määramisega nõus.

(4) Notar saadab uue tähtaja määramist taotlenud isikule käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse ärakirja. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui isik saab teada või peab teada saama uue tähtaja määramisest.

§ 15. Pärimisasja üleandmine

(1) Pärijate algatusel annab notar pärimisasja menetlemise teisele notarile üle, kui selleks on olemas kõigi teadaolevate pärandi vastuvõtnud pärijate kirjalikud avaldused ja teise notari kirjalik nõusolek.

(2) Kui seoses pärimisasjade menetlemise ühendamisega või muul mõjuval põhjusel tekib vajadus pärimisasja menetlemise üleandmiseks teisele notarile ja on olemas teise notari kirjalik nõusolek, antakse pärimisasja menetlemine üle. Pärimisasja vastuvõttev notar teatab üleandmisest pärimisregistrile, teadaolevatele pärijatele ja pärimismenetluse algatajale.

(3) Pärimisasja menetlemise üleandmisel antakse üle pärimistoimik ja pärimisasjas kogutud muud andmed. Üleandmise kohta koostatakse akt, mille kinnitatud ärakirja säilitatakse pärimistoimikus.

§ 16. Inventuuri määramine

(1) Notar määrab inventuuri, kui pärijaks on kohalik omavalitsusüksus või riik.

(2) Notar määrab inventuuri pärija või sundosa saamiseks õigustatud isiku nõudel, kui inventuuri nõue on esitatud vastavalt «Pärimisseaduse» §-s 137 sätestatule.

(3) Inventuuri nõude vaatab läbi pärimisasja menetlev notar. Kui inventuuri nõue esitatakse notarile teise notari menetluses olevas pärimisasjas, edastab notar nõude pärimisasja menetlevale notarile.

(4) Notar määrab inventuuri otsusega, milles sisalduvad järgmised andmed:
1) inventuuri nõude esitaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
2) pärandaja ees- ja perekonnanimi ning eelnenud nimed;
3) pärandaja isikukood ja surma kuupäev ning aasta;
4) inventuuri tegija nimi ja kontaktandmed;
5) inventuuri tähtaeg;
6) viide «Pärimisseaduse» § 139 lõigetes 1 ja 3 sätestatule.

(5) Notar saadab inventuuri määramise otsuse ärakirja kohtutäiturile ja inventuuri nõude esitajale. Otsus lisatakse pärimistoimikusse.

(6) Kui notar jätab inventuuri nõude rahuldamata, koostab ta selle kohta põhistatud otsuse ja saadab ärakirja otsusest inventuuri nõude esitajale. Otsus lisatakse pärimistoimikusse.

§ 17. Inventuuri kord

(1) Notar esitab inventuuri tegijale koos inventuuri määramise otsusega inventuuri tegemiseks vajalikud, talle teada olevad andmed digitaalselt allkirjastatuna või paberkandjal, sealhulgas:
1) «Pärimisseaduse» § 167 alusel tehtud päringute vastused;
2) andmed pärandaja abielude ja abikaasade varalistele suhetele kehtinud varasuhte liigi kohta.

(2) Notar saadab inventuuri käigus koostatud pärandvara nimekirja ärakirja inventuuri nõude esitajale ja kõigile teadaolevatele pärijatele. Pärandvara nimekiri lisatakse pärimistoimikusse.

§ 18. Pärimistunnistuse väljastamiseks tehtavad toimingud

(1) Notar võib pärijalt, annakusaajalt ja muult pärandvara suhtes õigusi omavalt isikult nõuda kirjalikku kinnitust või dokumentide või nende ärakirjade esitamist pärijate andmete, pärandiosade ja pärandit puudutavate asjaolude kohta.

(2) Kui avaldustes ja kirjalikes kinnitustes on olulisi erinevusi ja vastuolusid, võib notar isikud esinevate erinevuste ja vastuolude läbiarutamiseks välja kutsuda. Notar koostab asja lahendamisel protokolli, millele kirjutavad alla kutsutud isikud ja notar.

§ 19. Pärimistunnistuses sisalduvad andmed

(1) Pärimistunnistus koostatakse tõestamise vormis ja sellele kohaldatakse «Tõestamisseaduse» § 34 lõikes 1 ja §-s 35 sätestatut. Pärimistunnistust ei pea enne väljastamist esitama seda taotlenud isikule läbivaatamiseks ega heakskiitmiseks.

(2) Pärimistunnistusele märgitakse:
1) pärandaja ees- ja perekonnanimi ning eelnenud nimed;
2) pärandaja sünniaeg ja -koht ning isikukood;
3) pärandaja surma kuupäev ja aasta;
4) pärimise alus;
5) pärija ees- ja perekonnanimi;
6) pärija isikukood ja elukoht;
7) pärijate pärandiosade mõtteliste osade suurus.

(3) Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus, märgib notar pärimistunnistusele pärandaja üleelanud abikaasa ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning pärimismenetluses kogutud andmetele tuginedes abikaasade varalistele suhetele kehtinud varasuhte liigi.

(4) Kui pärandaja abielu oli enne pärandi avanemist lõppenud, kuid abikaasade ühisvara oli jäänud jagamata, märgib notar pärimistunnistusele ka selle asjaolu ja pärandajaga abielus olnud isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning pärimismenetluses kogutud andmetele tuginedes abikaasade varalistele suhetele kehtinud varasuhte liigi.

(5) Kui pärimismenetluses on välja antud annakusaaja tunnistus või sundosa saaja tunnistus, märgib notar selle asjaolu ning nimetatud tunnistuse tõestamise kuupäeva, aasta ja notari ametitoimingute raamatu numbri pärimistunnistusele.

(6) Notar võib pärimistunnistusele märkida ka muid pärimist kajastavaid olulisi andmeid.

§ 20. Pärimistunnistuse algärakirja ja ärakirja väljastamine

(1) Pärimistunnistusel pärijana nimetatud isiku taotlusel väljastab notar talle pärimistunnistuse algärakirja.

(2) Muu pärimismenetlust algatama õigustatud isiku taotlusel väljastab notar talle pärimistunnistuse kinnitatud ärakirja.

§ 21. Annakusaaja tunnistuses sisalduvad andmed

(1) Annakusaaja tunnistus koostatakse tõestamise vormis ja sellele kohaldatakse «Tõestamisseaduse» § 34 lõikes 1 ja §-s 35 sätestatut.

(2) Annakusaaja tunnistusele märgitakse:
1) pärandaja ees- ja perekonnanimi ning eelnenud nimed;
2) pärandaja sünniaeg ja isikukood;
3) pärandaja surma kuupäev ja aasta;
4) annaku saamise alus;
5) annakusaaja ees- ja perekonnanimi;
6) annakusaaja isikukood ja aadress;
7) annakuks määratud ese.

(3) Kui annakusaaja tunnistus väljastatakse pärast pärimistunnistuse väljastamist, lisatakse annakusaaja tunnistusele pärimistunnistuse kinnitatud ärakiri.

§ 22. Sundosa saaja tunnistuses sisalduvad andmed

(1) Sundosa saaja tunnistus koostatakse tõestamise vormis ja sellele kohaldatakse «Tõestamisseaduse» § 34 lõikes 1 ja §-s 35 sätestatut.

(2) Sundosa saaja tunnistusele märgitakse:
1) pärandaja ees- ja perekonnanimi ning eelnenud nimed;
2) pärandaja sünniaeg ja isikukood;
3) pärandaja surma kuupäev ja aasta;
4) sundosa saamise alus;
5) sundosa saaja ees- ja perekonnanimi;
6) sundosa saaja isikukood ja aadress;
7) sundosa suurus;
8) sundosa rahaline väärtus, kui pärimismenetluses on läbi viidud inventuur.

(3) Kui sundosa saaja tunnistus väljastatakse pärast pärimistunnistuse väljastamist, lisatakse sundosa saaja tunnistusele pärimistunnistuse kinnitatud ärakiri.

§ 23. Pärimismenetluses väljastatud tunnistuse tagasikutsumine ja uue tunnistuse tõestamine

(1) Pärimistunnistuse, annakusaaja tunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või testamenditäitja tunnistuse tagasikutsumise kohta koostab notar otsuse ja avaldab tunnistuse tagasikutsumise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Otsus lisatakse pärimistoimikusse.

(2) Notar saadab tunnistuse tagasikutsumise otsuse ärakirja pärimismenetluse algatajale, pärijatele ja teistele isikutele, kellele on väljastatud tunnistuse algärakiri või ärakiri, ning palub need notarile tagastada. Notar võib teavitada ka teisi isikuid või asutusi tunnistuse tagasikutsumisest.

(3) Notar saadab teate pärimistunnistuse tagasikutsumise kohta kahe tööpäeva jooksul pärimistunnistuse tagasikutsumise otsuse tegemisest pärimisregistrile.

(4) Uues pärimismenetluses teeb notar need ametitoimingud, mis on vajalikud uue tunnistuse väljastamiseks. Notar märgib uues pärimismenetluses väljastatavale pärimistunnistusele, annakusaaja tunnistusele või sundosa saaja tunnistusele ka tagasikutsutud tunnistuse tõestamise kuupäeva, ametitoimingute raamatu numbri ja tunnistuse tagasikutsumise aja ning tagasikutsumise otsuse notari ametitoimingute raamatu numbri.

§ 24. Testamenditäitja määramine

(1) Notar määrab «Pärimisseaduse» § 80 lõikes 4 nimetatud juhul testamenditäitja kahe kuu jooksul arvates testamenditäitja määramise vajadusest teadasaamisest.

(2) «Pärimisseaduse» § 80 lõikes 4 nimetatud juhul teavitab notar pärijaid ja annakusaajaid testamenditäitja isikust ning annab neile tähtaja testamenditäitja määramise kohta arvamuse avaldamiseks. Kui pärijad ja annakusaajad ei ole testamenditäitja isikule mõjuval põhjusel vastu vaielnud, määrab notar isikule testamenditäitja ülesande vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tähtaja vastavalt «Pärimisseaduse» § 80 lõikele 3.

(3) Notar määrab testamenditäitja otsusega ühe nädala jooksul arvates testamenditäitja ülesande vastuvõtmisest. Otsuses märgib notar testamenditäitja nime, isikukoodi, kontaktandmed ja andmed testamendi kohta.

(4) Notar saadab testamenditäitja määramise otsuse testamenditäitjale, pärimismenetluse algatajale, teadaolevatele pärijatele ja annakusaajatele ning teavitab neid testamenditäitja ülesannetest ja testamenditäitja kulutuste hüvitamise ning tasustamise korrast.

§ 25. Testamenditäitja tunnistuse väljastamine

(1) Testamenditäitja tunnistuse väljastab pärimisasja menetlev notar testamenditäitja nõudel.

(2) Testamenditäitja tunnistusele märgitakse:
1) pärandaja ees- ja perekonnanimi;
2) pärandaja sünniaeg ja isikukood;
3) pärandaja surma kuupäev ja aasta;
4) testamenditäitja ees- ja perekonnanimi;
5) testamenditäitja isikukood ja aadress;
6) testamenditäitja õigused pärandvara valitsemisel ja käsutamisel ning pärandvara suhtes kohustuste võtmisel.

3. peatükk
PÄRIMISREGISTRILE ANDMETE ESITAMINE JA PÄRIMISREGISTRISSE PÄRINGUTE TEGEMINE

§ 26. Infosüsteemi «E-notar» kaudu andmete esitamine ja päringute tegemine

(1) Notar esitab «Pärimisseaduse» §-s 177 ja käesolevas peatükis sätestatud andmed pärimisregistrile infosüsteemi «E-notar» kaudu.

(2) Infosüsteemi «E-notar» kaudu päringu tegemine pärimisregistrisse on lubatud ainult seaduses sätestatud eesmärkide täitmiseks.

§ 27. Pärandaja surmaaja teatamine

Kui notar teeb pärimisregistrisse päringu isiku, kelle surma fakti on notar tuvastanud, andmete kohta ja pärimisregistrist selle isiku surma aega ei nähtu, esitab notar isiku kohta surmateate, milles märgib järgmised andmed:
1) pärandaja ees- ja perekonnanimi;
2) pärandaja isikukood;
3) pärandaja surma kuupäev ja aasta.

§ 28. Nime muutumise kohta andmete esitamine

Kui pärandaja nimi on muutunud, esitab notar lisaks pärandaja ees- ja perekonnanimele pärimisregistrile ka pärimistoimingut taotlenud isiku poolt avaldatud pärandaja nime muutmistele eelnenud ja järgnenud nimed.

§ 29. Isiku sünniaja ja -koha kohta andmete esitamine

Kui pärimisregistrisse kantava isiku kohta ei ole teada Eesti isikukoodi, esitatakse pärimisregistrile tema sünniaeg ja võimalusel sünnikoht.

§ 30. Koduse testamendi kohta andmete esitamine

(1) Koduse testamendi kohta võib testaatori või selle isiku taotlusel, kellele testaator on testamendi hoiule andnud, pärimisregistrile andmed esitada ka notar.

(2) Kui notarile ei ole esitatud kõiki «Pärimisseaduse» § 177 lõikes 5 nimetatud andmeid, juhib notar andmete esitaja tähelepanu puuduolevatele andmetele. Kui andmete esitajal ei ole võimalik andmeid täiendada, esitab notar pärimisregistrile olemasolevad andmed.

(3) Kui pärimisregistrisse kande tegemiseks esitatud puudulikke andmeid on võimalik täiendada rahvastikuregistri andmetega, teeb notar puuduolevate andmete kohta päringu rahvastikuregistrisse ja täiendab andmeid päringu vastuse alusel.

§ 31. Pärimislepingu muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmimise või lepingust taganemise kohta andmete esitamine

(1) Notar esitab hiljemalt pärimislepingu muutmise või lõpetamise kokkuleppe või pärimislepingust taganemise avalduse tõestamise päevale järgneval esimesel tööpäeval pärimisregistrile «Pärimisseaduse» § 177 lõikes 2 nimetatud andmed.

(2) Pärimislepingu muutmisel teatatakse «Pärimisseaduse» § 177 lõike 2 punktis 3 nimetatud dokumendi liigina «pärimisleping».

§ 32. Pärimistunnistuse tagasikutsumise kohta andmete esitamine

Notar saadab pärimistunnistuse tagasikutsumise kohta kahe tööpäeva jooksul pärimistunnistuse tagasikutsumise otsuse tegemisest arvates pärimisregistrile teate järgmiste andmetega:
1) pärandaja ees- ja perekonnanimi;
2) pärandaja isikukood;
3) pärandaja surma kuupäev ja aasta;
4) tagasikutsutud pärimistunnistuse tõestamise kuupäev, aasta ja number notari ametitoimingute raamatu järgi;
5) pärimistunnistuse tagasikutsumise otsuse kuupäev, aasta ja number notari ametitoimingute raamatu järgi;
6) notari nimi.

§ 33. Pärimismenetluse üleandmise kohta andmete esitamine

Pärimisasja menetlemise ühelt notarilt teisele üleandmise korral esitab pärimismenetlust vastuvõttev notar hiljemalt pärimistoimiku vastuvõtmise päevale järgneval esimesel tööpäeval pärimisregistrile pärimismenetluse vastuvõtmise kohta järgmised andmed:
1) pärandaja ees- ja perekonnanimi;
2) pärandaja isikukood;
3) notari nimi.

§ 34. Pärandvara ühisuse osa võõrandamise kohta andmete esitamine

Hiljemalt pärandvara ühisusest osa võõrandamise käsutustehingu tõestamise päevale järgneval esimesel tööpäeval esitab tehingu tõestanud notar pärimisregistrile tehingu kohta järgmised andmed:
1) pärandaja ees- ja perekonnanimi;
2) pärandaja isikukood;
3) pärimistunnistuse kuupäev ja aasta ning number notari ametitoimingute raamatu järgi;
4) osa võõrandanud kaaspärija ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
5) pärandvara ühisusest osa omandaja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht ning isikukood;
6) pärandvara ühisusest omandatud osa suurus;
7) notari nimi.

4. peatükk
PÄRIMISREGISTRI KANDED

§ 35. Pärimisregistrisse kannete tegemine

(1) Pärimisregistrisse kantakse «Pärimisseaduse» §-s 177 ja käesoleva määruse 3. peatükis nimetatud andmed.

(2) Kui pärimisregistrile ei ole esitatud kõiki nõutud andmeid, juhib pärimisregistri pidaja andmete esitaja tähelepanu puuduolevatele andmetele. Kui andmete esitajal ei ole võimalik andmeid täiendada, kantakse pärimisregistrisse olemasolevad andmed.

(3) Kui pärimisregistrisse kande tegemiseks esitatud puudulikke andmeid on võimalik täiendada rahvastikuregistri andmetega, teeb pärimisregistri pidaja puuduolevate andmete kohta päringu rahvastikuregistrisse ja täiendab andmeid.

(4) Pärimistunnistuse tagasikutsumise teate alusel kantakse tagasikutsutud pärimistunnistuse kande juurde märkus käesoleva määruse § 32 punktides 5 ja 6 nimetatud andmetega.

(5) Käesoleva määruse §-s 34 nimetatud teate alusel lisatakse pärimistunnistuse kande juurde märkus oma osa pärandvara ühisusest või osa sellest võõrandanud pärija kohta. Osa omandaja kohta kantakse pärimistunnistuse kande juurde nimetatud paragrahvi punktides 6 ja 7 nimetatud andmed.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 36. Enne 2009. aasta 1. jaanuari algatatud pärimisasjade menetlemise kord

(1) Kui pärimismenetlus on algatatud enne 2009. aasta 1. jaanuari ja pärandvara inventuuri ei ole määratud, kohaldatakse inventuuri tegija määramise ning läbiviimise korrale «Pärimisseaduse» § 138 ja 139.

(2) Kui pärimismenetlus on algatatud enne 2009. aasta 1. jaanuari, viib notar üleskutsemenetluse läbi pärandvara suhtes õigusi omava isiku taotlusel.

(3) Kui pärimismenetlus on algatatud enne 2009. aasta 1. jaanuari ja annakusaajale ei ole tunnistust väljastatud, kohaldatakse annakusaaja tunnistuse väljastamisele «Pärimisseaduse» §-s 172 ja käesoleva määruse §-s 21 sätestatut.

(4) Kui pärimismenetlus on algatatud enne 2009. aasta 1. jaanuari ja sundosa saajale ei ole tunnistust väljastatud, kohaldatakse sundosa saamisele pärandi avanemise ajal kehtinud seadust.

§ 37. Pärimismenetluse algatamise teate sisu

Kui pärand on avanenud enne 2009. aasta 1. jaanuari, peab pärimismenetluse algatamise teade sisaldama käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–3 sätestatu asemel informatsiooni, et pärimistunnistus väljastatakse pärijate kohta: (õ) 7.01.2009 11:45
1) kes on esitanud pärandi vastuvõtmise avalduse notarile või
2) kes on asunud pärandvara valdama ja kasutama ning kellest on notarile teada antud.

§ 38. Määruse kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 25. jaanuari 2002. a määrus nr 4 «Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord ja pärimisregistri kannete vorm» (RTL 2002, 19, 244) tunnistatakse kehtetuks.

§ 39. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2009. aastal.

ÕIEND
Lugeda õigeks tekstiosa "käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–3".

Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 17 lõige 3¹ punkt 2 ja Justiitsministeeriumi 6. jaanuari 2009. aasta taotluskiri 1.1-2/168.