1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste staatus

(1) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (edaspidi õppeasutus) on riigikaitseline, sõjaväeliselt korraldatud rakenduskõrgkool Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

(2) Õppeasutus on kaitseväe struktuuriüksus.

§ 2. Esindamine

Oma ülesannete täitmisel esindab õppeasutus riiki ja kaitseväge.

§ 3. Õppeasutuse inglisekeelne nimetus

Õppeasutuse nimetus inglise keeles on Estonian National Defence College.

§ 4. Asukoht

Õppeasutuse asukohaks on Tartu. Õppeasutuse postiaadress on Riia 12, Tartu 51013.

§ 5. Õppeasutuse pitsat ja sümboolika

(1) Õppeasutusel on kaitseväe juhataja poolt kehtestatud kujundusega pitsat.

(2) Õppeasutusel võivad olla õigusaktidega kehtestatud korras kooskõlastatud ning kinnitatud teenetemärgid ja sümbolid.

§ 6. Õppeasutuse kodukord

Õppeasutusel on kodukord, mille kinnitab õppeasutuse ülem ja mis sätestab õppeasutuse töökorralduse.

§ 7. Õppeasutuse koosseis

Õppeasutuse koosseisu kinnitab kaitseväe juhataja, lähtudes kaitseministri poolt õppeasutusele kehtestatud sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude riigiteenistujate üldarvust.

2. peatükk
ÕPPEASUTUSE EESMÄRK, TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED

§ 8. Õppeasutuse eesmärk, tegevusvaldkonnad ja ülesanded

(1) Õppeasutuse eesmärk on ette valmistada professionaalseid, isamaaliselt kasvatatud ja demokraatlikke väärtuseid austavaid kõrgharidusega ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.

(2) Õppeasutuse tegevusvaldkonnad on:
1) kõrghariduse andmine sõjaväeliste rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe õppekavade alusel;
2) täiendusõppe läbiviimine;
3) sõjandusega seotud teadus- ja arendustegevus;
4) vastuvõtva riigi toetuse osutamine Balti Kaitsekolledži tegevuse tagamiseks.

(3) Õppeasutuses võib rakenduskõrgharidusõppe õppekavadega samas õppekavagrupis toimuda kutseõpe keskhariduse baasil.

(4) Õppeasutuste põhiülesanded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a määruses nr 161 «Kaitseväe põhimäärus».

3. peatükk
ÕPPEASUTUSE JUHTIMINE, STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE ÜLESANDED

§ 9. Õppeasutuse ülem

(1) Õppeasutuse juhiks on ülem.

(2) Õppeasutuse ülema määrab ametikohale kaitseväe juhataja kaitseministri ning haridus- ja teadusministri nõusolekul.

(3) Õppeasutuse ülema ametikohale võib määrata vähemalt vanemohvitseri auastmes oleva kaadrikaitseväelase, kes omab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning kes on teeninud vähemalt kolm aastat vanemohvitseri auastmega ametikohal. Kui õppeasutuses toimub magistriõpe, võib õppeasutuse ülema ametikohale määrata vähemalt vanemohvitseri auastmes oleva kaadrikaitseväelase, kes omab doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni, või vähemalt koloneli auastmes kaadrikaitseväelase, kes omab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Mõlemal juhul on nõutav vähemalt kolmeaastane tegevteenistuse kogemus vanemohvitseri ametikohal.

(4) Õppeasutuse ülema äraolekul asendab teda õppeosakonna ülem, viimase äraolekul aga Kõrgema Sõjakooli ülem või kaitseväe juhataja poolt määratud isik.

(5) Õppeasutuse ülema põhiülesanded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a määruses nr 161 «Kaitseväe põhimäärus».

(6) Õppeasutuse ülemal on talle alluvate kaitseväelaste suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseaduses» kaitseringkonna ülemale ettenähtud distsiplinaarvõim.

§ 10. Õppeasutuse nõukogu

(1) Õppeasutuse nõukogu (edaspidi nõukogu) on õppeasutuse kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu.

(2) Nõukogusse kuuluvad:
1) õppeasutuse ülem;
2) Kõrgema Sõjakooli ülem;
3) Täiendõppe Keskuse ülem;
4) Väljaõppevahendite Keskuse ülem;
5) Rakendusuuringute Keskuse ülem;
6) õppeosakonna ülem;
7) üldosakonna ülem;
8) logistikaosakonna ülem;
9) õppejõudude esindajad;
10) õppurkonna esindajad, keda peab olema vähemalt üks viiendik nõukogu koosseisust.

(3) Nõukogu liikmete arvu määrab õppeasutuse ülem.

(4) Õppurkonna esindajad valitakse õppurkonna poolt selliselt, et nende hulgas oleks vähemalt üks kadett ja üks kuulaja.

(5) Õppejõudude esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida korralised õppejõud. Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida korraline õppejõud.

(6) Õppejõudude esindajate ja õppurkonna esindajate volitused kestavad üks aasta, alates 21. augustist kuni järgmise aasta 20. augustini. Õppejõudude esindajate valimised korraldab ülem, õppurkonna esindajate valimised korraldab õppurkonna esindus.

(7) Õppeasutuse ülem kutsub nõukogu kokku vähemalt kaks korda õppeaastas.

(8) Nõukogu istungil võivad osaleda sõnaõigusega nõunike kogu volitatud esindaja ja teised õppeasutuse ülema poolt kutsutud isikud.

(9) Nõukogu esimees on õppeasutuse ülem.

(10) Nõukogu:
1) teeb kaitseministrile ettepanekuid õppeasutuse põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
2) võtab vastu õppeasutuse arengukava ja esitab selle kaitseväe juhataja kaudu kinnitamiseks kaitseministrile, kooskõlastades arengukava eelnevalt haridus- ja teadus ministriga;
3) vaatab läbi õppeasutuse eelarve projekti;
4) kinnitab õppeasutuse eelarve täitmise aruande;
5) kiidab heaks õppeasutuse tööplaanid ja nende täitmise aruanded;
6) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad;
7) kehtestab õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra;
8) kehtestab õppurite vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas vastavalt «Välismaalaste seaduse» § 12² lõikele 3 välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded;
9) kehtestab üliõpilaste rakenduskõrgkoolist väljaarvamise tingimused ja korra;
10) kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning õppurite eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
11) kehtestab täiendusõppe vormid, täiendusõppe läbiviimise korra ning täiendusõppe läbimist tõendavate dokumentide väljastamise korra;
12) otsustab õppeasutuses vähemalt 10 aastat professorina töötanud vanaduspensioniealiseks saanud õppejõu nimetamise emeriitprofessoriks ja kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
13) kooskõlastab ja esitab kaitseväe juhataja kaudu kaitseministrile kinnitamiseks uued õppekavad;
14) kinnitab õppekavadesse sisse viidavad parandused ja täiendused õigusaktidega lubatud mahus;
15) kiidab heaks ühisõppekava enne selle kinnitamist kaitseministri poolt; kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
16) kehtestab õppeasutuse poolt tasuliste teenuste osutamise tingimused ja korra ning tasu määramise alused;
17) kinnitab õppurkonna põhikirja, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele;
18) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
19) kehtestab õppeasutuse magistriõppe korralise õppejõu õiguse saada vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks ametipalga säilitamisega;
20) kuulab ära ülema ja teiste struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded, samuti nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud õppeasutuse arengut ja arendamist puudutavates küsimustes;
21) lahendab teisi õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega tema pädevusse antud küsimusi.

(11) Nõukogu töövorm on istung. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt kaks kolmandikku nõukogu koosseisust.

(12) Nõukogu võtab vastu otsuseid lihthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 1 ja 2 sätestatud küsimusi saab nõukogu otsustada kahekolmandikulise häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe hääl.

(13) Nõukogu tööd korraldab üldosakonna ülem.

(14) Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim kohalolev liige.

(15) Nõukogu töö täpsem korraldus sätestatakse nõukogu kodukorras.

§ 11. Nõunike kogu

(1) Nõunike kogu on õppeasutust ja ühiskonda ühendav nõuandev kogu.

(2) Õppeasutuse nõunike kogusse kuuluvad:
1) Kaitseministeeriumi esindajad;
2) kaitseväe esindajad;
3) teised riigikaitse ja kõrghariduse valdkonnas tunnustatud isikud.

(3) Nõunike kogu liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab, nõunike kogu liikmed nimetab ja nõunike kogu töökorra kinnitab kaitseminister.

(4) Nõunike kogu valib oma liikmete hulgast esimehe.

(5) Nõunike kogu teeb nõukogule, kaitseministrile ning haridus- ja teadusministrile ettepanekuid ja annab hinnanguid õppeasutuse, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes vähemalt üks kord aastas.

(6) Nõunike kogu volitatud esindajal on õigus osa võtta nõukogu istungitest.

§ 12. Õppeasutuse struktuuriüksused

(1) Õppeasutuse struktuuri kuuluvad:
1) Kõrgem Sõjakool;
2) Täiendõppe Keskus;
3) Väljaõppevahendite Keskus;
4) Rakendusuuringute Keskus;
5) üldosakond;
6) õppeosakond;
7) logistikaosakond.

(2) Struktuuriüksused tegutsevad struktuuriüksuste põhimääruste alusel, mille kinnitab õppeasutuse ülem.

§ 13. Struktuuriüksuste ülesanded

(1) Kõrgem Sõjakool korraldab kadettide ja kuulajate õpet õppeasutuses. Kadetid ja kuulajad on Kõrgema Sõjakooli ülema otsealluvuses. Kõrgema Sõjakooli ülemal on talle alluvate kaitseväelaste suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseadusega» pataljoniülemale ettenähtud distsiplinaarvõim, kohustused ja vastutus.

(2) Täiendõppe Keskus viib läbi täiendusõpet ning korraldab täiendusõppel viibivate kaadrikaitseväelaste teenistust õppeasutuses, välisriikide ja rahvusvahelistes riigikaitselistes õppeasutustes. Täiendusõppel viibivad kaadrikaitseväelased on Täiendõppe Keskuse ülema otsealluvuses. Täiendõppe Keskuse ülemal on talle alluvate kaitseväelaste suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseadusega» pataljoniülemale ettenähtud distsiplinaarvõim, kohustused ja vastutus.

(3) Väljaõppevahendite Keskus korraldab väljaõppevahendite väljatöötamist kaitseväele.

(4) Rakendusuuringute Keskus korraldab kaitseväe kaitseplaneerimise metodoloogilise baasi arendamist ning ülevaadete ja analüüside koostamist sõjaliste operatsioonide kogemuse analüüsi ja tagasiside kaudu koostöös NATO ja Euroopa Liidu ning nende liikmesriikide asjaomaste struktuuriüksustega.

(5) Üldosakond viib läbi õppeasutuse personalitööd, korraldab finantsjuhtimist, dokumendihaldust, side- ja infotehnoloogilist teenindamist, julgeolekualast tegevust ning kaplaniteenistust.

(6) Õppeosakond viib läbi õppurite õppetööd, teostab teadus- ja arendustegevust sõjanduse ja riigikaitsega seotud valdkondades ning korraldab võõrkeelte oskuse testimist kaitseväes. Õppeosakonna ülemal on talle alluvate kaitseväelaste suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseadusega» pataljoniülemale ettenähtud distsiplinaarvõim, kohustused ja vastutus.

(7) Logistikaosakond korraldab õppeasutuse valduses oleva riigivara haldamist ning tagab õppeasutuse tegevuseks vajaliku vara hankimise ja korrashoiu.

4. peatükk
ÕPPEKORRALDUS

§ 14. Õppetöö korraldus

Õppetöö korraldust reguleerivaks alusdokumendiks on õppeasutuse õppekorralduse eeskiri, mille kinnitab õppeasutuse ülem õppeasutuse nõukogu ettepanekul.

§ 15. Õppekavad

Õppeasutuse kõrghariduse õppekavad kinnitab kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul. Kaitseminister kooskõlastab õppekavad enne kinnitamist haridus- ja teadusministriga.

§ 16. Õppekeel

Õppeasutuse õppekeel on eesti keel. Õppekeelena muu keele kui eesti keele kasutamise otsustab kaitseminister.

§ 17. Õppe maht ja õppevormid

(1) Õppe mahtu arvutatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile (ühele õppenädalale) õppuri poolt õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on vähemalt 40 ainepunkti. Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel vastab üks ainepunkt 26 tunnile tööle ja ühe õppeaasta maht on vähemalt 60 ainepunkti.

(2) Õppeasutuses toimub täiskoormusega õpe ja eksternõpe õppekorralduseeskirjaga kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 18. Õppeasutusse vastuvõtmine ja õppeasutusest väljaarvamine

Õppeasutusse vastuvõtmine (immatrikuleerimine) ja õppeasutusest väljaarvamine (eksmatrikuleerimine) toimub õppeasutuse nõukogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 19. Hindamine ja eelnevate õpitulemuste arvestamine

(1) Õppeasutuse õppetöös lähtutakse hindamisel «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 6 lõike 2 punkti 18 alusel antud määrusest.

(2) Õppekava täitmisel võib õppeasutus rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes arvestada õppuri eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust piiramata mahus õppeasutuse nõukogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras, arvestades kõrgharidusstandardis sätestatud põhimõtteid.

§ 20. Õppeasutuse lõpetamine

(1) Kui õppur on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja vastavalt õppekavale kaitsnud lõputöö või sooritanud lõpueksami, antakse lõpetajale diplom õppekava täitmise kohta, samuti tasuta ingliskeelne akadeemiline õiend (Diploma Supplement).

(2) Lõpetajale võidakse anda diplom kiitusega (cum laude) haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel.

(3) Õppeasutuse Täiendõppe Keskuse täienduskursuse läbinule antakse sellekohane tunnistus.

5. peatükk
LIIKMESKOND

§ 21. Liikmeskond

Õppeasutuse liikmeskonna moodustavad õppeasutuse töötajad ja õppeasutusse vastuvõetud õppurid.

§ 22. Õppeasutuse töötajad

(1) Õppeasutuse töötajateks on õppeasutuse ülem, õppeasutuse struktuuriüksuste ülemad ja juhid, õppejõud, õppeasutuse teadustöötajad ja teised õppeasutuse töötajad. Õppeasutuse töötajad võivad olla kaadrikaitseväelased ja avalikud teenistujad.

(2) Õppejõu ametikoht võib olla sõjalise auastmega ametikoht. Sõjalise auastmega õppejõu ametikohale määratakse kaadrikaitseväelane, kes vastab õigusaktides sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Õppejõu ametikohal olev isik peab vastama õppejõu osas kehtestatud nõuetele.

(3) Õppeasutuse töötajal on:
1) õigus saada erialaseks tööks vajalikku täiendusõpet;
2) õigus tasuta kasutada õppe- ja teadustegevuseks õppeasutuse raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt õppeasutuses kehtestatud korrale;
3) kohustus kasutada õppeasutuse vara heaperemehelikult;
4) õigused ja kohustused, mis tulenevad teenistussuhteid või töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, õppeasutusesisestest õigusaktidest ning ametijuhendist.

(4) Õppeasutuse magistriõppe korralisel õppejõul on õigus saada viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks ametipalga säilitamisega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatut ei kohaldata sõjalise auastmega õppejõu ametikohale määratud kaadrikaitseväelase suhtes.

§ 23. Õppurid ja kursuslased

(1) Vastavalt õppetöö astmetele jagunevad õppeasutuses õppivad õppurid kadettideks ja kuulajateks. Õppurid moodustavad õppurkonna. Õppur on üliõpilane «Rakenduskõrgkooli seaduse» tähenduses.

(2) Kadett on põhikursusel õppiv kaadriohvitserikandidaat.

(3) Kuulaja on keskastmekursusel, vanemstaabiohvitseri kursusel või kõrgematel staabiohvitseride või kindralstaabikursustel õppiv kaadriohvitser.

(4) Kursuslane on allohvitser või allohvitserikandidaat, kes õpib sõjalise kutsekeskhariduse õppekava järgi, või allohvitser, ohvitser või tsiviilisik, kes osaleb õppeasutuse täiendusõppe õppekavade alusel läbiviidavatel kursustel. Kursuslane ei ole õppur ega kuulu õppurkonna hulka. Kursuslasele laienevad käesolevas põhimääruses sätestatud õppuri õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd need on sätestatud käesoleva põhimäärusega.

(5) Ekstern on individuaalse õppeplaani alusel rakenduskõrghariduse- või magistriõppekava läbiv kaitseväelane.

§ 24. Vastuvõtuarv

Kadettide ja kuulajate õppeasutusse vastuvõtu arvu määrab kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.

§ 25. Õppurite õigused

(1) Õppuril on õigus:
1) saada kõrgetasemelist haridust;
2) saada puhkust «Kaitseväeteenistuse seaduses» sätestatud ulatuses;
3) saada akadeemilist puhkust üks kord igas kõrgharidusõppeastmes kuni üheks aastaks, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
4) tasuta kasutada õppetegevuseks rakenduskõrgkooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt õppeasutuses kehtestatud korrale;
5) osaleda õppurite esinduse valimistel ning kandideerida õppurkonna esindusse;
6) saada üliõpilaspilet, kui õppur õpib rakenduskõrgharidusõppe või magistriõppe õppekavade järgi;
7) saada õppeasutuselt õppekorraldusalast teavet;
8) õppekava sulgemisel või õppeasutuse tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
9) kasutada muid õigusaktidega talle antud õigusi.

(2) Kursuslasele laienevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4 ja 7 sätestatud õigused.

§ 26. Õppurite kohustused

(1) Õppurid on kohustatud:
1) järgima kaitseväedistsipliini;
2) järgima õppeasutuse kodukorda;
3) täitma õppekava nõudeid ja sooritama määratud tähtajaks kõik õppekavas ettenähtud eksamid ja arvestused vastavalt õppekorralduse eeskirjale;
4) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi või kõrgemate ülemate poolt antud käske.

(2) Kursuslasele laienevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õppuri kohustused.

§ 27. Õppurkond

(1) Õppeasutuse kadetid ja kuulajad moodustavad õppurkonna. Õppurkond on üliõpilaskond «Rakenduskõrgkooli seaduse» tähenduses.

(2) Õppurkonnal on õigus:
1) moodustada teiste rakenduskõrgkoolide üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;
2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) valida oma esindajad õppeasutuse nõukogusse;
4) otsustada muid õppurkonna tegevust puudutavaid küsimusi kooskõlas «Kaitseväeteenistuse seaduse» ja teiste õigusaktidega, kui nende küsimuste otsustamine ei ole antud kellegi teise otsustada.

(3) Õppurkonnal on põhikiri.

(4) Õppurkonna esindusorgan on õppurkonna esindus.

(5) Õppurkonna esinduse järgmise koosseisu valimised korraldab õppurkonna senine esindus. Õppurkonna esinduse valimised toimuvad iga õppeaasta alguses.

§ 28. Õppurkonna põhikiri

(1) Õppurkonna põhikirjas sätestatakse õppurkonna esinduse moodustamise kord, tema õigused, kohustused, vastutus ja töökord, samuti õppurkonna esindajate valimise kord õppeasutuse nõukogusse.

(2) Õppurkonna põhikirja vastuvõtmise või muutmise algatab õppurkonna esindus. Igal õppuril on õigus teha õppurkonna esindusele ettepanek õppurkonna põhikirja muutmiseks.

(3) Õppurkonna põhikirja eelnõu või põhikirja muudatuste eelnõu avalikustab õppurkonna esindus vähemalt üks kuu enne selle kavandatavat hääletamist. Igal õppuril on õigus esitada oma arvamus eelnõu kohta. Vähemalt üks nädal enne hääletamist vaatab õppurkonna esindus saabunud arvamused läbi ning avalikustab hääletamisele pandava lõpliku eelnõu.

(4) Õppurkonna põhikirja või selle muudatuste vastuvõtmise otsustab õppurkond hääletamisel, eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik kohalolijate kahekolmandikuline häälteenamus. Hääletamise ja hääletustulemuse vormistamise kord kehtestatakse õppurkonna põhikirjas.

(5) Kui eelnõu osutub vastuvõetuks, esitab õppurkonna esindus selle hiljemalt kolme päeva jooksul kinnitamiseks õppeasutuse nõukogule, lisades ettenähtud korras vormistatud hääletamistulemuse.

(6) Õppeasutuse nõukogu kinnitab õppurkonna põhikirja, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele.

6. peatükk
FINANTSEERIMINE JA VARA

§ 29. Finantseerimine

(1) Õppeasutuse kulud kaetakse riigieelarvest.

(2) Õppeasutusel on õigus osutada õppeasutuse nõukogu poolt kehtestatud tingimustel oma põhitegevusest tulenevaid järgmisi tasulisi teenuseid:
1) teenused rakendusuuringute läbiviimisel;
2) lepinguline õppe- ja arendustöö;
3) nõustamine sõjandusega seotud teadus- ja arendustegevuse ning sõjaväelise hariduse valdkonnas;
4) majutus- ja paljundusteenused;
5) kirjastamine;
6) tõlketööd;
7) sporditreeningud, treeningkeskuse kasutamine ja teised sporditeenused.

§ 30. Õppeasutuse vara

Õppeasutus valdab ja kasutab talle kasutada antud riigivara «Riigivaraseadusega» ja selle alusel õigusaktidega kehtestatud korras.

7. peatükk
JÄRELEVALVE JA ARUANDLUS

§ 31. Teenistuslik järelevalve

Teenistuslikku järelevalvet õppeasutuse tegevuse üle teostavad kaitseminister ja kaitseväe juhataja õigusaktidega sätestatud korras.

§ 32. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet õppeasutuse õppetegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastatult Kaitseministeeriumiga «Rakenduskõrgkooli seaduses» ettenähtud korras.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium teavitab riikliku järelevalve alaste toimingute läbiviimisest eelnevalt Kaitseministeeriumi ning võimaldab Kaitseministeeriumi esindajatel viibida nende toimingute läbiviimise juures.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium teavitab riikliku järelevalve valdkonnas kavandatavast ettekirjutusest eelnevalt Kaitseministeeriumi ja võimaldab avaldada eelnevalt selle kohta arvamust.

§ 33. Aruandlus

Õppeasutus peab õigusaktidega sätestatud korras statistilist- ja finantsarvestust, annab oma tegevusest aru kaitseministrile, kaitseväe juhatajale ning esitab aruandeid kehtestatud korras.

8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 34. Ülema ja nõukogu õigusaktide muutmise tähtaeg

Õppeasutuse ülema ja õppeasutuse nõukogu õigusaktid viiakse käesoleva põhimäärusega kooskõlla hiljemalt 2009. aasta 1. septembriks.

§ 35. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse 2009. aasta 1. jaanuarist.