Töökaitseseaduse eesmärk on luua õiguslikud alused tervisele kahjutu ja ohutu töökeskkonna tagamiseks kõigile töösuhetes osalevatele isikutele; määrata vastavalt ühiskonna sotsiaalsele, majanduslikule ja tehnilisele arengule kindlaks töökaitse organisatsioonilised alused, töökaitsealaste õigusaktide järgimist kontrollivad organid, kontrolli vormid ja meetodid ning tööõnnetuste ja tööga seotud tervisekahjustuste uurimise ja arvestamise alused.

§ 2. Töökaitse mõiste

Töökaitse on õiguslike, majanduslike, tehniliste, ergonoomiliste, organisatsiooniliste, töökorralduslike, tervishoiu- ja sotsiaalsete meetmete ning vahendite kogum töökeskkonnas tekkida võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks.

§ 3. Töökaitseseaduse rakendusala

Töökaitseseaduse järgimine on kohustuslik tööde puhul, mida teeb:

1) töötaja tööandjaga sõlmitud töölepingu alusel;

2) õpilane või üliõpilane õppepraktikal;

3) kinnipeetav karistusasutuses;

4) hooldusalune hooldusasutuses;

5) ettevõttes töötav kaitseväe tegev- või tööteenistuses olev isik;

6) talupere liige talus;

7) ühiskondlikus töös osalev või muudes töösuhetes olev isik.

§ 4. Töökaitse õigusaktid

Töökaitse õigusaktideks on käesolev seadus, teised töökaitseküsimusi käsitlevad seadused, normatiivaktid, eeskirjad ja lepingud.

§ 5. Tööandja ja töötaja põhikohustused

(1) Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu sõlmimisel jälgima, et kokkulepe sõlmitaks ainult nende tööde kohta, mille tegemiseks on töötaja välja õppinud.

(2) Tööandja on kohustatud:

1) tagama töö korraldamisel ohutud ja tervislikud töötingimused vastavalt töökaitsealastele õigusaktidele, nende puudumisel aga võtma tarvitusele meetmed ohutuse tagamiseks; tagama töökaitsealaste õigusaktide kättesaadavuse;

2) selgitama töötajale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid; korraldama töökaitsealaste teadmiste kontrolli ja vajaduse korral täiendõpet;

3) andma töötajale ettenähtud kaitserõivad, -jalatsid ja muud kaitsevahendid enne töötaja tööle asumist;

4) mitte rakendama töötajat töödel, mille tegemiseks ta pole välja õpetatud;

5) nõudma töötajalt töökaitsealaste õigusaktide täitmist;

6) looma koos töötajatega ettevõttes töökaitsestruktuurid;

7) täitma töökaitse järelevalve organi ettekirjutusi ja korraldusi;

8) tagama töötaja tööõnnetuste ja tervisekahjustuste vastu kindlustamise seadusega kehtestatud korras.

(3) Töötaja on kohustatud:

1) täitma kehtestatud töökaitsenõudeid;

2) keelduma töölepinguvälisest tööst, mille tegemiseks ta ei ole saanud väljaõpet;

3) kasutama õnnetuste ja tervisekahjustuste vältimiseks kaitsevahendeid;

4) jälgima, et tema poolt töö tegemine või selle tagajärjed ei ohustaks töötaja enda või teiste elu ja tervist ning keskkonda;

5) täitma tööandja, tema esindaja ja töökaitse järelevalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi;

6) teatama õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust viivitamatult tööde juhatajale või tööandjale.

§ 6. Tööandja ja töötaja õigused

(1) Tööandjal on õigus kehtestada töötingimuste tervislikumaks ja ohutumaks muutmiseks rangemaid töökaitsenõudeid, kui näevad ette õigusaktid.

(2) Töötajal on õigus keelduda tööst, mis ohustab tema enda või teiste isikute elu ja tervist, kuid ta peab sellest viivitamatult tööandjale teatama.

Töö tegemata jätmisest põhjustatud kahju kompenseerimise reguleerib materiaalset vastutust sätestav seadus.

§ 7. Üldnõuded töökeskkonnale

(1) Töökeskkond tuleb tööandjal projekteerida, ehitada ja sisustada selliselt, et töötamine oleks ohutu ning ei kahjustaks töötaja või teiste isikute tervist ja keskkonda.

(2) Erinevad tööd ja tööoperatsioonid tuleb ajastada ja järjestada selliselt, et ka nende koosmõju oleks ohutu.

(3) Naiste ja alaealiste töötajate ning füüsiliste või vaimsete puuetega isikute töökeskkond tuleb projekteerida, ehitada või rekonstrueerida nende isikute töö- ja liikumisolude erinõudeid arvestades.

(4) Töökeskkonna kahjulikud ja ohtlikud mõjurid ei tohi ületada normatiive. Mõõtmised korraldab tööandja objekti käikuandmisel ja edaspidi vastavalt normides nõutule.

(5) Töökeskkonna valgustus peab vastama normidele. Loomuliku valgustuseta tööruumides ja liikumisteedel peab olema ka avariivalgustus. Maa-alustel või muudel sarnastes oludes tehtavatel töödel võib kasutada kantavaid valgusteid.

(6) Töökeskkonnas peab olema normidele vastav temperatuur, suhteline õhuniiskus ja tõmbetuuleta õhuvahetus. Erijuhtudel, kui töö iseloom või tootmistehnoloogia normidele vastavust ei võimalda, tuleb kasutada kaitsevahendeid.

(7) Seadmed ja materjalid, mis oma kõrge või madala temperatuuri tõttu võivad töötajat ohustada, peavad olema varjestatud või varustatud hoiatussignalisatsiooniga.

(8) Töötaja peab töötamiskohale pääsema ohutult. Töökohad ja töötaja liikumisteed peavad olema libisemist või kukkumist välistavas seisundis.

Kohtades, kus töötaja võib alla kukkuda või teda võib ohustada pealekukkuv ese, kuum vesi, aur, leek, suruõhujuga või muud mõjurid, peab kasutama normikohaseid piirdeid, varikatuseid, ülekäike, kaitsekiivreid, kaitsevöösid või muid ohutusvahendeid.

(9) Töökeskkonnas on suitsetamine keelatud. Suitsetamiskohtade kindlaksmääramine ning ettevõttes korra ja puhtuse hoidmine sätestatakse töösisekorraeeskirjadega.

(10) Uppumisohuga seotud töökeskkonnas peavad olema piirded ja tähised ning kättesaadaval vajalikud päästevahendid.

§ 8. Kahjulikud ja ohtlikud ained ning mõjurid

(1) Ohtlike ja kahjulike ainete kasutamist tuleb tehnoloogiates võimalikult vältida. Nendega tohib töötada ainult vastavalt sisustatud töötamiskohtades, kaitsevahendeid kasutades ja nende kasutamiseeskirju järgides.

(2) Kahjulikke aerosoole, gaase, tolmu või auru tekitavatel töödel tuleb rakendada tehnoloogiat, mis väldib kahjulike ainete piirnormide ületamist.

Müra, infra- ja ultraheli, vibratsiooni, ioniseeriva kiirguse, staatilise elektri välja, elektromagnetvälja, ultravioletse või infrapunase kiirguse ja muude kahjulike mõjurite tase ei tohi ületada vastavaid normatiive. Nende ületamisel tuleb töö katkestada. Erandjuhul võib kohaliku tervisekaitsetalituse loal tööd ajutiselt jätkata, kasutades tervisekahjustusi vältivaid lisakaitsevahendeid.

§ 9. Masinate ja seadmete üldnõuded

(1) Keelatud on toota, reklaamida ja kaubastada masinaid, mehhanisme, tootmisseadmeid, töövahendeid ja materjale, mis ei vasta kehtivatele töökaitsenormidele.

{2) Masinaid, seadmeid ja teisi töövahendeid tuleb:

1) paigaldada ja monteerida ning varustada kaitsevahendite, -piirete ja tähistega nii, et neil ja nende läheduses töötavad inimesed ei oleks ohustatud;

2} kasutada ja hoida vastavalt kehtestatud eeskirjadele;

3) katsetada (kontrollida) enne nende käikulaskmist ja edaspidi korrapäraselt vastavalt töökaitsenormatiividele.

(3) Masinate ja seadmete automaatsete toimingute või neis toiminguis tekkinud selliste rikete korral, mis võivad põhjustada õnnetuse, tuleb tõkestada pääs ohualale.

(4) Masinate ja seadmete montaa˛i, remondi ja hooldustööde korraldamisel tuleb arvestada töö eripära ja tagada, et:

1) oleks võimalik välja lülitada elekter või katkestada gaasi, auru ja vedeliku voolamine;

2) oleks välistatud masinate ja seadmete käivitamine, kui see võib töötajat ohustada;

3) oleks tõkestatud kõrvaliste isikute pääs ohualale;

4) kasutatavad tellingud, töölavad, redelid ja muud abivahendid oleksid püsivad ning kandvad.

§ 10. Tõstetööd, lastide teisaldamise ja ladustamise üldnõuded

(1) Tõsteseadmed tuleb paigaldada kindlalt, välistades nende ümberkukkumise või iseenesliku liikuma hakkamise.

(2) Tõstetööde, lastide teisaldamise ja ladustamise käigus tuleb tagada, et:

1) tõste- ja lastihaardeseadmed ning abivahendid oleksid korras ja tõstetavale lastile vastavad;

2) tõste- ja teisaldustööde alal viibijad ei oleks ohustatud ning sinna pääs oleks kõrvalistele isikutele tõkestatud;

3) tõstetavad, teisaldatavad või ladustatavad lastid oleksid tugevalt kinnitatud, tasakaalus ja püsivad; et töö toimuks ohutust tagavate tehnoloogiliste eeskirjade järgi;

4) veovahendid oleksid küllaldase kandevõimega ja et oleks välistatud nende ümberkukkumine või iseeneslik liikuma hakkamine;

5) tõste- ja teisaldustöid tegevate töötajate vahel oleks signalisatsioon;

6) inimeste tõstmisel kasutataks ainult selleks ettenähtud vahendeid, järgides kehtestatud eeskirju.

§ 11. Elektri-, tule-ja liiklusohutuse üldnõuded

(1) Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutatav nii, et ei tekiks tule-, plahvatus- või elektrikahjustuse ohtu.

(2) Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajaid.

(3) Töökeskkonna projekteerimisel, ehitamisel ja seal töötades tuleb järgida tuleohutuseeskirju.

(4) Veovahendid, liikurmasinad ja -mehhanismid peavad vastama tehnilistele tingimustele ja nende kasutamisel tuleb täita liiklus- ja kasutamiseeskirju; nende juhtimisele võib lubada vastava ettevalmistuse ja juhiloaga töötajaid.

§ 12. Olmetingimused

(1) Töötajate olmeruumid tuleb projekteerida, ehitada ja sisustada vastavalt ehitusnormidele ning olenevalt töötajate arvust, soost, töö laadist ja tingimustest.

(2) Ekspluatatsiooni ei ole lubatud võtta selliseid hooneid või objekte, kus puuduvad nõuetekohased olmeruumid.

Ekspluatatsioonis olevatel objektidel viiakse olme- ja töötingimused normidega vastavusse, lähtudes konkreetsest olukorrast vastavalt kollektiivlepingus ettenähtule või vastava järelevalveorgani nõudmisele.

(3) Välitingimustes töötavate inimeste olme tuleb korraldada teisaldatavates hoonetes või muul sobival viisil.

§ 13. Esmaabi

(1) Töötaja töölevõtmisel on tööandja kohustatud talle selgitama, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.

(2) Tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhuks peab tööandja tagama:

1) esmaabi andmise kohapeal selleks väljaõpetatud töötaja poolt;

2) vigastatu või haigestunu toimetamise vastavalt arsti korraldusele kas raviasutusse või koju;

3) esmaabivahendite kättesaadavuse töötajate arvule ja töötingimustele vastavas valikus ja koguses.

§14. Arstiabi ja arstlik läbivaatus

(1) Ruumid töötajate meditsiiniliseks teenindamiseks tuleb projekteerida, ehitada ja sisustada vastavalt ehitusnormidele.

(2) Raske, tervistkahjustava või ohtliku töö tegijad, samuti töötajad, kes oma tervisliku seisundi tõttu võivad tööl teisi ohustada, peavad enne tööleasumist ja edaspidi käima korrapäraselt arstlikul läbivaatusel. Läbivaatuse korra ja nimetatud tööde ning kutsealade loetelu kehtestab Eesti Vabariigi Tervishoiuministeerium kooskõlastatult Eesti Vabariigi Tööministeeriumiga.

(3) Alaealiste arstlik läbivaatus töölevõtmisel ja hiljem igal aastal kuni 21-aastaseks (incl.) saamiseni toimub vastavalt töölepingu seadusele.

(4) Tööandja peab säilitama käesoleva paragravi 2. ja 3. lõikes nõutud arstlikul läbivaatusel viibimise aja eest keskmise töötasu. Arstlik läbivaatus on kohustuslik ja sellest kõrvalehoidunud töötajat tööle ei lubata.

§ 15. Naiste, alaealiste ja puuetega töötajate tööpiirangud

Naiste, alaealiste ning vaimsete ja füüsiliste puuetega töötajate tööpiirangud on sätestatud töölepingu seaduse ja teiste õigusaktidega.

Naistele ja alaealistele keelustatud tööde loetelu ja teisaldatavate raskuste piirnormid kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

§ 16. Eritingimustega töötajate soodustused

(1) Tervistkahjustava või ohtliku töö tegemiseks, samuti erilistes temperatuuritingimustes või määrdumisega seotud tööde tegemiseks annab tööandja tasuta kaitserõivad, -jalatsid ja teised kaitsevahendid, mille miinimumnormid kutsealade lõikes kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

Töötajatele tehnoloogiliste või muude rõivaste ning jalatsite andmise sätestab tööandja kollektiiv- või töölepingus.

(2) Töötajad, kes teevad töid, millega kaasneb määrdumine või kahjulike ainete toime nahale, tuleb kindlustada puhastus-, pesemis- või neutraliseerimisvahenditega vastavalt kollektiiv- või töölepingus sätestatud tingimustele.

(3) Tervistkahjustava töö korral tuleb anda töötajale iga-aastast lisapuhkust ja võib kehtestada lühendatud tööpäeva. Tervistkahjustavate tööde näidustused ja loetelu ning soodustuste andmise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

(4) Tervistkahjustava töö korral tuleb anda töötajatele kahjulike mõjurite toimet neutraliseerivaid toiduaineid vastavalt normidele ja korrale, mille kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

(5) Erilistes temperatuuritingimustes tehtavate, suure füüsilise või psüühilise koormusega, vibratsiooniohtlike või muude eritingimustega tööde korral tuleb anda töötajaile tööaja hulka arvatavad vaheajad soojendamiseks, puhkamiseks ja profülaktilisteks protseduurideks. Tööandja on kohustatud sisustama selleks vajalikud ruumid või kohad.

§ 17. Töökaitsealane koolitus

(1) Töökaitsealase alg-, põhi- ja erialase koolituse korraldab Eesti Vabariigi Haridusministeerium kooskõlastatult vastavate järelevalveorganitega.

(2) Töökaitsealane väljaõpe, täiendõpe ja teadmiste kontroll toimub Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi koolitusluba omavates õppeasutustes, koolituskeskustes ja ettevõtetes.

(3) Töökaitse- ja olme ohutusalase algõpetuse annavad üldhariduskoolid.

(4) Töökaitsealane põhiõpetus tuleb anda õppeasutuses koos erialaõppega vastavalt õppeasutuste õppeplaanidega ettenähtud eraldi aineprogrammidele.

(5) Tööandja korraldab töötajale enne tööle asumist töökaitsealaste teadmiste kontrolli ning vajaduse korral täiendõppe, arvestades konkreetse töö eripära.

(6) Tööandja töökaitsealaste teadmiste kontrollimine ja vajaduse korral konkreetse töö eripära arvestav täiendõpe toimub õppeasutuses või koolituskeskuses:

1) kolme kuu jooksul pärast ettevõtte juhi ametisse asumist;

2) kolme kuu jooksul pärast tööandjale tegevusloa andmist;

3) järelevalvet teostava organi nõudmisel, kui tööandja töökaitsealases tegevuses esineb puudusi.

(7) Tööandja esindaja ja töötaja töökaitsealane täiendõpe ja teadmiste kontroll toimub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(8) Töökaitsespetsialiste valmistavad ette tehnilise kallakuga kõrgkoolid. Täienduskoolitus toimub lisaks eelnimetatule ka vabariiklikes ja harukondlikes koolituskeskustes.

(9) Töökaitsevolinike ja töökaitsenõukogu liikmete väljaõppe korraldab tööandja harukondlikes koolituskeskustes.

§ 18. Töökaitse korraldamine ettevõttes

(1) Töökaitse üldise seisukorra eest vastutab tööandja. Töökaitsealast praktilist tööd korraldavad ja teevad:

töökaitse peaspetsialist või spetsialist;

töökaitse volinik;

töökaitsenõukogu.

(2) Tööandjale alluvate haldus- ja tehniliste töötajate töökaitsealased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendites või muudes dokumentides.

Seal, kus töökaitsealased kohustused, õigused ja vastutus on määratlemata, täidab neid kohustusi ja vastutab tööandja.

(3) Rohkem kui 300 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud ametisse võtma töökaitse peaspetsialisti.

Eriti ohtlike ja kahjulike tootmismõjuritega või normidele mittevastavate töötingimuste korral on peatööinspektoril õigus nõuda töökaitse peaspetsialisti ametissevõtmist ka siis, kui töötajaid on alla 300.

(4) Töökaitse peaspetsialist on tööandja täieõiguslik esindaja töökaitse alal, kes on pädev ettevõtte töökaitseküsimustes, kellel on nõutud ettevalmistus ja kellele on loodud piisavad eeldused selleks tegevuseks.

(5) Töötajad valivad oma esindajaks suhtlemisel tööandja ja töökaitse järelevalvet teostava organiga ning koos nendega töökaitsealase tegevuse korraldamiseks ja kontrollimiseks ettevõttes ja struktuuriüksustes, kus on vähemalt 10 töötajat ühe või mitu vastava ettevalmistuse saanud töökaitsevolinikku.

Töökaitsevolinik peab tundma oma tegevuspiirkonna töökaitseküsimusi ning osalema vajaduse korral kontrollimistes ja õnnetusjuhtumite põhjuste selgitamises.

(6) Ettevõttes, kus on üle 50 töötaja, moodustavad tööandja ja töötajad töökaitsenõukogu. Poole selle liikmetest määrab tööandja ning poole valivad töötajad endi hulgast.

Kuni 50 töötajaga ettevõttes otsustavad töökaitsenõukogu moodustamise tööandja ja töötajad omavahelisel kokkuleppel.

Töökaitsenõukogu on tööandja ja töötajate vaheline ühistöö organ, mille pädevuses on ettevõttes töökaitsealase kontrolli korraldamine ning uurimine tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul, töötingimuste tööohutuse ja töö tervislikkuse, töö- ja töökaitsealase väljaõppe ning infovahetuse ja -levi küsimused.

(7) Tööandja peab võimaldama töökaitsenõukogu liikmetele ja töökaitsevolinikele oma kohustuste täitmiseks põhitööst aja vastavalt kollektiivlepingule, säilitades neile selle aja eest keskmise töötasu.

§ 19. Eesti Vabariigi Valitsuse pädevus töökaitse alal

Eesti Vabariigi Valitsuse pädevuses on:

1) riikliku poliitika elluviimine töötaja kaitsmiseks tehis-, sotsiaal-ning looduskeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjude eest;

2) töökaitsealaste õigusaktide ettevalmistamine;

3) ministeeriumide, riiklike ametite ja inspektsioonide tegevuse suunamine töökaitse küsimustes;

4) kohaliku omavalitsuse organite töökaitsepoliitika suunamine;

5) kontrolli korraldamine töökaitsealaste õigusaktide järgimise üle kõigi vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide poolt.

§ 20. Eesti Vabariigi ministeeriumide ja riiklike ametite pädevas töökaitse alal

Vabariigi ministeeriumide ja riiklike ametite pädevusse kuuluvad töökaitsealased küsimused järgmistes valdkondades:

1) majandusharu majandusliku, tehnilise ja strateegilise arengu kavandamine;

2) teadusuuringud ja vajalike programmide koostamine;

3) õigusaktide eelnõude väljatöötamine vastavalt oma pädevusele;

4) tööandjate töökaitsealase ja töötajate erialase väljaõppe korraldamine.

§ 21. Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevus töökaitse alal

Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses on:

1) kõigis vabariigi territooriumil tegutsevates ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides töö- ja töökaitsealaste õigusaktide järgimise kontrollimine;

2) töö- ja töökaitsealaste õigusaktide praktilise täitmise analüüsimine ja vabariigi valitsusele ettepanekute esitamine nende täiustamise kohta;

3) teadusuuringute korraldamine töökaitsealastes küsimustes;

4) koostöö arendamine töökohustuse ja tervisekaitsega tegelevate asutuste, vabariigi ministeeriumide, riiklike ametite ja inspektsioonide, kohaliku omavalitsuse organite töötajate ja tööandjate liitude ning teiste riikide vastavate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

5) ettepanekute esitamine töökaitsealaste õigusaktide väljatöötamise ja riikliku töökaitsestatistika korraldamise kohta töökaitse valdkonnas;

6) oma seisukohtade esitamine töövaidlusi lahendavatele organitele ja kollektiivsete töövaidluste lahendamises osalemine;

7) tööohutuse ja ergonoomika alaste ekspertiiside korraldamine;

8) osalemine juurdluses avariide ja õnnetusjuhtumite korral ning kontroll selle läbiviimise ja vastavate profülaktikameetmete rakendamise üle;

9) osalemine uute ettevõtete ja muude kontrollialuste objektide ekspluatatsioonivõtmise komisjonide töös ning uute seadmete katsetamises enne nende seeriatootmisse andmist;

10) tööandjatele nõusoleku andmine alaealiste töölevõtmiseks ja töölt vabastamiseks ning alaealiste töölerakendamise seaduslikkuse kontrollimine;

11) arvamuse avaldamine ettevõtete töösisekorraeeskirjade kohta ning harukondlike töökaitse-eeskirjade kinnitamine;

12) inimeste elu ja tervist ohustava või avariiohtliku töö tegemise või sellise objekti kasutamise peatamine;

13) tööandjatele ettepanekute esitamine ning kohustuslike ettekirjutuste tegemine töökaitsealaste ja tööõiguslike küsimuste kohta;

14) kohaliku omavalitsuse organitele ettepanekute esitamine ettevõtte tegevuse peatamise, tööõnnetus- ja ravikindlustusmaksu suurendamise ja ettevõtte suhtes majanduslike sanktsioonide rakendamise kohta, kui töötingimused on töökaitsenormidega lubatust kahjulikumad või ohtlikumad.

§ 22. Teiste riikliku järelevalve organite pädevus töökaitse alal

Tehnilise, tervisekaitse, liiklus-, tuleohutuse, ehituse, energia- ja teiste riikliku järelevalvega tegelevate organite pädevus töökaitse alal on kehtestatud nende põhimäärustes ja muudes õigusaktides.

§ 23. Kohaliku omavalitsuse organite pädevus töökaitse alal

Kohaliku omavalitsuse organite pädevuses on:

1) töökaitsealase poliitika elluviimine oma haldusterritooriumil;

2) järelevalveorganite esildise alusel tööõnnetuste ja tervisekindlustuse täiendava maksuosa määramine tööandjale sõltuvalt töötingimuste tervisekahjulikkusest või ohtlikkusest selles ettevõttes;

3) ettevõtte tegevuse peatamine järelevalveorganite esildisel, kui töötajate töötingimused on normidega lubatust tervisele kahjulikumad või ei ole tagatud ohutus;

4) töökaitseseaduse täitmise kontrollimine koostöös töökaitse järelevalvet teostava organiga.

§ 24. Töökaitse ja töökaitsealase teadustöö finantseerimine

(1) Töökaitseabinõusid rakendatakse tööandja kulul.

(2) Töökaitsealaseid teadusuuringuid koordineerib Eesti Vabariigi Tööinspektsioon.

(3) Töökaitsealaseid teadusuuringuid finantseeritakse riigieelarvest.

§ 25. Uurimise korraldamine tööõnnetuste, kutsehaiguste ja avariide korral

(1)) Tööandja korraldab tööõnnetuste ja kutsehaiguste põhjuste ning avariide uurimise Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavas korras ja võtab need arvele.

(2) Tööõnnetuste, kutsehaiguste ja avariide puhul korraldatava uurimise kulud kannab tööandja.

(3) Tööõnnetuste uurimist ja arvelevõtmist kontrollivad tööinspektorid.

§ 26. Tööõnnetusest teatamine

(1) Igast tööõnnetusest peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama tööde juhatajale või tööandjale.

(2) Tööandja peab viivitamatult rakendama meetmeid tööõnnetuse põhjuste kõrvaldamiseks ja informeerima juhtunust vastavat kindlustusorganit.

(3) Raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud, samuti üheaegselt kahe või enama töötajaga toimunud tööõnnetusest peab tööandja viivitamatult teatama asukohajärgsele politseile. Tööandja peab teatama sellest ühe ööpäeva jooksul ka vastavale kindlustusorganile, tööinspektsioonile ja vastavat järelevalvet teostavale organile.

§ 27. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse vormistamine

(1) Tööõnnetus või kutsehaigus, mis põhjustas töötaja töövõime kaotuse või tema kergemale tööle üleviimise vajaduse vähemalt üheks päevaks, vormistatakse sellekohase aktiga.

(2) Kui tööandja keeldub koostamast tööõnnetuse akti või kui kannatanu või teine huvitatud isik pole akti sisuga nõus, vaatab konflikti läbi tööinspektor.

(3) Tööandja võtab akti alusel tööõnnetuse või kutsehaiguse arvele, tehes sissekande sellekohasesse registrisse. Akti tuleb säilitada 45 aastat.

Akti teised eksemplarid väljastab tööandja 3 ööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist tööinspektsioonile, kannatanule ja vastavale kindlustusorganile; kutsehaiguse puhul ka tervishoiuasutusele.

§ 28. Vastutus töökaitsealaste õigusaktide rikkumise eest

Tööandja, tema esindaja ja töötaja, kes on süüdi töökaitsealaste õigusaktide rikkumises, kannavad haldus-, tsiviil-, materiaalset ja kriminaalvastutust õigusaktides ettenähtud korras.

§ 29. Töökaitseseaduse rakendamisel tekkivate vaidluste lahendamine

Töökaitseseaduse rakendamisel tekkivad vaidlused tuleb lahendada:

1) töötajate ja tööandjate vahel — töövaidluste lahendamiseks ettenähtud korras;

2) juriidiliste isikute vahel — maa- või linnakohtus.

§ 30. Töökaitsealane aruandlus

Tööandja on kohustatud esitama vastavalt statistilisele aruandlusele andmed ettevõtte töötajate tervisliku seisundi, töötingimuste, avariide, tööõnnetuste, nende tagajärgede ja muu kohta.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL

Tallinn, 9. juunil 1992.