Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2015-10-29 110 RT I2015-10-31201521311020150022015-11-03+02:002016-02-11+02:00 1 2015-10-29 maarus_1_10.02.2010.xsd 131102015002 7 2016-02-08 Maret Mauer 1031394Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2016. aastaks Määrus kehtestatakse § 45 lõike 1 ja § 11 lõike 2 punkti 1 alusel. 1 Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse 2016. aastaks: 1 kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel; 2 kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel; 3 kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri. 2 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veealade kaupa on sätestatud lisas 1 vastavalt lisas 2 esitatud Eesti Vabariigi territoriaalvee väikestele püügiruutudele. 3 Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär agarikupüügil Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel 1 Hiiu maakonnas on lubatud agarikupüügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot. 2 Saare maakonnas on lubatud agarikupüügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot. 4 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Kutselisel kalapüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa on sätestatud lisas 3. 5 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär Võrtsjärvel kaluri kalapüügiloa alusel Kutselisel kalapüügil Võrtsjärvel kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas on järgmised: 1 mõrd suu kõrgusega 1 m ja rohkem – 323 tükki ja tasu ühe mõrra kohta on 111,71 eurot; 2 nakkevõrk – 321 tükki ja tasu ühe nakkevõrgu kohta on 20,70 eurot. 6 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär teistel siseveekogudel kaluri kalapüügiloa alusel Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa on sätestatud lisas 4. 7 Kutselise kalapüügi õiguse tasumäär Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Kutselisel kalapüügil Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on kalapüügiõiguse tasumäärad järgmised: 1 räim – 3,10 eurot/t; 2 kilu – 3,40 eurot/t; 3 tursk – 33,55 eurot/t; 4 lõhe – 0,30 eurot/isend; 5 lest – 10,6 eurot/t. 8 Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd asuval veealal, mis ei kuulu Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla, ja kalapüügiõiguse tasumäärad 1 Kalapüügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval veealal on järgmised: 1 lühiuimkalmaar – 19,17 eurot/t; 2 makrell – 12 eurot/t; 3 meriahven – 20 eurot/t; 4 pikklest – 31 eurot/t; 5 railised – 5,20 eurot/t; 6 sinine molva – 15 eurot/t; 7 süvalest – 63,90 eurot/t; 8 süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja süsisaba – 9,10 eurot/t; 9 tursk – 37,50 eurot/t; 10 reguleerimata liigid NAFO piirkonnas – 31,95 eurot/t; 11 reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas – 4,47 eurot/t. 2 Teravmägede püügipiirkonnas, kus samal ajal on lubatud krevetipüügil viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval, on lubatud püüda krevetti 377 püügipäeva ja tasu ühe püügipäeva eest on 210 eurot. 3 Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mis asub lõikes 4 märgitud koordinaatide piirides ja jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit, on lubatud püüda reguleerimata liike, mille ühe tonni püügiõiguse tasu on 12,78 eurot. 4 Edela-Atlandi püügipiirkond määratakse järgmiste koordinaatidega: Lõuna-Ameerika rannikut piki 10º lõunalaiust kuni 20º läänepikkuseni ja sealt piki 20º meridiaani lõunasse 50º lõunalaiuseni, seejärel mööda 50º paralleeli läände kuni 50º läänepikkuseni, siis piki 50º meridiaani lõunasse 60º lõunalaiuseni, sealt mööda 60º paralleeli läände 67º16’ läänepikkuseni, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56º22’ lõunalaiust ja 67º16’ läänepikkust, edasi itta mööda 56º22’ lõunalaiust punktini 65º43’ läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55º22’ lõunalaiust ja 65º43’ läänepikkust, 55º11’ lõunalaiust ja 66º04’ läänepikkust, 55º07’ lõunalaiust ja 66º25’ läänepikkust, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini. 5 Reguleerimata kalaliigid käesoleva paragrahvi mõistes on sellised liigid, mille püügimahtu ei piira NAFO, NEAFC ja Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas. Tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes Jevgeni Ossinovski Keskkonnaminister Marko Pomerants Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Aivar Rahno Lisa 1 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel maakondade ja veealade kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas Lisa 2 Väikesed püügiruudud Eesti Vabariigi territoriaalvees Lisa 3 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas Lisa 4 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas