Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2019-12-19 110 RT I2019-12-31201941311220190042020-01-10+02:00 1 2019-12-20 maarus_1_10.02.2010.xsd 131122019004 5 2019-12-30 Maret Mauer 1048475Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Kullamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri 1 Määrus kehtestatakse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1 Üldsätted 1 Kullamäe maastikukaitseala kaitse-eesmärk 1 Kullamäe maastikukaitseala² (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta ja tutvustada: 1 piirkonnale iseloomulikku maastikku, väärtuslikke metsakooslusi ja liivakivipaljandit; 2 elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on liivakivipaljandid (8220)³ ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060). 2 Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Kullamäe piiranguvööndisse. 3 Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. 2 Kaitseala asukoht 1 Kaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Jakobimõisa külas. 2 Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴. 3 Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. 4 Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused: 1 kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2 loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3 kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4 kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta; 5 kaitsekorra kohta. 2 Kaitseala kaitsekord 5 Lubatud tegevus 1 Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi. 2 Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. 3 Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük. 4 Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. 5 Kaitsealal on lubatud: 1 sõidukiga sõitmine teedel; 2 jalgratastega sõitmine radadel; 3 sõidukiga sõitmine väljaspool teed ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud üksnes järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas põllu- ja metsamajandustöödel; 4 veekogudel sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine; 5 telkimine ja lõkketegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. 6 Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: 1 tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks; 2 veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. 6 Metsa majandamine 1 Uuendusraie on lubatud väljaspool kaitstavat elupaigatüüpi okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel. 2 Elupaigatüübile okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel vastavates puistutes on elustiku mitmekesisuse säilimiseks ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud: 1 üle 150-aastaste okaspuude raie; 2 eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puude, samuti üksikult asetsevate kuivanud puude raie. 7 Vajalik tegevus 1 Kaitsealal on vaadete avamiseks ja säilimiseks vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine. 2 Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik loomade karjatamine või niitmine. 8 Keelatud tegevus 1 Kaitsealal on keelatud: 1 uue maaparandussüsteemi rajamine; 2 maavara kaevandamine; 3 puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4 biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. 2 Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1 muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet; 2 koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3 kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4 lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda; 5 anda projekteerimistingimusi; 6 anda ehitusluba; 7 rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8 jahiulukeid lisasööta. 9 Tegevuse kooskõlastamine 1 Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. 2 Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3 Lõppsätted 10 Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 11 Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määrus nr 2 „Kullamäe ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks. 12 Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 24. novembri 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/1162 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. 13 Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2 Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1964. aastast, kui Viljandi Rajooni TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a otsusega nr 1 „Looduse kaitsest Viljandi rajoonis” võeti kaitse alla Kullamäe paljand. Kullamäe paljandi kaitsekorda uuendati Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas”. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määrusega nr 2 „Kullamäe, Muti ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine” moodustati Kullamäe maastikukaitseala. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 143 hõlmab kaitseala terviklikult Kullamäe loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välis- ja vööndi piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Peaminister Jüri Ratas Keskkonnaminister Rene Kokk Riigisekretär Taimar Peterkop Lisa Kullamäe maastikukaitseala