Rahandusminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2021-12-27 50 RT I2021-12-312021301311220210302022-01-03+02:002026-08-14+03:00 1 2021-12-30 maarus_1_10.02.2010.xsd 131122021030 6 2026-07-30 Maret Mauer 1053252Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Eelarveklassifikaator Määrus kehtestatakse § 29 lõike 4 alusel. 1 Üldsätted 1 Kohaldamisala 1 Määrust kohaldatakse riigisaladusega seotud valdkondades ulatuses, mis ei ole vastuolus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. 2 Kooskõlas riigieelarve seaduse § 3 lõigetega 2 ja 3 rakendatakse määruses ministeeriumi ja selle valitsemisala kohta sätestatut ka Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ja Riigikantseleile, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. 2 Eelarveklassifikaator Eelarveklassifikaator on piiritletud arvestuspõhimõtete ja -objektide kogum, millest lähtutakse eelarvestamisel ja finantsarvestuse pidamisel (edaspidi arvestuse pidamine), kulude jaotamisel teenustele (edaspidi kuluarvestuse pidamine), eelarve limiitide ja kasutamise piirangute seadmisel ja jälgimisel (edaspidi koos nimetatult eelarve piirmäärade seadmine), eelarve kasutamisel ning strateegilises planeerimises. 3 Üld- ja arvestuspõhimõtted 1 Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid: 1 arusaadavuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes sisalduv informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav selle kasutajatele, kellel on sellest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 2 järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses rakendatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviise ning põhimõtete muutmisel on vajalik luua seosed eelnevate perioodidel kasutatud põhimõtete ja esitlusviisidega, et tagada erinevate perioodide omavaheline võrreldavus; 3 läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt eelarve ja finantsaruanne on korrapäraselt kättesaadav neile, kellel on õigus selles sisalduvat informatsiooni teada ja kasutada; 4 objektiivsuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne; 5 olulisuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada nende põhjal tehtavaid otsuseid; 6 optimaalsuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses täiendava detailsuse saavutamine ei tohi muutuda kulukamaks kui selle kasutamisest saadav kasu; 7 sisu ülimuslikkuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses lähtutakse tulude, kulude, nõuete, kohustuste, investeeringute ja finantseerimistehingute kajastamisel nende majanduslikust sisust, mitte nende tekkimise aluseks lepingute ja muude dokumentide juriidilisest vormist. 2 Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi arvestuspõhimõtteid: 1 tekkepõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud nende tekkimise ajast lähtuvalt, sõltumata raha laekumisest või väljamaksmisest; 2 tegevuspõhine arvestuspõhimõte, mille puhul seotakse strateegiline planeerimine eelarvestamisega ja mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse vähemalt kulud, välja arvatud käibemaksukulu, §-s 11 toodud planeerimistasandite lõikes. 2 Arvestusobjektid ja nende kasutamine 4 Arvestusobjekt 1 Eelarveklassifikaatori rakendamisel kasutatakse järgmisi arvestusobjekte: 1 administratiivne tunnus; 2 eelarve liik; 3 eelarve konto; 4 eelarve objekt; 5 toetus; 6 tegevusala; 7 planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele; 8 tehingupartner; 9 tugiteenus; 10 teenuse tegevus; 11 klient; 12 tulu-/kuluüksus; 13 projekt; 14 ressurss/kulukoht. 2 Arvestusobjekte kodeeritakse vastavalt määruse lisas 1 toodud põhimõtetele. 5 Administratiivne tunnus 1 Arvestusobjekti „Administratiivne tunnus” kasutatakse riigieelarve administratiivseks liigendamiseks. 2 Arvestusobjekti „Administratiivne tunnus” all mõistetakse: 1 ministeeriumi valitsemisala tunnust; 2 organisatsiooni tunnust, mis hõlmab organisatsiooni või asutuse (edaspidi koos nimetatuna asutus) või nende gruppide tunnust; 3 eelarveüksuse tunnust. 3 Organisatsiooni tunnust kasutatakse strateegilises planeerimises eesmärkide ja mõõdikute andmekorjeks. 4 Loodavatele või ühendatavatele asutustele antakse organisatsiooni tunnus ministeeriumi valitsemisala tunnuse alusel. 5 Ministeerium või põhiseaduslik institutsioon, kes asutas, likvideeris või reorganiseeris oma valitsemisala asutuse, esitab muutuse kohta informatsiooni e-posti teel hiljemalt muutuse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Rahandusministeerium avaldab administratiivselt liigendatud asutuste nimekirja oma koduleheküljel koos muudatuste jõustumise kuupäevadega. 6 Eelarveüksuse tunnust kasutatakse tekkepõhises arvestuses ja tekkepõhiste piirmäärade seadmiseks. 7 Arvestusobjekti „Administratiivne tunnus” kodeeritakse vastavalt määruse lisale 2. 6 Eelarve liik 1 Arvestusobjekti „Eelarve liik” alusel liigendatakse vahendid riigieelarve seaduse § 32 alusel, peetakse arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad. 2 Arvestusobjekti „Eelarve liik” jaotus on toodud määruse lisas 3. 7 Eelarve konto 1 Arvestusobjekti „Eelarve konto” alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust majandusliku sisu alusel ning seatakse eelarve piirmäärad. 2 Arvestusobjektid „Eelarve konto” on toodud määruse lisas 4. 3 Ministeeriumi valitsemisala võib eelarve kontode detailsust suurendada rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisa 1 alusel, kui määruses sätestatud muude arvestusobjektide abil ei ole vahendite eristatavus tagatud. 8 Eelarve objekt 1 Arvestusobjekti „Eelarve objekt” alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad. Eelarve objekti kasutatakse: 1 investeeringute ja investeeringutoetuse eristamiseks; 2 Vabariigi Valitsuse reservide kasutamise eristamiseks; 3 arvestuslike kulude täpsustamiseks; 4 juhul, kui teised arvestusobjektid ei võimalda vajalikus detailsuses arvestust pidada. 2 Eristatakse üleriigilist ja ministeeriumi valitsemisala eelarve objekti. Üleriigilist eelarve objekti kasutatakse sarnaste kulu, investeeringu või tegevuse kohta üleriigilise informatsiooni kogumiseks. 3 Arvestusobjekt „Eelarve objekt” moodustatakse vastavalt määruse lisale 5. 9 Toetus 1 Arvestusobjekti „Toetus” alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad. 2 Arvestusobjekti kasutatakse välistoetuse ja riigieelarvelise kaasfinantseeringu ning struktuuritoetuse registris menetletavate siseriikliku toetusprogrammi vahendite kajastamisel. 3 Siseriikliku toetusprogrammi vahendite kajastamisel võib kasutada arvestusobjekti „Toetus” ka siis, kui toetusprogrammi vahendeid ei menetleta struktuuritoetuste registris. 4 Riigieelarveline kaasfinantseering on välistoetuse andja nõutud kaasrahastamiskohustus, milleks on riigieelarves ette nähtud täiendavad vahendid. Riigieelarvelise kaasfinantseeringu planeerib riigiasutusest toetuse saaja või vahendaja, kui toetuse saaja ei ole teada, või kui toetus vahendatakse isikule, kes ei ole riigiasutus. 5 Arvestusobjekt „Toetus” moodustatakse vastavalt määruse lisale 6. 10 Tegevusala 1 Arvestusobjekti „Tegevusala” kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks ning aruannete saamiseks rahvusvahelise valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (Classification of the Functions of Government, COFOG) alusel. 2 Arvestusobjekti „Tegevusala” kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7. 11 Planeerimistasand 1 Arvestusobjekti „Planeerimistasand” kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks, strateegiliseks planeerimiseks ning eelarve piirmäärade seadmisel. 2 Planeerimistasandid on: 1 tulemusvaldkond; 2 programm; 3 meede; 4 programmi tegevus; 5 teenus. 3 Planeerimistasandile seatakse eesmärk ja mõõdik, kui määruses ei ole sätestatud teisti. 4 Planeerimistasandile seatav eesmärk peab olema asjakohane, mõõdetav või hinnatav. 5 Meetmele ei pea eraldi eesmärki seadma, kui programmil on vaid üks meede. Sellisel juhul on eesmärgiks programmi eesmärk. 6 Programmi tegevusele ei pea eraldi eesmärki seadma, kui meetmel on vaid üks tegevus. Sellisel juhul on eesmärgiks meetme eesmärk. 7 Mõõdikut kasutatakse planeerimistasanditel seatud eesmärkide saavutamise hindamiseks. 8 Arvestusobjekti „Planeerimistasand” kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7. 12 Tehingupartner 1 Arvestusobjekti „Tehingupartner” alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust riigiasutuste lõikes konsolideerimise võimaldamiseks, kui vahendeid ei ole olnud võimalik kohe planeerida neid kasutava eelarveüksuse lõikes. 2 Arvestusobjekti „Tehingupartner” nimetuse ja koodina kasutatakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisas 2 toodud tehingupartnerite koode. 13 Tugiteenus, teenuse tegevus ja klient 1 Arvestusobjekte „Tugiteenus”, „Teenuse tegevus” ja „Klient” kasutatakse kuluarvestuse pidamiseks. 2 Arvestusobjektide „Tugiteenus”, „Teenuse tegevus” ja „Klient” kodeerimine on toodud määruse lisas 7. 14 Tulu-/kuluüksus 1 Arvestusobjekti „Tulu-/kuluüksus” lõikes peetakse kuluarvestust asutuse struktuuriüksuste kaupa. 2 Arvestusobjekti „Tulu-/kuluüksus” kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7. 15 Projekt 1 Arvestusobjektiga „Projekt” määratakse omavahel seotud ülesannete hulk, mida täidetakse kindlate piirangute raames, nagu ajakava ja eelarve. Projekti kohta peetakse arvestust ja kuluarvestust lähtuvalt asutuse vajadustest. 2 Projektipõhine kuluarvestus on kohustuslik materiaalse ja immateriaalse vara soetamise ja renoveerimise korral. 3 Arvestusobjekti „Projekt” kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7. 16 Ressurss/kulukoht 1 Arvestusobjekt „Ressurss/kulukoht” kirjeldab asutuse tegevusi või asutuse kasutuses olevaid vahendeid kuluarvestuseks. 2 Tegevuste või teenuste maksumusi arvestatakse asutuses väljatöötatud kuluarvestuse mudeli alusel. 3 Arvestusobjekti „Ressurss/kulukoht” kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7. 17 Arvestusobjektide kasutamine eelarve piirmäärade seadmiseks 1 Riigieelarve seaduse § 32 lõikes 4 nimetatud eelarve limiidid seatakse majandusarvestuse infosüsteemis kontogruppidele „Kulud”, „Investeeringud” ja „Finantseerimistehingud” järgmiste arvestusobjektide lõikes: 1 eelarveüksus; 2 lisas 3 toodud eelarve liik 20; 3 eelarve objekt, kui eelarve liigendus on kinnitatud Vabariigi Valitsuses. 2 Riigieelarve seaduse § 32 lõike 2 punktis 1 nimetatud tuludest sõltuvatele vahenditele ja lõikes 3 nimetatud edasiantavatele maksudele seatakse majandusarvestuse infosüsteemis eelarve kasutamise piirangud juhul, kui eelarve liik on 40 või 43–45 kontogruppidele „Kulud”, „Investeeringud” ja „Finantseerimistehingud” (koos käibemaksukuluga) järgmiste arvestusobjektide lõikes: 1 eelarveüksus; 2 toetus; 3 üleriigiline eelarve objekt. 3 Eelarve piirmäärasid ja kasutamise piiranguid planeerimistasandite lõikes jälgitakse kuluarvestuse infosüsteemis. 3 Lõppsätted 18 Määruse kehtetuks tunnistamine Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määrus nr 47 „Eelarveklassifikaator” tunnistatakse kehtetuks. 19 Määruse rakendamine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 2022. aasta 1. jaanuarist. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus Finantspoliitika ja välissuhete asekantsler kantsleri ülesannetes Märten Ross Lisa 1 Arvestusobjektide kodeerimise põhimõtted Lisa 2 Administratiivne tunnus Lisa 3 Eelarve liigid Lisa 4 Eelarve kontod Lisa 5 Eelarve objektid Lisa 6 Toetuste kodeerimine Lisa 7 Tegevusalad, planeerimistasandid ja kuluarvestuse arvestusobjektid