1) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 7 ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktides 5–7” tekstiosaga „punktides 5 ja 6”;

3) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1¹) hooldusperede leidmine, nende sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamisega seotud toimingute tegemine;”;

4) paragrahvi 15 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute” sõnadega „juriidiliste ja füüsiliste isikute”;

5) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktidega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

„4¹) lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine;
4²) vanemlike oskuste arendamine, sellega seotud täienduskoolituste ja ennetustegevuste korraldamine;”;

6) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) lasteabitelefoni 116 111 pidamine ja selle kaudu või muul viisil lasteabile saabunud teabe vastuvõtmine, lapse abivajaduse väljaselgitamine ja hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine käesoleva seaduse § 33 alusel;”;

8) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4¹ nimetatud lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

9) paragrahvi 15 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 4–6” tekstiosaga „punktis 4”;

10) paragrahvi 20 lõikes 4 asendatakse läbivalt sõna „keelu” sõnaga „piirangu”;

11) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluses esitatakse põhjendused piirangu ümberhindamise aluse ja vajaduse kohta ning taotlusele lisatakse isiku suhtes jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse koopia.

(6) Sotsiaalkindlustusamet lahendab taotluse 60 päeva jooksul ning tunnistab isikule kehtiva lapsega töötamise piirangu kehtetuks, kui taotluse esitamise ajal kehtiva õiguse alusel:
1) ei ole kohtuotsuse kohaselt toime pandud tegu karistatav;
2) ei ole kohtuotsuse kohaselt toime pandud tegu karistatav käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud süüteona või
3) oleks kohtuotsuse kohaselt toime pandud tegu karistatav käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud süüteona ning isiku karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.

(7) Sotsiaalkindlustusamet võib kaasata taotluse lahendamise menetlusse Justiitsministeeriumi arvamuse andmiseks taotleja toime pandud teo karistatavuse kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 punktidele 1–3.

(8) Sotsiaalkindlustusamet edastab otsuse lapsega töötamise piirangu kehtetuks tunnistamise kohta karistusregistri volitatud töötlejale, kes eemaldab isiku karistusandmed karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkti 9 alusel tehtava päringu vastusest.”;

12) paragrahv 27¹ loetakse §-ks 27² ja seadust täiendatakse §-ga 27¹ järgmises sõnastuses:

„§ 27¹. Lapsega töötava isiku teade abivajavast lapsest

(1) Alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja huvihariduse ning lastehoiu õpetaja või tugispetsialist, lastehoius töötav lapsehoidja, laste hoolekandeasutuse töötaja, noorsootöötaja või lapsega töötav treener, huviringi juhendaja, tervishoiutöötaja, politseiametnik või ohvriabitöötaja teatab töös või kutsetegevuses märgatud abivajavast lapsest käesoleva seaduse § 27 kohaselt, edastades vähimas vajalikus ulatuses temale teadaolevad § 34² lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmed. Teatada võib ka asutuses selleks määratud kontaktisiku kaudu.

(2) Lastekaitsetöötaja võib anda käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel abivajavast lapsest teatanud isikule teavet juhtumi menetluse alustamise kohta, kui see on vajalik lapse heaolu toetamiseks.”;

13) paragrahvi 27² tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus abivajava lapse väljaselgitamise eesmärgil töödelda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris järgmiste laste andmeid:
1) lapsed, kelle puhul on Sotsiaalkindlustusametile esitatud puude raskusastme tuvastamise taotlus või kelle kohta on Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel edastatud andmed puude raskusastme tuvastamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt;
2) lapsed, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2⁶ lõike 2 alusel sätestatud terviseseisundist tingitud püsiv toevajadus, mille kohta on kantud andmed tervise infosüsteemi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud laste puhul töötleb kohaliku omavalitsuse üksus järgmisi isikuandmeid:
1) lapse üldandmed;
2) info puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamise kohta;
3) info harvikhaigusega lapsele puudega lapse sotsiaaltoetuse määramise kohta;
4) puude raskusastme tuvastamise korral puude raskusaste, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle;
5) vanema või eestkostja nimi ja isikukood või juriidilise isiku registrikood ja kontaktandmed;
6) vanema või eestkostja rahvastikuregistrijärgne elukoht ja viibimiskoht;
7) lapse surmakuupäev.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud laste puhul töötleb kohaliku omavalitsuse üksus järgmisi isikuandmeid:
1) lapse üldandmed;
2) vanema või eestkostja nimi ja isikukood või juriidilise isiku registrikood ja kontaktandmed;
3) vanema või eestkostja rahvastikuregistrijärgne elukoht ja viibimiskoht;
4) lapse surmakuupäev.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus edastab vanema või eestkostja nõusolekul andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud lapse kohta Sotsiaalkindlustusametile puude raskusastme tuvastamiseks.”;

14) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse resolutiivosa edastatakse ka teenuseosutajale või muule isikule, kelle juurde perekonnast eraldatud laps ajutiselt paigutatakse.”;

15) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Isik või asutus, kellel on hädaohus oleva lapse olukorra ja abivajaduse hindamiseks või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemiseks vajalikku teavet ja andmeid, vastab viivitamata lastekaitsetöötaja nõudele saada asjakohast teavet ja andmeid.”;

16) seadust täiendatakse 8¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

„8¹. peatükk
Isikuandmete töötlemine lapse õiguste ja heaolu tagamiseks

§ 34². Isikuandmete töötlemine kohaliku omavalitsuse üksuses ja Sotsiaalkindlustusametis

(1) Kohaliku omavalitsuse üksusel on käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 3 nimetatud ülesande täitmiseks õigus töödelda lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse pereliikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, samuti lapse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluva isiku isikuandmeid, mis on vajalikud lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks. Isikuandmeid töödeldakse menetluse eesmärgi saavutamiseks vajalikul määral ja viisil, lähtudes esmajoones lapse huvidest.

(2) Lapse pereliikmeteks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse lapse õdesid ja vendi, poolõdesid ja poolvendi, vanavanemaid ning muid lapsega ajutiselt või püsivalt koos elavaid isikuid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töödeldavad lapse isikuandmed on:
1) üldandmed;
2) andmed lapse perekonna ja leibkonna koosseisu, suhete ja sotsiaalse võrgustiku kohta;
3) andmed lapse elutingimuste ning majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku kohta;
4) terviseandmed, mis annavad teavet lapse võimaliku abivajaduse kohta, eelkõige lapse arengu, terviseseisundi ja -käitumise, trauma ja vigastuse, lapsele määratud ravi ja selle järgimise ning ambulatoorsel vastuvõtul käimise andmed;
5) andmed lapsele osutatava sotsiaal-, tervishoiu- ja ohvriabiteenuse kohta koos teenuse liigi, kestuse ja teenuseosutaja nimega;
6) andmed hariduse omandamise, õpikeskkonnas toimetuleku, haridusliku erivajaduse ja tugiteenuse saamise kohta;
7) huvihariduses ja -tegevuses osalemise andmed;
8) puude raskusaste, liik, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle;
9) andmed töövõime ja tööga hõivatuse kohta;
10) andmed lapse ennast või teisi kahjustava käitumise kohta;
11) karistusregistrisse kantud karistusandmed;
12) lapse suhtes käimas oleva kriminaal- või väärteomenetluse andmed koos selle esemeks oleva süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning lapse suhtes kohaldatud tõkendi, karistuse, mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmed;
13) andmed lapse suhtes toime pandud või lapsega seotud vägivallajuhtumi kohta koos vägivalla liigi, toimepanemise aja ja asjaoludega ning lapse osalemise viisiga, samuti andmed juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse alustamise kohta ja lapse menetlusseisund;
14) andmed lapse kinnipidamise ja hädaohus oleva lapse ohututesse tingimustesse toimetamise kohta seaduses sätestatud korrakaitseorgani poolt koos korrakaitseseaduse § 46 lõike 6 kohaselt dokumenteeritud andmetega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töödeldavad lapsevanema ja last kasvatava isiku isikuandmed on:
1) üldandmed;
2) andmed vanemluse, hooldusõiguse ja eestkoste kohta;
3) andmed majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku kohta;
4) vanemlike oskuste hindamiseks vajalikud andmed;
5) sotsiaal- või tervishoiutöötaja tehtud koduvisiidil kogutud andmed lapsevanema seisundi, toimetuleku ja toetusvajaduse kohta;
6) terviseandmed, mis annavad teavet lapse heaolu ohustamise ja isiku vanemliku suutlikkuse kohta, eelkõige isiku terviseseisundi ja -käitumise, raseduse, trauma ja vigastuse, isikule määratud ravi ja selle järgimise andmed;
7) andmed isikule tema toimetuleku või vanemliku suutlikkuse toetamiseks osutatava sotsiaal-, tervishoiu- ja ohvriabiteenuse kohta koos teenuse liigi, kestuse ja vajaduse korral teenuseosutaja nimega;
8) andmed hariduse omandamise kohta;
9) puude raskusaste, liik, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle;
10) andmed töövõime ja tööga hõivatuse kohta;
11) andmed isikut ennast või lapse heaolu kahjustava käitumise kohta;
12) karistusregistrisse kantud karistusandmed;
13) isiku suhtes käimas oleva kriminaal- või väärteomenetluse andmed koos selle esemeks oleva süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning isiku suhtes kohaldatud tõkendi, karistuse, mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmed;
14) andmed isiku suhtes toime pandud vägivallajuhtumi kohta koos vägivalla liigi ja toimepanemise ajaga ning juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse alustamise kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töödeldavad lapse pereliikme isikuandmed on:
1) üldandmed;
2) andmed vanemluse ja eestkoste kohta;
3) andmed isiku terviseseisundi ja -käitumise ning isikule määratud ravi ja selle järgimise kohta ulatuses, milles tema terviseseisund ja -käitumine võib mõjutada lapse heaolu;
4) andmed isikule tema toimetuleku toetamiseks osutatava sotsiaal-, tervishoiu- ja ohvriabiteenuse kohta koos teenuse liigi, kestuse ja vajaduse korral teenuseosutaja nimega ulatuses, milles isiku toimetulek võib mõjutada lapse heaolu;
5) andmed hariduse omandamise ja tööga hõivatuse kohta;
6) puude raskusaste, liik, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle, kui isiku puue võib mõjutada lapse heaolu;
7) karistusregistrisse kantud karistusandmed, kui isiku karistatus võib mõjutada lapse heaolu;
8) isiku suhtes käimas oleva kriminaal- või väärteomenetluse andmed koos selle esemeks oleva süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning isiku suhtes kohaldatud tõkendi, karistuse, mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmed, kui isiku arvatav tegu või tema suhtes kohaldatud meede võib mõjutada lapse heaolu;
9) andmed isiku suhtes toime pandud vägivallajuhtumi kohta koos vägivalla liigi ja toimepanemise ajaga ning juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse alustamise kohta, kui juhtum võib mõjutada lapse heaolu.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töödeldavad lõike 3 punktis 2 nimetatud lapse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluva isiku isikuandmed on:
1) üldandmed;
2) seos ja suhted lapsega.

(7) Sotsiaalkindlustusametil on õigus töödelda käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud isikuandmeid käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktides 2–4 ja lõike 3 punktides 6–7 nimetatud ülesannete täitmiseks.

(8) Kohaliku omavalitsuse üksus ning käesoleva seaduse §-des 29¹ ja 33 sätestatud juhtudel Sotsiaalkindlustusamet võivad lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks kaasata selle lapsega töötavaid isikuid ning teisi asjaomaseid spetsialiste ja asutusi. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud eesmärkide täitmiseks on ka menetlusse kaasatud osapooltel õigus töödelda käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud andmeid.

§ 34³. Konfidentsiaalsuskohustus

Käesoleva seaduse § 34² lõike 8 alusel infot saanud isikud peavad hoidma konfidentsiaalsena neile lastekaitsejuhtumi menetlemise käigus teatavaks saanud isikuandmeid, kui seaduses või kokkuleppel asjaomase isikuga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 34⁴. Terviseandmete töötlemine

Kohaliku omavalitsuse üksusel ja Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse pereliikme terviseandmeid käesoleva seaduse § 34² lõike 3 punktides 4 ja 5, lõike 4 punktides 5–7 ning lõike 5 punktides 3 ja 4 määratud ulatuses lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks.

§ 34⁵. Lasteabitelefonile tehtud kõnede salvestamine ning salvestiste säilitamine ja väljastamine

(1) Lasteabitelefonile tehtud kõned salvestatakse lapse abivajaduse väljaselgitamiseks ja abi paremaks osutamiseks, salvestise kasutamiseks tõendina süüteomenetluses ja nõustamise kvaliteedi tagamiseks.

(2) Sotsiaalkindlustusamet väljastab kõne salvestise Politsei- ja Piirivalveametile, prokuratuurile või kohtule tema nõudmise korral.

(3) Kõne salvestist säilitatakse digitaalsel andmekandjal kuus kuud salvestamise kuupäevast arvates. Nimetatud tähtaja möödumisel salvestis kustutatakse.”;

17) paragrahvi 38 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.”;

18) seaduse 10. peatükki täiendatakse §-ga 40¹ järgmises sõnastuses:

„§ 40¹. Haldusjärelevalve meetmed

Sotsiaalkindlustusametil on haldusjärelevalve teostamisel õigus:
1) külastada lasteasutust, vajaduse korral ka ette teatamata, et kontrollida käesolevas seaduses ja selle alusel lasteasutuse tegevusele kehtestatud nõuete täitmist;
2) teavitada avalikkust ja vanemaid lasteasutuses tuvastatud rikkumistest;
3) rakendada muid Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud haldusjärelevalve meetmeid.”.

„Vastuses ei kajastata isiku karistusandmeid osas, mille kohta on Sotsiaalkindlustusamet teinud lastekaitseseaduse § 20 lõikes 6 nimetatud lapsega töötamise piirangu ümberhindamise otsuse.”.

„(2) Psüühilist seisundit, ravi ja diagnoosi puudutav teave on isiku eraelu saladus ja seda on lubatud edastada väljapoole raviprotsessi ainult:
1) isiku enda või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul;
2) uurimisasutuse, politsei, prokuratuuri, kriminaalhooldusosakonna või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel;
3) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel loodud narkomaaniaravi andmekogule esitamiseks;
4) Terviseameti ja Tervisekassa nõudel neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
5) isiku elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja isiku lähedastele ulatuses, milles see on neile vajalik seisukoha või kaebuse esitamiseks isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses;
6) lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku kohta valla- või linnavalitsusele ja Sotsiaalkindlustusametile lastekaitseseaduse § 34² lõike 3 punktides 4 ja 5 ning lõike 4 punktides 6 ja 7 sätestatud ulatuses lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks.”.

„§ 2⁶. Terviseseisundist tingitud püsiva toevajadusega lapsel puude raskusastme tuvastamine

(1) Kui lapsel on terviseseisundist tingitud püsiv toevajadus, mille kohta on kantud andmed tervise infosüsteemi, ja kohaliku omavalitsuse üksus on edastanud lapse kohta andmed Sotsiaalkindlustusametile puude raskusastme tuvastamiseks, algatab Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme tuvastamise.

(2) Lapsel terviseseisundist tingitud püsivat toevajadust põhjustavate seisundite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”.

1) paragrahvi 45⁶ täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Hoolduspere peab pärast lapse perre asendushooldusele paigutamist kasutama käesoleva seaduse § 130⁶ lõike 3 alusel sätestatud kohanemistoe teenust.”;

2) paragrahvi 45⁹ lõiget 4 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) aitab kaasa hooldusperede leidmisele, tehes selleks koostööd Sotsiaalkindlustusameti ning teiste asutuste ja isikutega;
8) annab hooldus- ja eestkosteperele enne lapse perre asendushooldusele paigutamist või eestkoste määramisel infot perepõhise asendushoolduse tugiteenuste kohta.”;

3) paragrahvi 130² lõike 3 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

4) seaduse 3. peatükki täiendatakse 7². jaoga järgmises sõnastuses:

„7². jagu
Perepõhise asendushoolduse tugiteenused

§ 130⁶. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eesmärk, loetelu ja nõuded

(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenused on hoolduspere, lapse eestkostja perekonna ja lapse lapsendaja perekonna liikmetele osutatavad nõustamisteenused.

(2) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eesmärk on valmistada ette lapse tulekut perekonda, aidata kaasa lapse kohanemisele uues peres ning toetada perede psühhosotsiaalset heaolu ja toimetulekut.

(3) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu ja täpsemad nõuded teenustele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 130⁷. Nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavale isikule

(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutav isik peab vastama järgmistele üldnõuetele:
1) tal on perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamiseks vajalikud isiksuseomadused;
2) ta vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele;
3) tal on nõustamiseks vajalik erialane ettevalmistus.

(2) Täpsemad nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavuse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele otsustab Sotsiaalkindlustusamet välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 130⁸. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste rahastamine

(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid rahastatakse riigieelarvest.

(2) Riigieelarve vahenditest rahastatavate perepõhise asendushoolduse tugiteenuste mahu ja maksumuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 130⁹. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

(1) Õigus taotleda perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist on:
1) hoolduspere vanemal;
2) lapse eestkostjal;
3) lapsendajal.

(2) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse esitamisega võrdsustatakse isiku pöördumine perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja poole.

(3) Sotsiaalkindlustusamet võtab hoolduspere, lapse eestkostja perekonna ja lapse lapsendaja perekonna pereliikmelt perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle käesoleva seaduse § 130⁸ lõike 2 alusel sätestatud mahus ja maksumuses, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) pere ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja on kokku leppinud käesoleva seaduse § 130⁶ lõike 3 alusel sätestatud teenuste osutamises;
2) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja ja Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud käesoleva seaduse §-s 130¹⁰ nimetatud lepingu.

(4) Käesoleva seaduse § 130⁶ lõike 3 alusel sätestatud peretoe teenuse eest tasu maksmise kohustus võetakse üle juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on hinnanud pere teenusevajaduse.

(5) Sotsiaalkindlustusamet otsustab tasu maksmise kohustuse ülevõtmise 30 kalendripäeva jooksul taotluse ja nõutavate dokumentide esitamisest arvates.

(6) Taotluse andmete ja nõutavate dokumentide loetelu ning perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 130¹⁰. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping

(1) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping on kokkulepe, milles Sotsiaalkindlustusamet ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja lepivad kokku õigustatud isikult tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korras ja tingimustes.

(2) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu teenuseosutajaga, kellel on valmisolek pakkuda kõiki käesoleva seaduse § 130⁶ lõike 3 alusel sätestatud perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid ja kellega lepingulises suhtes olevad teenust vahetult osutavad isikud vastavad §-s 130⁷ sätestatud nõuetele.

(3) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib enne lepingu sõlmimist perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja maksuvõlga. Kui ilmneb, et teenuseosutajal on maksuvõlg, võib Sotsiaalkindlustusamet jätta lepingu sõlmimata.

(4) Sotsiaalkindlustusamet ei sõlmi lepingut perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajaga, kes on varem rikkunud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingut nii, et rikkumise tulemusena on leping üles öeldud, hüvitatud kahju või nõutud leppetrahvi. Lepingu võib sõlmida, kui tugiteenuste osutaja esitab tõendi enda usaldusväärsuse taastamiseks võetud meetmete kohta ja nimetatud rikkumisest on möödas rohkem kui kolm aastat või kui kahju ei olnud suur või kui leppetrahvi ei kohaldatud maksimummääras.

(5) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu kuni kolmeaastase tähtajaga, kuid vähemalt üheks aastaks.

§ 130¹¹. Teenuseosutaja kohustused

Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja on kohustatud:
1) tagama perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamise vastavalt käesolevas jaos sätestatud nõuetele;
2) tagama perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute vastavuse käesoleva seaduse §-s 130⁷ sätestatud nõuetele;
3) aitama kaasa uute hooldusperede leidmisele, tehes koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning teiste asutuste ja isikutega;
4) tegema teenuse osutamisel koostööd lapse ja pere elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega ning teiste asutuste ja isikutega, kui see on pere toetamiseks vajalik.”;

5) paragrahvi 134 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega ole Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud;”;

6) paragrahvi 142¹ lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „sotsiaalhoolekande seaduses” sõnadega „käesolevas seaduses ja lastekaitseseaduses”;

7) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 5³ järgmises sõnastuses:

„(5³) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja kannab sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse hiljemalt teenuse osutamise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks perepõhise asendushoolduse tugiteenust saanud isikute ning teenuse osutamise ja rahastamise andmed.”;

8) paragrahvi 145¹ lõikes 3³ asendatakse tekstiosa „§ 27¹ lõikes 2” tekstiosaga „§ 27² lõigetes 2 ja 3”;

9) seadust täiendatakse §-ga 158¹ järgmises sõnastuses:

„§ 158¹. Haldusjärelevalve meetmed

Sotsiaalkindlustusametil on haldusjärelevalve teostamisel õigus:
1) külastada hoolekandeasutust, vajaduse korral ka ette teatamata, et kontrollida käesolevas seaduses ja selle alusel hoolekandeasutuse tegevusele kehtestatud nõuete täitmist;
2) teavitada avalikkust ja hoolekandeasutuses viibivate isikute lähedasi asutuses tuvastatud rikkumistest;
3) rakendada muid Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud haldusjärelevalve meetmeid.”;

10) paragrahv 159 tunnistatakse kehtetuks.

(2) Käesoleva seaduse § 5 punktid 1, 2 ja 4 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 5 punkt 7 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.