Lepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

PREAMBULA

Eesti Vabariigi Valitsus ja Šveitsi Föderaalnõukogu

soovides intensiivistada mõlemale riigile vastastikku kasulikku majanduskoostööd,

kavatsedes luua ja säilitada soodsad tingimused ühe lepingupoole investeerijate investeeringutele teise lepingupoole territooriumil,

tunnistades vajadust soodustada ja kaitsta välisinvesteeringuid eesmärgiga edendada mõlema riigi majanduslikku heaolu,

on kokku leppinud alljärgnevas:

Artikkel 1. Definitsioonid

Käesolevas lepingus:

1. Termin «investeerija» tähendab mõlema lepingupoole
a) füüsilisi isikuid, kes vastavalt antud lepingupoole seadustele on tema kodanikud;
b) juriidilisi isikuid, kaasa arvatud kompaniid, korporatsioonid, äriassotsiatsioonid ja teised organisatsioonid, kes on moodustatud või muul viisil vastavalt organiseeritud selle lepingupoole seaduste järgi ja asuvad koos tegeliku majandustegevusega sama lepingupoole territooriumil;
c) juriidilised isikud, kes on moodustatud ükskõik millise maa seaduste kohaselt ja kes on otseselt või kaudselt antud lepingupoole kodanike või antud lepingupoole territooriumil asuvate ja seal reaalse majandusliku tegevusega tegelevate juriidiliste isikute kontrolli all.

2. Termin «investeeringud» tähendab kõiki aktivate liike ja eelkõige
a) vallas- ja kinnisvara aga ka kõiki teisi õigusi in rem, nagu servituudid, hüpoteegid, kinnipidamis- ja pandiõigused;
b) aktsiaid, osakuid või ükskõik milliseid muid kompaniides osalemise vorme;
c) rahalisi või ükskõik milliseid majandusliku väärtusega nõudeid;
d) autoriõigusi, tööstusliku omandi õigusi (nagu patendid, kaubanäidised, tööstusdisainid või -mudelid, kauba- või teenusemärgid, kaubanimed, viited originaalile), oskusteavet ja firma head nime;
e) kontsessioone avaliku õiguse mõistes, kaasa arvatud kontsessioonid loodusvarade otsimiseks, hõlvamiseks või kasutamiseks, aga ka muid seadusega, kokkulepetega või võimude otsusega antud õigusi, mis on vastavuses seadusega.

3. Termin «territoorium» sisaldab merealasid, mis külgnevad kõnealuse maa rannikuga, mille ulatuses sellel riigil on suveräänseid õigusi või antud alade jurisdiktsiooni rahvusvahelise õiguse järgi.

Artikkel 2. Soodustamine, juurdepääsu võimaldamine

(1) Mõlemad lepingupooled soodustavad oma territooriumil, niipalju kui võimalik, teise lepingupoole investeerijate investeeringuid ja lubavad selliseid investeeringuid vastavalt oma seadustele ja määrustele.

(2) Kui lepingupool on nõustunud investeeringuga oma territooriumil, annab ta välja sellise investeeringuga ja vastavate litsentsilepingute täitmise ning tehnilise, kommerts- ja administratiivabiga seotud vajalikud load. Vajaduse korral püüab iga lepingupool alati välja anda välismaalastest konsultantide ja teiste spetsialistide tegevusega seotud load.

Artikkel 3. Kaitse, käsitlus

(1) Kumbi lepingupool kaitseb oma territooriumil vastavalt oma seadustele ja eeskirjadele teise lepingupoole investeerijate poolt tehtud investeeringuid ega piira põhjendamatute või diskrimineerivate sammudega selliste investeeringute haldamist, korrashoidmist, kasutamist, valdamist, laiendamist, müüki ega ka, kui see peaks nii juhtuma, likvideerimist. Tuleb rõhutada, et kumbki lepingupool annab välja käesoleva lepingu 2. artikli 2. lõikes mainitud vajalikud load.

(2) Kumbki lepingupool tagab oma territooriumil teise lepingupoole investeerijate poolt tehtud investeeringute ausa ja erapooletu kohtlemise. See kohtlemine ei ole vähem soodus, kui saab osaks kummagi lepingupoole omaenda investeerijate investeeringutele oma territooriumil, või kui see, mis saab osaks kummagi lepingupoole territooriumil enamsoodustatud riigist pärinevate investeerijate investeeringutele, juhul kui viimane käsitlus on soodsam.

(3) Enamsoodustatud riigi staatus ei kehti privileegide kohta, mida kumbki lepingupool annab kolmanda riigi investeerijatele seoses oma liikmeks olemisega vabakaubandustsoonis, tolliliidus või ühisturus, või nendega liitumisega.

Artikkel 4. Vaba ülekandmine

Kumbki lepingupool, kelle territooriumil on teinud investeeringuid teise lepingupoole investeerijad, tagab nendele investeerijatele antud investeeringusse puutuvate, eriti alljärgnevate maksete vaba ülekandmise:
a) intressid, dividendid, kasud ja muud jooksvad tulud;
b) laenude tagasimaksed;
c) summad, mis on ette nähtud investeeringu haldamisega seotud kulude katteks;
d) autoritasud ja muud maksed, mis tulenevad käesoleva lepingu 1. artikli 2. lõike punktides c, d ja e loetletud õigustest;
e) lisanduvad kapitalimahutused, mis on vajalikud investeeringu korrashoiuks või arendamiseks;
f) investeeringu müügist või osalisest või täielikust likvideerimisest saadud tulu, kaasa arvatud võimalik lisaväärtus.

Artikkel 5. Omandi võõrandamine, kompensatsioon

(1) Kumbki lepingupool ei võta teise lepingupoole investeerijate investeeringute vastu ei otseselt ega kaudselt, eksproprieerimise, natsionaliseerimise või muid samasuguse iseloomuga või samasuguste tagajärgedega meetmeid, välja arvatud juhul, kui need meetmed on tingitud riigi huvidest, on mittediskrimineerivad ja vastavalt seaduses ettenähtud korrale ja eeldusel, et on loodud tingimused efektiivseks ja adekvaatseks kompensatsiooniks. Kompensatsiooni summa, kaasa arvatud intress, lepitakse kokku vabalt konverteeritavas valuutas ja makstakse ilma tarbetu viivituseta välja õigustatud isikule olenemata tema elukohast või asukohast.

(2) Ühe lepingupoole investeerijatel, kelle investeeringud on kannatanud kahju tänu sõjale või mõnele muule relvastatud konfliktile, revolutsioonile, erakorralisele seisukorrale või ülestõusule, mis toimus teise lepingupoole territooriumil, on õigus saada viimase poolt koheldud vastavalt käesoleva lepingu 3. artikli 2. lõikele, mis puudutab hüvitamist, kahjutasu maksmist, kompenseerimist või muud lahendusviisi.

Artikkel 6. Lepingueelsed investeeringud

Käesolev leping laieneb ka investeeringutele, mida üks lepingupool on teinud teise lepingupoole territooriumil vastavalt tema seadustele ja määrustele enne käesoleva lepingu jõustumist.

Artikkel 7. Enamsoodustatud tingimused

Hoolimata käesolevas lepingus määratud tingimustest rakendatakse enamsoodustatud tingimusi, mis on kokku lepitud või võidakse kokku leppida ühe lepingupoole ja teise lepingupoole investeerija vahel.

Artikkel 8. Subrogatsiooni põhimõte

Kui üks lepingupool teeb kodanikule või kompaniile makse seoses teise lepingupoole territooriumil tehtud investeeringule antud garantiiga, tunnustab viimati mainitud lepingupool sellise kodaniku või kompanii õigust edasi anda oma õigused esimesena mainitud lepingupoolele ja selle lepingupoole õigust selliste õiguste subrogatsioonile.

Artikkel 9. Vaidlused lepingupoole ja teise lepingupoole investeerija vahel

(1) Ühe lepingupoole ja teise lepingupoole investeerija vahelised vaidlused seoses investeeringutega lahendatakse osapoolte vaheliste konsultatsioonidega, rikkumata sealjuures käesoleva lepingu 10. artiklit (Vaidlused lepingupoolte vahel).

(2) Kui need konsultatsioonid ei anna tulemusi kuue kuu jooksul, allutatakse vaidlus investeerija palvel vahekohtule. Selline vahekohus kutsutakse kokku alljärgnevalt:
a) vahekohus moodustatakse igal juhtumil eraldi. Eeldusel, et vaidluse osapooled ei ole omavahel teisiti kokku leppinud, määrab kumbki neist ühe vahekohtuniku ja need kaks vahekohtunikku nimetavad esimehe, kes on kolmanda riigi kodanik. Vahekohtunikud tuleb määrata kahe kuu jooksul alates vahendusnõude saamisest ja esimees tuleb nimetada järgneva kahe kuu jooksul;
b) kui eelnevas punktis määratletud tähtaegadest pole kinni peetud, võib kumbki vaidluse osapool teiste lepete puudumisel paluda Pariisi Rahvusvahelise Kaubanduskoja Vahekohtu presidenti teha vajalikud määramised. Kui presidendil pole võimalik nimetatud funktsiooni täita või kui ta on lepingupoole kodanik, rakendatakse selle lepingu 10. artikli 5. lõike tingimusi mutatis mutandis;
c) juhul kui vaidluse osapooled pole teisiti kokku leppinud, määrab vahekohus ise oma protseduuri. Tema otsused on lõplikud ja siduvad. Kumbki lepingupool tagab vahekohtu otsuse tunnistamise ja täideviimise;
d) kumbki vaidluse osapool kannab oma vahekohtu liikme ja oma esindatusega vahendusprotsessis seotud kulud; vahekohtu esimehe ja muid kulusid kannavad mõlemad vaidluse osapooled võrdsetes osades. Vahekohus võib siiski oma otsuses määrata, et pooled kataksid kulud erinevates osades, ja selline otsus on siduv mõlemale poolele.

(3) Juhul kui mõlemad lepingupooled on liitunud 1965. aasta 18. märtsi Riikide ja Teiste Riikide Kodanike Vaheliste Investeeringuid Puudutavate Vaidluste Lahendamise Washingtoni Konventsiooniga, võib selles artiklis mainitud vaidlused investeerija palvel alternatiivina käesoleva artikli 2. lõikes sätestatud protseduurile edastada Ravusvahelisele Investeeringuid Puudutavate Vaidluste Lahendamise Keskusele (ICSID).

(4) Lepingupool, kes on vaidluse osapooleks, ei rõhuta mingil juhul käesoleva artikli 2. ja 3. lõikes mainitud menetluse vältel ega vastava otsuse täideviimise ajal kaitse eesmärgil fakti, et investeerija on saanud kindlustuslepingu järgi kompensatsiooni, mis on katnud tekitatud kahju kas osaliselt või täielikult.

(5) Kumbki lepinguosaline riik ei puutu diplomaatiliste kanalite kaudu vahekohtusse antud vaidlusse, välja arvatud juhul, kui teine lepinguosaline riik ei täida või ei järgi vahekohtu otsust.

Artikkel 10. Vaidlused lepingupoolte vahel

(1) Vaidlused lepingupoolte vahel, mis puudutavad käesoleva lepingu tingimuste tõlgendamist või rakendamist, lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu.

(2) Kui lepingupooled ei jõua kokkuleppele kaheteistkümne kuu jooksul alates omavahelise vaidluse algusest, võib viimase ühe lepingupoole nõudmisel allutada kolmeliikmelisele vahekohtule. Kumbki lepingupool määrab ühe vahekohtuniku ja need kaks vahekohtunikku nimetavad esimehe, kes on kolmanda riigi kodanik.

(3) Kui üks lepingupool ei ole määranud oma vahekohtunikku ja ei ole vastanud teise lepingupoole ettepanekule teha see määramine kahe kuu jooksul, määrab vahekohtuniku antud lepingupoole palvel Rahvusvahelise Kohtu president.

(4) Kui mõlemad vahekohtunikud ei lepi esimehe suhtes kokku kahe kuu jooksul pärast nende määramist, määrab viimase ühe lepingupoole palvel Rahvusvahelise Kohtu president.

(5) Kui käesoleva artikli 3. ja 4. lõikes määratud juhtudel ei saa Rahvusvahelise Kohtu president oma funktsioone täita või kui ta on ühe lepingupoole kodanik, teeb määramised asepresident. Kui viimane ei saa seda teha või on ühe lepingupoole kodanik, teeb määramise kohtu vanim kohtunik, kes ei ole kummagi lepingupoole kodanik.

(6) Kui lepingupooled pole kokku leppinud teisiti, otsustab vahekohus oma protseduuri üle ise.

(7) Vahekohtu otsus on lõplik ja siduv mõlemale lepingupoolele.

Artikkel 11. Kohustustest kinnipidamine

Kumbki lepingupool garanteerib alalise kinnipidamise oma kohustustest, mis puudutavad teise lepingupoole investeerijate investeeringuid.

Artikkel 12. Lõpptingimused

(1) Käesolev leping jõustub päeval, kui mõlemad valitsused on teineteisele teatanud, et nad rahuldavad rahvusvaheliste lepingute sõlmimise ja jõustumise juriidilised nõuded, ja jääb siduvaks kümneaastaseks perioodiks. Kui kuus kuud enne selle perioodi lõppu ei anta kirjalikku teadet lõpetamise kohta, peetakse lepingut samadel tingimustel uuendatuks kaheaastase perioodi võrra ja nii edasi.

(2) Kui käesoleva lepingu lõpetamisest antakse ametlikult teada, jäävad 1. kuni 11. artikli tingimused jõusse veel kümneks aastaks investeeringutele, mis on tehtud enne ametlikku teadaannet.

Koostatud Tallinnas 1992. a. 21. detsembril kahes originaalis, mõlemad eesti, inglise ja saksa keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Lahkarvamuste puhul tuginetakse ingliskeelsele tekstile.

Õiend
Akti avaldamisandmed täiendatud, lisatud seosed.