1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» CCI2007EE161PO001 prioriteetse suuna «Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu» meetme «Teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine» alameetme «Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri kaasajastamine» (edaspidi alameede) raames investeeringute kavade koostamise kord ning struktuuritoetuse taotluste esitamise ja menetlemise ning struktuuritoetuse kasutamise tingimused ja kord.

(2) Alameetme rakendamisel arvestatakse Riigikogu 7. veebruari 2007. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia «Teadmistepõhine Eesti 2007–2013» eesmärkidega.

§ 2. Mõisted

Käesoleva määruse mõistes:
1) teadus- ja arendusasutused on asutused ja juriidilised isikud, mille põhitegevus on teadus- ja arendustegevus ning mis on registreeritud vastavalt «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» §-le 5¹;
2) teadus- ja arendustegevus (T&A) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine. Teadus- ja arendustegevus hõlmab alus- ja rakendusuuringuid ning katse- ja arendustööd, mis võivad omavahel osaliselt kattuda;
3) innovatsioon on uute ideede kasutamine turul konkurentsivõimelise toote või teenuse pakkumiseks, organisatsiooni sisemiste protsesside (tootmine, turundus, tarnimine, juhtimine jne) ümberkorraldamiseks, uue või oluliselt täiustatud tehnoloogia kasutuselevõtmiseks tööstuses, teeninduses või avalikus sektoris;
4) investeerimisettepanek on rakendusasutuse veebilehel avalikustatud vormil rakendusasutusele esitatud ettepanek teaduse infrastruktuuri soetamiseks;
5) teaduse infrastruktuur on vahendid (labor, aparatuur, seadmed, kollektsioonid, arhiivid, struktureeritud informatsioon või nende kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, teadmised, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomisel, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks;
6) Eesti Teaduse Infrastruktuuri Teekaart on pikaajaline (10–20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest;
7) objekt on teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomiseks, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks vajalike vahendite, tingimuste, tegevuste ja teadmiste kogum või selle osa, mille kohta on esitatud investeerimisettepanek;
8) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks struktuuritoetust taotletakse ja kasutatakse;
9) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 2 punkti 1 mõistes rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest. Käesoleva määruse mõistes hõlmab toetus struktuurifondide vahendeid ja Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavaid vahendeid;
10) taotlus on pärast investeeringute kava kinnitamist Vabariigi Valitsuses rakendusüksusele esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
11) partnerlusleping on toetuse saaja ja projekti partneri vaheline kirjalik kokkulepe, millega määratletakse lepingupoolte õigused ja kohustused projekti elluviimisel.

§ 3. Investeeringute kava alusel toetuse andmise eesmärk

(1) Meetme üldeesmärk on teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime edenemist ja pikaajaliste strateegiliste eesmärkide täitmist toetava teadustöö läbiviimisega seotud riikliku tähtsusega infrastruktuuri loomine, väljaarendamine või kaasajastamine, lähtudes projektide otstarbekuse, kõigile eesti teadlastele avatuse ja koostööle orienteerituse põhimõtetest.

(2) Alameetme eesmärk on toetada tegevusi, mis:
1) toetavad riikliku tähtsusega infrastruktuuri loomist või terviklikku väljaarendamist;
2) tõstavad Eesti atraktiivsust ja konkurentsivõimet rahvusvahelises teaduse tööjaotuses;
3) toetavad teadusaparatuuri ja -seadmete ning struktureeritud informatsiooniallikate ühiskasutust ning kõigi teadlaste juurdepääsu nendele;
4) tagavad riikliku tähtsusega infrastruktuuri käigushoidmise ja ladusa toimimise.

§ 4. Meetme rakendusasutus ja -üksus

(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Meetme rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» kohaselt sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus).

§ 5. Toetatavad tegevused

Rakenduskava eesmärkidest tulenevalt on käesoleva alameetme raames toetatavad tegevused Eesti Teaduse Infrastruktuuri Teekaarti kantud riiklikult oluliste teaduse infrastruktuuriüksuste projekteerimine, soetamine, kompleksne väljaarendamine või kaasajastamine ning nende tegevustega otseselt seotud või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud ja olulised tegevused, sealhulgas:
1) laboriseadmete ja -aparatuuri ning nende opereerimiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja täiendamine;
2) laboripindade ja säilitusruumide, sealhulgas tuumiklaborite, puhasruumide, projekteerimine, ehitamine või rekonstrueerimine ning nende opereerimiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja täiendamine;
3) kollektsioonide ja arhiivide, andmebaaside ja muu struktureeritud informatsiooni opereerimiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja täiendamine;
4) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni hajusinfrastruktuuri olemasolu tagamine ning selle efektiivne edasiarendamine;
5) nende tegevustega otseselt seotud või muud projekti elluviimise seisukohast põhjendatud ja olulised tegevused.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11);
2) kulud on kooskõlas Euroopa Nõukogu määrusega nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69);
3) kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»;
4) kulud on kooskõlas meetme määruses, taotluse rahuldamise otsuses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetega;
5) kulud on meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud.

(2) Alameetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste kulude katteks:
1) projekti elluviimisega seotud projektijuhi personalikulu;
2) teadusaparatuuri, instrumentide, seadmete ja inventari, sealhulgas teadusaparatuuri, instrumentide ja seadmete tööks lahutamatu osana vajaliku kontoritehnika (arvutid, digitaalkaamerad jm) ostmise, liisimise, kaasajastamise ja paigalduse kulud;
3) projekti raames soetatud objekti (välja arvatud kontoritehnika) hoolduskulud, mis tagavad selle objekti sihipärase funktsioneerimise;
4) liiklusvahendi, mis on kohandatud teadusliku uurimistöö läbiviimiseks, ostmise või liisimisega seotud kulud;
5) andmebaaside soetamise kulud;
6) juurdepääsumaksud (litsentsitasud) andmebaaside kasutamiseks;
7) erialaspetsiifilise tarkvara soetamise kulud;
8) projekti raames soetatud objekti sertifitseerimisega või kvaliteedisüsteemide juurutamisega seotud kulud;
9) hankeprotseduuride läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise kulud, juhul kui nad toodavad projektile lisaväärtust;
10) omanikujärelevalve teostamise kulud;
11) tehnovõrkude väljaehitamise kulud kinnistu piires kuni liitumispunktini ja ühendustasude kulud, kui need on seotud konkreetse projekti tehnosüsteemide väljaehitamisega;
12) ehitusuuringute (ehitusgeoloogilised ja ehitusgeodeetilised tööd) teostamise kulud kuni 10% ulatuses projekti eelarvest;
13) objekti projekteerimise ja ehitamise kulud projekti eelarvest kuni 30% ulatuses projekti eelarvest;
14) kasutajate koolitamisega seotud kulud projekti eelarvest kuni 10% ulatuses projekti eelarvest;
15) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud kulud.

(3) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
1) erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
2) üldkulud;
3) kontorimööbli ostmine;
4) projekti haldamiseks kasutatava kontoritehnika (koopiamasinad, printerid, kontoriarvutid, kontoritarkvara jm) ostmine;
5) mitterahalised sissemaksed;
6) amortisatsioonikulud;
7) projekti finantskulud (kapitalirendi intressimakse, tehingutasud, liisingulepingute sõlmimisega seotud teenustasud, valuutavahetustasud, valuutakahjum, pangakonto hooldamisega seotud kulud ning muud üksnes finantseerimisega seotud kulutused, notaritasud, projektiga seotud trahvid, kohtukulud);
8) seadusest mitte tulenevad projektijuhi lisatasud;
9) projektijuhi esinduskulud ja kingitused;
10) muud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 sätestatud kulud.

(4) Kasutatud aparatuuri, instrumendi ja seadme ostmine on abikõlblik Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» toodud mahus ja tingimustel.

§ 7. Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus

(1) Toetuse määra arvestatakse protsendina abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr on 95 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. 85 protsenti projekti toetusest moodustab Euroopa Regionaalfondi toetus ja 10 protsenti riiklik kaasfinantseering.

(2) Taotleja omafinantseeringu miinimummäär on 5 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

§ 8. Abikõlblikkuse periood

(1) Alameetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2015.

(2) Projekti abikõlblikkuse algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses, mille teeb rakendusüksus taotluse põhjal, kus taotleja toob muuhulgas ära kulude tekkimise aja, mis ei tohi olla varasem kui 1. jaanuar 2010. Enne taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.

(3) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, kuid mitte hiljemalt kui 31. detsember 2015.

2. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVAD

§ 9. Investeeringute kavade koostamine

(1) Investeeringute kavade koostamine toimub mitmes voorus ning järgmiste etappidena:
1) investeerimisettepanekute kogumine rakendusasutuses;
2) investeeringute kavade eelnõude koostamine rakendusasutuses investeerimisettepanekute analüüsi tulemusena;
3) investeeringute kavade kinnitamine Vabariigi Valitsuses.

(2) Investeeringute kavade koostamisel analüüsib rakendusasutus:
1) projekti eeldatavat mõju käesoleva määruse §-s 3 toodud eesmärkide saavutamisele;
2) projekti seoseid teiste investeerimisettepanekute tegevuste ja eesmärkidega;
3) projekti jätkusuutlikkust;
4) projektide elluviimise pikaajalist positiivset mõju erinevate valdkondade, institutsioonide ning piirkondade konkurentsivõimele;
5) projekti tegevuste seost valdkondlike strateegiatega;
6) toetuse vajalikkust projekti edukaks elluviimiseks.

(3) Investeerimisettepanekuid analüüsib ja ettepanekud investeeringute kava koostamiseks teeb rakendusasutuse poolt moodustatud töörühm.

(4) Investeerimisettepanekute analüüsil lähtutakse investeerimisettepanekute analüüsi ja valikumenetluste juhendist, mille töötab välja rakendusasutus ja mis kirjeldab projektide analüüsimise üldpõhimõtteid ning menetlemise protseduure.

(5) Investeerimisettepaneku osalise rahuldamise ettepaneku võib töörühm teha vaid investeerimisettepaneku esitaja nõusolekul, kes peab oma nõustumisest või mittenõustumisest kirjalikult teavitama 10 tööpäeva jooksul alates osalise rahuldamise ettepaneku esitamisest.

(6) Investeeringute kava eelnõu koostamisel võib rakendusasutus seada käesoleva paragrahvi lõikes 7 toodud täiendavaid tingimusi investeerimisettepaneku esitajale, kes peab oma nõustumisest või mittenõustumisest rakendusasutust kirjalikult teavitama 10 tööpäeva jooksul tingimuste esitamisest.

(7) Täiendavaid tingimusi on rakendusasutusel õigus seada:
1) toetuse ja teiste riigieelarve vahendite otstarbekamaks kasutamiseks;
2) toetuse andmise tõttu vabanevate vahendite kasutamiseks;
3) objekti ühiskasutuseks erinevate investeerimisettepanekute esitajate vahel (sealhulgas ekspluatatsioonikulude katmiseks);
4) muu terviklahenduseni jõudmiseks.

(8) Kui investeerimisettepaneku esitaja ei nõustu esitatud täiendavate tingimustega või investeerimisettepaneku osalise rahuldamise ettepanekuga ja investeerimisettepanekut ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, jäetakse investeerimisettepanek rahuldamata ja investeeringute kava eelnõust välja.

(9) Investeeringute kavad sisaldavad projektide nimekirja, toetuse maksimaalset määra, toetuse suurust, projekti hinnangulist maksumust ja projekti rakendamise eeldatavat alustamise ja lõpetamise tähtpäeva. Projekti rakendamise eeldatava alustamise ja lõpetamise tähtpäevad määratakse rakendusasutuse poolt, võimalusel arvestades investeerimisettepaneku esitaja soovi.

(10) Projekti rakendamise alustamiseks loetakse projektiga seotud riigihanke väljakuulutamist ja lõpetamiseks lõpparuande esitamist.

(11) Rakendusasutus esitab investeeringute kava eelnõu Vabariigi Valitsusele hiljemalt 3 kuud pärast investeerimisettepanekute kogumise tähtaja lõppu.

§ 10. Investeerimisettepanekute kogumine

(1) Investeerimisettepanekute esmakordse kogumise kuulutab rakendusasutus välja hiljemalt ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest arvestusega, et investeerimisettepanekute esitamiseks on aega vähemalt 2 kuud.

(2) Investeerimisettepanekute kogumise alustamisest teavitab rakendusasutus vähemalt üks kord üleriigilise levikuga ajalehes.

(3) Investeerimisettepanekud esitatakse rakendusasutusele rakendusasutuse poolt kinnitatud vormil ühes eksemplaris.

(4) Investeerimisettepaneku vorm iga vooru kohta võib olla erinev, see töötatakse välja vähemalt 2 kuud enne investeerimisettepanekute kogumise vooru väljakuulutamist ja avalikustatakse rakendusasutuse kodulehel.

(5) Investeerimisettepaneku allkirjastab investeerimisettepaneku esitaja esindusõiguslik isik.

§ 11. Investeerimisettepaneku esitaja ja partner

(1) Investeerimisettepanekuid võivad esitada juriidilistest isikutest teadus- ja arendusasutused, riigi ametiasutused ja riigi ametiasutuse hallatavad asutused ning «Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse» § 3 punkti 7 tähenduses riigi sihtasutused, mille tegevuseks on teadus- ja arendustegevus või teadus- ja arendustegevustele tugiteenuste osutamine.

(2) Investeerimisettepaneku esitaja võib projekti kaasata partnereid. Partner peab projekti panustama rahaliselt või rahaliselt mõõdetava panusega ning ei tohi olla projektis töövõtja. Investeerimisettepaneku esitaja sõlmib partneriga partnerluslepingu.

(3) Projekti partneriks võivad olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused ja isikud.

(4) Investeerimisettepaneku esitaja ja partner peavad vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele.

(5) Investeerimisettepaneku esitajaks ja partneriks olev teadus ja arendusasutus peab vastama järgmistele tingimustele:
1) asutuse põhitegevus on alusuuringute, rakendusuuringute või arendustegevuse või nimetatud tegevustest mitme läbiviimine;
2) asutuse põhitegevusega kaasnevaks tegevuseks on levitada teadmisi õpetamise, publitseerimise või tehnoloogiasiirde kaudu;
3) kogu teadus- ja arendustegevusest tekkiv kasum investeeritakse teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse;
4) teadus- ja arendustegevusest saadud teaduspotentsiaalile ja saavutatud teadustulemustele ei ole eelisjuurdepääsu aktsionäridel ja osanikel, kui tegemist on äriühingust või selle struktuuriüksusest teadus- ja arendusasutusega;
5) majandustegevus (toodete ja teenuste pakkumine teataval turul) ja mittemajanduslik tegevus, nende kulud ja rahastamine on teadus- ja arendusasutuse raamatupidamises selgelt eristatud.

§ 12. Nõuded investeerimisettepanekule

(1) Investeerimisettepanek peab vastama järgmistele nõuetele:
1) igas investeerimisettepanekus esitatakse ainult üks objekt ning ühe objekti kohta esitatakse ainult üks investeerimisettepanek;
2) investeeringuettepanekus esitatud objekt peab olema Eesti Infrastruktuuri Teekaardi objektide nimekirjas;
3) investeerimisettepanek on esitatud õigeaegselt alameetme tingimustes ettenähtud korras ja vormis;
4) investeerimisettepanekus taotletakse toetust alameetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele;
5) taotletud toetuse suurus ei ületa alameetme tingimustes sätestatud toetuse määra;
6) investeerimisettepanekus kirjeldatud projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks;
7) investeerimisettepanekus kirjeldatud projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering, selle maht ja katmise allikad ning abikõlbmatute kulude esinemisel on kirjeldatud nende maht ja katmise allikad;
8) investeerimisettepanekus on partneri kaasamisel nimetatud partner ja tema panus projekti ning omafinantseeringusse;
9) investeerimisettepanekus taotletav toetus ja omafinantseering ei sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem saadud riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või välisabi vahendeid;
10) investeerimisettepanek sisaldab prognoositavat kulu-tulu analüüsi, kui on ette näha tulude laekumist;
11) investeerimisettepanekus kirjeldatud andmed on täielikud ja õiged;
12) investeerimisettepaneku on allkirjastanud investeerimisettepaneku esitaja esindusõiguslik isik.

(2) Investeerimisettepanekus kinnitab esitaja, et ta:
1) omab vahendeid abikõlbmatute ja projekti võimaliku kallinemisega seotud kulude katmiseks või riigiasutuse puhul nimetab, milliseid täiendavaid vahendeid ta taotleb riigieelarvest;
2) omab toetuse omafinantseerimiseks vajalikke vahendeid või riigiasutuse puhul nimetab, milliseid täiendavaid vahendeid ta taotleb riigieelarvest;
3) on nõuetekohaselt täitnud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude ja investeerimisettepaneku esitaja asukoha kohalike maksude ja sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused.

(3) Investeerimisettepanekule tuleb lisada investeerimisettepaneku vormis loetletud dokumendid.

§ 13. Investeerimisettepaneku esitaja kohustused

Investeerimisettepaneku esitaja on kohustatud:
1) esitama rakendusasutuse nõudmisel investeerimisettepaneku esitaja, partneri ja investeerimisettepaneku kohta lisateavet rakendusasutuse sätestatud tähtajal;
2) võimaldama rakendusasutusel kontrollida investeerimisettepaneku, investeerimisettepaneku esitaja ja partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
3) viivitamata teavitama rakendusasutust investeerimisettepanekus esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada investeerimisettepaneku kohta otsuse tegemist;
4) tõendama rakendusasutuse nõudmisel omafinantseeringu, muude vahendite või dokumentide olemasolu;
5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 14. Rakendusasutuse õigused ja kohustused investeerimisettepaneku läbivaatamisel

(1) Investeerimisettepaneku läbivaatamisel on rakendusasutusel õigus nõuda esitajalt selgitusi investeerimisettepanekus esitatud andmete kohta, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

(2) Investeerimisettepaneku läbivaatamisel on rakendusasutus kohustatud:
1) tegema investeerimisettepanekute esitamise vormid ja asjakohased juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel;
2) vastu võtma ja registreerima investeerimisettepaneku oma dokumendihaldussüsteemis;
3) teostama investeerimisettepaneku esitaja ja investeerimisettepaneku nõuetele vastavuse kontrolli hiljemalt 15 tööpäeva jooksul investeerimisettepaneku registreerimisest.

(3) Investeerimisettepaneku osas, mille andmed on puudulikud või puuduvad kohustuslikud lisadokumendid, annab rakendusasutus elektrooniliselt investeerimisettepaneku esitajale 5 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Rakendusasutus loeb investeerimisettepaneku nõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinuks ja lõpetab menetluse ning teavitab investeerimisettepaneku esitajat sellest 5 tööpäeva jooksul, kui:
1) investeerimisettepaneku esitaja või partner ei vasta vähemalt ühele käesolevas määruses esitatud nõudele või
2) investeerimisettepaneku esitaja ei esita 5 tööpäeva jooksul parandatud investeerimisettepanekut või
3) investeerimisettepanek on endiselt puudustega.

§ 15. Investeeringute kava muutmine

(1) Rakendusasutus võib algatada iseseisvalt või rakendusüksuse ettepanekul investeeringute kava muutmise tulenevalt riigieelarve menetlemisel investeeringute mahtudesse tehtavatest muudatustest, alameetme vahendite tegelikust kasutamisest, toetusega seotud mahtude täpsustumisest ja muudest asjaoludest.

(2) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti rakendamata jätmisel või katkestamisel või toetuse kasutamata jätmisel või vabade vahendite olemasolul alameetme eelarves on rakendusasutusel õigus:
1) teha Vabariigi Valitsusele ettepanek muuta investeeringute kava ning rahastada investeeringute kavast välja jäänud täiendava analüüsi läbinud investeerimisettepanekuid või
2) kuulutada välja täiendav investeerimisettepanekute kogumise voor või
3) kirjalikult teavitada projektide elluviijaid investeeringute kava muutmisel vabanenud eelarve mahust ja seoses projekti kallinemisega projektile antava toetuse summa suurendamise taotluste esitamise tähtajast.

(3) Toetuse summat võib suurendada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel.

(4) Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus.

3. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE

§ 16. Taotlemise korraldus

(1) Investeeringute kavaga kinnitatud investeerimisettepanekute esitajad (edaspidi taotlejad) saavad 2 aasta jooksul pärast investeeringute kava kinnitamist esitada rakendusüksusele toetuse taotluse.

(2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele elektrooniliselt. Juhul kui taotluse lisade esitamine elektrooniliselt on tehniliselt keerukas või ei ole otstarbekas, võib lisad esitada paberkandjal.

(3) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.

(4) Rakendusasutus esitab pärast investeeringute kava kinnitamist rakendusüksusele investeerimisettepanekute koopiad koos omapoolsete märkustega, sealhulgas märkustega investeerimisettepanekule esitatud täiendavate tingimuste kohta.

§ 17. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud tegevuste tarbeks planeeritud kulud on kooskõlas käesoleva määruse §-s 6 sätestatud abikõlblikkuse reeglitega;
2) taotletud toetuse suurus ei ületa alameetme tingimustes sätestatud toetuse määra;
3) taotluses sisalduva projekt planeeritakse lõpetada investeeringute kavas kinnitatud tähtpäevaks;
4) taotluses sisalduva projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering;
5) taotluses on partneri kaasamisel nimetatud partner ja tema panus projekti;
6) taotluses olev soetatav objekt vastab funktsionaalsuselt ja võimalustelt investeerimisettepanekus esitatule ja investeeringute kavas sätestatule ning järgib investeerimisettepanekule esitatud täiendavaid tingimusi;
7) taotlus sisaldab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 11 lõigetes 1¹ ja 2 sätestatud finantsanalüüse, kui projekti tulu on enne taotluse esitamist hinnatav ning projekt ei vasta Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 11 lõikes 8¹ sätestatule;
8) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
9) taotluse on digitaalselt allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik.

(2) Rakendusüksus võib taotluse nõuetele vastavuse hindamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud dokumente ja informatsiooni.

(3) Taotlusele tuleb lisada taotlusvormis loetletud dokumendid.

§ 18. Nõuded taotlejale ja partnerile ning taotleja kohustused

(1) Taotleja ja partner peavad vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele ja muudele käesoleva alameetme määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotleja on kohustatud:
1) esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja, partneri ja taotluse kohta lisateavet rakendusüksuse sätestatud korras ja tähtajal;
2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas teostada paikvaatlust;
3) viivitamata teavitama rakendusüksust taotluses ning taotluses sisalduvates projektides esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
4) tõendama rakendusüksuse nõudmisel taotluses nimetatud projekti teostamiseks vajaliku omafinantseeringu ja dokumentide olemasolu ning nõudmisel need esitama;
5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 19. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2) Taotluse menetlemise korraldab rakendusüksus arvestusega, et taotluse esitamise päevast kuni otsuse tegemiseni ei või kuluda rohkem kui 30 tööpäeva.

(3) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 17 sätestatud nõuetele ning taotlusvormile ning taotleja ja partneri vastavust § 18 lõikes 1 esitatud nõuetele.

(4) Kui taotleja, partner või taotlus ei vasta nõuetele, informeerib rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat, andes kuni 20 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

(5) Kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt käesoleva määruse § 20 lõikes 9 sätestatule ja esitab rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine.

(6) Taotluse võib jätta läbi vaatamata, kui taotlus ei vasta olulistele vorminõuetele.

(7) Vajadusel võib rakendusüksus kaasata nõuetele vastavuse kontrollimiseks eksperte.

(8) Rakendusüksus võib taotluse vastavaks tunnistamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud informatsiooni.

(9) Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.

§ 20. Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

(1) Taotluse võib rahuldada täielikult või jätta rahuldamata. Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksuse juht.

(2) Enne taotluse rahuldamise otsuse langetamist teavitab rakendusüksuse juht taotlejat toetuse taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.

(3) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja, märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale prognoosi väljamakse taotluste esitamise kohta.

(4) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.

(5) Toetuse kasutamisest loobumisel edastab taotleja teatise, milles põhjendab loobumist. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena. Toetusest loobumise korral võib rakendusasutus teha ettepaneku kava muutmiseks käesoleva määruse §-s 15 sätestatud korras.

(6) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juht otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsus toimetatakse taotlejale kätte 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(7) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades muuhulgas:
1) otsuse tegemise kuupäeva;
2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
3) toetuse saaja;
4) toetatava projekti nime;
5) toetuse maksimaalse suuruse summana Eesti kroonides ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
6) omafinantseeringu minimaalse suuruse summana Eesti kroonides ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
7) projekti abikõlblikkuse perioodi;
8) projekti rahastamiskava finantseerimisallikate lõikes ja eelarve;
9) väljamakse taotluste esitamise korra ja tähtajad;
10) ettemakse teostamise tingimused ja väljamaksete tegemise tingimused osaliselt tasutud kuludokumentide alusel;
11) toetuse tagasinõudmise alused;
12) aruannete esitamise tähtajad.

(8) Rakendusüksuse juht teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine, kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
3) taotleja ei ole käesoleva määruse § 19 lõikes 4 nimetatud puudusi kõrvaldanud tähtaegselt;
4) taotleja loobub toetusest või ei tagasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnituskirja tähtaegselt.

(9) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
3) taotleja ja projekti nimi;
4) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

(10) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

§ 21. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele ja taotleb vajadusel taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
1) muutuvad toetuse saaja juriidilised andmed või investeeringu objekti omandisuhte andmed;
2) muutub käibemaksu abikõlblikkus;
3) toetuse saaja soovib muuta projekti tegevuste algus- või lõppkuupäeva või projekti abikõlblikkuse perioodi;
4) toetuse saaja soovib muuta projekti tegevus- või ajakava;
5) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarve kogumahtu;
6) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui 10% eelarveaastaks planeeritud mahust;
7) muutuvad projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused või saavutatavad tulemused.

(3) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projektide eelarvet võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta juhul, kui vastav muudatus on väiksem kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud. Sellisel juhul on toetuse saaja kohustatud muudatuse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastama.

(4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat on võimalik suurendada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.

(5) Toetuse saaja on kohustatud teavitama rakendusüksust kõigi projektiga seotud hankelepingute muudatustest, mis suurendavad hankelepingu maksumust rohkem kui 10% võrra.

(6) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui taotletav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega, investeeringute kavaga või kui alameetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid.

(7) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluses on puudusi, annab rakendusüksus toetuse saajale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

(8) Rakendusüksus või rakendusasutus algatab taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti aruandest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik projekti edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks.

(9) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud aja võrra.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib rakendusüksus teha toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» § 11 lõikele 1.

§ 22. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud alustel.

(2) Otsus toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajale kätte.

4. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE

§ 23. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
2) tagab omafinantseeringu ettenähtud määras;
3) kasutab toetust ettenähtud tingimustel;
4) tagab, et temal või partneril on projekti abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon või õiguslikud eeldused;
5) tagab toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;
6) esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt, ettenähtud vormil, viisil ja tähtaegadel;
7) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest ja projekti elluviimist takistavatest asjaoludest;
8) taotleb eelnevat nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;
9) võimaldab auditi, järelevalve või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;
10) annab õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul;
11) tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõikes 4 nimetatud juhtudel;
12) tagab, et toetuse saaja ja partner säilitavad taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
13) järgib ja tagab, et partner järgib projektiga seotud hangete korraldamisel «Riigihangete seaduses» ja käesoleva paragrahvi punktis 16 sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» tähenduses ja partner ei ole;
14) järgib projektiga seotud hangete korraldamisel käesoleva paragrahvi punktis 15 sätestatud nõudeid ning tagab, et partner järgib «Riigihangete seaduses» ja käesoleva paragrahvi punktis 16 sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse» tähenduses ja partner on;
15) järgib ja tagab, et partner järgib projektiga seotud hangete korraldamisel «Riigihangete seaduse» §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab ja tagab, et partner võtab vähemalt kolm pakkumist, kui ostetava asja või teenuse maksumus on vähemalt 156 466 krooni (ilma käibemaksuta) ning toetuse saaja ja partner ei ole hankijad «Riigihangete seaduse» tähenduses;
16) võtab ja tagab, et partner võtab pakkujate paljususe olemasolul vähemalt kolm võrreldavat pakkumist, kui projektiga seotud hanke maksumus on alates 156 466 kroonist (ilma käibemaksuta) kuni «Riigihangete seaduses» sätestatud piirmäärani või millega hangitakse «Riigihangete seaduse» §-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega alates 156 466 kroonist (ilma käibemaksuta), kui toetuse saaja ja partner on hankijad «Riigihangete seaduse» tähenduses. Juhul kui toetuse saaja organisatsioonisisene kord sätestab madalama piirmäära, kohaldatakse seda;
17) esitab rakendusüksuse nõudmisel rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid;
18) tagab projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise;
19) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
20) tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–78) artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
21) näitab ja tagab, et partner näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega, vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord»;
22) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
23) täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 sätestatud kohustusi;
24) täidab teisi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 24. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) kontrollida projekti elluviimist toetuse saaja ja partneri territooriumil ja ruumides, samuti toetuse saaja ja partneri raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada järelevalvet ja paikvaatlust;
2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
3) õigus vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
4) osaleda vaatlejana riigihankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel;
5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
6) vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
7) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tagasimaksetega seotud projekti osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
8) teostada muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

(2) Rakendusüksusel on kohustus:
1) sisestada toetuse taotluse, seire ja järelevalve andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
2) viia läbi toetuse kasutamise seiret ja teostada järelevalvet ning kontrollida aruandlust;
3) vaadata läbi ning kinnitada toetuse saaja koostatud tegevusaruanded ja lõpparuanne;
4) anda toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;
5) esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
6) koostada ja avalikustada toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid;
7) teostada struktuuritoetuse järelevalvet, sh teha ettekirjutusi ning jälgida ettekirjutuste täitmist;
8) teavitada rikkumistest vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» sätestatule;
9) menetleda väljamakseid, sh kontrollida kulude abikõlblikkust;
10) kinnitada toetuse kasutamise aruande vorm;
11) säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
12) järgida muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses ja halduslepingus sätestatud nõudeid.

5. peatükk
VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE

§ 25. Toetuse väljamaksete tegemine

(1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel ja vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatule.

(2) Toetuse saaja esitab väljamaksetaotluse rakendusüksusele, rakendusüksuse poolt kehtestatud vormil koos kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiatega, mis peavad vastama «Raamatupidamise seaduse» §-s 7 sätestatud nõuetele. Väljamaksetaotluse aluseks olevad dokumendid on arvete koopiad, maksmist tõendavad dokumendid (maksekorraldused), tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid või teostatud tööde aktid, hangetega seotud dokumendid, tööde ja teenuste lepingud, töölepingud, tööajatabelid. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid kulude tõendamiseks vajalikke dokumente.

(3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale või töövõtjale on lubatud vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.

(4) Ettemakseid on võimalik teostada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõikes 4⁵ sätestatud isikutele vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.

(5) Esitatud väljamaksetaotluste kontroll rakendusüksuses teostatakse 20 tööpäeva jooksul alates väljamaksetaotluse registreerimisest rakendusüksuses.

(6) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 20 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest. Väljamakse teostamiseks peab toetuse saaja kõrvaldama puudused 10 tööpäeva jooksul. Väljamaksetaotluste kontrolli teostamise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.

(7) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus toetuse rahuldamise otsusele.

(8) Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja on rikkunud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses või toetuse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi.

(9) Rahuldatud taotluse alusel väljamakse tegemiseks vajalikud andmed sisestab rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaega arvestades struktuuritoetuse riiklikusse registrisse.

(10) Viimane väljamaksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

(11) Enne lõpparuande aktsepteerimist on võimalik välja maksta kuni 95% toetuse summast.

(12) Toetuse saaja on kohustatud esitama väljamaksetaotlusi rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras ja tähtaegadel.

§ 26. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Projekti aruannete vormid koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormid eelnevalt rakendusasutusega.

(2) Toetuse saaja esitab vormikohase projekti tegevus- ja lõpparuande rakendusüksusele haridus- ja teadusministri 12. mai 2008. a määruses nr 28 «Struktuuritoetuse kasutamise aruannete esitamise kord» ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras.